19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 509/2014 (1) kanti viide Colombia Vabariigile nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) I lisast II lisasse.

(2)

Kõnealusele viitele Colombia Vabariigile on lisatud joonealune märkus, milles märgitakse, et vabastust viisanõudest kohaldatakse Euroopa Liiduga sõlmitava viisavabaduslepingu jõustumise kuupäevast.

(3)

Määrusest (EL) nr 509/2014 tulenevalt hindas komisjon Colombia Vabariigi olukorda seoses määruses esitatud kriteeriumidega. Komisjon kiitis 29. oktoobril 2014 heaks aruande, milles järeldas, et Colombia majandusliku, sotsiaalse ja julgeoleku olukorra märkimisväärne paranemine viimastel aastatel on piisavaks põhjenduseks, et vabastada Colombia kodanikud Euroopa Liitu reisides viisanõude täitmisest.

(4)

Nõukogu võttis19. mail 2015 vastu otsuse, millega andis komisjonile loa pidada Colombia Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Colombia vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise üle.

(5)

Läbirääkimised lepingu üle toimusid 20. mail 2015 ja need viidi edukalt lõpule lepingu parafeerimisega 9. juunil 2015.

(6)

Leping tuleks allkirjastada ja lepingule lisatud deklaratsioonid liidu nimel heaks kiita. Lepingut tuleks kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevale järgnevast päevast kuni selle ametlikuks sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(7)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (3) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/3

a)

teostada järelevalvet käesoleva lepingu rakendamise üle;

b)

esitada ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks või täiendamiseks;

c)

lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivaid vaidlusi;

d)

muud lepinguosaliste vahel kokku lepitud ülesanded.

19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/10

(1)

Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2015/860 (1) kirjutati 27. mail 2015 alla Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokollile, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)

Läbirääkimiste käigus koostatud muutmisprotokolli tekst kajastab nõuetekohaselt nõukogu antud läbirääkimisjuhiseid, kuna sellega viiakse leping kooskõlla automaatse teabevahetuse alaste rahvusvahelise tasandi uusimate arengusuundadega, nimelt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) väljatöötatud finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse ülemaailmse standardiga. Liit, selle liikmesriigid ja Šveitsi Konföderatsioon osalesid aktiivselt OECD töös. Lepingu tekst, nagu seda on muudetud muutmisprotokolliga, on ülemaailmse standardi rakendamise aluseks liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelistes suhetes.

(3)

Muutmisprotokoll tuleks liidu nimel heaks kiita,

19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/12

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline finantskontosid käsitlevat automaatset teabevahetust hõlmava rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise leping”.

2)

Artiklid 1–22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „Euroopa Liit”– liit, nagu see on asutatud Euroopa Liidu lepinguga, hõlmates territooriume, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut, ja viimati nimetatud lepingus sätestatud tingimustel.

b)   „Liikmesriik”– Euroopa Liidu liikmesriik.

c)   „Šveits”– Šveitsi Konföderatsiooni territoorium, nagu see on määratletud Šveitsi õigusega, kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

d)   „Šveitsi pädevad asutused” ja „liikmesriikide pädevad asutused”– III lisas vastavalt punkti a ning punktide b kuni ac all loetletud asutused. III lisa moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa. III lisas esitatud pädevate asutuste loetelu võib kõnealuse lisa punktis a osutatud asutuse osas muuta Šveits ning muude, punktides b kuni ac osutatud asutuste osas Euroopa Liit, lihtsalt teavitades sellest lepinguosalisi.

e)   „Liikmesriigi finantsasutus”– i) finantsasutus, mis on liikmesriigi resident, välja arvatud selle finantsasutuse väljaspool kõnealust liikmesriiki asuv filiaal, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole liikmesriigi resident, iga filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses liikmesriigis.

f)   „Šveitsi finantsasutus”– i) finantsasutus, mis on Šveitsi resident, välja arvatud selle finantsasutuse väljaspool Šveitsi asuv filiaal, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole Šveitsi resident, filiaal, kui see filiaal asub Šveitsis.

g)   „Aruandekohustuslik finantsasutus”– vastavalt kontekstile mis tahes liikmesriigi või Šveitsi finantsasutus, mis ei ole mittearuandekohustuslik finantsasutus.

h)   „Avaldatav konto”– sõltuvalt kontekstist liikmesriigi avaldatav konto või Šveitsi avaldatav konto, kui ta on sellisena kindlaks määratud vastavalt I ja II lisas kirjeldatud hoolsusmeetmetele, mis kehtivad asjaomases liikmesriigis või Šveitsis.

i)   „Liikmesriigi avaldatav konto”– Šveitsi aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale liikmesriigi isikule, või ühe või mitme avaldatavast liikmesriigi isikust kontrolliva isikuga passiivsele finantssektorivälisele ettevõttele (NFE-le).

j)   „Šveitsi avaldatav konto”– liikmesriigi aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale Šveitsi isikule, või ühe või mitme avaldatavast Šveitsi isikust kontrolliva isikuga passiivsele NFE-le.

k)   „Liikmesriigi isik”– füüsiline isik või ettevõte, kelle Šveitsi aruandekohustuslik finantsasutus on määratlenud kui liikmesriigi residendi I ja II lisas sätestatud hoolsusmeetmete kohaselt, või sellise surnu pärandvara, kes oli liikmesriigi resident.

l)   „Šveitsi isik”– füüsiline isik või ettevõtte, kelle liikmesriigi aruandekohustuslik finantsasutus on määratlenud kui Šveitsi residendi I ja II lisas sätestatud hoolsusmeetmete kohaselt, või sellise surnu pärandvara, kes oli Šveitsi resident.

2.   Mõistetel, mida ei ole määratletud käesoleva lepingu tähenduses, on tähendus, mis on sel ajal i) liikmesriikide puhul kooskõlas nõukogu direktiiviga 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) (2) või, kui see on asjakohane, lepingut kohaldava asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega, ning ii) Šveitsi puhul tema siseriikliku õigusega, kui see on kooskõlas I ja II lisas esitatud tähendusega.

Kui kontekst ei nõua teisiti või liikmesriigi pädev asutus ja Šveitsi pädev asutus ei ole kokku leppinud ühises tähenduses, mis on sätestatud artiklis 7 (nagu on lubatud siseriikliku õigusega), on mõistetel, mida ei ole määratletud käesolevas lepingus või I ja II lisas, tähendus, mis tal oli sel ajal lepingut rakendava asjaomase jurisdiktsiooni õiguses, i) liikmesriikide puhul kooskõlas nõukogu direktiiviga 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) või, kui see on asjakohane, asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega, ning ii) Šveitsi puhul tema siseriikliku õiguse alusel; tähendus asjaomase jurisdiktsiooni (liikmesriik või Šveits) kohaldatavas maksuõiguses on ülimuslik selle tähenduse suhtes, mis tuleneb selle jurisdiktsiooni muudest õigusaktidest.

Artikkel 2

Automaatne teabevahetus seoses avaldatavate kontodega

1.   Käesoleva artikli sätete kohaselt ja kooskõlas I ja II lisas sätestatud kohaldatavate aruandluseeskirjade ja hoolsusmeetmetega, mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa, vahetab Šveitsi pädev asutus igal aastal kõikide liikmesriikide pädevate asutustega ja kõikide liikmesriikide pädevad asutused vahetavad igal aastal Šveitsi pädeva asutusega automaatselt teavet, mis on saadud vastavalt lõikes 2 täpsustatud eeskirjadele.

2.   Teave, mida liikmesriik annab iga Šveitsi avaldatava konto kohta ning Šveits annab iga liikmesriigi avaldatava konto kohta:

Artikkel 3

Automaatse teabevahetuse aeg ja viis

1.   Artiklis 2 sätestatud teabevahetuse eesmärgil võib avaldatava kontoga seotud väljamaksete summa ja liigi määrata kindlaks kooskõlas teavet edastava jurisdiktsiooni (liikmesriik või Šveits) siseriiklike õigusaktidega.

2.   Artiklis 2 sätestatud teabevahetuse eesmärgil tuleb edastatava teabe puhul ära näidata vääring, milles iga asjaomane summa on nomineeritud.

3.   Piiramata artikli 2 lõike 2 kohaldamist, tuleb teavet vahetada alates 27. mail 2015 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumise aastast ja kõigil järgnevatel aastatel ning teavet vahetatakse üheksa kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, mida nimetatud teave käsitleb.

4.   Pädevad asutused vahetavad automaatselt artiklis 2 kirjeldatud teavet ühtse aruandlusstandardi skeemi kohaselt, kasutades XML-vormingut.

5.   Pädevad asutused lepivad kokku ühe või mitu andmeedastusmeetodit, sealhulgas krüpteerimisstandardid.

Artikkel 4

Koostöö nõuete järgimise ja täitmise tagamise valdkonnas

Liikmesriigi pädev asutus teatab Šveitsi pädevale asutusele ja Šveitsi pädev asutus teatab liikmesriigi pädevale asutusele, kui esimesena nimetatud (teavet esitaval) pädeval asutusel on põhjust uskuda, et vea tõttu on toimunud ebaõige või mittetäielik artikli 2 kohase teabe esitamine või aruandekohustuslik finantsasutus ei täida kohaldatavaid aruandlusnõudeid ja hoolsusmeetmeid, mis on kooskõlas I ja II lisaga. Teabe saanud pädev asutus võtab kõik asjakohased meetmed oma siseriikliku õiguse kohaselt, et käsitleda kõiki teatises kirjeldatud vigu või mittevastavusi.

Artikkel 5

Teabevahetus taotluse alusel

1.   Olenemata artikli 2 sätetest ja mis tahes muust lepingust, millega nähakse ette taotluse alusel teabevahetus Šveitsi ja iga liikmesriigi vahel, vahetavad Šveitsi pädev asutus ja liikmesriigi pädev asutus taotluse alusel teavet, mis on eeldatavasti oluline käesoleva lepingu rakendamiseks või Šveitsi ja liikmesriikide või nende poliitiliste allüksuste või kohalike asutuste kehtestatud maksusid, olenemata nende kirjeldusest, käsitlevate siseriiklike õigusnormide haldamiseks ja jõustamiseks, niivõrd kui selliste siseriiklike õigusnormide kohane maksustamine ei ole vastuolus kohaldatava topeltmaksustamise vältimise lepinguga, mis on sõlmitud Šveitsi ja asjaomase liikmesriigi vahel.

2.   Mingil juhul ei tohi käesoleva artikli lõiget 1 ja artiklit 6 tõlgendada nii, nagu kehtestaksid need Šveitsile või liikmesriigile kohustuse:

3.   Kui teavet taotleb liikmesriik või Šveits, toimides vastavalt käesolevale artiklile teavet taotleva jurisdiktsioonina, siis Šveits või liikmesriik, kes toimivad teavet esitava jurisdiktsioonina, kasutavad oma teabe kogumise meetmeid sellise teabe esitamiseks, seda isegi juhul, kui taotluse saanud jurisdiktsioon ei vaja ise sellist teavet maksustamise eesmärgil. Eelmises lauses sätestatud kohustuse suhtes kohaldatakse lõike 2 piiranguid, kuid mingil juhul ei tohi kõnealuseid piiranguid tõlgendada nii, et see võimaldab taotluse saanud jurisdiktsioonil keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et neil puudub kõnealuses küsimuses riiklik huvi.

4.   Lõiget 2 ei tõlgendata mingil juhul nii, et Šveitsil või liikmesriigil oleks õigus keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses, või põhjusel, et see on seotud juriidilise või füüsilise isiku omandihuvidega.

5.   Pädevad asutused lepivad kokku kasutatavad tüüpvormid, samuti ühe või mitu andmeedastusmeetodit, sealhulgas krüpteerimisstandardid.

Artikkel 6

Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse

1.   Teavet, mis on saadud jurisdiktsioonilt (liikmesriik või Šveits) käesoleva lepingu kohaselt, käsitatakse konfidentsiaalsena ja seda kaitstakse samal viisil nagu asjaomase jurisdiktsiooni siseriikliku õiguse alusel saadud teavet, sel määral, kui see on vajalik isikuandmete kaitseks vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele, ja vastavalt kaitseklauslitele, mille võib kindlaks määrata teavet esitav jurisdiktsioon oma siseriikliku õiguse kohaselt.

2.   Sellist teavet tohib avaldada üksnes isikutele või asutustele (sealhulgas kohtud ja haldus- või järelevalveorganid), kes on seotud maksuotsuste, maksude kogumise ja sissenõudmise, nõuete järgimise tagamise ja sanktsioonide määramisega või maksudega seotud apellatsioonide üle otsustamisega asjaomases jurisdiktsioonis (liikmesriik või Šveits) või nende üle järelevalve teostamisega. Ainult eespool nimetatud isikud või asutused võivad seda teavet kasutada ning seda üksnes eesmärkidel, mis on välja toodud eelmises lauses. Olenemata lõikest 1 võivad nad andmeid avalikustada avalikel kohtumenetlustel või kohtuotsustes, mis on seotud selliste maksudega.

3.   Olenemata eelmiste lõigete sätetest, võib teabe saanud jurisdiktsioon (liikmesriik või Šveits) kasutada saadud teavet muudel eesmärkidel, kui sellist teavet võib kasutada muudel eesmärkidel teabe esitanud jurisdiktsiooni (vastavalt Šveits või liikmesriik) seaduste alusel ning selle jurisdiktsiooni pädev asutus lubab sellist kasutust. Jurisdiktsiooni (liikmesriik või Šveits) poolt teisele jurisdiktsioonile (vastavalt Šveits või liikmesriik) esitatud teavet võib edastada kolmandale jurisdiktsioonile (teine liikmesriik), kui eelnevalt on saadud luba esimesena nimetatud jurisdiktsiooni pädevalt asutuselt, kust teave pärineb. Ühelt liikmesriigilt teisele liikmesriigile esitatud teavet vastavalt selle liikmesriigi kohaldatavatele õigusaktidele, millega rakendatakse nõukogu direktiiv 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta), võib edastada Šveitsile, saades eelnevalt loa selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kust teave pärineb.

4.   Iga liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus teatab viivitamata teisele pädevale asutusele, st Šveitsi või nimetatud liikmesriigi omale, vastavalt konfidentsiaalsuse rikkumisest, kaitseklauslite mittetoimimisest ning sanktsioonidest ja parandusmeetmetest, mis neile järgnesid.

Artikkel 7

Konsultatsioonid ja lepingu peatamine

1.   Kui kerkivad esile raskused käesoleva lepingu rakendamise või tõlgendamisega, võib Šveitsi või liikmesriigi pädev asutus taotleda konsultatsioone Šveitsi pädeva asutuse ja ühe või mitme liikmesriigi pädeva asutuse vahel, et töötada välja asjakohased meetmed tagamaks, et käesolevat lepingut täidetakse. Pädevad asutused teavitavad viivitamata Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi konsultatsioonide tulemustest. Euroopa komisjon võib osaleda konsultatsioonidel tõlgendamisega seotud küsimustes pädeva asutuse taotlusel.

2.   Kui konsultatsioon puudutab olulist käesoleva lepingu sätete mittejärgimist ja kui lõikes 1 kirjeldatud menetlus ei anna sobivat lahendit, võib liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus peatada käesoleva lepingu raames teabe vahetamise vastavalt Šveitsi või konkreetse liikmesriigiga, teatades sellest kirjalikult teisele asjaomasele pädevale asutusele. Selline peatamine jõustub kohe. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab oluline mittejärgimine järgmist, kuid ei piirdu sellega: käesoleva lepingu konfidentsiaalsus- ja andmekaitsesätteid ei järgita, liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus ei anna käesoleva lepinguga ette nähtud õigeaegset ja piisavat teavet, ettevõtete või kontode staatus määratakse vastavalt kindlaks mittearuandekohustuslike finantsasutuste ja väljaarvatud kontodena viisil, mis kahjustab käesoleva lepingu eesmärki.

Artikkel 8

Muudatused

1.   Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega iga kord, kui OECD tasandil on vastu võetud oluline muudatus ülemaailmse standardi mis tahes elemendis või kui lepinguosalised peavad seda vajalikuks, et parandada käesolevat lepingut tehnilise toimimise seisukohast ning hinnata ja kajastada muid rahvusvahelisi arenguid. Konsulteeritakse ühe kuu jooksul pärast ükskõik kumma lepinguosalise taotluse esitamist või kiireloomulistel juhtudel võimalikult kiiresti.

2.   Sellise kontakti alusel võivad lepinguosalised omavahel konsulteerida, et teha kindlaks, kas käesolevat lepingut on vaja muuta.

3.   Seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud konsultatsioonidega teavitab iga lepinguosaline teist lepinguosalist võimalikest arengutest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist. See hõlmab ka iga asjaomast lepingut ühe lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel.

4.   Pärast konsultatsioone võib käesolevat lepingut muuta muutmisprotokolliga või uue lepinguga lepinguosaliste vahel.

5.   Kui lepinguosaline on rakendanud muudatusi, mida OECD on ülemaailmsesse standardisse teinud, ning soovib teha vastavad muudatused ka käesoleva lepingu I ja/või II lisasse, teavitab ta sellest teist lepinguosalist. Konsulteerimine lepinguosaliste vahel toimub ühe kuu jooksul alates teate saamisest. Olenemata lõikest 4, kui lepinguosalised saavutavad konsulteerimise käigus üksmeele muudatuste osas, mis tuleb teha käesoleva lepingu I ja/või II lisas, ja ajavahemiku osas, mis on vajalik muudatuse rakendamiseks käesoleva lepingu ametliku muutmise kaudu, siis see lepinguosaline, kes taotles muudatust võib ajutiselt kohaldada käesoleva lepingu I ja/või II lisa läbivaadatud versiooni, mis kiideti heaks konsulteerimise käigus, alates selle aasta jaanuari esimesest päevast, mis järgneb kirjeldatud menetluse lõpetamisele.

Lepinguosaline loetakse ülemaailmsesse standardisse OECD pool vastu võetud muudatused rakendanuks:

Artikkel 9

Ettevõtjate vahelised dividendi-, intressi- ja litsentsitasu maksed

1.   Ilma et see mõjutaks pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste eeskirjade kohaldamist Šveitsis või liikmesriikides, ei maksustata tütarettevõtja poolt emaettevõtjale makstud dividende tuluallikariigis, kui:

2.   Ilma et see mõjutaks pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste eeskirjade kohaldamist Šveitsis või liikmesriikides, ei maksustata sidusettevõtjate või nende püsivate tegevuskohtade vahelisi intressi- ja litsentsitasumakseid tuluallikariigis, kui:

3.   Käesolev leping ei mõjuta Šveitsi ja liikmesriikide vahel sõlmitud kehtivaid topeltmaksustamise lepinguid, mis näevad ette dividendide, intresside ja litsentsitasude soodsama maksustamise.

Artikkel 10

Lõpetamine

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult. Kõnealune lõpetamine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb 12 kuu möödumisele lõpetamisteate päevast. Lepingu lõpetamise korral jääb käesoleva lepingu alusel saadud teave konfidentsiaalseks ning selle suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 6 sätteid.

Artikkel 11

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende liikmesriikide territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut nimetatud lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.”

3)

Lisad asendatakse järgmisega:

1.

Ollakse arusaamisel, et teabevahetust käesoleva lepingu artikli 5 kohaselt saab taotlust esitav riik (liikmesriik või Šveits) taotleda üksnes juhul, kui ta on kasutanud juba kõiki oma sisese maksumenetluse kättesaadavaid teabeallikaid.

2.

Ollakse arusaamisel, et taotluse esitanud riigi (liikmesriik või Šveits) pädev ametiasutus esitab käesoleva lepingu artikli 5 kohast teabetaotlust tehes taotluse saanud riigi (vastavalt Šveits või liikmesriik) pädevale asutusele järgmise teabe:

3.

Ollakse arusaamisel, et „eeldatava asjakohasuse” standardi eesmärk on sätestada teabe vahetamine käesoleva lepingu artikli 5 alusel nii ulatuslikult kui võimalik ning samas selgitada, et liikmesriikidel ja Šveitsil ei ole vabadust teha sihipäratuid päringuid või taotleda teavet, mis tõenäoliselt ei ole seotud konkreetse maksumaksja maksuasjadega. Kui lõige 2 sisaldab olulisi menetlusnõudeid, mille eesmärk on tagada, et ei teostata sihipäratuid päringuid, siis lõike 2 punkte i-v ei saa siiski tõlgendada nii, et see takistaks tõhusat teabevahetust. „Eeldatava asjakohasuse” standardit on võimalik täita nii ühe maksumaksja (kas nimeliselt või muul viisil identifitseeritud) kui ka mitme maksumaksja (kas nimeliselt või muul viisil identifitseeritud) puhul.

4.

Ollakse arusaamisel, et leping ei hõlma teabevahetust omal algatusel.

5.

Ollakse arusaamisel, et käesoleva lepingu artikli 5 kohase teabevahetuse korral kohaldatakse jätkuvalt menetluseeskirju seoses maksumaksjate õigustega, mis on sätestatud taotluse saanud riigis (liikmesriik või Šveits). Lisaks ollakse seisukohal, et nende sätete eesmärk on tagada maksumaksjale õiglane menetlus ning mitte takistada ega põhjendamatult edasi lükata teabe vahetamise protsessi.”

—

société anonyme/Aktiengesellschaft/società anonima,

—

société à responsabilité limitée/Gesellschaft mit beschränkter Haftung/società a responsabilità limitata,

—

société en commandite par actions/Kommanditaktiengesellschaft/società in accomandita per azioni.

19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/50

(1)

Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 kohaselt loob Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste amet (edaspidi „amet”) Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registri (edaspidi „register”) ning haldab seda.

(2)

Registris tuleks säilitada andmeid, teavet ja dokumente, mis esitatakse koos Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registreerimise taotlusega, ning käesoleva määruse kohaselt Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste poolt hiljem esitatavaid andmeid, teavet ja dokumente.

(3)

Amet peaks saama teavet ja tõendavaid dokumente, mida ta vajab registri pidamisega seotud kohustuste kõrvalekaldumatuks täitmiseks.

(4)

Registri teenus peaks olema avalik teenus, mida osutatakse läbipaistvuse, aruandekohustuse ja õiguskindluse edendamiseks. Seetõttu peaks amet registri pidamisel tagama nõuetekohase juurdepääsu registri teabele ja selle teabe nõuetekohase tõestamise, täites muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (2) sätestatud vastutava töötlejana isikuandmete kaitse nõudeid kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 33.

(5)

Amet peaks väljastama standardväljavõtteid teabega, mis on kindlaks määratud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 7 lõike 3 alusel vastu võetud rakendusmäärusega.

(6)

Ametile tuleks jätta õigus määrata kindlaks oma tegevuse kord, mis peaks olema proportsionaalne.

(7)

Register peaks seisma eraldi veebisaidist, mille Euroopa Parlament on loonud vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 32, kuigi sellel veebisaidil tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks mõned registri dokumendid,

a)

põhikiri, sealhulgas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklites 4 ja 5 sätestatud andmed, ja selle muudatused;

b)

nõuetekohaselt täidetud ja allakirjutatud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 lisa kohane standarddeklaratsioon;

c)

vajaduse korral lisaks põhikirjale ka Euroopa tasandi erakonna ja asjakohasel juhul ka sellega seotud sihtasutuse finants-, haldus- ja juhtimisstruktuuri üksikasjalik kirjeldus, millest ilmneb, et kumbki on iseseisev üksus;

d)

liikmesriigi kinnitus selle kohta, et taotleja on järginud kõiki selles liikmesriigis kehtestatud taotluse esitamise nõudeid ning et taotleja põhikiri on kooskõlas kehtivate siseriiklike õigusaktidega, kui taotleja asukohaliikmesriigis on sellise kinnituse esitamine nõutav;

e)

liikmesriikide asutuste dokumendid ja kirjad, mis kujutavad endast käesolevas artiklis sätestatud dokumente ja teavet.

a)

taotleva üksuse esimehe või juhataja poolt nõuetekohaselt allakirjutatud Euroopa tasandi erakonna registreerimise taotlus;

b)

Euroopa tasandi erakonna registreerimistaotluse esitamise ajaks viimaste Euroopa Parlamendi valimiste ametlik tulemus; pärast erakonna registreerimist kõigi Euroopa Parlamendi valimiste ametlik tulemus;

c)

juhul kui Euroopa tasandi erakonna moodustavad füüsilised isikud, siis vähemalt seitsme eri liikmesriikidest pärit, Euroopa Parlamendi, riikliku või piirkondliku parlamendi või assamblee valimistel valituks osutunud isiku allakirjutatud taotlus, milles ta kinnitab oma kavatsust astuda Euroopa tasandi erakonna liikmeks; Euroopa Parlamendi, üleriigiliste ja piirkondlike valimiste tulemusel, liikmesuse muutumise tõttu või neist mõlemast tingitud muudatused;

d)

kui taotleja on poliitiline partei, mis ei ole veel osalenud Euroopa Parlamendi valimistel, siis kirjalikud tõendid selle kohta, et ta on avalikult teatanud kavatsusest osaleda järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel, ning selle kohta, et üleriigiline või piirkondlik erakond või mõlemad kavatsevad seada valimistel kandidaate;

e)

põhikirjale lisatud liikmeserakondade ajakohane nimekiri, mis sisaldab iga liikmeserakonna täisnime, akronüümi, liikmesuse tüüpi ja selle liikmesriigi nime, kus erakond on asutatud.

a)

taotleva üksuse esimehe või juhataja ja taotleva poliitilise sihtasutusega seotud Euroopa tasandi erakonna esimehe või juhataja poolt nõuetekohaselt allakirjutatud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusega registreerimise taotlus;

b)

juhtorgani liikmete nimekiri koos iga liikme kodakondsusega;

c)

liikmesorganisatsioonide ajakohane nimekiri, mis sisaldab iga liikmesorganisatsiooni täisnime, akronüümi, liikmesuse tüüpi ja selle liikmesriigi nime, kus erakond on asutatud.

a)

üksuse liik (Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus);

b)

registreerimisnumber, mille amet on andnud vastavalt komisjoni rakendusmäärusele, milles on esitatud üksikasjalikud sätted registreeritud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimisnumbrite süsteemi ning standardsetes registriväljavõtetes esitatava teabe kohta;

c)

täisnimi, akronüüm ja logo;

d)

liikmesriik, kus asuvad Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse juhtorganid;

e)

kui registreerimine juhtorganite asukohaliikmesriigis on paralleelne registreerimine, siis asjaomase registreerimisasutuse nimi, aadress ja veebisait, kui see on olemas;

f)

juhtorganite aadress, postiaadress, kui see on eelmisest erinev, e-posti aadress ja veebisait, kui see on olemas;

g)

Euroopa tasandi erakonnana või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena registreerimise ja asjakohasel juhul ka registrist kustutamise kuupäev;

h)

liikmesriigis registreeritud üksuse ümberregistreerimise teel loodud Euroopa tasandi erakonna ja Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse puhul tema täisnimi, õiguslik seisund ja liikmesriigi registreerimisnumber;

i)

põhikirja ja selle muudatuste vastuvõtmise kuupäev;

j)

asjakohastel juhtudel Euroopa tasandi erakonnana või selle liikmeserakondade Euroopa Parlamendi liikmetest liikmete arv;

k)

asjakohastel juhtudel Euroopa tasandi erakonnaga seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse registreerimisnumber;

l)

Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse puhul temaga seotud Euroopa tasandi erakonna nimi ja registreerimisnumber;

m)

organite liikmete ning haldus- ja finantsalase ja seadusliku esindamise volitustega ametiisikute isikuandmed, sealhulgas nimi, sünnikuupäev, kodakondsus ja elukoht, ning nende isikute amet ja volitused võtta iseseisvalt või ühiselt kohustusi kolmandate isikute ees ja esindada üksust kohtumenetluses.

19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/54

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ (2) artikli 4 lõike 1 kohaselt kehtestas komisjon rakendusotsuses 2011/877/EL (3) elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused vastavate tegurite lõikes, sealhulgas ehitusaasta ja kütuse liik. Neid väärtusi kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015.

(2)

Komisjon on läbi vaadanud elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused, võttes arvesse liikmesriikide ja sidusrühmade esitatud andmeid käitamise kohta tegelikes oludes. Võttes arvesse parima võimaliku ja majanduslikult põhjendatud tehnoloogia arengut vaadeldaval ajavahemikul 2011–2015, tuleks elektri eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste puhul säilitada otsuses 2011/877/EL sätestatud eristamine.

(3)

Hiljutiste kogemuste ja analüüsi taustal kinnitas tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste läbivaatus, et kliimatingimustega seotud parandustegureid, mis on sätestatud otsuses 2011/877/EL, tuleks kohaldada ainult gaaskütusel töötavate põletusseadmete puhul.

(4)

Kõnealune läbivaatus kinnitas hiljutiste kogemuste ja analüüsi põhjal, et tuleks jätkuvalt kohaldada ärahoitud jaotusvõrgukadude parandustegurit, mis on sätestatud otsuses 2011/877/EL. Selleks, et paremini kajastada ärahoitud võrgukadusid, tuleks ajakohastada pinge piirmäärasid ja parandustegurite väärtust.

(5)

Läbivaatus annab tunnistust selle kohta, et soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi tuleks mõnel juhul muuta. Selleks, et hoida ära kehtivate skeemide tagasiulatuvad muudatused, hakatakse uusi kontrollväärtusi kohaldama alles alates 2016. aastast ning enne seda ehitatud jaamade puhul kohaldatakse praegu kehtivaid kontrollväärtusi. Kliimatingimustega seotud parandustegurid ei ole vajalikud, sest kütusest soojusenergia tootmise termodünaamika ei sõltu märkimisväärselt ümbritseva õhu temperatuurist. Samuti ei ole vajalikud jaotusvõrgukadude parandustegurid, sest soojusenergiat kasutatakse alati tootmiskoha lähedal.

(6)

Läbivaatus tõendas, et auru või kuuma vett tootvate katelde kontrollväärtused tuleks eristada.

(7)

Andmed tegelikes oludes käitamise kohta vaadeldaval ajavahemikul näitavad, et statistiliselt on teatavaid kütuseid kasutavate tänapäevaste elektrijaamade tegelikud tootmisnäitajad märkimisväärselt paranenud.

(8)

On vaja, et elektri- ja soojusenergia koostootmise investeerimistingimused oleksid stabiilsed ja säiliks investorite usaldus, seepärast on asjakohane kehtestada elektri ja soojuse koostootmise ühtlustatud kontrollväärtused.

(9)

Direktiivis 2011/877/EL kehtestatud elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise kontrollväärtusi kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015. Uusi kontrollväärtusi tuleb hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2016. Selleks et tagada uute kontrollväärtuste kohaldamine nimetatud kuupäevast, jõustub käesoleva määrus järgmisel päeval pärast selle avaldamist.

(10)

Direktiivi 2012/27/EL artiklitega 14, 22 ja 23 antakse komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise ühtlustatud kontrollväärtusi. Volitused on komisjonile delegeeritud viieks aastaks alates 4. detsembrist 2012. Selleks et vältida olukorda, kus volituste delegeerimist ei pikendata pärast 4. detsembrit 2017, jätkatakse käesolevas määruses sätestatud kontrollväärtuste kohaldamist. Kui vahepealsel ajal antakse komisjonile uued volitused, kavatseb komisjon käesolevas määruses sätestatud kontrollväärtused hiljemalt neli aastat pärast määruse jõustumist läbi vaadata.

(11)

Direktiivi 2012/27/EL eesmärk on soodustada koostootmist energia säästmiseks, seepärast tuleks motiveerida vanemate koostootmisüksuste ajakohastamist, et parandada nende energiatõhusust. Nendel põhjustel ja kooskõlas tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste nõudega, mis peaksid põhinema direktiivi 2012/27/EL II lisa punktis f nimetatud põhimõtetel, peaksid koostootmisüksusele kohaldatavad elektri toomise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused hakkama suurenema alates 11. aastast pärast üksuse ehitamist,

19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/62

(1)

Direktiivi 91/477/EMÜ artikli 4 kohaselt tagavad liikmesriigid, et iga turule toodav tulirelv või selle osa on kas tähistatud ja registreeritud kooskõlas kõnealuse direktiiviga või muudetud laskekõlbmatuks.

(2)

Direktiivi 91/477/EMÜ I lisa III osa esimese lõigu punkti a kohaselt ei hõlma „tulirelva” määratlus sellele määratlusele vastavaid esemeid, kui need on muudetud lõplikult laskekõlbmatuks kahjutustamisega, mis tagab, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutuskõlbmatuks ning et neid ei ole võimalik taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või muuta.

(3)

Direktiivi 91/477/EMÜ I lisa III osa teise lõigu kohaselt peavad liikmesriigid nägema ette, et pädev asutus kontrollib laskekõlbmatuks muutmise meetmeid, tagades seeläbi, et tulirelvad on muutmise tulemusena jäädavalt kasutuskõlbmatud. Samuti peavad liikmesriigid nägema ette korra, mille kohaselt antakse tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta välja tõend või muu dokument või tehakse tulirelvale sellekohane selgesti nähtav märge.

(4)

Liit on nõukogu otsusega 2014/164/EL (2) sõlmitud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (edaspidi „protokoll”) osaline.

(5)

Protokolli artiklis 9 on loetletud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise ühised üldpõhimõtted, mida protokolliosalistel tuleb järgida.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud tulirelvade jäädavalt laskekõlbmatuks muutmist käsitlevad normid ja meetodid on koostatud alalise rahvusvahelise väikerelvade kontrollimise komisjoni (C.I.P.) tehniliste eksperditeadmiste abil. C.I.P. on loodud tulirelvi kontrollivate riiklike asutuste tegevuse kontrollimiseks ja eelkõige selle tagamiseks, et igas riigis kehtivad õigusnormid, mille abil kindlustada tulirelvade ja laskemoona tõhus ja ühtne kontrollimine.

(7)

Selleks et tagada seoses tulirelvade laskekõlbmatuks muutmisega võimalikult kõrge turvalisuse tase, peaks komisjon käesolevas määruses sätestatud tehnilise kirjelduse korrapäraselt läbi vaatama ja seda ajakohastama. Selleks peaks komisjon võtma arvesse liikmesriikide kogemusi täiendavate laskekõlbmatuks muutmise meetmete kohaldamisel.

(8)

Käesolev määrus ei piira direktiivi 91/477/EMÜ artikli 3 kohaldamist.

(9)

Turvalisusohtu arvesse võttes tuleks käesoleva määruse sätteid kohaldada ka nende tulirelvade suhtes, mis on muudetud laskekõlbmatuks enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva ja mis on viidud turule, sealhulgas tasuta üleandmise, vahetuse või vahetustehingu raames, või viidud teise liikmesriiki pärast nimetatud kuupäeva.

(10)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada lisaks I lisas esitatud tehnilisele kirjeldusele täiendavaid meetmeid tulirelvade oma territooriumil laskekõlbmatuks muutmiseks, tingimusel et nad on rakendanud kõik vajalikud meetmed käesolevas määruses sätestatud ühiste laskekõlbmatuks muutmise normide ja meetodite kohaldamiseks.

(11)

Selleks et liikmesriikidel oleks oma territooriumil võimalik tagada ühesugune turvalisuse tase, peaks liikmesriikidel, kes võtavad käesoleva määruse kohaselt kasutusele täiendavaid meetmeid tulirelvade oma territooriumil laskekõlbmatuks muutmiseks, olema võimalik nõuda tõendeid selle kohta, et nende territooriumile toimetatavad laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad on kõnealuste täiendavate meetmetega kooskõlas.

(12)

Selleks et komisjon saaks käesoleva määruse läbivaatamisel võtta arvesse liikmesriikides tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise valdkonnas toimuvat arengut ja rakendatavaid parimaid tavasid, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile nii käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas võetavatest asjakohastest meetmetest kui ka kehtestatavatest täiendavatest meetmetest. Selleks tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (3) kohast teavitamiskorda.

(13)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/477/EMÜ alusel loodud komitee arvamusega,

a)

see on selgelt eristatav ja seda ei saa eemaldada;

b)

see sisaldab teavet liikmesriigi kohta, kus laskekõlbmatuks muutmine toimus, ja kontrolliasutuse kohta, kes laskekõlbmatuks muutmise kohta tõendi väljastas;

c)

tulirelva algne seerianumber (algsed seerianumbrid) säilitatakse.

19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/73

(1)

Püügikvoodid 2014. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:

(2)

Püügikvoodid 2015. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:

(3)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 1 on sätestatud, et kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikvoodid, peab ta tegema mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest.

(4)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1801 (10) on vähendatud teatavate kalavarude 2015. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguste võrra.

(5)

Teatavate liikmesriikide puhul ei olnud siiski võimalik rakendusmäärusega (EL) 2015/1801 teha mahaarvamisi ülepüütud kalavarude kvootidest, kuna asjaomastel liikmesriikidel ei olnud 2015. aastal vastavaid kvoote.

(6)

Teatavatel juhtudel võimaldas määruse (EL) nr 1380/2013 (11) artikli 16 lõike 8 kohane püügivõimaluste vahetamine osalist mahaarvamist. Ülejäänud kogused tuleks maha arvata muude varude kvootidest vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5 tuleks siis, kui ülepüütud kalavaru kvooti ei ole võimalik hüvitada ülepüügile järgneval aastal, sest asjaomasel liikmesriigil ei ole vastavat kvooti, teha mahaarvamised tema kasutatavate muude kalavarude kvootidest samas geograafilises piirkonnas või sama kaubandusliku väärtuse ulatuses. Vastavalt komisjoni teatisele nr 2012/C-72/07 (12) tuleks sellised mahaarvamised eelistatavalt teha nende kalavarude kvootidest, mis on eraldatud samale laevastikule, mis püüdis rohkem, kui oli kvoodiga ette nähtud, ning võtta arvesse vajadust vältida tagasiheidet mitme liigiga püügipiirkonnas.

(8)

Asjaomaste liikmesriikidega on konsulteeritud selle üle, et teha kavandatud mahaarvamised kvootidest, mis on eraldatud muude kui ülepüütud kalavarude püügiks.

(9)

Portugali taotlusel tuleks I ja II püügipiirkonna Norra vetes (HAD/1N2AB. ja POK/1N2AB.) varasematel aastatel üle püütud 371 766 kilogrammi kilttursa ja 178 850 kilogrammi põhjaatlandi süsika tasa tegemiseks kasutada I ja II püügipiirkonna Norra vete (RED/1N2AB.) meriahvenavarusid. Arvestades, et Portugali 2015. aasta kvoot meriahvenate püügiks I ja II püügipiirkonna Norra vetes on 405 000 kilogrammi ega ole piisav, et katta mõlema nimetatud kalavaru ülepüügist tulenev mahaarvamine, tuleks kogu see kvoot mahaarvamiseks ära kasutada ning ülejäänud 145 616 kilogrammi tuleks maha arvata põhjaatlandi süsika jaoks järgmis(t)eks aasta(te)ks sama piirkonna kohta (POK/1N2AB.) eraldatud kvoodist, kuni kogu ülepüütud kogus on tasa tehtud.

(10)

Teatavad rakendusmäärusega (EL) 2015/1801 ette nähtud mahaarvamised ei näi olevat piisavad. Nõutud mahaarvamised näivad olevat suuremad kui 2015. aasta kohandatud kvoot ning seega ei ole võimalik kõnealusest kvoodist kogu ettenähtud kogust maha arvata. Vastavalt komisjoni teatisele nr 2012/C-72/07 tuleks ülejäänud kogused kohandatud kvoodist maha arvata järgmistel aastatel.

(11)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1170 (13) tulemusel ei saa Hispaania kvootide ülekandmise tõttu enam kasutada kogust suuruses 3 369 kilogrammi, mis vastab 10 %-le Hispaania 2014. aasta kohandatud kvoodist norra salehomaari püügiks IX ja X püügipiirkonnas ning CECAFi piirkonna 34.1.1 liidu vetes (NEP/9/3411). Seega tuleks kasutada olev kogus 9 287 kilogrammi, mis on lahutatud mahaarvamiskogusest 19 000 kilogrammi, mis Hispaania võlgnes kõnealuse varu eest, vähendada 5 918 kilogrammini ja viivitamata tuleks kohaldada täiendavat mahaarvamist koguses 3 369 kilogrammi.

(12)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/1801 vastavalt muuta,