„ERA/ERTMS/033281 rev 3.0“.

LISA

Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehniline kirjeldus

SISUKORD

1.

Sissejuhatus

11

1.1.

Tehniline kohaldamisala

11

1.2.

Geograafiline kohaldamisala

12

1.3.

Käesoleva KTK sisu

12

2.

Allsüsteemi mõiste ja ulatus

13

2.1.

Sissejuhatus

13

2.2.

Ulatus

13

2.3.

Rakendusastmed (ETCS)

14

3.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide olulised nõuded

14

3.1.

Üldine teave

14

3.2.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide spetsiifilised aspektid

15

3.2.1.

Ohutus

15

3.2.2.

Töökindlus ja käideldavus

15

3.2.3.

Töötervishoid

15

3.2.4.

Keskkonnakaitse

15

3.2.5.

Tehniline ühilduvus

16

3.2.5.1.

Mehaaniline ühilduvus

16

3.2.5.1.1

Füüsilised keskkonnatingimused

16

3.2.5.1.2

Raudtee elektromagnetiline ühilduvus

16

3.2.5.2.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide ühilduvus

16

4.

Allsüsteemi iseloomustus

16

4.1.

Sissejuhatus

16

4.1.1.

Põhiparameetrid

16

4.1.2.

Nõuete ülevaade

17

4.1.3.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide osad

18

4.2.

Allsüsteemide funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

18

4.2.1.

Juhtkäskude ja signaalimise ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega

18

4.2.1.1.

Ohutus

18

4.2.1.2.

Käideldavus ja töökindlus

19

4.2.2.

Rongisisesed ETCS-funktsioonid

19

4.2.3.

Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid

21

4.2.4.

Mobiilside funktsioonid raudteedele – GSM-R

21

4.2.4.1.

Põhisidefunktsioon

22

4.2.4.2.

Kõneside- ja operatiivsidepidamisrakendused

22

4.2.4.3.

ETCSi andmesiderakendused

22

4.2.5.

ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed

22

4.2.5.1.

Raadioside rongiga

23

4.2.5.2.

Eurobalise’i side rongiga

23

4.2.5.3.

Euroloopi side rongiga

23

4.2.6.

Rongisisesed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

23

4.2.6.1.

ETCS ja B-klassi turvanguseadmed

23

4.2.6.2.

Liides GSM-R raadioandmeside ja ETCSi vahel

23

4.2.6.3.

Läbisõidu mõõtmine

24

4.2.7.

Raudteeäärsed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

24

4.2.7.1.

RBCde-vaheline funktsiooniliides

24

4.2.7.2.

RBC/RBC

24

4.2.7.3.

GSM-R/raudteeäärne ETCS

24

4.2.7.4.

Eurobalise/LEU

24

4.2.7.5.

Euroloop/LEU

24

4.2.8.

Võtmehaldus

24

4.2.9.

ETCS-ID haldamine

24

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

25

4.2.11.

Veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

25

4.2.12.

ETCSi DMI (juhi-masina-liides)

25

4.2.13.

GSM-Ri DMI (juhi-masina-liides)

25

4.2.14.

Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

25

4.2.15.

Raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus

26

4.2.16.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine

26

4.3.

Teiste allsüsteemide liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

26

4.3.1.

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi liides

26

4.3.2.

Veeremi allsüsteemi liides

27

4.3.3.

Infrastruktuuri allsüsteemi liidesed

29

4.3.4.

Energiavarustuse allsüsteemi liidesed

30

4.4.

Kasutuseeskirjad

30

4.5.

Hoolduseeskirjad

30

4.5.1.

Seadme tootja vastutus

30

4.5.2.

Taotleja vastutus allsüsteemi kontrollimisel

31

4.6.

Ametialane pädevus

31

4.7.

Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused

31

4.8.

Registrid

31

5.

Koostalitluse komponendid

31

5.1.

Määratlus

31

5.2.

Koostalitluse komponentide loetelu

31

5.2.1.

Koostalitluse põhikomponendid

31

5.2.2.

Koostalitluse komponentide rühmitamine

32

5.3.

Komponentide toimivus ja tehnilised näitajad

32

6.

Komponentide vastavuse ja/või kasutussobivuse hindamine ning allsüsteemide vastavustõendamine

37

6.1.

Sissejuhatus

37

6.1.1.

Üldpõhimõtted

37

6.1.1.1.

Põhiparameetrite järgimine

37

6.1.1.2.

Olulised nõuded, mis on täidetud riiklike eeskirjade kohaselt

37

6.1.1.3.

Käesoleva KTK kõigi nõuete rakendamata jätmine

38

6.1.2.

ETCSi ja GSM-Ri katsetamise põhimõtted

38

6.1.2.1.

Eesmärk

38

6.1.2.2.

Katsestsenaariumid

38

6.1.2.3.

Nõuded

39

6.2.

Koostalitluse komponendid

40

6.2.1.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide vastavushindamise menetlused

40

6.2.2.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide moodulid

40

6.2.3.

Vastavushindamise nõuded

40

6.2.4.

Eriküsimused

43

6.2.4.1.

Rongisisese ETCSi kohustuslikud katsed

43

6.2.4.2.

Spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM)

43

6.2.5.

Lisakatsed

43

6.2.6.

EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu

44

6.3.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid

44

6.3.1.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide hindamise menetlused

44

6.3.2.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide moodulid

44

6.3.2.1.

Rongisisene allsüsteem

44

6.3.2.2.

Raudteeäärne allsüsteem

44

6.3.2.3.

Moodulite kasutamise tingimused rongisiseste ja raudteeäärsete allsüsteemide puhul

45

6.3.3.

Rongisisese allsüsteemi hindamise nõuded

45

6.3.4.

Raudteeäärse allsüsteemi hindamise nõuded

48

6.4.

KTK nõuete osalise täitmise korral kohaldatavad sätted

50

6.4.1.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide osade hindamine

50

6.4.2.

Hindamine riiklike eeskirjade kohaldamise korral

51

6.4.3.

Nõuete osaline täitmine seoses KTK piiratud kohaldamisega

51

6.4.3.1.

Koostalitluse komponendid

51

6.4.3.2.

Allsüsteemid

51

6.4.3.3.

Tõendite sisu

51

6.4.4.

Vastavustõendamise vaheteatis

51

6.5.

Ühilduvuskatsed ja vigade haldamine

52

7.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide KTK rakendamine

52

7.1.

Sissejuhatus

52

7.2.

Üldiselt kohaldatavad normid

53

7.2.1.

Juhtkäskude allsüsteemi või selle osade täiendamine või uuendamine

53

7.2.2.

Olemasolevad süsteemid

53

7.2.3.

Spetsiaalsete andmeedastusmoodulite kättesaadavus

53

7.2.4.

B-klassi lisaseadmed A-klassi seadmetega varustatud liinil

53

7.2.5.

A-klassi ja B-klassi seadmetega veeremid

53

7.2.6.

Kohustuslike ja valikuliste funktsioonide tingimused

54

7.3.

GSM-Ri spetsiifilised rakenduseeskirjad

54

7.3.1.

Raudteeäärsed rajatised

54

7.3.2.

Rongisisesed seadmed

54

7.4.

ETCSi spetsiifilised rakenduseeskirjad

55

7.4.1.

Raudteeäärsed rajatised

55

7.4.2.

Rongisisesed seadmed

55

7.4.2.1.

Uued veeremiüksused

55

7.4.2.2.

Olemasolevate veeremiüksuste täiendamine ja uuendamine

55

7.4.3.

Riiklikud nõuded

55

7.4.4.

Riiklikud rakenduskavad

56

7.5.

Rongituvastussüsteemide spetsiifilised rakenduseeskirjad

57

7.6.

Erijuhtumid

57

7.6.1.

Sissejuhatus

57

7.6.2.

Erijuhtumite loetelu

58

7.6.2.1.

Belgia

58

7.6.2.2.

Ühendkuningriik

58

7.6.2.3.

Prantsusmaa

59

7.6.2.4.

Poola

60

7.6.2.5.

Leedu, Läti ja Eesti

60

7.6.2.6.

Rootsi

60

7.6.2.7.

Luksemburg

60

7.6.2.8.

Saksamaa

61

Lisa A

62

Lisa B

78

Lisa C

78

Lisa D

78

Lisa E

78

Lisa F

78

Lisa G

79

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Tehniline kohaldamisala

Käesolev KTK käsitleb rongisisest juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ning raudteeäärset juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi.

Käesolevat KTKd kohaldatakse KTK punktis 1.2 („Geograafiline kohaldamisala“) määratletud raudteevõrgu raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ning veeremi rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi kohta, mida raudteevõrgus kasutatakse (või kavatsetakse kasutada). Kõnealune veerem kuulub ühe järgnevalt loetletud tüübi alla (vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ I lisa punktide 1.2 ja 2.2 määratlusele):

1)	iseliikuvad diisel- ja elektrirongid;

2)	diisel- ja elektrivedurid;

3)	juhikabiiniga varustatud reisijatevagunid;

4)	mobiilsed raudteetaristu ehitus- ja hooldusseadmed juhul, kui need on varustatud juhikabiiniga ning on ette nähtud transpordirežiimis oma ratastel kasutamiseks.

1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala on kogu raudteevõrk, mis koosneb järgmistest osadest:

1)	üleeuroopaline tavaraudteevõrk, mida on kirjeldatud direktiivi 2008/57/EÜ I lisa punktis 1.1;

2)	üleeuroopaline kiirraudteevõrk, mida on kirjeldatud direktiivi 2008/57/EÜ I lisa punktis 2.1;

3)	muud liidu raudteesüsteemi osad pärast kohaldamisala laiendamist vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ I lisa punktile 4;

ning millest on välja arvatud direktiivi 2008/57/EÜ artikli 1 lõikes 3 kirjeldatud juhud.

KTKd kohaldatakse 1 435 mm, 1 520 mm, 1 524 mm, 1 600 mm ja 1 668 mm rööpmelaiusega võrkude suhtes. Seda ei kohaldata siiski kolmanda riigi võrguga ühendatud 1 520 mm rööpmelaiusega lühikeste piiriületuslõikude suhtes.

1.3.   Käesoleva KTK sisu

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikele 3 on käesoleva KTK eesmärk järgmine:

1)	sätestada ettenähtud kohaldamisala – 2. peatükk („Allsüsteemi mõiste ja ulatus“);

2)	kehtestada olulised nõuded juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide ja nende liideste kohta teiste allsüsteemidega – 3. peatükk („Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide olulised nõuded“);

3)	näha ette funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteemid ja nende liidesed teiste allsüsteemidega peavad vastama – 4. peatükk („Allsüsteemi iseloomustus“);

4)	määrata kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mida reguleeritakse Euroopa tehniliste kirjeldustega, sealhulgas Euroopa standarditega, et saavutada koostalitlusvõime liidu raudteesüsteemi piires – 5. peatükk („Koostalitluse komponendid“);

5)

määrata kindlaks iga käsitletava juhtumi puhul rakendatavad menetlused, mida tuleb kasutada koostalitluse komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel ja allsüsteemide EÜ vastavustõendamisel – 6. peatükk („Komponentide vastavuse ja/või kasutussobivuse hindamine ja allsüsteemide vastavustõendamine“);

6)	sätestada käesoleva KTK rakendamise strateegia – 7. peatükk („Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide KTK rakendamine“);

7)	sätestada allsüsteeme käitavate ja hooldavate ning KTKd rakendavate töötajate ametialased pädevused ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused – 4. peatükk („Allsüsteemi iseloomustus“).

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikele 5 on erijuhtumitele viidatud 7. peatükis („Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide KTK rakendamine“).

Käesoleva KTK 4. peatükis („Allsüsteemi iseloomustus“) on kehtestatud käitamis- ja hoolduseeskirjad, mida kohaldatakse eespool punktides 1.1 ja 1.2 viidatud kohaldamisalal.

2.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE JA ULATUS

2.1.   Sissejuhatus

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid on direktiivi 2008/57/EÜ II lisas määratletud järgmiselt: „Kõik seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõrgustikus liiklemise loaga rongide liikumist“.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide omadused on järgmised:

1)	funktsioonid, mis on vajalikud raudteeliikluse ohutuks juhtimiseks ja toimimiseks, sealhulgas halvenenud tingimustes (1);

2)

liidesed;

3)	oluliste nõuete täitmiseks vajalik toimivustase.

2.2.   Ulatus

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide KTKs on sätestatud ainult need nõuded, mida on vaja liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime ning olulistele nõuetele vastavuse tagamiseks.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid koosnevad järgmistest osadest:

1)	rongiturvangusüsteem,

2)	raadio-häälside,

3)	andmeside,

4)	rongituvastus.

A-klassi rongiturvangusüsteem on ETCS (2) ja A-klassi raadiosüsteem on GSM-R.

A-klassi rongituvastussüsteemi puhul on käesolevas KTKs sätestatud ainult nõuded liidestele teiste allsüsteemidega.

Üleeuroopalise raudteevõrgu B-klassi süsteemid on piiratud hulk rongiturvangusüsteeme, mis olid üleeuroopalises raudteevõrgus kasutusel enne 20. aprilli 2001.

Euroopa Liidu raudteevõrgu muude osade B-klassi süsteemid on piiratud hulk rongiturvangusüsteeme, mis olid vastavates võrkudes kasutusel enne 1. juulit 2015.

B-klassi süsteemide loend on esitatud Euroopa Raudteeagentuuri tehnilises dokumendis „Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi B-klassi süsteemide loend“, ERA/TD/2011-11, versioon 3.0.

Rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi nõuded on ette nähtud seoses A-klassi raadiosideseadmete ja rongiturvangusüsteemiga.

Raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi nõuded on ette nähtud seoses:

1)	A-klassi raadiovõrguga;

2)	A-klassi rongiturvangusüsteemiga;

3)	rongituvastussüsteemide liideste nõuetega, mis peavad tagama nende ühilduvuse veeremiga.

2.3.   Rakendusastmed (ETCS)

Käesolevas KTKs esitatud liidesed määravad kindlaks andmeedastusviisid rongidele ja (vajaduse korral) rongidelt. KTKs viidatud ETCSi tehnilised kirjeldused määravad rakendusastmed, mille hulgast võib raudteeäärse paigaldise jaoks valida nõuetele vastava andmeedastusviisi.

Käesolevas KTKs on määratletud kõikide rakendusastmete nõuded.

Vastaval rakendusastmel A-klassi rongisisese rongiturvangusüsteemiga varustatud rong peab olema võimeline töötama sellel astmel ja kõikidel madalamatel astmetel:

—	A-klassi 2. astme rongiturvangusüsteemiga varustatud rong peab olema võimeline töötama selle astme ja 1. astme liinidel;

—

A-klassi 1. astme rongiturvangusüsteemiga varustatud rong ei pea olema varustatud GSM-Ri ETCS-andmesideraadioga, ent selles peavad olema rakendatud kõik 2. ja 3. astme funktsioonid, mille abil tagatakse järgmine: — GSM-Ri ETCS-andmesideraadio ühendamisega hilisemas etapis tagatakse rongi seadmete vastavus 2. astmele; — GSM-Ri ETCS-andmesideraadio ja rongituvastusseadmete ühendamisega hilisemas etapis tagatakse rongi seadmete vastavus 3. astmele.

3.   JUHTKÄSKUDE JA SIGNAALIMISE ALLSÜSTEEMIDE OLULISED NÕUDED

3.1.   Üldine teave

Direktiivis 2008/57/EÜ nõutakse, et allsüsteemid ja koostalitluse komponendid, sealhulgas liidesed, vastaksid direktiivi III lisa üldtingimustes kehtestatud olulistele nõuetele.

Olulised nõuded on järgmised:

1)

ohutus;

2)	töökindlus ja käideldavus;

3)	töötervishoid;

4)	keskkonnakaitse;

5)	tehniline ühilduvus.

Olulisi nõudeid A-klassi süsteemidele on kirjeldatud allpool.

B-klassi süsteemide nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

3.2.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide spetsiifilised aspektid

3.2.1.   Ohutus

Iga projekti puhul, mille suhtes käesolevat tehnilist kirjeldust kohaldatakse, võetakse vajalikud meetmed selle tagamiseks, et juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega seotud õnnetusjuhtumi risk ei ületaks teenusele eesmärgiks seatud taset. Selleks kohaldatakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 402/2013 (3), nagu on osutatud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punktis a (ühine ohutusmeetod).

Et ohutuse saavutamiseks võetavad meetmed ei kahjustaks koostalitlust, järgitakse punktis 4.2.1 („Juhtkäskude ja signaalimise ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega“) sätestatud põhiparameetri nõudeid.

A-klassi süsteemi (ETCS) puhul jaotatakse üldised ohutuseesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide vahel. Üksikasjalikud nõuded on täpsustatud punktis 4.2.1 („Juhtkäskude ja signaalimise ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega“) sätestatud põhiparameetriga. Neid ohutusnõudeid tuleb täita koos käideldavuse nõuetega, mis on sätestatud punktis 3.2.2 („Töökindlus ja käideldavus“).

3.2.2.   Töökindlus ja käideldavus

A-klassi süsteemi puhul jaotatakse töökindluse ja käideldavuse eesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide vahel. Üksikasjalikud nõuded on täpsustatud punktis 4.2.1 („Juhtkäskude ja signaalimise ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega“) sätestatud põhiparameetriga.

Riskitaset jälgitakse seoses allsüsteemi komponentide vananemise ja kulumisega. Järgitakse punktis 4.5 sätestatud nõudeid hooldustöödele.

3.2.3.   Töötervishoid

Vastavalt liidu õigusaktidele ja liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele tuleb võtta ettevaatusabinõud, mis tagavad, et juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemides kasutatavad materjalid ja süsteemide konstruktsioon ei ohustaks nendele juurdepääsu omavate isikute tervist.

3.2.4.   Keskkonnakaitse

Vastavalt liidu õigusaktidele ja liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele:

1)	ei tohi juhtimis- ja signaalimisseadmed suure kuumuse või tulekahju korral eraldada keskkonnale kahjulikke ja ohtlikke aure ega gaase lubatud piirmääradest rohkem;

2)	ei tohi juhtimis- ja signaalimisseadmed sisaldada aineid, mis võivad seadmete tavapärase kasutamise korral liigselt keskkonda saastata;

3)	peavad juhtimis- ja signaalimisseadmed vastama kehtivatele liidu õigusaktidele, millega piiratakse raudteega külgnevatel aladel elektromagnetiliste häirete põhjustamist ja tundlikkust elektromagnetiliste häirete suhtes;

4)	peavad juhtimis- ja signaalimisseadmed vastama kehtivatele mürasaastenormidele;

5)	ei tohi juhtimis- ja signaalimisseadmed põhjustada lubamatut vibratsiooni, mis võib kahjustada taristu seisundit (nõuetekohaselt hooldatud taristu puhul).

3.2.5.   Tehniline ühilduvus

Tehniline ühilduvus hõlmab koostalitluse saavutamiseks vajalikke funktsioone, liideseid ja toimivust.

Tehnilise ühilduvuse nõuded on jaotatud järgmisesse kolme kategooriasse:

1)	esimeses kategoorias sätestatakse koostalitlusega seotud üldised insenertehnilised nõuded, täpsemalt keskkonnanõuded, elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) nõuded raudtee alal ja paigaldusnõuded. Need ühilduvusnõuded on sätestatud käesolevas peatükis;

2)	teises kategoorias kirjeldatakse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide tehnilist kohaldamisviisi ning funktsioone, mida need peavad koostalitluse saavutamiseks täitma. Seda kategooriat kirjeldatakse 4. peatükis;

3)	kolmandas kategoorias kirjeldatakse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide kasutusviisi, millega tagatakse koostalitluse saavutamine. Seda kategooriat kirjeldatakse 4. peatükis.

3.2.5.1.   Mehaaniline ühilduvus

3.2.5.1.1   Füüsilised keskkonnatingimused

Juhtimis- ja signaalimisseadmed peavad suutma töötada liidu raudteesüsteemi asjaomases osas valitsevates kliima- ja füüsilistes tingimustes.

Järgida tuleb põhiparameetri 4.2.16 („Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine“) nõudeid.

3.2.5.1.2   Raudtee elektromagnetiline ühilduvus

Vastavalt liidu õigusaktidele ja liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele ei tohi juhtimis- ja signaalimisseadmed mõjutada teisi juhtimis- ja signaalimisseadmeid ega allsüsteeme ega neilt mõjutusi saada.

Veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetilise ühilduvusega seotud põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.11 („Elektromagnetiline ühilduvus“).

3.2.5.2.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide ühilduvus

4. peatükis sätestatakse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse nõuded.

4.   ALLSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS

4.1.   Sissejuhatus

4.1.1.   Põhiparameetrid

Kõikide asjakohaste oluliste nõuete kohaselt iseloomustavad juhtkäskude ja signaalimise allsüsteeme järgmised põhiparameetrid:

1)	juhtkäskude ja signaalimise ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega (punkt 4.2.1);

2)	rongisisesed ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.2);

3)	raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.3);

4)	mobiilside funktsioonid raudteedele – GSM-R (punkt 4.2.4);

5)	ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed (punkt 4.2.5);

6)	rongisisesed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed (punkt 4.2.6);

7)	raudteeäärsed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed (punkt 4.2.7);

8)	võtmehaldus (punkt 4.2.8);

9)	ETCS-ID haldamine (punkt 4.2.9);

10)	rongituvastussüsteemid (punkt 4.2.10);

11)	veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus (punkt 4.2.11);

12)	ETCSi DMI (juhi-masina-liides) (punkt 4.2.12);

13)	GSM-Ri DMI (juhi-masina-liides) (punkt 4.2.13);

14)	järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides (punkt 4.2.14);

15)	raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus (punkt 4.2.15);

16)	juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine (punkt 4.2.16).

4.1.2.   Nõuete ülevaade

Kõiki kõnealuste põhiparameetritega seotud punkti 4.2 („Allsüsteemide funktsionaalne ja tehniline kirjeldus“) nõudeid kohaldatakse A-klassi süsteemide suhtes.

B-klassi süsteemide ja spetsiaalsete andmeedastusmoodulitega (STM) (mis võimaldavad A-klassi rongisisesel süsteemil töötada ka B-klassi taristul) seotud nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

Käesolev KTK toetub põhimõtetele, mis võimaldavad raudteeäärsel juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemil ühilduda KTKga ühilduvate rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega. Selle eesmärgi saavutamiseks:

1)	standarditakse rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi funktsioonid, liidesed ja toimivus, millega tagatakse, et iga rong reageerib raudteeäärsetest seadmetest saadud andmetele prognoositaval viisil;

2)

standarditakse käesolevas KTKs raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi jaoks täielikult raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete vaheline teabevahetus. Alljärgnevates punktides viidatud tehnilised kirjeldused võimaldavad rakendada raudteeäärseid juhtkäskude ja signaalimise funktsioone paindlikult, nii et neid saaks optimaalselt raudteesüsteemiga integreerida. Sellist paindlikkust kasutatakse ära ilma KTKga ühilduvate rongisiseste allsüsteemide toimivust piiramata.

Juhtkäskude ja signaalimise funktsioonid on jagatud kategooriatesse, mis näitavad, kas tegemist on valikuliste või kohustuslike funktsioonidega. Kategooriad on määratletud lisas A osutatud tehnilistes kirjeldustes ja nendes tekstides on esitatud ka funktsioonide klassifikatsioon.

Lisa A punktis 4.1c on esitatud lisas A osutatud tehnilistes kirjeldustes kasutatavate ETCSi mõistete sõnastik.

4.1.3.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide osad

Vastavalt punktile 2.2 („Ulatus“) võib juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid osadeks jagada.

Allpool esitatud tabelis on näidatud, millised põhiparameetrid on iga allsüsteemi ja osa jaoks asjakohased.

Tabel 4.1

Allsüsteem	Osa	Põhiparameetrid
Rongisisene juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem	Rongiturvangusüsteem	4.2.1, 4.2.2, 4.2.5, 4.2.6, 4.2.8, 4.2.9, 4.2.12, 4.2.14, 4.2.16
	Raadio-häälside	4.2.1.2, 4.2.4.1, 4.2.4.2, 4.2.5.1, 4.2.13, 4.2.16
	Andmeside	4.2.1.2, 4.2.4.1, 4.2.4.3, 4.2.5.1, 4.2.6.2, 4.2.16
Raudteeäärne juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem	Rongiturvangusüsteem	4.2.1, 4.2.3, 4.2.5, 4.2.7, 4.2.8, 4.2.9, 4.2.15, 4.2.16
	Raadio-häälside ja andmeside	4.2.1.2, 4.2.4, 4.2.5.1, 4.2.7, 4.2.16
	Rongituvastus	4.2.10. 4.2.11, 4.2.16

4.2.   Allsüsteemide funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.1.   Juhtkäskude ja signaalimise ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid rongisisesele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile ning raudteeäärsele allsüsteemile, pidades silmas punkte 3.2.1 („Ohutus“) ja 3.2.2 („Töökindlus ja käideldavus“).

Koostalitluse saavutamiseks rongisiseste ja raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide rakendamisel järgitakse järgmisi sätteid.

1)

Rongisisese ja raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi struktuur, rakendamine ja kasutamine ei kehtesta mingeid nõudeid a) liidesele rongisiseste ja raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide vahel lisaks käesolevas KTKs sätestatud nõuetele, b) ühelegi teisele allsüsteemile lisaks asjaomastes KTKdes sätestatud nõuetele.

2)	Järgitakse alljärgnevates punktides 4.2.1.1 ja 4.2.1.2 kehtestatud nõudeid.

4.2.1.1.   Ohutus

Rongisisestes ja raudteeäärsetes juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemides järgitakse käesolevas KTKs nimetatud ETCSi seadmetele ja rajatistele kehtestatud nõudeid.

ETCSile soovituslike kiiruse ja/või vahemaa piirangute ületamise ohu korral on lubatav ohumäär (THR) rongisisese ETCSi ja raudteeäärse ETCSi juhuslike tõrgete puhul 10– 9 h– 1. Vt lisa A punkt 4.2.1 a.

Koostalitluse saavutamiseks järgitakse rongisisese ETCSi puhul täielikult kõiki lisa A punktis 4.2.1 sätestatud nõudeid. Raudteeäärsele ETCSile võib kehtestada leebemad ohutusnõuded, kui need tagavad koos KTKga ühilduvate rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega teenuse ettenähtud ohutustaseme.

4.2.1.2.   Käideldavus/töökindlus

Käesolevas alapunktis käsitletakse tõrkerežiime, mis ei põhjusta ohtu, kuid tekitavad halvenenud olukorra, mille haldamine võib vähendada süsteemi üldist ohutust.

Seoses kõnealuse parameetriga tähendab „tõrge“ olukorda, kus element ei suuda täita nõutavat funktsiooni nõutaval toimivustasemel, ning „tõrkerežiim“ tähendab tõrke täheldatavat tagajärge.

Et taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad saaksid kätte kogu teabe, mida nad vajavad halvenenud olukordade haldamiseks sobivate protseduuride määratlemiseks, peab rongisisese või raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatud tehniline dokumentatsioon sisaldama arvutatud käideldavus-/töökindlusväärtusi selliste tõrkerežiimide kohta, mis mõjutavad juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi suutlikkust juhtida ühe või mitme veeremiüksuse ohutut liikumist või luua raadioside liikluse korraldaja ja rongijuhtide vahel.

Tagatakse vastavus järgmistele arvutatud väärtustele:

1)	rongi turvangufunktsioonide isoleerimist vajavate rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi tõrgete vaheline keskmine aeg töötundides: [avatud punkt];

2)	liikluse korraldaja ja rongijuhi vahelist raadiosidet takistavate rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi tõrgete vaheline keskmine aeg töötundides: [avatud punkt].

Et võimaldada taristuettevõtjatel ja raudteeveo-ettevõtjatel jälgida allsüsteemide kasutusaja jooksul riskitaset ning halvenenud olukordade haldamise protseduuri määratlemiseks kasutatud töökindlus-/käideldavusväärtustest kinnipidamist, tuleb järgida punktis 4.5 („Hoolduseeskirjad“) esitatud hooldusnõudeid.

4.2.2.   Rongisisesed ETCS-funktsioonid

Rongisiseste ETCS-funktsioonide põhiparameeter kirjeldab kõiki rongi ohutuks liiklemiseks vajalikke funktsioone. Põhifunktsioon on tagada automaatblokeerimissüsteemi toimimine ja kabiinisisene signaalimine:

1)	rongi omaduste kindlaksmääramine (nt rongi suurim lubatud kiirus, pidurdustõhusus);

2)	jälgimisrežiimi valimine raudteeäärsetelt seadmetelt saadud teabe alusel;

3)	läbisõidu mõõtmine;

4)	rongi asukoha kindlaksmääramine Eurobalise’i asukohtadel põhinevas koordinaatsüsteemis;

5)	dünaamilise kiirusprofiili väljaarvutamine konkreetseks ülesandeks rongi omaduste ja raudteeäärsetelt seadmetelt saadud teabe alusel;

6)	dünaamilise kiirusprofiili jälgimine konkreetse ülesande käigus;

7)	sekkumisfunktsiooni rakendamine.

Nimetatud funktsioone rakendatakse vastavalt lisa A punktile 4.2.2 b ning nende toimivus peab vastama lisa A punktile 4.2.2 a.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.2 c.

Seadmete ETCS-identimiskoode hallatakse vastavalt punktile 4.2.9 („ETCS-ID haldamine“).

Põhifunktsioone toetavad lisafunktsioonid, mille suhtes kohaldatakse samuti lisa A punkte 4.2.2 a ja 4.2.2 b, ning allpool esitatud tehnilisi kirjeldusi.

1)

Side raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga. a) Eurobalise’i andmeedastus. Vt punkt 4.2.5.2 („Eurobalise’i side rongiga“). b) Euroloopi andmeedastus. Vt punkt 4.2.5.3 („Euroloopi side rongiga“). See funktsioon on rongides valikuline, välja arvatud juhul, kui Euroloop on paigaldatud raudteeäärsetesse ETCSi 1. taseme seadmetesse ja käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null (nt kaitse ohtlikes punktides). c) Sõidusignaalide uuendamine raadio teel. Vt lisa A punkt 4.2.2 d, punktid 4.2.5.1 („Raadioside rongiga“), 4.2.6.2 („Liides GSM-R raadioandmeside ja ETCSi vahel“) ning 4.2.8 („Võtmehaldus“). See funktsioon on rongides valikuline, välja arvatud juhul, kui sõidusignaalide raadio teel uuendamise seade on paigaldatud raudteeäärsetesse ETCSi 1. taseme seadmetesse ja käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null (nt kaitse ohtlikes punktides). d) Andmeside raadio teel. Vt punktid 4.2.5.1 („Raadioside rongiga“), 4.2.6.2 („Liides GSM-R raadioandmeside ja ETCSi vahel“) ja 4.2.8 („Võtmehaldus“). See on rongis kohustuslik ainult ETCSi 2. taseme rakenduse või ETCSi 3. taseme rakenduse korral.

2)	Teabe edastamine juhile. Vt lisa A punktid 4.2.2 e ja 4.2.12 („ETCSi DMI“).

3)	Teabe edastamine STMile. Vt punkt 4.2.6.1 („Liides ETCSi ja STMi vahel“). See funktsioon hõlmab järgmist: a) STMi väljundi haldamine; b) STMis kasutatavate andmete esitamine; c) STMide ülemineku haldamine.

4)	Rongi komplektsust (terviklikkust) käsitleva teabe haldamine – kohustuslik 3. tasemel, 1. ja 2. taseme puhul ei nõuta.

5)	Seadmete seisundi seire ja tugi halvenenud tingimuste korral. See funktsioon hõlmab järgmist: a) rongisiseste ETCS-funktsioonide häälestamine; b) tugi halvenenud tingimuste korral; c) rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimine.

6)	Järelevalveotstarbeline andmesalvestustugi. Vt punkt 4.2.14 („Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides“).

7)	Teabe/käskude edastamine ja veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine: a) DMI-le. Vt punkt 4.2.12 („ETCSi DMI“); b) rongiliidesele/rongiliideselt. Vt lisa A punkt 4.2.2 f.

4.2.3.   Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid

Käesolev põhiparameeter kirjeldab raudteeäärseid ETCS-funktsioone. See hõlmab kõiki ETCS-funktsioone, millega tagatakse konkreetse rongi ohutu liiklemine.

Põhifunktsioon on:

1)	rongi asukoha kindlaksmääramine Eurobalise’i asukohtadel põhinevas koordinaatsüsteemis (2. ja 3. tase);

2)	raudteeäärsete signaalseadmete andmete teisendamine rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi standardvormingusse;

3)	liikumissuuniste saatmine, sealhulgas liini kirjeldus ja rongile antud käsud.

Nimetatud funktsioone rakendatakse vastavalt lisa A punktile 4.2.3 b ning nende toimivus peab vastama lisa A punktile 4.2.3 a.

Seadmete ETCS-identimiskoode hallatakse vastavalt punktile 4.2.9 („ETCS-ID haldamine“).

Põhifunktsioone toetavad lisafunktsioonid, mille suhtes kohaldatakse samuti lisa A punkte 4.2.3 a ja 4.2.3 b, ning allpool esitatud tehnilisi kirjeldusi.

1)

Side rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga. See hõlmab järgmist: a) Eurobalise’i andmeedastus. Vt punktid 4.2.5.2 („Eurobalise’i side rongiga“) ja 4.2.7.4 („Eurobalise’i/raudteeäärne elektrooniline seade (LEU)“); b) Euroloopi andmeedastus. Vt punktid 4.2.5.3 („Euroloopi side rongiga“) ja 4.2.7.5 („Euroloop/LEU“). Euroloop on asjakohane üksnes 1. taseme puhul, kus see on valikuline; c) sõidusignaalide uuendamine raadio teel. Vt lisa A punkt 4.2.3 d, punktid 4.2.5.1 („Raadioside rongiga“), 4.2.7.3 („GSM-R ja raudteeäärsed ETCS-funktsioonid“) ja 4.2.8 („Võtmehaldus“). Sõidusignaalide uuendamine on asjakohane üksnes 1. taseme puhul, kus see on valikuline; d) andmeside raadio teel. Vt punktid 4.2.5.1 („Raadioside rongiga“), 4.2.7.3 („GSM-R ja raudteeäärsed ETCS-funktsioonid“) ja 4.2.8 („Võtmehaldus“). Andmeside raadio teel on asjakohane üksnes 2. ja 3. taseme puhul.

2)

Teabe/käskude genereerimine rongisisesele ETCSile, nt teave õhuavade sulgemise/avamise, pantograafi langetamise/tõstmise, toitesüsteemi pealüliti sisse-/väljalülitamise ning veosüsteemilt A veosüsteemile B ülemineku kohta. Nende funktsioonide rakendamine raudteeäärsetel seadmetel on valikuline; allsüsteemide ohutu integreerimise tagamine võib aga nõutud olla teistes kehtivates KTKdes, riiklikes eeskirjades või riskihindamise rakendamisel.

3)	Erinevate raadio teel blokeerimise juhtkeskuste (RBCde) kontrolli all olevate piirkondade vahetumiste haldamine (asjakohane üksnes 2. ja 3. taseme puhul). Vt punktid 4.2.7.1 („RBCde vaheline funktsiooniliides“) ja 4.2.7.2 („RBCde vaheline tehniline liides“).

4.2.4.   Mobiilside funktsioonid raudteedele – GSM-R

Käesolev põhiparameeter kirjeldab raadioside funktsioone. Neid funktsioone rakendatakse rongisisestes ja raudteeäärsetes juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemides vastavalt allpool esitatud tehnilistele kirjeldustele.

4.2.4.1.   Põhisidefunktsioon

Üldnõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.4 a.

Lisaks järgitakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

1)	ASCI-funktsioonid; lisa A punkt 4.2.4 b;

2)	SIM-kaart; lisa A punkt 4.2.4 c;

3)	asukohast sõltuv pöördumine; lisa A punkt 4.2.4 e.

4.2.4.2.   Kõneside- ja operatiivsidepidamisrakendused

Üldnõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.4 f.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.4 g.

Lisaks järgitakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

1)	suure prioriteetsusega kutsungite kinnitamine; lisa A 4.2.4 h;

2)	funktsionaalne adresseerimine; lisa A punkt 4.2.4 j;

3)	funktsionaalsete numbrite esitamine; lisa A punkt 4.2.4 k.

4)	kasutajalt kasutajale signaalimine; lisa A punkt 4.2.4 d.

4.2.4.3.   ETCSi andmesiderakendused

Üldnõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.4 f.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.4 g.

Rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi andmeside peab olema võimeline toetama vähemalt kahte samaaegset sideseanssi raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga.

Need funktsioonid on kohustuslikud ainult ETCSi 2. ja 3. taseme ning sõidusignaalide uuendamise rakenduste korral.

4.2.5.   ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid raadiosidele raudteeäärsete ja rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide vahel ning seda peab arvesse võtma koos ETCSi ja GSM-Ri vahelistele liidestele kehtestatud nõuetega, nagu on täpsustatud punktis 4.2.6 („Rongisisesed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi siseliidesed“) ning punktis 4.2.7 („Raudteeäärsed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi siseliidesed“).

Selle põhiparameetri alla kuuluvad:

1)	füüsilised, elektrilised ja elektromagnetilised väärtused, mida tuleb järgida ohutu toimimise huvides;

2)	kasutatav sideprotokoll;

3)	sidekanali kättesaadavus.

Kohaldatavad tehnilised kirjeldused on loetletud allpool.

4.2.5.1.   Raadioside rongiga

A-klassi raadiosideliidesed toimivad lisa A punktides 4.2.5 a ja A 4.2.4 f täpsustatud sagedustel.

Rongisiseseid juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid peavad olema häirete eest kaitstud lisa A punkti 4.2.4 f nõuete kohaselt.

Andmeside protokollid peavad vastama lisa A punktile 4.2.5 b.

Seal, kus rakendatakse sõidusignaalide uuendamist, järgitakse lisa A punktis 4.2.5c esitatud nõudeid.

4.2.5.2.   Eurobalise’i side rongiga

Eurobalise’i sideliidesed peavad vastama lisa A punktile 4.2.5 d.

4.2.5.3.   Euroloopi side rongiga

Euroloopi sideliidesed peavad vastama lisa A punktile 4.2.5 e.

4.2.6.   Rongisisesed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

Käesolev põhiparameeter koosneb kolmest osast.

4.2.6.1.   ETCS ja B-klassi turvanguseadmed

Kui rongile on paigaldatud ETCS ja B-klassi turvanguseadmed, saab nendevahelisi üleminekuid hallata lisa A punktiga 4.2.6 a ette nähtud standarditud liidesega.

Lisa A punktiga 4.2.6 b on ette nähtud K-liides (mis võimaldab teatavatel STMidel lugeda ETCSi rongisisese antenni kaudu teavet B-klassi baliisidelt) ja lisa A punktis 4.2.6 c G-liides (raadioside ETCSi rongisisese antenni ja B-klassi baliiside vahel).

K-liidese kasutamine on valikuline, kuid kasutamise korral peab see vastama lisa A punktile 4.2.6 b.

Lisaks sellele peab K-liidese kasutamise korral olema rongisisene edastusfunktsioon kooskõlas lisa A punktis 4.2.6 c nimetatud omadustega.

Kui üleminekuid ETCSi ja B-klassi rongisisese turvangusüsteemi vahel ei hallata lisa A punktiga 4.2.6 a ette nähtud standarditud liidese abil, peab võtma meetmeid tagamaks, et kasutatud meetod ei püstitaks lisanõudeid raudteeäärsele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile.

4.2.6.2.   Liides GSM-R raadioandmeside ja ETCSi vahel

A-klassi raadiofunktsioonide ja rongisiseste ETCS-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.6 d.

Seal, kus rakendatakse sõidusignaalide uuendamist, järgitakse lisa A punktis 4.2.6 e esitatud nõudeid.

4.2.6.3.   Läbisõidu mõõtmine

Läbisõidu mõõtmise funktsiooni ja rongisisese ETCSi vaheline liides peab vastama lisa A punktis 4.2.6. f sätestatud nõuetele. See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui läbisõidu mõõtmise seade on iseseisev koostalitluse komponent (vt punkt 5.2.2 „Koostalitluse komponentide rühmitamine“).

4.2.7.   Raudteeäärsed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

Käesolev põhiparameeter koosneb viiest osast.

4.2.7.1.   RBCde-vaheline funktsiooniliides

Käesoleva liidesega määratakse kindlaks andmed, mida peavad vahetama kaks kõrvuti asuvat RBCd, et rong saaks liikuda ohutult ühe RBC tööpiirkonnast teise.

1)	Andmed, mida „üleandev“ RBC saadab „vastuvõtvale“ RBC-le.

2)	Andmed, mida „vastuvõttev“ RBC saadab „üleandvale“ RBC-le.

Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.7 a.

4.2.7.2.   RBC/RBC

Kahe RBC vaheline tehniline liides. Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.7 b.

4.2.7.3.   GSM-R/raudteeäärne ETCS

A-klassi raadiosüsteemi ja raudteeäärsete ETCS-funktsioonide vaheline liides. Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.7 c.

4.2.7.4.   Eurobalise/LEU

Eurobalise’i ja LEU vaheline liides. Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.7 d.

See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Eurobalise ja LEU on iseseisvad koostalitluse komponendid (vt punkt 5.2.2 „Koostalitluse komponentide rühmitamine“).

4.2.7.5.   Euroloop/LEU

Euroloopi ja LEU vaheline liides. Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.7 e.

See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Euroloop ja LEU on iseseisvad koostalitluse komponendid (vt punkt 5.2.2 „Koostalitluse komponentide rühmitamine“).

4.2.8.   Võtmehaldus

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid selliste krüptograafiliste võtmete haldamisele, mida kasutatakse raadio teel edastatavate andmete kaitsmiseks.

Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.8 a. Käesoleva KTK kohaldamissalasse jäävad ainult juhtimis- ja signaalimisseadmete liidestega seotud nõuded.

4.2.9.   ETCS-ID haldamine

Käesolev põhiparameeter on seotud raudteeäärsetes ja rongisisestes juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemides sisalduvate seadmete ETCS-identimiskoodidega (ETCS-IDsid).

Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.9 a.

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid liidestele raudteeäärsete rongituvastussüsteemide ja veeremite vahel, mis on seotud veeremi konstruktsiooni ja kasutamisega.

Rongituvastussüsteemides järgitavad liideste nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.10 a.

4.2.11.   Veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid liidestele seoses veeremi ja raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete vahelise elektromagnetilise ühilduvusega.

Rongituvastussüsteemides järgitavad liideste nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.11 a.

4.2.12.   ETCSi DMI (juhi-masina-liides)

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida ETCS annab juhile ning mida juht ETCSi rongisisesesse süsteemi sisestab. Vt lisa A punkt 4.2.12 a.

See hõlmab järgmist:

1)	ergonoomia (sh nähtavus);

2)	kuvatavad ETCS-funktsioonid;

3)	juhi sisendist käivituvad ETCS-funktsioonid.

4.2.13.   GSM-Ri DMI (juhi-masina-liides)

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida GSM-R annab juhile ning mida juht GSM-Ri rongisisesesse süsteemi sisestab. Vt lisa A punkt 4.2.13 a.

See hõlmab järgmist:

1)	ergonoomia (sh nähtavus);

2)	kuvatavad GSM-R-funktsioonid;

3)	väljuva kõne andmed;

4)	sissetuleva kõne andmed.

4.2.14.   Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

Käesolev põhiparameeter kirjeldab järgmist:

1)	rongisisese ETCSi ja veeremi salvestusseadme vaheline andmevahetus;

2)	sideprotokollid;

3)	füüsiline liides.

Vt lisa A punkt 4.2.14 a.

4.2.15.   Raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus

Käesolev põhiparameeter kirjeldab järgmist:

1)	valgust peegeldavate märkide omadused, et tagada nõuetekohane nähtavus;

2)	koostalitlusvõimeliste teadetetahvlite omadused.

Vt lisa A punkt 4.2.15 a.

Lisaks peavad paigaldatud raudteeäärsed juhtimis- ja signaalimisobjektid ühilduma juhi nägemisvälja ja taristu nõuetega.

4.2.16.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine

Järgitakse käesoleva KTK lisa A tabelis A2 loetletud dokumentides täpsustatud keskkonnatingimusi.

Rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide puhul tuleb järgida komisjoni määruses (EL) nr 1302/2014 (vedurite ja reisijateveoveeremi KTK) esitatud materjalide nõudeid (nt tulekaitse seisukohalt).

4.3.   Teiste allsüsteemide liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

4.3.1.   Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi liides

Liides käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga
Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK viide		Käitamise ja liikluskorralduse KTK viide (4)
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Kasutuseeskirjad (normaal- ja halvenenud tingimused)	4.4	Reegliraamat	4.2.1.2.1
		Kasutuseeskirjad	4.4
Raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus	4.2.15	Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavus	4.2.2.8
Rongi pidurdustõhusus ja omadused	4.2.2	Pidurdustõhusus	4.2.2.6
Liivatamisseadmete kasutamine Rongisisene rattaharja määrimine Liitpiduriklotside kasutamine	4.2.10	Reegliraamat	4.2.1.2.1
Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides	4.2.14	Rongisisene andmesalvestus	4.2.3.5
ETCSi DMI	4.2.12	Ronginumber	4.2.3.2.1
GSM-R DMI	4.2.13	Ronginumber	4.2.3.2.1

4.3.2.   Veeremi allsüsteemi liides

Liides veeremi KTKdega
Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK viide		Veeremi KTKde viide
Parameeter	Punkt	Parameeter		Punkt
Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega: veeremi konstruktsioon	4.2.10	Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust käsitlevad veeremi omadused	Kiirraudteesüsteemi KTK (5)   rattapaari asukoht   teljekoormus   liivatamine   ratastevaheline elektritakistus Tavaraudteesüsteemi KTK (6) Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK (7) Vagunite KTK (8)	4.2.7.9.2 4.2.3.2 4.2.3.10 4.2.3.3.1 4.2.3.3.1.1 4.2.3.3.1.1 4.2.3.2
		Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvus käsitlevad veeremi omadused	Kiirraudteesüsteemi KTK   rattapaari geomeetria   rattad Tavaraudteesüsteemi KTK Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Vagunite KTK	4.2.7.9.2 4.2.7.9.3 4.2.3.3.1.2 4.2.3.3.1.2 4.2.3.3.1
		Silmusahelal põhinevate seadmetega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused	Kiirraudteesüsteemi KTK Tavaraudteesüsteemi KTK Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Vagunite KTK	Puudub 4.2.3.3.1.3 4.2.3.3.1.3 Puudub
Veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus	4.2.11	Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust käsitlevad veeremi omadused	Kiirraudteesüsteemi KTK Tavaraudteesüsteemi KTK Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Vagunite KTK	4.2.6.6.1 4.2.3.3.1.1 4.2.3.3.1.1 Puudub
		Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust käsitlevad veeremi omadused	Kiirraudteesüsteemi KTK Tavaraudteesüsteemi KTK Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Vagunite KTK	4.2.6.6.1 4.2.3.3.1.2 4.2.3.3.1.2 Puudub
Rongi pidurdustõhusus ja omadused	4.2.2	Hädapidurdustõhusus	Kiirraudteesüsteemi KTK   Hädapidurdus   Sõidupidurdus Kiirraudteesüsteemi KTK   Hädapidurdus   Sõidupidurdus Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK   Hädapidurdus   Sõidupidurdus Vagunite KTK	4.2.4.1 4.2.4.4 4.2.4.5.2 4.2.4.5.3 4.2.4.5.2 4.2.4.5.3 4.2.4.1.2
Rongisiseste juhtimis- ja signaalimisantennide asukoht	4.2.2	Kinemaatiline gabariit	Kiirraudteesüsteemi KTK Tavaraudteesüsteemi KTK Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Vagunite KTK	4.2.3.1 4.2.3.1 4.2.3.1 Puudub
Rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimine	4.2.2	Kasutuseeskirjad	Kiirraudteesüsteemi KTK Tavaraudteesüsteemi KTK Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Vagunite KTK	4.2.7.9.1 4.2.12.3 4.2.12.3 Puudub
Andmeliidesed	4.2.2	Järelevalve ja rikkeotsing	Kiirraudteesüsteemi KTK Tavaraudteesüsteemi KTK Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Vagunite KTK	4.2.7.10 4.2.1.1 4.2.1.1 Puudub
Raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus	4.2.15	Nähtavus Esilaternad	Kiirraudteesüsteemi KTK Tavaraudteesüsteemi KTK Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Vagunite KTK	4.2.7.4.1.1 4.2.7.1.1 4.2.7.1.1 Puudub
		Juhi nähtavusala	Kiirraudteesüsteemi KTK   vaateväli   tuuleklaas Kiirraudteesüsteemi KTK   vaateväli   tuuleklaas Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK   vaateväli   tuuleklaas Vagunite KTK	4.2.2.6 b 4.2.2.7 4.2.9.1.3.1 4.2.9.2 4.2.9.1.3.1 4.2.9.2 Puudub
Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides	4.2.14	Salvestusseade	Kiirraudteesüsteemi KTK Tavaraudteesüsteemi KTK Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Vagunite KTK	4.2.7.10 4.2.9.6 4.2.9.6 Puudub
Käsud veeremiseadmetele	4.2.2 4.2.3	Faaside eraldus	Kiirraudteesüsteemi KTK Tavaraudteesüsteemi KTK Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Vagunite KTK	4.2.8.3.6.7 4.2.8.2.9.8 4.2.8.2.9.8 Puudub
Hädapidurduskäsklus	4.2.2	Hädapidurduskäsklus	Kiirraudteesüsteemi KTK Tavaraudteesüsteemi KTK Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Vagunite KTK	Puudub 4.2.4.4.1 4.2.4.4.1 Puudub
Seadmete ehitamine	4.2.16	Materjalinõuded	Kiirraudteesüsteemi KTK Tavaraudteesüsteemi KTK Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Vagunite KTK	4.2.7.2.2 4.2.10.2.1 4.2.10.2.1 Puudub

4.3.3.   Infrastruktuuri allsüsteemi liidesed

Liides taristu KTKga
Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK viide		Infrastruktuuri KTK viide
Parameeter	Punkt	Parameeter		Punkt
Rongituvastussüsteemid (ruum paigaldamiseks)	4.2.10	Infrastruktuurirajatise miinimummõõtmed Struktuurigabariit Struktuurigabariit	Kiirraudteesüsteemi taristu KTK (9) Tavaraudteesüsteemi taristu KTK (10) Taristu KTK (11)	4.2.3 4.2.4.1 4.2.3.1
Eurobalise’i side (ruum paigaldamiseks)	4.2.5.2	Infrastruktuurirajatise miinimummõõtmed Struktuurigabariit Struktuurigabariit	Kiirraudteesüsteemi taristu KTK Tavaraudteesüsteemi taristu KTK Taristu KTK	4.2.3 4.2.4.1 4.2.3.1
Euroloopi side (ruum paigaldamiseks)	4.2.5.3	Infrastruktuurirajatise miinimummõõtmed Struktuurigabariit Struktuurigabariit	Kiirraudteesüsteemi taristu KTK Tavaraudteesüsteemi taristu KTK Taristu KTK	4.2.3 4.2.4.1 4.2.3.1
Raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus	4.2.15	Infrastruktuurirajatise miinimummõõtmed Struktuurigabariit Struktuurigabariit	Kiirraudteesüsteemi taristu KTK Tavaraudteesüsteemi taristu KTK Taristu KTK	4.2.3 4.2.4.1 4.2.3.1

4.3.4.   Energiavarustuse allsüsteemi liidesed

Liides energiavarustuse KTKga
Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK viide		Energiavarustuse KTK viide
Parameeter	Punkt	Parameeter		Punkt
Käsud veeremiseadmetele	4.2.2 4.2.3	Faaside eraldustsoonid Süsteemide eraldustsoonid Faaside eraldustsoonid Süsteemide eraldustsoonid Faaside eraldustsoonid Süsteemide eraldustsoonid	Kiirraudteesüsteemi energiavarustuse KTK (12) Tavaraudteesüsteemi energiavarustuse KTK (13) Energiavarustuse KTK (14)	4.2.21 4.2.22 4.2.19 4.2.20 4.2.15 4.2.16

4.4.   Kasutuseeskirjad

Eeskirjad raudteeteenuse osutamiseks ETCSi ja GSM-Riga on kehtestatud käitamise ja liikluskorralduse KTKs.

4.5.   Hoolduseeskirjad

Käesoleva KTK alla kuuluvate allsüsteemide hoolduseeskirjad peavad tagama 4. peatükis esitatud põhiparameetrites sätestatud väärtuste püsimise ettenähtud piirides allsüsteemide kogu kasutusea jooksul. Jooksva hoolduse või remonditööde käigus võib süsteem siiski põhiparameetrites sätestatud väärtustele mitte vastata; hoolduseeskirjadega tuleb tagada, et nende toimingute käigus ei väheneks ohutus.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide eest vastutav isik kehtestab eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks hoolduseeskirjad. Eeskirjade koostamisel peab järgima allpool esitatud nõudeid.

4.5.1.   Seadme tootja vastutus

Allsüsteemis kasutatava seadme tootja peab kindlaks määrama:

1)

kõik hooldusnõuded ja -menetlused (sh seadmete seisundi seire, juhtumite diagnoos, katsemeetodid ja -tööriistad ning nõutavad ametialased pädevused), mis on vajalikud käesoleva KTK kohustuslikes nõuetes sätestatud oluliste nõuete ja väärtuste järgimiseks seadme kogu kasutusea jooksul (paigaldamisele eelnev vedu ja säilitamine, tavapärane kasutamine, tõrked, remonditööd, kontrollimine ja hooldus, demonteerimine jne);

2)	tervise- ja ohutusriskid, mis võivad mõjutada üldsust ning hoolduspersonali;

3)	esimese liinihoolduse tingimused (st liini vahetatavate moodulite (LRUd) määratlus), heakskiidetud ühilduvad riistvara- ja tarkvaraversioonid, rikkis LRUde väljavahetamise, LRUde ladustamise ning rikkis LRUde parandamise tingimused;

4)	kontrollimised, mis tuleb teha juhul, kui seade on erandliku koormuse all (nt halvad keskkonnatingimused või erandlikud põrutused);

5)	kontrollimised, mis tuleb teha muude kui juhtimis- ja signaalimisseadmete hooldamisel, kui need mõjutavad juhtkäskude ja signaalimise allsüsteeme (nt ratta läbimõõdu muutmine).

4.5.2.   Taotleja vastutus allsüsteemi kontrollimisel

Taotleja peab:

1)	tagama, et kõikide käesoleva KTK kohaldamisalasse kuuluvate komponentide puhul on kindlaks määratud punktis 4.5.1 („Seadme tootja vastutus“) sätestatud hooldusnõuded, olenemata sellest, kas need on koostalitluse komponendid või muud komponendid;

2)	täitma eespool esitatud nõudeid, võttes arvesse riske, mis tulenevad allsüsteemi eri komponentide koostoimest ja liidestest teiste allsüsteemidega.

4.6.   Ametialane pädevus

Seadmete ja allsüsteemi tootjad peavad andma piisavalt teavet juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide paigaldamiseks, lõplikuks kontrollimiseks ja hooldamiseks nõutavate ametialaste pädevuste määramiseks. Vt punkt 4.5 („Hoolduseeskirjad“).

4.7.   Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused

Tuleb võtta ettevaatusabinõusid hoolduspersonali ja kasutajate tervise ja ohutuse tagamiseks vastavalt liidu õigusaktidele ja liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele.

Tootjad peavad ära märkima nende seadmete ja allsüsteemide kasutamisest ja hooldusest tulenevad riskid tervisele ja ohutusele. Vt punkt 4.4 („Kasutuseeskirjad“) ja punkt 4.5 („Hoolduseeskirjad“).

4.8.   Registrid

Direktiivi 2008/57/EÜ artiklites 34 ja 35 sätestatud registritele esitatavad andmed on loetletud komisjoni rakendusotsuses 2011/665/EL (15) ja komisjoni rakendusotsuses 2011/633/EL (16).

5.   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.   Määratlus

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punktis f sätestatakse, et koostalitluse komponendid on „seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi, ning millest raudteesüsteemi koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub. Mõiste „komponent“ hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara.“

5.2.   Koostalitluse komponentide loetelu

5.2.1.   Koostalitluse põhikomponendid

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse põhikomponendid on sätestatud:

1)	rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi puhul tabelis 5.1.a;

2)	raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi puhul tabelis 5.2.a.

5.2.2.   Koostalitluse komponentide rühmitamine

Koostalitluse põhikomponentide funktsioonidest võib koostada rühmasid. Rühm määratletakse seejärel nende funktsioonide ja rühmast väljapoole ulatuvate liideste alusel. Sellise rühma tekke korral käsitatakse seda koostalitluse komponendina.

1)	Tabelis 5.1.b on loetletud rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse komponentide rühmad.

2)	Tabelis 5.2.b on loetletud raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse komponentide rühmad.

5.3.   Komponentide toimivus ja tehnilised näitajad

Iga koostalitluse põhikomponendi või koostalitluse komponentide rühma kohta sätestatakse 5. peatüki tabelites järgmised andmed:

1)	3. veerus funktsioonid ja liidesed. Tuleb silmas pidada, et mõnel koostalitluse komponendil on valikulisi funktsioone ja/või liideseid;

2)	4. veerus iga funktsiooni või liidese vastavushindamise kohustuslikud näitajad, võimaluse korral koos viitega 4. peatüki vastavale punktile.

Tabel 5.1.a

Rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse põhikomponendid

1	2	3	4
Nr	Koostalitluse komponent (KK)	Omadused	4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded
1	Rongisisene ETCS	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	4.2.1 4.5.1
		Rongisisesed ETCS-funktsioonid (v.a läbisõidu mõõtmine)	4.2.2
		ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed — RBS (2. ja 3. tase) — Sõidusignaalide uuendamise seade (1. tasemel valikuline) — Eurobalise’i raadioliides — Euroloopi raadioliides (1. tasemel valikuline)	4.2.5 4.2.5.1 4.2.5.1 4.2.5.2 4.2.5.3
		Liidesed — STM (K-liidese kasutamine valikuline) — GSM-Ri ETCS andmesideraadio — Läbisõidu mõõtmine — Võtmehaldussüsteem — ETCS-ID haldamine — ETCSi juhi-masina-liides — Rongiliides — Rongisisene salvestusseade	4.2.6.1 4.2.6.2 4.2.6.3 4.2.8 4.2.9 4.2.12 4.2.2 4.2.14
		Seadmete ehitamine	4.2.16
2	Läbisõidu mõõtmise seade	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	4.2.1 4.5.1
		Rongisisesed ETCS-funktsioonid: ainult läbisõidu mõõtmine	4.2.2
		Liidesed — Rongisisene ETCS	4.2.6.3
		Seadmete ehitamine	4.2.16
3	Välise STMi liides	Liidesed — Rongisisene ETCS	4.2.6.1
4	GSM-R rongiraadio Märkus: SIM-kaart, antenn, ühendusjuhtmed ja filtrid ei ole osa antud koostalitluse komponendist	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus Märkus: ohutusnõue puudub	4.2.1 4.5.1
		Põhilised sidefunktsioonid	4.2.4.1
		Kõneside- ja operatiivsidepidamisrakendused	4.2.4.2
		Liidesed — GSM-R raadioliides — GSM-Ri juhi-masina-liides	4.2.5.1 4.2.13
		Seadmete ehitamine	4.2.16
5	GSM-Ri ETCS andmesideraadio Märkus: SIM-kaart, antenn, ühendusjuhtmed ja filtrid ei ole osa antud koostalitluse komponendist	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus Märkus: ohutusnõue puudub	4.2.1 4.5.1
		Põhilised sidefunktsioonid	4.2.4.1
		ETCSi andmesiderakendused	4.2.4.3
		Liidesed — Rongisisene ETCS — GSM-R raadioliides	4.2.6.2 4.2.5.1
		Seadmete ehitamine	4.2.16
6	GSM-Ri SIM-kaart Märkus: GSM-Ri võrguoperaator vastutab selle eest, et raudteeveo-ettevõtjad saavad SIM-kaardi, mis sisestatakse GSM-Ri lõppseadmesse.	Põhilised sidefunktsioonid	4.2.4.1
		Seadmete ehitamine	4.2.16

Tabel 5.1.b

Rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse komponentide rühmad

Käesolev tabel on struktuurinäide. Lubatud on ka teised rühmad

1	2	3	4
Nr	Koostalitluse komponentide rühm	Omadused	4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded
1	Rongisisene ETCS Läbisõidu mõõtmise seade	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	4.2.1 4.5.1
		Rongisisesed ETCS-funktsioonid	4.2.2
		ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed — RBS (2. ja 3. tase) — Sõidusignaalide uuendamise seade (1. tasemel valikuline) — Eurobalise’i raadioliides — Euroloopi raadioliides (1. tasemel valikuline)	4.2.5 4.2.5.1 4.2.5.1 4.2.5.2 4.2.5.3
		Liidesed — STM (K-liidese kasutamine valikuline) — GSM-Ri ETCS andmesideraadio — Võtmehaldussüsteem — ETCS-ID haldamine — ETCSi juhi-masina-liides — Rongiliides — Rongisisene salvestusseade	4.2.6.1 4.2.6.2 4.2.8 4.2.9 4.2.12 4.2.2 4.2.14
		Seadmete ehitamine	4.2.16

Tabel 5.2.a

Raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse põhikomponendid

1	2	3	4
Nr	Koostalitluse komponent (KK)	Omadused	4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded
1	RBS	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	4.2.1 4.5.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side Eurobalise’i, sõidusignaalide uuendamise seadme ja Euroloopi kaudu)	4.2.3
		ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed: ainult raadioside rongiga	4.2.5.1
		Liidesed — Naabruses asuv RBC — Andmeside — Võtmehaldussüsteem — ETCS-ID haldamine	4.2.7.1, 4.2.7.2 4.2.7.3 4.2.8 4.2.9
		Seadmete ehitamine	4.2.16
2	Sõidusignaalide uuendamise seade	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	4.2.1 4.5.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side Eurobalise’i, Euroloopi ning 2. ja 3. taseme funktsioonide kaudu)	4.2.3
		ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed: ainult raadioside rongiga	4.2.5.1
		Liidesed — Andmeside — Võtmehaldussüsteem — ETCS-ID haldamine — Blokeerimine ja LEU	4.2.7.3 4.2.8 4.2.9 4.2.3
		Seadmete ehitamine	4.2.16
3	Eurobalise	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	4.2.1 4.5.1
		ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed: ainult Eurobalise’i side rongiga	4.2.5.2
		Liidesed — LEU – Eurobalise	4.2.7.4
		Seadmete ehitamine	4.2.16
4	Euroloop	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	4.2.1 4.5.1
		ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed: ainult Euroloopi raadioside rongiga	4.2.5.3
		Liidesed — LEU – Euroloop	4.2.7.5
		Seadmete ehitamine	4.2.16
5	LEU – Eurobalise	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	4.2.1 4.5.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side sõidusignaalide uuendamise seadme, Euroloopi ning 2. ja 3. taseme funktsioonide kaudu)	4.2.3
		Liidesed — LEU – Eurobalise	4.2.7.4
		Seadmete ehitamine	4.2.16
6	LEU – Euroloop	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	4.2.1 4.5.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side sõidusignaalide uuendamise seadme, Eurobalise’i ning 2. ja 3. taseme funktsioonide kaudu)	4.2.3
		Liidesed — LEU – Euroloop	4.2.7.5
		Seadmete ehitamine	4.2.16

Tabel 5.2.b

Raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse komponentide rühmad

Käesolev tabel on struktuurinäide. Lubatud on ka teised rühmad

1	2	3	4
Nr	Koostalitluse komponentide rühm	Omadused	4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded
1	Eurobalise LEU – Eurobalise	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	4.2.1 4.5.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side Euroloopi ning 2. ja 3. taseme funktsioonide kaudu)	4.2.3
		ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed: ainult Eurobalise’i side rongiga	4.2.5.2
		Seadmete ehitamine	4.2.16
2	Euroloop LEU – Euroloop	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	4.2.1 4.5.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side Eurobalise’i ning 2. ja 3. taseme funktsioonide kaudu)	4.2.3
		ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed: ainult Euroloopi raadioside rongiga	4.2.5.3
		Seadmete ehitamine	4.2.16

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.   Sissejuhatus

6.1.1.   Üldpõhimõtted

6.1.1.1.   Põhiparameetrite järgimine

Käesoleva KTK 3. peatükis kehtestatud oluliste nõuete täitmine tagatakse 4. peatükis sätestatud põhiparameetrite järgimisega.

Parameetrite järgimist tõendatakse järgmisega:

1)	5. peatükis sätestatud koostalitluse komponentide vastavushindamine (vt punktid 6.2.1, 6.2.2, 6.2.3, 6.2.4);

2)	allsüsteemide vastavustõendamine (vt punkt 6.3 ja 6.4.1).

6.1.1.2.   Olulised nõuded, mis on täidetud riiklike eeskirjade kohaselt

Teatavatel juhtudel kuuluvad olulised nõuded riiklike eeskirjade alla seoses

1)	B-klassi süsteemide kasutamisega;

2)	KTK avatud punktidega;

3)	direktiivi 2008/57/EÜ artikli 9 kohaste eranditega;

4)	punktis 7.2.9 kirjeldatud erijuhtudega.

Sellistel juhtudel hinnatakse eeskirjadele vastavust asjaomase liikmesriigi vastutusel ja teatavaks tehtud korra kohaselt. Vt punkt 6.4.2.

6.1.1.3.   Käesoleva KTK kõigi nõuete rakendamata jätmine

Seoses kontrollimisega, kas olulised nõuded on põhiparameetrite järgimisega täidetud, ning piiramata käesoleva KTK 7. peatükis kirjeldatud kohustusi, võib juhtkäskude ja signaalimise koostalitluse komponentidele ja allsüsteemidele, milles ei ole rakendatud kõiki 4. peatükis nimetatud funktsioone, toimivust ja liideseid (kaasa arvatud lisas A osutatud spetsifikatsioonid), väljastada EÜ vastavussertifikaadi või vastavalt vastavustõendite järgmistel tõendite väljastamist ja kasutamist reguleerivatel tingimustel:

1)

raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise taotleja peab otsustama, milliseid funktsioone, tööparameetreid ja liideseid tuleb rakendada teenuse eesmärkide saavutamiseks ning selleks, et vältida KTKdega vastuolus olevate või neid ületavate nõuete ülekandmist rongisisestele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidele;

2)

rongisisese juhtkäskude ja signaalimise sellise allsüsteemi talitluse suhtes, kus ei ole rakendatud kõiki käesolevas KTKs nimetatud funktsioone, talitlusvõimeid ega liideseid, võivad kehtida teatud tingimused või piirangud, mis tulenevad ühilduvusest ja/või ohutust ühendamisest raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega. Vähendamata teavitatud asutuse ülesandeid, mida on kirjeldatud vastavates liidu õigusaktides ja seotud dokumentides, peab EÜ vastavustõendamise taotleja tagama, et tehniline dokumentatsioon sisaldab kogu teavet, mida ettevõtja vajab kõnealuste tingimuste ja piirangute kindlakstegemiseks;

3)

nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võib liikmesriik keelduda juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidele, milles ei ole rakendatud kõiki käesolevas KTKs nimetatud funktsioone, tööparameetreid ja liideseid, kasutuselevõtu loa andmisest või kehtestada nende käitamise suhtes tingimusi ja piiranguid.

Kui mõnes juhtkäskude ja signaalimise koostalitluse komponendis või allsüsteemis ei ole rakendatud kõiki käesolevas KTKs nimetatud funktsioone, tööparameetreid ega liideseid, kohaldatakse punkti 6.4.3 sätteid.

6.1.2.   ETCSi ja GSM-Ri katsetamise põhimõtted

6.1.2.1.   Eesmärk

Eesmärk seisneb selles, et EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud rongisisene juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem peaks käesolevas KTKs kehtestatud tingimustel töötama ilma lisavastavustõendamiseta kõikidel EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud raudteeäärsetel juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidel.

Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa:

1)	rongisiseste ja raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostamise ja paigaldamise eeskirjad;

2)	katsete tehnilised kirjeldused, millega tõestada, et rongisisesed ja raudteeäärsed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid on vastavuses käesoleva KTK nõuetega ja ühilduvad teineteisega.

6.1.2.2.   Katsestsenaariumid

Käesoleva KTK eesmärgil tähendab „katsestsenaarium“ raudteesüsteemi kavandatava kasutamise kirjeldust ETCSi ja GSM-Ri seisukohalt asjakohastes olukordades (nt rongi sisenemine seadmetega varustatud alale, rongi käivitamine, signaali alistamine peatumisel), mis hõlmavad juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega seotud või neid mõjutavat raudteeäärsete ja rongisiseste sündmuste jada (nt sõnumite saatmine/vastuvõtmine, kiirusepiirangu ületamine, operaatorite (17) tegevused) ning nendevahelist kindlaksmääratud ajastust.

Katsestsenaariumid põhinevad projekti jaoks vastu võetud tehnilistel eeskirjadel.

Vastavuse kontrollimine reaalses rakenduses peab katsestsenaariumiga olema võimalik, kogudes teavet hõlpsalt juurdepääsetavatest liidestest (soovitatavalt käesolevas KTKs kirjeldatud standardliidesed).

6.1.2.3.   Nõuded

Ülalmainitud eesmärgi saavutamiseks peavad liikmesriigid tagama, et raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise alustamisel teavitatakse Euroopa Raudteeagentuuri võimalikult kiiresti tehnilistest eeskirjadest ja algsetest katsestsenaariumidest, mis on seotud kõnealuse ETCSi ja GSM-Ri osade ning rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi vastavate osade koostoimega. Euroopa Raudteeagentuuri teavitatakse EÜ vastavustõendamise käigus kasutatud katsestsenaariumide muudatustest.

ETCSi ja GSM-Ri raudteeäärsete osade tehnilised eeskirjad ning raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega seotud katsestsenaariumid peavad piisavalt põhjalikult, et kirjeldada süsteemi kogu ettenähtud toimimist, mis on seotud raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga normaalsetes ja tuvastatud halvenenud tingimustes, ning need:

1)	peavad vastama käesolevas KTKs viidatud tehnilistele kirjeldustele;

2)	peavad eeldama, et raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega koostoimivad rongisiseste allsüsteemide funktsioonid, liidesed ja talitlusvõime vastavad käesoleva KTK nõuetele;

3)

neid eeskirju kasutatakse raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamisel kontrollimaks, et rakendatud funktsioonid, liidesed ja talitlusvõime suudavad tagada, et järgitakse süsteemi ettenähtud tööd koos asjakohaste režiimide ning üleminekutega rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide tasemete ja režiimide vahel.

Euroopa Raudteeagentuur:

1)

avaldab ETCSi ja GSM-Ri raudteeäärsete osade tehnilised eeskirjad ja katsestsenaariumid. Pärast esialgsete stsenaariumide või nende muudatuste avaldamist on kõigil huvitatud pooltel võimalus kommenteerida katsestsenaariumide vastavust ülaltoodud kolmes punktis esitatud tingimustele. Kommentaaride esitamise ajavahemik määratakse iga avaldatud stsenaariumi puhul eraldi ning see ei tohi ületada kuut kuud; see periood ei takista asjakohas(t)e raudteeäärse(te) allsüsteemi(de) EÜ vastavustõendamise jätkamist või selle lõpetamist;

2)	koordineerib negatiivsete kommentaaride korral kokkuleppe leidmiseks seotud poolte jõupingutusi, muutes näiteks ETCSi ja GSM-Ri raudteeäärsete osade tehnilisi eeskirju ja seeläbi ka katsestsenaariumeid, kui need on vastuolus käesoleva KTK nõuetega;

3)	avaldab ja haldab katsestsenaariumeid, mis on edukalt läbinud eespool kirjeldatud etapi ja kajastavad eri rakendustes ilmnevaid olukordi;

4)	kasutab saadud katsestsenaariumeid, et hinnata, kas käesolevas KTKs viidatud tehnilisi kirjeldusi on vaja selgitada või täiustada;

5)	valmistab ette ja avaldab saadud katsestsenaariumide põhjal standardvormingu katsestsenaariumi avaldamiseks tulevikus.

6.2.   Koostalitluse komponendid

6.2.1.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide vastavushindamise menetlused

Enne koostalitluse komponendi ja/või koostalitluse komponentide rühma turule viimist peab tootja või tema volitatud esindaja, kes on asutatud Euroopa Liidus, koostama EÜ vastavusdeklaratsiooni vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 13 lõikele 1 ja IV lisale.

Hindamismenetlus toimub ühe punktis 6.2.2 („Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide moodulid“) sätestatud mooduli alusel.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide puhul EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni ei nõuta. Koostalitluse komponentide turuletoomiseks piisab vastavusest asjakohaste põhiparameetritega, nagu on esitatud EÜ vastavusdeklaratsioonis (18).

6.2.2.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide moodulid

Koostalitluse komponentide hindamiseks juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide raames võib tootja või tema Euroopa Liidus asutatud esindaja valida:

1)	kas tüübihindamismenetluse (moodul CB) projekteerimis- ja arendusetapis koos tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul CD) tootmisetapis või

2)	tüübihindamismenetluse (moodul CB) projekteerimis- ja arendusetapis koos toote vastavustõendamise menetlusega (moodul CF) või

3)	täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul CH1).

Lisaks võib tootja või tema esindaja SIM-kaardi koostalitluse komponendi kontrollimiseks valida mooduli CA.

Mooduleid on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni otsuses 2010/713/EL (19).

Mõningate moodulite kasutamise suhtes kehtivad järgmised täiendavad selgitused:

1)	mooduli CB 2. punkti puhul peab EÜ tüübihindamise tegema toote- ja konstruktsioonitüübi kombineerimise teel;

2)	mooduli CF (tootetõendus) 3. punkti puhul ei ole lubatud statistiline tõendamine, st kõik koostalitluse komponendid tuleb eraldi läbi vaadata.

6.2.3.   Vastavushindamise nõuded

Olenemata valitud moodulist:

1)	peab rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi puhul järgima käesoleva KTK punktis 6.2.4.1 esitatud nõudeid;

2)	sooritatakse käesoleva KTK 5. peatükis määratletud koostalitluse komponendi või koostalitluse komponentide rühma vastavushindamisel tabelis 6.1 nimetatud toimingud. Kõik vastavustõendamised tuleb teha 5. peatüki asjaomasele tabelile ja selles osutatud põhiparameetritele viidates.

Tabel 6.1

Tegur	Hindamise eesmärk	Toetavad tõendid
Funktsioonid, liidesed ja toimivus	Kontrollida, kas kõik 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrites kirjeldatud kohustuslikud funktsioonid, liidesed ja toimivus on rakendatud ning kas need vastavad käesoleva KTK nõuetele.	Tehniline dokumentatsioon ning katsejuhtumid ja katsetoimingute järjestus vastavalt 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrite kirjeldusele.
	Kontrollida, millised 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrites kirjeldatud valikulised funktsioonid ja liidesed on rakendatud ning kas need vastavad käesoleva KTK nõuetele.	Tehniline dokumentatsioon ning katsejuhtumid ja katsetoimingute järjestus vastavalt 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrite kirjeldusele.
	Kontrollida, millised lisafunktsioonid ja -liidesed (mida ei ole käesoleva KTKga ette nähtud) on rakendatud ning et need ei tekitaks konflikte käesolevas KTKs sätestatud rakendatud funktsioonidega.	Mõjuanalüüs
Seadmete ehitamine	Kontrollida vastavust kohustuslikele tingimustele, kui see on ette nähtud 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrites.	Kasutatud materjalide dokumentatsioon ja vajaduse korral katsed, millega tagatakse, et 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrite nõuded on täidetud.
	Lisaks kontrollida, et koostalitluse komponent töötab korralikult nendes keskkonnatingimustes, mille jaoks see on projekteeritud.	Katsed vastavalt taotleja tehnilistele kirjeldustele.
Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	Kontrollida vastavust 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrites kirjeldatud ohutusnõuetele, st 1) juhuslikest tõrgetest põhjustatud kvantitatiivsete lubatava ohu määrade järgimine; 2) arendusprotsessis on võimalik avastada ja elimineerida süsteemi tõrked.	1. Juhuslikest tõrgetest põhjustatud lubatava ohu määrade arvutused, mis põhinevad töökindluse andmete toetatavatel allikatel. 2.1. Tootja kvaliteedi- ja ohutusjuhtimine kogu konstrueerimise, tootmise ja katsetamise ajal vastab tunnustatud standardile (vt märkus). 2.2. Tarkvara arendamise elutsükkel, riistvara arendamise elutsükkel ning riist- ja tarkvara integreerimine on kõik toimunud vastavalt tunnustatud standardile (vt märkus). 2.3. Ohutuse kontrollimise ja tõendamise protsess on toimunud vastavalt tunnustatud standardile (vt märkus) ning järgitud on 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrites esitatud ohutusnõudeid. 2.4. Funktsionaalsed ja tehnilised ohutusnõuded (korrektne toimimine tõrkevabades tingimustes, tõrgete mõjud ja välismõjud) on kinnitatud vastavalt tunnustatud standardile (vt märkus). Märkus: standard peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 1) on raudteeliikluse valdkonnas laialdaselt tunnustatud. Kui see nii ei ole, tuleb standardit põhjendada teavitatud asutusele, kes peab selle heaks kiitma; 2) peab sobima hinnatava süsteemi võimalike ohtude kontrollimiseks; 3) on avalikult kättesaadav kõikidele asjaosalistele, kes seda kasutada soovivad. Vt lisa A tabel A3.
	Kontrollida, et taotleja esitatud kvantitatiivne töökindluse sihtväärtus (seoses juhuslike tõrgetega) on saavutatud.	Arvutused
	Süsteemi tõrgete kõrvaldamine	Seadmete katsetamine (kõik koostalitluse komponendid või alakoostude puhul eraldi) töötingimustes ja parandamisega vea avastamise korral. Näidata tõendiga kaasnevas dokumentatsioonis, milline vastavustõendamine tehti, milliseid standardeid kasutati ja millised kriteeriumid vastu võeti, et lugeda katsed lõppenuks (taotleja otsuste kohaselt).
	Kontrollida vastavust hooldusnõuetele – punkt 4.5.1	Dokumentide kontroll

6.2.4.   Eriküsimused

6.2.4.1.   Rongisisese ETCSi kohustuslikud katsed

Erilist tähelepanu pööratakse rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi vastavuse hindamisele, kuna see on keeruline ja mängib koostalitlusvõime saavutamisel põhirolli.

Olenemata sellest, kas valitakse moodul CB või CH1, kontrollib teavitatud asutus, et:

1)

koostalitluse komponendi tüüpiline näidiseksemplar on läbinud kõik katseseeriad, sealhulgas kõik katsejuhtumid, mis on vajalikud punktis 4.2.2 viidatud funktsioonide kontrollimiseks (rongisisesed ETCS-funktsioonid). Taotleja vastutab juhtumite määratlemise ja nende seeriana korraldamise eest, kui seda ei ole käsitletud käesoleva KTK tehnilistes kirjeldustes;

2)	katsed tehti laboris, mis on akrediteeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (20) kohaselt tegema katseid lisa A punktis 4.2.2 c sätestatud ülesehituse ja protseduuridega.

Labor esitab täieliku aruande, kus on selgelt esitatud katsejuhtumite tulemused ja kasutatud seeriad. Teavitatud asutus vastutab katsejuhtumite ja seeriate sobivuse hindamise eest, et kontrollida vastavust kõigi asjakohaste nõuetega ja hinnata katsete tulemusi koostalitluse komponendi sertifitseerimist silmas pidades.

6.2.4.2.   Spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM)

Iga liikmesriik vastutab selle kontrollimise eest, kas STMid on riiklike nõuetega vastavuses.

STMi liidese ja rongisisese ETCSi vastavustõendamiseks on vaja teavitatud asutuse tehtud vastavushindamist.

6.2.5.   Lisakatsed

Selleks et suurendada kindlustunnet, et rongisisene ETCSi koostalitluse komponent töötab korrektselt, kui see on paigaldatud rongisisestele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidele, mis töötavad koos teiste raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise rakendustega, soovitatakse komponenti katsetada agentuuri avaldatud asjakohaste stsenaariumide alusel; vt punkt 6.1.2 („ETCSi ja GSM-Ri katsetamise põhimõtted“). Katsed võib teha reaalselt kasutatavate seadmetega või raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise simuleeritud allsüsteemiga.

Need katsed ei ole rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi sertifitseerimiseks kohustuslikud. Koostalitluse komponendi tõendi taotleja võib otsustada nende katsete tegemise üle ja lasta teavitatud asutusel neid hinnata; vastav dokumentatsioon peab sisaldama teavet katsestsenaariumide kohta, mille suhtes koostalitluse komponenti kontrolliti, ja kas katsed tehti simulaatoritega või reaalselt kasutatavate seadmetega, sh teave seadme tüübi ja versiooni kohta.

Nende katsete tegemine koostalitluse komponendi tasemel võib vähendada ka vajalike kontrollide arvu juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi tasemel (vt tabeli 6.2 viimane rida ja punkt 6.5).

Märkus: kuigi nende katsete tegemine eri tööstsenaariumidega ei ole kohustuslik, tuleb tähele panna, et need katsed võivad aidata kaasa koostalitluse komponendi vastavustõendamisele ja kõrvaldada võimalikult palju süsteemi tõrkeid, mis on vajalik selleks, et saada EÜ vastavussertifikaat.

6.2.6.   EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu

Direktiivi 2008/57/EÜ IV lisas sätestatud EÜ vastavusdeklaratsioon peab sisaldama koostalitluse komponendi kohta järgmisi andmeid:

1)	milliseid valikulisi ja lisafunktsioone rakendatakse;

2)	kohaldatavad keskkonnatingimused.

6.3.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid

6.3.1.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide hindamise menetlused

Käesolevas peatükis käsitletakse rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ning raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.

Taotleja soovil sooritab teavitatud asutus vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ VI lisale rongisisese või raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise.

Taotleja koostab vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 18 lõikele 1 ja V lisale rongisisese või raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni sisu peab olema kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ V lisaga.

Hindamismenetlus toimub ühe punktis 6.3.2 („Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide moodulid“) sätestatud mooduli alusel.

Rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ning raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioone koos vastavustõendiga loetakse piisavaks tagatiseks, et allsüsteemid on käesolevas KTKs sätestatud tingimustel ühilduvad.

6.3.2.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide moodulid

Kõik allpool nimetatud moodulid on sätestatud komisjoni otsuses 2010/713/EL.

6.3.2.1.   Rongisisene allsüsteem

Rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamiseks võib taotleja valida kas:

1)	tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusetapis koos tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisetapis või

2)	tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusetapis koos toote vastavustõendamise menetlusega (moodul SF) või

3)	täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH1).

6.3.2.2.   Raudteeäärne allsüsteem

Raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamiseks võib taotleja valida kas:

1)	üksiktoote vastavustõendamismenetluse (moodul SG) või

2)	tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusetapis koos tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisetapis või

3)	tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusetapis koos toote vastavustõendamise menetlusega (moodul SF) või

4)	täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH1).

6.3.2.3.   Moodulite kasutamise tingimused rongisiseste ja raudteeäärsete allsüsteemide puhul

Mooduli SB (tüübihindamine) punkti 4.2 puhul nõutakse projektihindamist.

Mooduli SH1 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) punkti 4.2 puhul nõutakse tüübikatsetust.

6.3.3.   Rongisisese allsüsteemi hindamise nõuded

Tabelis 6.2 on esitatud kontrollid, mis tuleb rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamisel läbida, ja järgitavad põhiparameetrid.

Olenemata valitud moodulist:

1)	peab vastavustõendamine näitama, et rongisisene juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem vastab põhiparameetritele, kui see on veeremile paigaldatud;

2)	ei vaja EÜ vastavusdeklaratsiooniga hõlmatud koostalitluse komponentide funktsioonid ja talitlusvõimed lisavastavustõendamist.

Tabel 6.2

Tegur	Hindamise eesmärk	Toetavad tõendid
Koostalitluse komponentide kasutamine	Kontrollida, kas allsüsteemi integreeritavad koostalitluse komponendid on kõik hõlmatud EÜ vastavusdeklaratsiooni ja vastava tõendiga. Allsüsteemi tuleb kontrollida SIM-kaardiga, mis vastab käesoleva KTK nõuetele. SIM-kaardi vahetamine teise kaardiga, mis vastab KTK nõuetele, ei kujuta endast allsüsteemi muutmist.	Dokumentide olemasolu ja sisu
	Kontrollida koostalitluse komponentide kasutamisele seatud piiranguid seoses allsüsteemi ja keskkonna omadustega.	Analüüs dokumentide kontrollimise teel
	Koostalitluse komponentide puhul, mida on kontrollitud varasemate juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide KTK versioonide alusel, kontrollida, et tõend tagab ka vastavuse hetkel kehtiva KTK nõuetele.	Mõju analüüs dokumentide kontrollimise teel
Koostalitluse komponentide integreerimine allsüsteemi	Kontrollida allsüsteemi siseliideste õiget paigaldust ja toimimist – põhiparameeter 4.2.6.	Kontrollid vastavalt tehnilistele kirjeldustele
	Kontrollida, et lisafunktsioonid (mida ei ole käesolevas KTKs sätestatud) ei mõjutaks kohustuslikke funktsioone.	Mõjuanalüüs
	Kontrollida, et ETCS-IDde väärtused jäävad lubatud vahemikku ja neil on unikaalsed väärtused, kui see on nõutud käesoleva KTK kohaselt – põhiparameeter 4.2.9.	Projekti tehniliste kirjelduste kontroll
Veeremiga integreerimine	Kontrollida seadmete õiget paigaldust – põhiparameetrid 4.2.2, 4.2.4, 4.2.14 ja tootja määratud seadmete paigaldustingimused.	Kontrollide tulemused (vastavalt põhiparameetrites viidatud tehnilistele kirjeldustele ja tootja paigalduseeskirjadele)
	Kontrollida, et rongisisene juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem on vastavuses veeremi keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16.	Dokumentide kontroll (koostalitluse komponentide tõendid ja võimalikud integreerimisviisid on kontrollitud veeremi omaduste alusel)
	Kontrollida, et parameetrid (nt pidurdusparameetrid) on õigesti konfigureeritud ja et need jäävad lubatud vahemikku.	Dokumentide kontroll (parameetrite väärtuseid võrreldakse veeremi omadustega)
Integratsioon B-klassiga	Kontrollida, et väline STM on ühendatud rongisisese ETCSiga liideste kaudu, mis ühilduvad KTKga.	Ei ole midagi katsetada: standardliides on juba koostalitluse komponendi tasandil katsetatud. Selle toimimist juba katsetati, kui kontrolliti koostalitluse komponentide integreerimist allsüsteemi.
	Kontrollida, et rongisiseses ETCSis rakendatud B-klassi funktsioonid – põhiparameeter 4.2.6.1 – ei tekita üleminekute tõttu raudteeäärsele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile lisanõudeid.	Ei ole midagi katsetada: kõik on juba koostalitluse komponendi tasandil katsetatud.
	Kontrollida, et eraldiseisvad B-klassi seadmed, mis ei ole ühendatud rongisisese ETCSiga – põhiparameeter 4.2.6.1 – ei tekita üleminekute tõttu raudteeäärsele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile lisanõudeid.	Ei ole midagi katsetada: liideseid ei ole (21).
	Kontrollida, et eraldiseisvad B-klassi seadmed, mis on ühendatud rongisisese ETCSiga, mis kasutab (osaliselt) KTKga mitteühilduvaid liideseid – põhiparameeter 4.2.6.1 –, ei tekita üleminekute tõttu raudteeäärsele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile lisanõudeid. Samuti kontrollida, et ei mõjutata ETCSi funktsioone.	Mõjuanalüüs
Integreerimine raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega	Kontrollida, et Eurobalise’i telegramme saab lugeda (see katse piirdub antenni õige paigalduse kontrollimisega. Koostalitluse komponendi tasemel tehtud katseid ei ole vaja korrata) – põhiparameeter 4.2.5.	Katse sertifitseeritud Eurobalise’iga: võime telegrammi korrektselt lugeda on toetav tõend.
	Kontrollida, et Euroloopi telegrammid (vajaduse korral) on loetavad – põhiparameeter 4.2.5.	Katse sertifitseeritud Euroloopiga: võime telegrammi korrektselt lugeda on toetav tõend.
	Kontrollida, et seadmed saavad hakkama GSM-Ri hääl- ja andmesidega (vajaduse korral) – põhiparameeter 4.2.5.	Katse sertifitseeritud GSM-R-võrguga Suutlikkus luua, säilitada ja lõpetada ühendus on toetav tõend.
Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	Kontrollida, et seadmed vastavad ohutusnõuetele – põhiparameeter 4.2.1.	Ühises ohutusmeetodis sätestatud menetluste rakendamine
	Kontrollida kvantitatiivse töökindluse sihtväärtuse saavutamist – põhiparameeter 4.2.1.	Arvutused
	Kontrollida vastavust hooldusnõuetele – punkt 4.5.2.	Dokumentide kontroll
Integreerimine raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega ning teiste allsüsteemidega: katsed töötingimustel	Katsetada allsüsteemi käitumist nii paljudes erinevates töötingimustes kui mõistlikkuse piires võimalik (nt liini kalle, rongi kiirus, vibratsioon, veojõud, ilmastikutingimused, juhtkäskude ja signaalimise raudteeäärsete funktsioonide ehitus). Katsega peab saama kontrollida: 1. et läbisõidu mõõtmise funktsioonid toimivad õigesti – põhiparameeter 4.2.2; 2. et rongisisene juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem on vastavuses veeremi keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16. Samuti peavad need katsed suurendama kindlustunnet, et süsteemis ei teki tõrkeid. Nende katsete rakendusalasse ei kuulu katsed, mis on tehtud varasemates etappides: arvesse võetakse koostalitluse komponentidega tehtud katsed ja simuleeritud keskkonnas allsüsteemiga tehtud katsed. Töötingimustel tehtud katsed ei ole vajalikud rongisisese GSM-Ri häälseadme puhul.	Läbiviidud katsete aruanded. Märkus: tõendis peab märkima, milliseid tingimusi katsetati ja milliseid standardeid kohaldati. Tõendis ja lisatud dokumentides esitatud teabest peab piisama, et määrata kindlaks võimalikud tehtavad kontrollid enne rongisisese allsüsteemi kasutamist kindlal marsruudil. Kui allsüsteemile, millel on juba vastavustõend, tehakse töötingimustes lisakatseid, võib taotleja soovil lisada vastava teabe tõendiga seotud dokumentide lisana.

6.3.4.   Raudteeäärse allsüsteemi hindamise nõuded

Käesoleva KTK kohaldamisalas tehtud hindamiste eesmärk on tõendada, et seadmed vastavad 4. peatükis osutatud nõuetele.

Raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ETCSi osa loomiseks on vaja rakendusspetsiifilist teavet. See peaks hõlmama järgmist:

1)	liini omadused, näiteks kalded, kaugused, marsruudielementide ja Eurobalise’i/Euroloopi seadmete asukohad, kaitstavad kohad jms;

2)	ETCSi süsteemi töödeldavad signaalimisandmed ja eeskirjad.

Käesolev KTK ei hõlma kontrolle, millega hinnatakse, kas rakendusspetsiifiline teave on õige.

Olenemata valitud moodulist:

1)	on tabelis 6.3 esitatud kontrollid, mis tuleb raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamisel sooritada, ja järgitavad põhiparameetrid;

2)	ei vaja funktsioonid ja talitlusvõime, mida on koostalitluse komponentide tasemel juba kontrollitud, lisavastavustõendamist.

Tabel 6.3

Tegur	Hindamise eesmärk	Toetavad tõendid
Koostalitluse komponentide kasutamine	Kontrollida, kas kõik allsüsteemi integreeritavad koostalitluse komponendid on hõlmatud EÜ vastavusdeklaratsiooni ja vastava tõendiga.	Dokumentide olemasolu ja sisu
	Kontrollida koostalitluse komponentide kasutamisele seatud piiranguid seoses allsüsteemi ja keskkonna omadustega.	Mõju analüüs dokumentide kontrollimise teel
	Koostalitluse komponentide puhul, mida on kontrollitud varasemate juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK versioonide alusel, kontrollida, et tõend tagab ka vastavuse hetkel kehtiva KTK nõuetele.	Mõju analüüs KTKs viidatud tehniliste kirjelduste ja koostalitluse komponentide tõendite võrdlemise teel
Rongituvastussüsteemide kasutamine	Kontrollida, et valitud tüübid vastavad juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK nõuetele – põhiparameetrid 4.2.10, 4.2.11.	Dokumentide kontroll
Koostalitluse komponentide integreerimine allsüsteemi	Kontrollida, et allsüsteemi siseliidesed on õigesti paigaldatud ja töötavad korralikult – põhiparameetrid 4.2.5, 4.2.7.	Kontrollid vastavalt tehnilistele kirjeldustele
	Kontrollida, et lisafunktsioonid (mida ei ole käesolevas KTKs sätestatud) ei mõjutaks kohustuslikke funktsioone.	Mõjuanalüüs
	Kontrollida, et ETCS-IDde väärtused jäävad lubatud vahemikku ja neil on unikaalsed väärtused, kui see on nõutud käesoleva KTK kohaselt – põhiparameeter 4.2.9.	Projekti tehniliste kirjelduste kontroll
Infrastruktuuriga integreerimine	Kontrollida seadmete õiget paigaldust – põhiparameetrid 4.2.3, 4.2.4 ja tootja määratud paigaldustingimused.	Kontrollide tulemused (vastavalt põhiparameetrites viidatud tehnilistele kirjeldustele ja tootja paigalduseeskirjadele)
	Kontrollida, et raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi seadmed on vastavuses raudteeäärse keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16.	Dokumentide kontroll (koostalitluse komponentide tõendeid ja võimalikke integreerimisviise on võrreldud raudteeäärsete seadmete omadustega)
Integreerimine raudteeäärse signaalimisega	Kontrollida, et kõik rakenduses nõutavad funktsioonid on rakendatud vastavalt käesolevas KTKs viidatud tehnilistele kirjeldustele – põhiparameeter 4.2.3.	Dokumentide kontroll (taotleja projekti tehniline kirjeldus ja koostalitluse komponentide tõendid)
	Kontrollida parameetrite õiget konfiguratsiooni (Eurobalise’i telegrammid, RBC-sõnumid, teadetetahvlite asukohad jne).	Dokumentide kontroll (parameetrite väärtuseid võrreldakse raudteeäärsete ja signaalimisseadmete omadustega)
	Kontrollida, et liidesed on õigesti paigaldatud ja töötavad korralikult.	Projekti vastavustõendamine ja katsed taotleja esitatud teabe alusel
	Kontrollida, et raudteeäärne juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem töötab korralikult vastavalt raudteeäärsetes signaalimisliidestes olevale teabele (nt Eurobalise’i telegrammide asjakohane genereerimine LEUs või sõnumite genereerimine RBCs).	Projekti vastavustõendamine ja katsed taotleja esitatud teabe alusel
Integreerimine rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide ning veeremiga	Kontrollida GSM-Ri levi – põhiparameeter 4.2.4.	Kohapealsed mõõtmised
	Rongituvastussüsteemide vastavus käesoleva KTK nõuetele – põhiparameeter 4.2.10	Kohapealsed mõõtmised
	Kontrollida rongituvastussüsteemide vastavust käesoleva KTK nõuetele – põhiparameetrid 4.2.10 ja 4.2.11.	Kontrollida olemasolevatest rajatistest pärinevaid tõendeid (juba kasutatavate süsteemide puhul); katsete tegemine vastavalt uutele tüüpidele kehtestatud standarditele.
	Kontrollida, et kõik rakenduses nõutavad funktsioonid on rakendatud vastavalt käesolevas KTKs viidatud tehnilistele kirjeldustele – põhiparameetrid 4.2.3, 4.2.4 ja 4.2.5.	Punktis 6.1.2 sätestatud tööstsenaariumide katsete aruanded erinevate sertifitseeritud rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega. Aruandes peab osutama, milliseid tööstsenaariume katsetati, millist rongisisest seadet kasutati ja kas katsed tehti laborites, katseliinidel või reaalsetes rakendustes.
Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus	Kontrollida vastavust ohutusnõuetele – põhiparameeter 4.2.1.	Ühises ohutusmeetodis sätestatud menetluste rakendamine
	Kontrollida kvantitatiivsete töökindluse sihtväärtuste järgimist – põhiparameeter 4.2.1.	Arvutused
	Kontrollida vastavust hooldusnõuetele – punkt 4.5.2.	Dokumentide kontroll
Integreerimine rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide ning veeremiga: katsed töötingimustel	Katsetada allsüsteemi käitumist nii paljudes erinevates töötingimustes, kui on reaalselt võimalik (nt rongi kiirus, rongide arv liinil, ilmastikutingimused). Katsega peab saama kontrollida: 1. rongituvastussüsteemide toimivust – põhiparameetrid 4.2.10, 4.2.11; 2. et raudteeäärne juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem on vastavuses raudteeäärse keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16. Nimetatud katsed suurendavad ka kindlustunnet süsteemsete tõrgete puudumise kohta. Nende katsete rakendusalast jäävad välja katsed, mis on tehtud varasemates etappides: arvesse võetakse koostalitluse komponentide tasandil tehtud katseid ja simuleeritud keskkonnas allsüsteemil tehtud katseid.	Tehtud katsete aruanded Märkus: tõendis peab märkima, milliseid tingimusi katsetati ja milliseid standardeid kohaldati. Tõendis ja lisatud dokumentides esitatud teabest peab piisama, et määrata kindlaks võimalikud tehtavad kontrollid enne rongisisese allsüsteemi kasutamist kindlal marsruudil. Kui allsüsteemile, millel on juba EÜ vastavustõend, tehakse töötingimustes lisakatseid, võib taotleja soovil lisada vastava teabe tõendiga kaasuvate dokumentide lisana.

6.4.   KTK nõuete osalise täitmise korral kohaldatavad sätted

6.4.1.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide osade hindamine

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 18 lõikele 5 võib teavitatud asutus välja anda vastavustõendeid allsüsteemi teatud osade kohta, kui asjaomased KTKd seda lubavad.

Nagu on osutatud käesoleva KTK punktis 2.2 („Ulatus“), hõlmavad raudteeäärsed ja rongisisesed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid osi, mis on täpsustatud punktis 4.1 („Sissejuhatus“).

Vastavustõendi võib välja anda iga käesolevas KTKs kirjeldatud osa kohta; teavitatud asutus kontrollib ainult kõnealuse konkreetse osa vastavust KTK nõuetele.

Olenemata valitud moodulist peab teavitatud asutus kontrollima, kas:

1)	kõnealuse osa suhtes kehtivad KTK nõuded on täidetud;

2)	sama allsüsteemi varem hinnatud muude osade suhtes kehtivad KTK nõuded on endiselt täidetud.

6.4.2.   Hindamine riiklike eeskirjade kohaldamise korral

Kui mõned olulised nõuded on täidetud riiklike eeskirjade kohaselt, tuleb koostalitluse komponendi EÜ vastavussertifikaadis ja allsüsteemi vastavustõendis esitada täpne viide käesoleva KTK nendele osadele, millele vastavust on hinnatud, ja osadele, millele vastavust ei ole hinnatud.

6.4.3.   Nõuete osaline täitmine seoses KTK piiratud kohaldamisega

6.4.3.1.   Koostalitluse komponendid

Kui koostalitluse komponendis ei ole rakendatud kõiki käesolevas KTKs kirjeldatud funktsioone, tööparameetreid ega liideseid, võib EÜ vastavussertifikaadi välja anda üksnes juhul, kui taotleja osutatud kasutuse korral ei ole rakendamata funktsioonid, liidesed või tööparameetrid vajalikud koostalitluse komponendi integreerimiseks allsüsteemi, näiteks (22)

1)	rongisisene ETCSi liides STMiga, kui koostalitluse komponent on ette nähtud paigaldamiseks veeremitele, kus väline STM ei ole vajalik;

2)	RBC liides teiste RBCdega, kui RBC on ette nähtud kasutamiseks rakenduses, kuhu naabruses asuvaid RBCsid ei ole kavandatud;

Koostalitluse komponendi EÜ vastavussertifikaat (või lisatud dokumendid) peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:

1)	selles näidatakse, millised funktsioonid, liidesed või tööparameetrid ei ole rakendatud;

2)	selles esitatakse piisavalt teavet, et oleks võimalik kindlaks määrata tingimused, milles koostalitluse komponenti saab kasutada;

3)	selles esitatakse piisavalt teavet, et oleks võimalik kindlaks määrata tingimused ja piirangud, mida kohaldatakse kõnealust komponenti sisaldava allsüsteemi koostalitlusvõimele.

6.4.3.2.   Allsüsteemid

Kui juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemis ei ole rakendatud kõiki käesolevas KTKs kirjeldatud funktsioone, tööparameetreid ega liideseid (nt seetõttu, et neid ei ole rakendatud allsüsteemi integreeritud koostalitluse komponendis), tuleb vastavustõendis näidata, milliste nõuete täitmist on hinnatud ning millised on vastavad tingimused ja piirangud allsüsteemi kasutamisele ja selle ühilduvusele muude allsüsteemidega.

6.4.3.3.   Tõendite sisu

Igal juhul kooskõlastavad teavitatud asutused agentuuriga vastavates tõendites ja tehnilistes dokumentides esitatud koostalitluse komponentide ja allsüsteemide kasutamise tingimuste ja piirangute haldamist töörühmas, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2004 (23) artikli 21a lõikele 5.

6.4.4.   Vastavustõendamise vaheteatis

Kui hinnatakse taotleja osutatud allsüsteemide osade vastavust, mis erinevad käesoleva KTK punktiga 4.1 („Sissejuhatus“) lubatud osadest, või kui lõpetatud on ainult tõendamismenetluse teatavad etapid, on lubatud välja anda üksnes vastavustõendamise vaheteatis.

6.5.   Ühilduvuskatsed ja vigade haldamine

Põhiparameetrid, mis on täpsustatud 4. peatükis ja mida on hinnatud käesoleva KTK punktide 6.1, 6.2, 6.3 ja 6.4 kohaselt, ning vajaduse korral erijuhtumid ja riiklikes eeskirjades kehtestatud avatud punktide parameetrid on piisavad, et määrata rongisisese ja raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi tehniline ühilduvus ning ohutu integreerimine.

Operaatorite toetamiseks, et nad teeksid rongisisese (või raudteeäärse) juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi kasutamisel asjakohaseid otsuseid, teeb EÜ vastavustõendamise taotleja vastava operaatori palvel ühilduvuskatsed (kohapeal või laborites, kus on simuleeritud keskkond), kus allsüsteemid koostoimivad kasutuse seisukohalt asjakohaste raudteeäärsete (või rongisiseste) allsüsteemidega. Ühilduvuskatsete tegemisel esitab taotleja tõendid ja katsetulemused asjakohasele ohutusasutusele.

Tuleks silmas pidada, et mõned sellised katsed saab teha juba koostalitluse komponentide tasemel (vt punkt 6.2.4.1).

ETCSi ja GSM-Ri puhul on nende vastavustõendamise aluseks asjakohase raudteeäärse allsüsteemi katsestsenaariumid (vt punkt 6.1.2).

Ühilduvuskatsed ei kuulu vastavustõendi alla. Kui neid katseid teeb ja hindab taotleja palvel valitud mooduli kohaselt teavitatud asutus, määratakse vastavas dokumentatsioonis kindlaks juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid, mille ühilduvust on katsetatud, seadmete tüübid ja versioonid ning kasutatud katsestsenaariumid.

Kui lisakatsete tulemuste põhjal on vaja muuta asjakohasele ohutusasutusele allsüsteemi kinnitamiseks esitatud tõendite dokumentsatsiooni, vastutab lisakatseid tegev projekti tellija selle eest, et asjakohast ohutusasutust teavitatakse muudatustest.

Kui ülalmainitud katsete või allsüsteemi tööea ajal ilmnevad kõrvalekalded ettenähtud funktsioonidest ja/või toimivusest, teavitavad taotlejad ja/või operaatorid ohutusasutusi, kes andsid kõnealustele allsüsteemidele loa, et algatada artikli 19 lõike 3 kohaldamise tõttu direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 19 sätestatud menetlus:

1)	kui kõrvalekalde põhjuseks on käesoleva KTK ebaõige kohaldamine või konstruktsiooni- või seadmete paigaldamise vead, võtab parandusmeetmed asjakohase tõendi taotleja ja asjaomaseid tõendeid uuendatakse (seoses koostalitluse komponentide ja/või allsüsteemidega);

2)	kui kõrvalekalde põhjuseks on käesoleva KTK või selles viidatud tehnilise kirjelduse vead, käivitatakse direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 7 sätestatud menetlus.

Et toetada ERAd ETCSi tehnilise kirjelduse ning EÜ sertifitseerimise ja vastavustõendamise protsessi parandamisel ning hõlbustada ETCSi juurutamist Euroopas, tuleb eespool kirjeldatud ühilduvuskatsete dokumentatsioon ja toodete kinnitamisprotsessi osana ETCSi tarnijate tehtud rongisiseste ja raudteeäärsete seadmete katsete tulemused teha kättesaadavaks ERA-le kui süsteemi haldurile. ERA korraldab saadud teabe tõhusa töötlemise, et hõlbustada muudatuste haldamise protsessi tehniliste kirjelduste, sealhulgas katse tehnilise kirjelduse, täiendamiseks/edasiarendamiseks.

7.   JUHTKÄSKUDE JA SIGNAALIMISE ALLSÜSTEEMIDE KTK RAKENDAMINE

7.1.   Sissejuhatus

Käesolevas peatükis on välja toodud KTK rakendamise strateegia ja sellega seotud tehnilised meetmed, eelkõige üleminek A-klassi süsteemidele.

Arvestama peab tõsiasjaga, et KTK rakendamist tuleb aeg-ajalt koordineerida teiste KTKde rakendamisega.

7.2.   Üldiselt kohaldatavad normid

7.2.1.   Juhtkäskude allsüsteemi või selle osade täiendamine või uuendamine

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide täiendamine või uuendamine võib hõlmata süsteemi mingit osa või kõiki osi, nagu on sätestatud punktis 2.2.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide eri osasid võib seega täiendada või uuendada eraldi, kui sellega ei seata ohtu koostalitlusvõimet.

Vt iga osa põhiparameetrite määratlused punktis 4.1 („Sissejuhatus“).

7.2.2.   Olemasolevad süsteemid

Liikmesriigid peavad tagama, et olemasolevate süsteemide funktsioonid ja nende liidesed jäävad muutmata, välja arvatud muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks nende süsteemide ohutusega seotud vigade parandamiseks.

7.2.3.   Spetsiaalsete andmeedastusmoodulite kättesaadavus

Kui käesoleva KTK kohaldamisalasse kuuluvaid liine A-klassi rongiturvangusüsteemiga ei varustata, peab liikmesriik võtma kõik meetmed, et tagada oma olemasoleva B-klassi rongiturvangusüsteemis või -süsteemides välise spetsiaalse andmeedastusmooduli (STM) kättesaadavus.

Sellega seoses tuleb nõuetekohaselt tagada STMidele vaba turg, kus kehtivad õiglased kaubandustingimused. Kui tehnilistel või ärilistel põhjustel (24) ei ole võimalik STMi kättesaadavust tagada, teavitab asjaomane liikmesriik direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõikes 1 osutatud komiteed selle probleemi põhjustest ja leevendusmeetmetest, mida ta kavatseb võtta, et tagada eelkõige välisriikide ettevõtjate juurdepääs taristule.

7.2.4.   B-klassi lisaseadmed A-klassi seadmetega varustatud liinil

ETCSi ja/või GSM-Riga varustatud liinile võib paigaldada B-klassi lisaseadmeid, et võimaldada A-klassiga mitteühilduvate veeremite kasutamist üleminekuetapis.

Raudteeäärsed seadmed peavad toetama üleminekuid A-klassi ja B-klassi vahel, kehtestamata rongisisesele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile täiendavaid nõudeid peale käesolevas KTKs sätestatud nõuete.

7.2.5.   A-klassi ja B-klassi seadmetega veeremid

Veerem võib olla varustatud nii A- kui ka B-klassi süsteemidega, et seda oleks võimalik kasutada mitmel liinil.

Asjaomane liikmesriik võib piirata rongisisese B-klassi süsteemi kasutamist liinidel, kus puudub vastav raudteeäärne süsteem.

Sõites liinil, mis on varustatud nii A- kui ka B-klassi süsteemidega, võivad B-klassi süsteemid olla A-klassi süsteemide varusüsteemideks, kui rong on varustatud nii A- kui ka B-klassi süsteemiga. Veeremi ühilduvuse nõuete kohaselt ei pea veerem lisaks A-klassi süsteemile olema varustatud ka B-klassi süsteemiga, kui liinidele on A-klassiga paralleelselt paigaldatud B-klassi süsteem.

B-klassi rongiturvangusüsteeme võib rakendada järgmiselt:

1)	kasutades STMi, mis töötab standardse liidese kaudu (väline STM), või

2)	integreeritult ETCSi seadmetega või ühendatult mittestandardse liidesega, või

3)	sõltumatult ETCSi seadmetest, näiteks süsteemi kaudu, mis võimaldab seadmete vahel ümber lülituda. Raudtee-ettevõtja peab tagama, et üleminekud A- ja B-klassi rongiturvangusüsteemide vahel toimuvad vastavalt käesoleva KTK nõuetele ja B-klassi süsteemide suhtes kehtestatud riiklikele eeskirjadele.

7.2.6.   Kohustuslike ja valikuliste funktsioonide tingimused

Raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise taotleja peab kontrollima, kas raudteeäärsed juhtkäskude ja signaalimise funktsioonid, mis on käesolevas KTKs määratletud valikulisena, on allsüsteemide ohutuks ühendamiseks nõutud teistes KTKdes, riiklikes eeskirjades või riskihindamise rakendamisel.

Riiklike või valikuliste funktsioonide kasutamine raudteeäärsetes seadmetes ei tohi takistada rongidel selliste taristute kasutamist, mis vastavad üksnes rongisisese A-klassi süsteemi kohustuslikele nõuetele, välja arvatud järgmiste valikuliste rongisiseste funktsioonide puhul:

1)	ETCSi 3. taseme raudteeäärse rakenduse jaoks on nõutav rongisisene rongi terviklikkuse kontrollsüsteem;

2)	ETCSi 1. taseme raudteeäärse rakenduse jaoks, kus kasutatakse sõidusignaalide uuendamise süsteemi, on nõutav vastav rongisisene sõidusignaalide uuendamise funktsioon, kui käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null (nt kaitse ohtlikes punktides);

3)	kui ETCSi tööks on vajalik andmeedastus raadioside teel, on nõutud käesolevas KTKs määratletud andmeside osa;

rongisisene allsüsteem, mille hulka kuulub KERi STM, võib muuta vajalikuks K-liidese rakendamise.

7.3.   GSM-Ri spetsiifilised rakenduseeskirjad

7.3.1.   Raudteeäärsed rajatised

GSM-Ri paigaldamine on kohustuslik, kui:

1)	raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi raadioside osa paigaldatakse esmakordselt;

2)	juba kasutusel oleva raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi raadioside osa täiendatakse sellisel viisil, et see muudab allsüsteemi funktsioone või toimivust. See ei kehti muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks olemasolevate rajatiste ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks.

3)	ETCSi 1., 2. ja 3. taseme rakendamiseks koos sõidusignaalide uuendamise seadmega on vaja andmesidet.

7.3.2.   Rongisisesed seadmed

GSM-Ri paigaldamine veeremile, mida kavatsetakse kasutada liinil, mille vähemalt üks lõik on varustatud GSM-Riga (isegi kui need katavad olemasoleva raadiosidesüsteemi), on kohustuslik juhul, kui:

1)	rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi raadio-häälside osa paigaldatakse esmakordselt;

2)

juba kasutusel oleva rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi raadio-häälside osa täiendatakse sellisel viisil, et see muudab allsüsteemi funktsioone või toimivust. See ei kehti muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks olemasolevate rajatiste ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks.

3)	ETCSi 1., 2. ja 3. taseme rakendamiseks koos sõidusignaalide uuendamise seadmega on vaja andmesidet.

7.4.   ETCSi spetsiifilised rakenduseeskirjad

7.4.1.   Raudteeäärsed rajatised

Artiklis 11 sätestatu kohaselt kehtivad otsuse 2012/88/EL lisa punktid 7.3.1, 7.3.2, 7.3.4 ja 7.3.5 kuni määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 47 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäevani.

7.4.2.   Rongisisesed seadmed

7.4.2.1.   Uued veeremiüksused

1)	Esimest korda kasutusele võtmise loa saanud uued veeremiüksused varustatakse ETCSiga vastavalt käesoleva KTK lisale A.

2)

ETCSiga varustamise nõuet ei kohaldata: 1) uute mobiilsete raudteetaristu ehitus- ja hooldusseadmete suhtes; 2) uute manöövrivedurite suhtes; 3) muude selliste uute veeremiüksuste suhtes, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks suurel kiirusel, a) kui need on ette nähtud ainult riigisiseseks kasutamiseks väljaspool otsuse 2012/88/EL III lisa punktis 7.3.4 määratletud koridore ning väljaspool liine, mis tagavad ühenduse otsuse 2012/88/EL lisa punktis 7.3.5 määratletud Euroopa peamiste sadamate, sorteerimisjaamade, kaubaterminalide ja kaubaveoaladega, või b) kui nad on ette nähtud TEN-välises võrgus piiriülese veoteenuse osutamiseks, st vedu naaberriigi esimese jaamani või esimese jaamani, kus asuvad naaberriigis edasi vedamist võimaldavad jätkuühendused.

3)	Alates 1. jaanuarist 2019 ei kehti käesoleva KTK lisa A tabelis 2.1 loetletud tehniliste kirjelduste kogumik nr 1 uute veeremiüksuste kohta, mis võetakse kasutusele esimest korda.

7.4.2.2.   Olemasolevate veeremiüksuste täiendamine ja uuendamine

Olemasolevatele veeremiüksustele ETCSi paigaldamine on kohustuslik, kui olemasolevate kiirrongide rongisisesele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile paigaldatakse uus rongiturvangusüsteemi osa.

7.4.3.   Riiklikud nõuded

1)

Liikmesriigid võivad aga kohaldada riigisiseselt täiendavaid nõudeid, eelkõige selleks, et 1) lubada ainult ETCSiga varustatud veeremiüksuste juurdepääsu ETCSiga varustatud liinidele, nii et olemasolevad riigisisesed süsteemid saaks kasutusest kõrvaldada; 2) nõuda uute ja täiendatud või uuendatud mobiilsete raudteetaristu ehitus- ja hooldusseadmete, manöövrivedurite ja/või muude veeremiüksuste varustamist ETCSiga ka juhul, kui need on ette nähtud ainult riigisiseseks kasutamiseks.

2)

Liikmesriigid võivad otsustada vabastada punkti 7.4.2.1 esimeses lõigus sätestatud kohustusest veeremiüksused, mis on ette nähtud ainult riigisiseseks kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui nende üksuste kasutusalas on rohkem kui 150 km liinilõigust, mis on varustatud või mida kavatsetakse varustada ETCSiga viie aasta jooksul pärast nendele veeremiüksustele kasutuselevõtu loa andmist. Liikmesriigid avaldavad oma otsuse käesoleva sätte rakendamise kohta, teatavad sellest otsusest komisjonile ja lisavad selle punktis 7.4.4 osutatud riiklikusse rakenduskavasse.

7.4.4.   Riiklikud rakenduskavad

Liikmesriigid koostavad käesoleva KTK rakendamiseks riikliku kava, arvestades Euroopa Liidu kogu raudteesüsteemi sidusust ja võttes arvesse raudteesüsteemi majanduslikku elujõulisust. See kava peab hõlmama kõiki uusi, uuendatud ja täiendatud liine ning eelkõige üksikasjalikku ajakava ETCSi paigaldamise kohta kõnealustele liinidele ja B-klassi süsteemide demonteerimise kohta. Raudteeäärsete rajatistega seotud rakenduseeskirjad on sätestatud käesoleva määruse punktis 7.4.1. Riiklik rakenduskava ei hõlma raudteeäärsete rajatistega seotud täiendavaid rakenduseeskirju.

Riiklik rakenduskava hõlmab järgmist:

1)	üldine ja konteksti kirjeldus, sh faktid ja arvud olemasolevate rongiturvangusüsteemide kohta, nagu selle töövõime, ohutus, töökindlus, paigaldatud seadmete järelejäänud majanduslik eluiga ja ETCSi rakendamise kulude ja tulude analüüs;

2)	tehnilise ülemineku strateegia määratlus (rongisisene või raudteeäärne täiendus) ja ülemineku finantsstrateegia (nii taristu kui ka veeremi kohta);

3)	nende meetmete kirjeldus, mis võetakse olemasolevate B-klassi rongiturvangusüsteemide vaba turu tingimuste tagamiseks, mis on sätestatud punktis 7.2.3.

4)

Plaanimine, mis hõlmab järgmist: i) ETCSi kasutuselevõtu kuupäevad võrgu eri liinidel (kui teenuste kasutamine koos ETCSiga on lubatud); ii) B-klassi süsteemide demonteerimise esialgsed kuupäevad võrgu eri liinidel (kui teenuseid ei saa enam olemasolevate süsteemidega kasutada). Kui B-klassi süsteemide demonteerimist ei ole 15 aasta jooksul ette näha, ei ole kõnealused esialgsed kuupäevad nõutavad; iii) kuupäevad, millal olemasolevad piiriüleselt kasutatavad veeremiüksused saavad täielikult kasu ainult rongisisese ETCSiga varustatud veeremiüksuste kasutamisest kiirraudteevõrgus, koridorides või võrgustiku teistes osades; kiirraudteeteenuste puhul oleneb kõnealune kuupäev ETCSi kasutuselevõtust kiirraudteevõrgus ja teistes võrgustiku osades (nt jaamad, mida kiirrongiteenuste jaoks kasutatakse); kaubaveoteenuste puhul oleneb kõnealune kuupäev ETCSi kasutuselevõtust koridorides ja teistes võrgustiku osades (nt viimastel miilidel).

Riiklikud rakenduskavad kehtivad vähemalt 15 aastat ja neid ajakohastatakse regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel.

Liikmesriigid esitavad riiklikud rakenduskavad komisjonile hiljemalt 5. juuliks 2017. Riiklikke rakenduskavasid kasutatakse andmete uuendamiseks määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 49 osutatud üleeuroopalise transpordivõrgu geograafilises ja tehnilises infosüsteemis (TENtec). Komisjon avaldab riiklikud rakenduskavad oma veebisaidil ja teatab nendest liikmesriikidele direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõikes 1 osutatud komitee kaudu.

Komisjon koostab riiklike rakenduskavade võrdleva ülevaate. Selle ülevaate põhjal tehakse kindlaks täiendavate kooskõlastamismeetmete vajadus.

7.5.   Rongituvastussüsteemide spetsiifilised rakenduseeskirjad

Käesoleva KTK kontekstis tähendab rongituvastussüsteem raudtee äärde paigaldatud seadet, mis jälgib veeremiüksuste olemasolu või puudumist kas kogu marsruudi liinil või selle kohalikul lõigul.

Raudteeäärseid süsteeme (nt blokeerimisseadmed või ülesõidukohtade juhtseadmed), mis kasutavad tuvastussüsteemidest pärinevaid andmeid, ei loeta rongituvastussüsteemi osaks.

Käesolevas KTKs on sätestatud nõuded veeremi liidesele ainult sellises ulatuses, mida on vaja ühilduvuse tagamiseks KTKga vastavuses oleva veeremi ning raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi vahel.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide KTK nõuetele vastavat rongituvastussüsteemi võib rakendada sõltumatult ETCSi või GSM-Ri rakendusest, ent see võib sõltuda B-klassi rongiturvangusüsteemidest või erinõuetest nt ülesõidukohtade seadmetele.

Käesoleva KTK nõudeid rongituvastussüsteemidele peab järgima, kui:

1)	rongituvastussüsteeme täiendatakse;

2)	rongituvastussüsteeme uuendatakse, eeldusel et käesoleva KTK nõuete järgimine ei tähenda teiste raudteeäärsete või rongisiseste süsteemide soovimatuid muudatusi või täiendusi;

3)	rongituvastussüsteeme uuendatakse, kui seda nõuab rongituvastussüsteemist pärinevat teavet kasutavate raudteeäärsete süsteemide täiendus või uuendus;

4)	B-klassi rongiturvangusüsteemid eemaldatakse, kui rongituvastus- ja turvangusüsteemid on integreeritud.

Üleminekuetapil tuleb hoolt kanda selle eest, et KTKga ühilduva rongituvastussüsteemi paigaldamine avaldaks minimaalset negatiivset mõju olemasolevale KTKga mitteühilduvale veeremile.

Selle saavutamiseks soovitatakse taristuettevõtjal valida KTKga ühilduv rongituvastussüsteem, mis ühtlasi ühilduks antud taristul juba sõitva KTKga mitteühilduva veeremiga.

7.6.   Erijuhtumid

7.6.1.   Sissejuhatus

Allpool loetletud erijuhtudel võib kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse: sätteid kohaldatakse kas püsivalt (P-juhtum) või ajutiselt (A-juhtum).

Käesolevas KTKs käsitatakse A3-juhtumitena neid ajutisi juhtumeid, mis esinevad veel pärast aastat 2020.

Allolevates punktides sätestatud erijuhtumeid tuleks lugeda koos 4. peatüki asjaomaste punktidega ja/või seal viidatud tehniliste kirjeldustega.

Erijuhtumid asendavad vastavaid 4. peatükis sätestatud nõudeid.

Kui 4. peatüki asjaomases punktis sätestatud nõuded ei kuulu erijuhtumi alla, ei ole nimetatud nõudeid allolevates punktides korratud ning neid kohaldatakse muutmata kujul.

7.6.2.   Erijuhtumite loetelu

7.6.2.1.   Belgia

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.2.4: kaugus esimese ja viimase telje vahel L – (b1 + b2) (joonis 1) on vähemalt 15 000  mm.	A3	Kohaldatav kiirraudteeliinil 1. See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega.
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.8:   üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal on vähemalt 40 t.   Kui üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal jääb alla 90 t, peaks veeremiüksusele olema paigaldatud manööverdamist tagav süsteem, mille elektribaas on vähemalt 16 000  mm.	A3	Kohaldatav kiirraudteeliinidel 1, 2, 3, 4. See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega.

7.6.2.2.   Ühendkuningriik

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.2.4: kaugus esimese ja viimase telje vahel L – (b1 + b2) (joonis 1) on vähemalt 15 000  mm.	A3	Kohaldatav kiirraudteeliinil 1. See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega.
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.3.1: 1 600  mm rööpmelaiusega võrgus on rattapöia väikseim laius (BR) 127 mm	A3	Kohaldatav Põhja-Iirimaal
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.3.3: 1 600  mm rööpmelaiusega võrgus on rattaharja väikseim paksus (Sd) 24 mm.	A3	Kohaldatav Põhja-Iirimaal
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.4.1: lisaks punktis 3.1.4.1 esitatud nõuetele kehtivad liivatamisele mootorrongide veojõu suurendamiseks järgmised nõuded: a) see ei ole lubatud esimese telje ees kiirusel kuni 40 km/h ja b) see on lubatud ainult juhul, kui saab tõestada, et veel vähemalt kuus mootorrongi telge jäävad laotamise kohast tahapoole.	A3
4.2.12   ETCSi DMI (juhi-masina-liides) Viide 6: rongi tunnuskoodi sisestamiseks on lubatud kasutada tähtnumbrilist klaviatuuri, kui vastaval eesmärgil kehtestatud tehnilise eeskirjaga on nõutav tähtnumbriliste rongi tunnuskoodide toetamine.	A3	Seda erijuhtumit on vaja tehniliste kirjelduste kogumiku nr 2 (vt lisa A tabel A2) kohaldamise korral, sest see on tehniliste kirjelduste kogumiku nr 1 avatud punkt. Koostalitlust see ei mõjuta.
4.2.12   ETCSi DMI (juhi-masina-liides) Viide 6: ETCSi DMI-l on lubatud kuvada rongi dünaamilise kiiruse andmeid ühikuga miili/tunnis (lühendiga „mph“), kui sõidetakse Suurbritannia põhivõrgu liinidel.	A3	Seda erijuhtumit on vaja tehniliste kirjelduste kogumiku nr 2 (vt lisa A tabel A2) kohaldamise korral, sest see on tehniliste kirjelduste kogumiku nr 1 avatud punkt. Koostalitlust see ei mõjuta.

7.6.2.3.   Prantsusmaa

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.2.4: kaugus esimese ja viimase telje vahel L – (b1 + b2) (joonis 1) on vähemalt 15 000  mm.	A3	See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega.
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.9:   rattapaari vastastikuste rataste veerepindade vaheline elektritakistus ei ole suurem kui 0,05 oomi, mõõdetud pingega, mis jääb 1,8 V alalisvoolu ja 2,0 V alalisvoolu vahele (avatud vooluring).   Lisaks peab rattapaari vastastikuste rataste veerepindade reaktants vähemalt 10 ARMS mõõtevoolu ja 2 VRMS avatud pingega olema väiksem kui f/100 millioomi, kui f on 500 Hz – 40 kHz.	A3	See erijuhtum võidakse üle vaadata, kui rööpaahelate sageduste haldamisega seotud avatud punkt on suletud.
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.8:   üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal on vähemalt 40 t.   Kui üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal jääb alla 90 t, peaks veeremiüksusele olema paigaldatud manööverdamist tagav süsteem, mille elektribaas on vähemalt 16 000  mm.	A3	See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega.
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.3.2: mõõde D (joonis 2) ei tohi olla väiksem kui 450 mm, olenemata kiirusest.	A3

7.6.2.4.   Poola

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.9:   rattapaari vastastikuste rataste veerepindade vaheline elektritakistus ei ole suurem kui 0,05 oomi, mõõdetud pingega, mis jääb 1,8 V alalisvoolu ja 2,0 V alalisvoolu vahele (avatud vooluring).   Lisaks peab rattapaari vastastikuste rataste veerepindade reaktants vähemalt 10 ARMS mõõtevoolu ja 2 VRMS avatud pingega olema väiksem kui f/100 millioomi, kui f on 500 Hz – 40 kHz.	A3	See erijuhtum võidakse üle vaadata, kui rööpaahelate sageduste haldamisega seotud avatud punkt on suletud.

7.6.2.5.   Leedu, Läti ja Eesti

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.3.3: 1 520  mm rööpmelaiusega võrgus on rattaharja väikseim paksus (Sd) 20 mm	A3	Seda erijuhtumit on vaja seni, kuni 1 520  mm rööpmelaiusega raudteevõrgus liiguvad ČME-vedurid.
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.3.4: 1 520  mm rööpmelaiusega võrgus on rattaharja väikseim paksus (Sh) 26,25 mm.	A3	Seda erijuhtumit on vaja seni, kuni 1 520  mm rööpmelaiusega raudteevõrgus liiguvad ČME-vedurid.

7.6.2.6.   Rootsi

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.4   Mobiilside funktsioonid raudteedele – GSM-R Viide 33, punkt 4.2.3: on lubatud kasutada rongisiseseid juhtkäskude ja signaalimise allsüsteeme, sealhulgas 2-vatiseid GSM-R-rongiraadioid ja ETCS-andmesideraadioid. Allsüsteemid peavad olema suutelised töötama raudteevõrkudes kuni -82 dBm.	P	Koostalitlust see ei mõjuta.

7.6.2.7.   Luksemburg

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.2.4: 1. Veeremiüksusele paigutatud liivatamisseadmete väljund ei tohi ületada 0,3 l minutis rööpa kohta. 2. Infrastruktuuriregistris määratletud jaamades on liivatamine keelatud. 3. Liivatamine pöörangute piirkonnas on keelatud. 4. Piiranguid ei kohaldata hädapidurdusele.	A3

7.6.2.8.   Saksamaa

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.7.1:   Minimaalne teljekoormus veeremitel, mida kasutatakse taristuregistri kindlatel liinidel, on 5 t.   Erijuhtum kehtib ainult veeremite kohta ega muuda viites 77 määratletud rongituvastussüsteemide tehnilisi nõudeid või punktis 7.2.8 esitatud sätteid rakendamise kohta.	A3	See erijuhtumit on vaja seni, kuni kasutatakse WSSB tüüpi rööbastee vooluahelaid.
4.2.10   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77, punkt 3.1.2.2:   kuni 140 km/h kiiruse puhul ei tohi vahemaa ai (joonis 1) olla kahe järjestikuse telje vahel (koostu esimese viie telje puhul või kõigi telgede puhul, kui neid on vähem kui viis) väiksem kui 1 000  mm.   Erijuhtum kehtib ainult veeremite kohta ega muuda viites 77 määratletud rongituvastussüsteemide tehnilisi nõudeid või punktis 7.2.8 esitatud sätteid rakendamise kohta.	A3	Seda erijuhtumit on vaja seni, kuni kasutatakse EUBET 80 tüüpi ülesõidukohtade kaitset.

---

(1)  Halvenenud tingimused on tõrgete käsitlemiseks loodud töötingimused. Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide kavandamisel on nendega arvestatud.

(2)  Mõnes käesolevas KTKs viidatud dokumendis kasutatakse terminit „ERTMS“ (Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem), et viidata süsteemile, mis hõlmab nii ETCSi kui ka GSM-Ri, ja ETCSile viidatakse terminiga „ERTMS/ETCS“.

(3)  Komisjoni 30. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 402/2013 riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse (EÜ) nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 121, 3.5.2013, lk 8).

(4)  Komisjoni 8. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/995, millega muudetakse otsust 2012/757/EL, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 165, 30.6.2015, lk 1).

(5)  Kiirraudteesüsteemi KTK on komisjoni 21. veebruari 2008. aasta otsus 2008/232/EÜ, mis käsitleb üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 84, 26.3.2008, lk 132).

(6)  Tavaraudteesüsteemi KTK on komisjoni 26. aprilli 2011. aasta otsus 2011/291/EL, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 139, 26.5.2011, lk 1).

(7)  Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK on komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 228).

(8)  Vagunite KTK on komisjoni 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 321/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid“ koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 104, 12.4.2013, lk 1).

(9)  Kiirraudteesüsteemi taristu KTK on komisjoni 20. detsembri 2007. aasta otsus 2008/217/EÜ üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 77, 19.3.2008, lk 1).

(10)  Tavaraudteesüsteemi taristu KTK on komisjoni 26. aprilli 2011. aasta otsus 2011/275/EL üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 126, 14.5.2011, lk 53).

(11)  Taristu KTK on komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 1).

(12)  Kiirraudteesüsteemi energiavarustuse KTK on komisjoni 6. märtsi 2008. aasta otsus 2008/284/EÜ, milles käsitletakse üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 104, 14.4.2008, lk 1).

(13)  Tavaraudteesüsteemi energiavarustuse KTK on komisjoni 26. aprilli 2011. aasta otsus 2011/274/EL üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 126, 14.5.2011, lk 1).

(14)  Energiavarustuse KTK on komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1301/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 179).

(15)  Komisjoni 4. oktoobri 2011. aasta rakendusotsus 2011/665/EL lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta (ELT L 264, 8.10.2011, lk 32).

(16)  Komisjoni 15. septembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/633/EL raudteeinfrastruktuuri registri ühiste tehniliste kirjelduste kohta (ELT L 256, 1.10.2011, lk 1).

(17)  Operaator tähendab süsteemi kasutajat.

(18)  Koostalitluse komponendi korrektse kasutamise kontrollimine on osa üldisest rongisiseste ja raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide EÜ vastavustõendamisest, nagu on selgitatud punktides 6.3.3 ja 6.3.4.

(19)  Komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsuse 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(21)  Sel juhul toimub üleminekute haldamise hindamine kooskõlas riiklike tehniliste kirjeldustega.

(22)  Käesolevas peatükis kirjeldatud menetlused ei mõjuta võimalust komponente rühmitada.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) (ELT L 164, 21.6.2004, lk 1).

(24)  Nt kui välise STMi kontseptsiooni realiseeritavust ei ole võimalik tehniliselt tagada või kui B-klassi süsteemide intellektuaalomandiõiguste omamisega seotud võimalikud probleemid takistavad STM-toote õigeaegset arendamist.