15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1545,

13. september 2017,

millega muudetakse otsust nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 167,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 445/2014/EL (2) eesmärk on kaitsta ja edendada kultuuride rikkust ja mitmekesisust Euroopas ning tuua esile nende ühised jooned, suurendades ühtlasi kodanike ühtsesse kultuuriruumi kuulumise tunnet, ergutades sellega vastastikust mõistmist ja kultuuridevahelist dialoogi ning rõhutades ühist kultuuripärandit. Lisaks on kõnealuse otsuse eesmärk kultuuri rolli toetamine linnade pikaajalises arengus, mis võib hõlmata linnu ümbritsevaid alasid, kooskõlas nende vastavate strateegiate ja prioriteetidega, pidades silmas aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu toetamist.

(2)	Euroopa kultuuripealinnad aitavad olulisel määral edendada liidu väärtusi.

(3)	Kogemuste ja heade tavade vahetamise soodustamiseks tuleks veelgi enam toetada varasemate, praeguste ja tulevaste Euroopa kultuuripealinnade vaheliste võrgustike tegevust.

(4)	Otsuse nr 445/2014/EL kohaselt võivad liidu meetmes „Euroopa kultuuripealinnad“ (edaspidi „meede“) osaleda üksnes liikmesriigi, kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi või vastavalt kõnealuses otsuses sätestatud tingimustele liiduga ühineva riigi linnad.

(5)	Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (3) osalisteks olevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide (edaspidi „EFTA/EMP riigid“) ja liidu kultuurisidemete tugevdamise eesmärgil tuleks nende riikide linnadel kooskõlas nimetatud lepinguga samuti lubada teatavatel tingimustel meetmes osaleda.

(6)

Otsusega nr 445/2014/EL hõlmatud ajavahemikul ehk aastatel 2020–2033 tuleks EFTA/EMP riikide linnadel lubada esitada oma kandidatuur ainult ühel tiitlikonkursil, et tagada nende võrdne kohtlemine meetmes osalevate liikmesriikide linnadega. Liikmesriikidega võrdse kohtlemise tagamiseks peaks igal EFTA/EMP riigil, nagu ka igal kandidaatriigil ja potentsiaalsel kandidaatriigil, olema lubatud kanda tiitlit kõnealusel ajavahemikul vaid ühel korral.

(7)

Kuna konkursikutse tuleb avaldada vähemalt kuus aastat enne tiitliaastat, peaks kandidaatriigi, potentsiaalse kandidaatriigi või EFTA/EMP riigi linn kandma Euroopa kultuuripealinna tiitlit 2027. aasta asemel 2028. aastal, et võimaldada neil riikidel pidada läbirääkimisi osalemise üle kultuuri toetavas liidu 2021.–2027. aasta programmis, mis järgneb programmile „Loov Euroopa“.

(8)	Seepärast tuleks otsust nr 445/2014/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust nr 445/2014/EL muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 3 muudetakse järgmiselt: a) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2.   Tiitlit kandvaid linnu ei ole ühel aastal (edaspidi „tiitliaasta“) rohkem kui kolm. Igal aastal antakse tiitel maksimaalselt ühele linnale kummastki kahest liikmesriigist, mis on nimetatud lisas esitatud ajakavas (edaspidi „ajakava“), ning asjakohastel aastatel ühele Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks oleva Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi (edaspidi „EFTA/EMP riik“), kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi linnale või ühele liiduga lõikes 5 sätestatud asjaoludel ühineva riigi linnale.“; b) lõige 4 asendatakse järgmisega: „4.   EFTA/EMP riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnad, kes osalevad programmis „Loov Euroopa“ või edaspidistes kultuuri toetavates liidu programmides artikli 10 lõikes 2 osutatud konkursikutse avaldamise päeval, võivad taotleda tiitlit üheks aastaks avaliku konkursi käigus, mis korraldatakse vastavalt lisas esitatud ajakavale. EFTA/EMP riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnadel on aastatel 2020–2033 lubatud osaleda üksnes ühel konkursil. Igal EFTA/EMP riigil, kandidaatriigil või potentsiaalsel kandidaatriigil on lubatud aastatel 2020–2033 kanda tiitlit vaid ühel korral.“;

2)

artiklit 10 muudetakse järgmiselt: a) pealkiri asendatakse järgmisega: „Eelvaliku ja lõppvaliku tegemine EFTA/EMP riikides, kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides“; b) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   EFTA/EMP riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnade vahelise konkursi korraldamise eest vastutab komisjon.“; c) lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega: „6.   Eksperdikomisjon esitab lõppvalikuaruande esialgu välja valitud kandidaatlinnade taotluste kohta koos soovitusega maksimaalselt ühe EFTA/EMP riigi, kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi linna nimetamiseks.“;

3)

artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2.   EFTA/EMP riigi, kandidaatriigi ja potentsiaalse kandidaatriigi puhul nimetab komisjon vastavatel aastatel ühe tiitlit kandva linna, võttes aluseks eksperdikomisjoni lõppvalikuaruande soovitused, ning teavitab sellest nimetamisest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja Regioonide Komiteed hiljemalt neli aastat enne tiitliaastat.“;

4)

artiklit 13 muudetakse järgmiselt: a) lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Asjaomane liikmesriik, EFTA/EMP riik, kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik võib neil kohtumistel osalemiseks nimetada vaatleja.“; b) lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega: „Eksperdikomisjon edastab oma seirearuanded komisjonile, kultuuripealinnaks nimetatud linnadele ja asjaomastele liikmesriikidele ning kultuuripealinnaks nimetatud linnadele ja asjaomastele EFTA/EMP riikidele, kandidaatriikidele või potentsiaalsetele kandidaatriikidele.“;

5)	lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 13. juuni 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. juuli 2017. aasta otsus.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1622/2006/EÜ (ELT L 132, 3.5.2014, lk 1).

(3)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

---

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/5

---

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1546,

29. september 2016,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 ja artikli 212 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	10. oktoobril 2011 andis nõukogu komisjonile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale loa alustada Austraaliaga raamlepinguid käsitlevaid läbirääkimisi, et asendada ELi ja Austraalia 2008. aasta ühine partnerlusraamistik.

(2)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu („leping“) teemalised läbirääkimised lõppesid edukalt 5. märtsil 2015. Leping kajastab nii tihedaid ajaloolisi seoseid kui ka lepinguosaliste üha tugevamaks muutuvaid sidemeid ning nende soovi tõhustada ja laiendada veelgi oma suhteid kaugeleulatuvalt ja uuenduslikult.

(3)	Lepingu artiklis 61 on sätestatud, et liit ja Austraalia võivad kohaldada kuni lepingu jõustumiseni ajutiselt teatavaid lepingu sätteid, mille lepinguosalised on ühiselt kindlaks määranud.

(4)	Seetõttu tuleks leping liidu nimel alla kirjutada ja osa selle sätteid tuleks kohaldada ajutiselt, kuni lepingu sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse liidu nimel luba alla kirjutada ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vaheline raamleping, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Kuni lepingu jõustumiseni kohaldatakse liidu ja Austraalia vahel lepingu järgmisi sätteid ajutiselt kooskõlas lepingu artikliga 61, kui lepinguosalised on edastanud kõnealuses artiklis sätestatud teated, ent ainult ulatuses, milles need käsitlevad üksnes liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi, sealhulgas küsimusi, mis kuuluvad liidu pädevusse määratleda ja rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (1):

—	artikkel 3 („Poliitiline dialoog“);

—	artikkel 10 („Koostöö piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides“);

—	artikkel 56 („Ühiskomitee“), v.a selle lõike 3 punktid g ja h;

—	X jaotis („Lõppsätted“), v.a artikli 61 lõiked 1 ja 3 ulatuses, mis on vajalik esimeses kolmes taandes osutatud lepingusätete ajutise kohaldamise tagamiseks.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isiku(d), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneval päeval.

---

(1)  Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat avaldab Euroopa Liidu Teatajas kuupäeva, millest alates lepingu artiklis 2 osutatud sätteid ajutiselt kohaldatakse,

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/7

---

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vaheline

RAAMLEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“,

ja

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu liikmesriigid, edaspidi „liikmesriigid“,

ühelt poolt ning

AUSTRAALIA

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

TUNNISTADES ühiseid väärtusi ning tihedaid ajaloolisi, poliitilisi, majandus- ja kultuurisidemeid,

TUNDES HEAMEELT pikaajaliste ja vastastikku kasulike suhete arendamisel tehtud edusammude üle, mis on saavutatud Euroopa Liidu ja Austraalia vahelisi suhteid käsitleva 26. juuni 1997. aasta ühisdeklaratsiooni vastuvõtmisega ja 2003. aasta koostööprogrammi rakendamisega;

TUNNISTADES Austraalia ja liidu tegevuse ja koostöö elavnemist pärast 29. oktoobril 2008 vastu võetud Austraalia ja Euroopa Liidu partnerlusraamistiku väljatöötamist,

KINNITADES VEEL KORD oma pühendumist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja (edaspidi „ÜRO põhikiri“) eesmärkidele ja põhimõtetele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi „ÜRO“) rolli tugevdamisele,

KINNITADES VEEL KORD oma pühendumist demokraatia põhimõtetele ja inimõigustele, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, ning õigusriigi põhimõtetele ja heale valitsemistavale,

RÕHUTADES oma suhete ulatuslikkust ja nende edendamiseks sidusa raamistiku loomise tähtsust,

VÄLJENDADES ühist tahet arendada oma suhted tugevdatud partnerluseks,

KINNITADES soovi tihendada ja arendada oma poliitilist dialoogi ja koostööd,

OLLES OTSUSTANUD kindlustada, süvendada ja mitmekesistada vastastikust kasu silmas pidades koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades kahepoolsel, piirkondlikul ja üleilmsel tasandil,

VÄLJENDADES tahet luua keskkond, mis soodustab kahepoolse kaubanduse ja investeeringute suurenemist,

KINNTADES oma soovi tugevdada koostööd õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas,

TUNNISTADES vastastikust kasu, mis tõuseb koostöö tõhustamisest hariduse, kultuuri, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas,

VÄLJENDADES soovi edendada kestlikku arengut majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas,

TUGINEDES liidu ja Austraalia vahel sõlmitud lepingutele, eeskätt teadusuuringute, lennuteenuste, veini, salastatud teabe turvalisuse, tööstustoodete vastavushindamismenetluste ja lennureisijate andmete vahetamise vallas,

MÄRKIDES, et kui lepinguosalised otsustavad käesoleva lepingu raames sõlmida vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala hõlmavad erilepingud, mis tuleb liidul sõlmida vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, on selliste lepingute sätted Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvad vaid juhul, kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa ning liit, võttes arvesse oma varasemaid kahepoolseid suhteid, teatavad samaaegselt Austraaliale, et sellised lepingud on muutunud Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvaks, kuna neid riike käsitatakse Euroopa Liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala suhtes. Ka edaspidised ELi-sisesed meetmed, mida võetakse käesoleva lepingu täitmiseks vastavalt eespool osutatud V jaotisele, on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvad vaid juhul, kui nad on teatanud kooskõlas protokolliga 21 oma soovist sellistes meetmetes osaleda või need heaks kiita. Märkides ühtlasi, et sellised tulevased lepingud ja edaspidised ELi-sisesed meetmed kuuluvad nimetatud aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 kohaldamisalasse,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

LEPINGU EESMÄRK JA ALUS

Artikkel 1

Lepingu eesmärk

1.   Käesoleva lepingu eesmärk on:

a)	tugevdada lepinguosaliste partnerlust;

b)	luua raamistik, et hõlbustada ja edendada koostööd kõikvõimalikes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, ning

c)	tõhustada koostööd, et leida lahendused piirkondlikele ja üleilmsetele probleemidele.

2.   Sellega seoses kinnitavad lepinguosalised oma tahet tihendada kõrgetasemelist poliitilist dialoogi ning kinnitavad veel kord oma kahepoolsete suhete ja koostöö aluseks olevaid ühiseid väärtusi ja põhimõtteid.

Artikkel 2

Koostöö alus

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad oma strateegilist suhet ning tihendavad koostööd kahepoolsel, piirkondlikul ja üleilmsel tasandil, tuginedes ühistele väärtustele ja huvidele.

2.   Lepinguosalised kinnitavad oma pühendumist demokraatia põhimõtetele, inimõigustele ja põhivabadustele ning õigusriigi põhimõtetele. Demokraatia põhimõtete ning inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste austamine, mida on väljendatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis, nagu ka muude sellistes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste austamine, mille lepinguosalised on ratifitseerinud või millega lepinguosalised on ühinenud, samuti õigusriigi põhimõtte austamine on aluseks lepinguosaliste sise- ja välispoliitikale ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.

3.   Lepinguosalised kinnitavad, et toetavad kindlalt ÜRO põhikirja ja selles väljendatud ühiseid väärtusi.

4.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet edendada kestlikku arengut ja majanduskasvu, aidata kaasa rahvusvaheliselt kokku lepitud arengueesmärkide saavutamisele ja teha koostööd üleilmsete keskkonnaprobleemide, sealhulgas kliimamuutuste leevendamiseks.

5.   Lepinguosalised rõhutavad ühist tahet muuta oma kahepoolsed suhted veelgi ulatuslikumaks ja säilitada sellega seoses käesoleva lepingu alusel üldine sidusus.

6.   Käesoleva lepingu rakendamine tugineb dialoogi, vastastikuse austuse, võrdse partnerluse, üksmeele ja rahvusvahelise õiguse austamise põhimõttele.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA KOOSTÖÖ VÄLISPOLIITIKA JA JULGEOLEKU KÜSIMUSTES

Artikkel 3

Poliitiline dialoog

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad poliitilist dialoogi.

2.   Poliitilise dialoogi eesmärk on:

a)	edendada kahepoolsete suhete arengut ning

b)	tõhustada lepinguosaliste ühiseid arusaamu ning teha kindlaks piirkondlike ja üleilmsete probleemide käsitlemisel tehtava koostöö ulatus.

3.   Lepinguosaliste vahelist dialoogi peetakse eeskätt järgmistes vormides:

a)	riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil toimuvad konsultatsioonid, kohtumised ja külaskäigud, mida korraldatakse siis, kui lepinguosalised peavad seda vajalikuks;

b)

konsultatsioonid, kohtumised ja külaskäigud ministrite tasandil, sealhulgas konsultatsioonid välisministrite tasandil, ning ministrite tasandil toimuvad kaubandusteemalised ja lepinguosaliste kindlaksmääratavatele muudele küsimustele keskenduvad kohtumised, mis toimuvad lepinguosaliste kindlaks määratavatel puhkudel ja kohtades;

c)

korrapärased kõrgemate ametnike kohtumised, mis toimuvad vastavalt vajadusele ja mille raames käsitletakse kahepoolseid küsimusi, välispoliitikat, rahvusvahelist julgeolekut, terrorismivastast võitlust, kaubandust, arengukoostööd, kliimamuutusi ja teisi lepinguosaliste kindlaks määratavaid küsimusi;

d)	valdkondlikud dialoogid ühist huvi pakkuvates küsimustes, ning

e)	Austraalia parlamendi ja Euroopa Parlamendi delegatsioonide vahetamine ja muude kontaktide arendamine.

Artikkel 4

Pühendumine demokraatia põhimõtetele, inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad:

a)	toetavad demokraatlike väärtuste, inimõiguste ja õigusriigi põhimõttega seotud aluspõhimõtteid, sealhulgas mitmepoolsetel foorumitel;

b)	teevad koostööd demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte praktilisel edendamisel ja vajaduse korral koordineerivad seda, sealhulgas kolmandates riikides;

c)	toetavad rohkem üksteise püüdlusi edendada demokraatiat, seades sealhulgas sisse korra, et hõlbustada osalemist valimisvaatlusmissioonidel.

Artikkel 5

Kriisiohje

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet teha koostööd rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse edendamisel.

2.   Selleks analüüsivad nad võimalusi koordineerida kriisiohjega seotud tegevust, sealhulgas võimalikku koostööd kriisiohjamisoperatsioonides.

3.   Lepinguosalised teevad tööd selle nimel, et täita Euroopa Liidu ja Austraalia vahelist lepingut, millega kehtestatakse raamistik Austraalia osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides.

Artikkel 6

Massihävitusrelvade leviku tõkestamine

1.   Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil on üks kõige tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa, täites igati oma seniseid kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest ning muudest asjakohastest lepingutest, mille lepinguosalised on ratifitseerinud või millega nad on ühinenud. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealune säte on käesoleva lepingu oluline osa.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku ka koostöös massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ja aitavad sellele kaasa:

a)	võttes kõik vajalikud meetmed kõikide asjakohaste rahvusvaheliste dokumentide allakirjutamiseks, ratifitseerimiseks ja vajaduse korral nendega ühinemiseks ning nende täielikuks rakendamiseks ja edendamiseks;

b)

säilitades tõhusa riikliku ekspordikontrollisüsteemi nii massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ka ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogia lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused;

c)	edendades kõikide asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide elluviimist;

d)	tehes koostööd mitmepoolsetel foorumitel ja ekspordikontrolli korra raames, et edendada massihävitusrelvade leviku tõkestamist;

e)	tehes koostööd kemikaali-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohutuse, julgeoleku, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja karistustega seotud teavitustegevuse valdkonnas ja koordineerides seda teavitustegevust, ning

f)	vahetades vajaduse korral ja oma pädevuse piires asjakohast teavet käesoleva artikli alusel võetud meetmete kohta.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku, et jätkavad korrapärast poliitilist dialoogi eespool nimetatud toimingute toetamiseks ja parandamiseks.

Artikkel 7

Väike- ja kergrelvad ning muud tavarelvad

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane varumine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et järgivad ja täidavad igati oma kohustust tegeleda oma pädevuse piires ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaselt väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse probleemiga vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele, mille Austraalia ning liit ja/või liikmesriigid on ratifitseerinud või millega nad on ühinenud.

3.   Pooled tunnistavad, kui tähtsad on riiklikud kontrollisüsteemid, mida kasutatakse tavarelvade vahendamise suhtes kooskõlas olemasolevate rahvusvaheliste nõuetega. Pooled tõdevad, et on oluline teha sellist kontrolli vastutustundlikul viisil, sest seeläbi toetatakse rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust ning inimkannatuste vähendamist, ning ennetada tavarelvade kõrvalejuhtimist.

4.   Sellega seoses kohustuvad pooled täitma täielikult relvakaubanduslepingut ning tegema lepingu raames üksteisega koostööd, sealhulgas selle edendamisel, et leping muutuks üldkehtivaks ja et kõik ÜRO liikmesriigid täidaksid seda täies ulatuses.

5.   Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ning tagama koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja koostoime oma jõupingutustes, mille eesmärk on tegeleda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse probleemiga üleilmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riiklikul tasandil, et tagada ÜRO põhikirja kohaselt kehtestatud ÜRO Julgeolekunõukogu relvaembargo tõhus rakendamine.

Artikkel 8

Rahvusvaheliselt muret tekitavad rasked kuriteod ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad, kogu rahvusvahelises üldsuses muret tekitavad kuriteod ei tohi jääda karistamata ja et tõhus vastutusele võtmine niisuguste tegude eest tuleb tagada kas riiklikul või rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku Rooma statuudi eesmärkide edendamiseks tehtavas koostöös ja sellega seoses:

a)	jätkavad nad sammude astumist Rooma statuudi elluviimiseks ning kaaluvad sellega seotud dokumentide (nagu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu privileegide ja immuniteetide kokkulepe) ratifitseerimist ja rakendamist;

b)	toetavad nad endiselt üldist ühinemist Rooma statuudiga, jagades sealhulgas teiste riikidega kogemusi Rooma statuudi ratifitseerimiseks ja elluviimiseks vajalike meetmete vastuvõtmisel, ning

c)	hoiavad nad Rooma statuudi terviklikkust, kaitstes selle aluspõhimõtteid, hoidudes sealhulgas väljaandmise vastaste kokkulepete (tuntud ka kui „artikli 98 kokkulepped“) sõlmimisest kolmandate riikidega ja ärgitades ka teisi sellest hoiduma.

Artikkel 9

Koostöö terrorismivastase võitluse valdkonnas

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et on tähtis ennetada terrorismi ja selle vastu võidelda, järgides igati õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi ning kohaldatavat rahvusvahelist õigust, sealhulgas ÜRO põhikirja, rahvusvahelisi terrorismivastaseid konventsioone, asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, pagulasõigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust.

2.   Selles raamistikus ning võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 8. septembri 2006. aasta resolutsioonis 60/288 sisalduvat ÜRO ülemaailmset terrorismivastast strateegiat ja selle rakendamise ülevaateid, lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd terrorismiaktide ennetamisel ja tõkestamisel, eelkõige:

a)	vahetades kooskõlas rahvusvahelise ja riigisisese õigusega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta;

b)	vahetades arvamusi terrorismi vastu võitlemiseks kasutatavate vahendite ja meetodite kohta, sealhulgas tehnilistes valdkondades ja koolituse valdkonnas, ning jagades kogemusi terrorismi ennetamisel;

c)	määrates kindlaks tulevase koostöö valdkonnad, mille hulka kuuluvad värbamise ja radikaliseerumise ennetamine ning võitlus terrorismi rahastamisega, ning luues partnerlussuhted kolmandate riikidega;

d)	toetades võimaluse ja vajaduse korral terrorismivastases võitluses tehtavat õiguskaitsealast koostööd käsitlevaid piirkondlikke algatusi, mille puhul austatakse igati inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet;

e)	tehes koostööd rahvusvahelise konsensuse süvendamiseks terrorismivastase võitluse ja selle normatiivse raamistiku suhtes ning töötades selle nimel, et leppida kokku rahvusvahelise terrorismivastase võitluse terviklikus konventsioonis;

f)	toetades ÜRO liikmesriikide seas koostööd, et rakendada kõigi asjakohaste vahendite abil tõhusalt ÜRO ülemaailmset terrorismivastast strateegiat; ning

g)	vahetades inimõiguste kaitse parimaid tavasid terrorismivastases võitluses.

3.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kavatsust teha vajaduse korral koostööd, et aidata suurendada terrorismivastase võitluse alast suutlikkust riikides, kes vajavad terrorismi ennetamiseks ja sellele reageerimiseks vahendeid ja eksperditeadmisi.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad tihedalt koostööd ülemaailmse terrorismivastase võitluse foorumi ja selle töörühmade raames.

5.   Lepinguosalised lepivad kokku, et jätkavad ametnike tasandil korrapärast terrorismivastaste võitluse teemalist dialoogi.

Artikkel 10

Koostöö piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides

Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd, vahetades arvamusi ja vajaduse korral kooskõlastades oma seisukohti rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil organisatsioonides ja foorumitel, mille hulka kuuluvad ÜRO ja selle valdkondlikud asutused, Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), G20, finantsstabiilsuse nõukogu (FSB), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Maailmapank ja piirkondlikud arengupangad, Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM), Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), ASEANi piirkondlik foorum, Vaikse ookeani saarte foorum ning Vaikse ookeani ühenduse sekretariaat.

Artikkel 11

Rahvusvaheline julgeolek ja küberruum

Lepinguosalised tunnistavad koostöö ja arvamuste vahetamise tähtsust rahvusvahelise julgeoleku ja küberruumi valdkonnas, sealhulgas seoses käitumisnormide ja rahvusvahelise õiguse kohaldamisega küberruumis, usalduse suurendamise meetmete arendamisega ja suutlikkuse suurendamisega.

III JAOTIS

KOOSTÖÖ ÜLEILMSE ARENGU JA HUMANITAARABI VALDKONNAS

Artikkel 12

Areng

1.   Lepinguosalised kinnitavad oma tahet aidata kaasa kestlikule majanduskasvule ja vaesuse vähendamisele, tugevdada rahvusvahelist arengukoostööd ning edendada abiandmise ja arengu tõhusust, keskendudes eeskätt rakendamisele riigi tasandil.

2.   Lepinguosalised tunnistavad koostöö väärtust arengutegevuse suurema mõju ja ulatuse tagamisel.

3.   Selleks lepivad lepinguosalised kokku, et nad:

a)	peavad korrapärast poliitilist dialoogi arengukoostöö teemal;

b)	vahetavad arenguküsimustes arvamusi ja vajaduse korral koordineerivad oma seisukohti piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, et edendada kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu rakendamist inimarengu teenistusse;

c)

vahetavad teavet oma asjakohaste arenguprogrammide kohta ja vajaduse korral koordineerivad riigisisest tegevust, et suurendada oma panust kestlikku arengusse ja vaesuse kaotamisse, edendades selleks oma vastavate programmide koostoimet, parandades tööjõu jaotust ja suurendades kohapeal tõhusust, ning

d)	teevad vajaduse korral üksteise nimel abialast delegeeritud koostööd, tuginedes ühiselt kindlaks määratud korrale.

Artikkel 13

Humanitaarabi

Lepinguosalised kinnitavad oma ühist pühendumist humanitaarabi andmisele ja tegutsevad võimalusel koordineeritult.

IV JAOTIS

KOOSTÖÖ MAJANDUS- JA KAUBANDUSKÜSIMUSTES

Artikkel 14

Majanduspoliitiline dialoog

Lepinguosalised lepivad kokku, et jätkavad oma ametiasutuste vahelist dialoogi ning edendavad teabevahetust ja kogemuste jagamist makromajanduslike strateegiate ja suundumuste vallas, sealhulgas teabevahetust selle kohta, kuidas koordineerida majanduspoliitikat piirkondliku majanduskoostöö ja lõimumise raames.

Artikkel 15

Kaubandus- ja investeerimisalane dialoog ja koostöö

1.   Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd, et tagada tingimused omavahelise kaubavahetuse ja investeeringute kasvuks ning nende edendamiseks.

2.   Lepinguosalised on pühendunud kõrgetasemelisele dialoogile ja koostööle kaubanduse ja investeerimisega seotud valdkondades, et hõlbustada kahepoolseid kauba- ja investeeringuvooge, ära hoida mittetariifseid kaubandus- ja investeerimistõkkeid ja kõrvaldada need, suurendada läbipaistvust ja edendada mitmepoolset kaubandussüsteemi.

3.   Kaubandus- ja investeerimisalane dialoog hõlmab järgmist:

a)	iga-aastane kaubanduspoliitikaalane dialoog kõrgemate ametnike tasandil, mida täiendavad lepinguosaliste kindlaks määratavatel puhkudel ministrite tasandil toimuvad kaubandusteemalised kohtumised;

b)	dialoog põllumajandustoodetega kauplemise ja nende turustamise üle ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes ning

c)	lepinguosaliste kindlaks määratavatel puhkudel muu valdkondlik teabevahetus.

4.   Lepinguosalised hoiavad üksteist kursis ja vahetavad arvamusi seoses kahepoolse ja rahvusvahelise kaubanduse arenguga ning teiste poliitikavaldkondade kaubandus- ja investeerimisalaste tahkudega, sealhulgas regulatiivsete küsimustega, millel võib olla mõju kahepoolsele kaubandusele ja investeerimisele.

5.   Lepinguosalised vahetavad teavet oma vabakaubanduslepinguid ja vabakaubanduslepingute vastavaid tegevuskavu käsitlevate poliitiliste seisukohtade kohta. Käesolev leping ei eelda ega välista läbirääkimiste pidamist lepinguosaliste vahelise vabakaubanduslepingu üle ja sellise vabakaubanduslepingu sõlmimist tulevikus, et täiendada ja laiendada käesoleva lepingu majandusalaseid sätteid.

6.   Tunnistades kaubanduse liberaliseerimise väärtust üleilmse majanduskasvu soodustajana ning tunnistades, kui tähtis on püüelda selle poole eeskirjapõhise mitmepoolse kaubandussüsteemi kaudu, kinnitavad lepinguosalised veel kord oma tahet teha koostööd WTOs, et liberaliseerida kaubandust veelgi.

Artikkel 16

Investeerimine

Lepinguosalised edendavad mõlemasuunaliste investeeringute jaoks atraktiivse ja stabiilse keskkonna loomist dialoogi kaudu, mille eesmärk on:

a)	parandada vastastikust mõistmist ja koostööd investeerimisküsimustes;

b)	uurida investeeringuvoogude hõlbustamise mehhanisme ning

c)	toetada investorite jaoks stabiilsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja avatud normide kehtestamist, piiramata sealjuures lepinguosaliste sooduskaubanduslepingute kohaseid ja muid rahvusvahelisi kohustusi.

Artikkel 17

Riigihanked

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust kasutada avatud ja läbipaistvaid riigihankeraamistikke, mis – olles kooskõlas lepinguosaliste rahvusvaheliste kohustustega – aitavad suurendada kulutõhusust, edendada konkurentsivõimelisi turge ja mittediskrimineerivaid hanketavasid ning tõhustada seega lepinguosaliste vahelist kaubandust.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et tõhustavad veelgi konsulteerimist, koostööd ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist riigihangete valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas seoses oma vastavate õigusraamistikega.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et uurivad viise, kuidas parandada veelgi juurdepääsu üksteise riigihanketurgudele, ning vahetavad arvamusi meetmete ja tavade kohta, mis võivad kahjustada nendevahelist hankekaubandust.

Artikkel 18

Tehnilised kaubandustõkked

1.   Lepinguosalised jagavad seisukohta, et tehniliste standardite ja normide ning vastavushindamismenetluste suurem ühilduvus on kaubavahetuse hõlbustamisel väga oluline.

2.   Lepinguosalised tunnistavad oma vastastikust huvi tehniliste kaubandustõkete vähendamise vastu ning lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu raames ning vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikust tunnustamist käsitleva Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise lepingu kaudu.

Artikkel 19

Sanitaar- ja fütosanitaarküsimused ning loomade heaolu käsitlevad küsimused

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad koostööd sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, et kaitsta lepinguosaliste territooriumil inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist, võttes arvesse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamist käsitleva WTO lepingu kohaseid õigusi ja kohustusi.

2.   Lepinguosalised jagavad WTO lepingu raames ning codex alimentarius'e, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni ja Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) asjakohaseid rahvusvahelisi nõudeid silmas pidades teavet, et mõista paremini üksteise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ning hõlbustada omavahelist kaubandust:

a)

kohtudes korrapäraselt lepinguosaliste kindlaks määratud foorumitel, et vahetada arvamusi sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste ning loomade heaoluga seotud õigusaktide, rakendamis-, kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemide ning seiremenetluste kohta ning lahendada sanitaar- ja fütosanitaarmeemete rakendamisel esile kerkivaid probleeme;

b)	püüdes kohaldada kogu eksportiva lepinguosalise territooriumi suhtes impordinõudeid, sealhulgas piirkondadeks jaotamise põhimõtet;

c)

kooskõlas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamist käsitleva WTO lepinguga: i) tunnustades kahjuri- ja haigusevabu piirkondi ning piirkondi, kus kahjureid või haigusi esineb harva; ii) kontrollides eksportiva lepinguosalise ametiasutuste kogu kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemi või osa sellest;

d)	vahetades teavet sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes ning loomade heaoluga seotud küsimustes, nagu erakorralised meetmed, ilmnevad haigused ja kahjurid, ning uued kättesaadavad teaduslikud tõendid, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku koostöös ja teabe jagamises loomade heaoluga seotud küsimustes.

4.   Lepinguosalised teevad sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes ning loomade heaoluga seotud küsimustes koostööd ka asjakohastes mitmepoolsetes raamistikes, mille hulka kuuluvad WTO, codex alimentarius'e komisjon, rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon ja OIE.

Artikkel 20

Toll

Lepinguosalised teevad kooskõlas oma vastavate õigusaktidega tollivaldkonnas kahe- ja mitmepoolset koostööd. Selleks lepivad nad kokku, et jagavad eelkõige kogemusi ja uurivad võimalusi, kuidas lihtsustada tollimenetlusi, tagada läbipaistvus ja edendada koostööd sellistes valdkondades nagu kaubanduse hõlbustamine, rahvusvahelise kaubanduse turvalisus ja ohutus ning võitlus tollipettusega.

Artikkel 21

Intellektuaalomand

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord, kui tähtsad on nende õigused ja kohustused, mis on seotud intellektuaalomandiõigustega, sealhulgas autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste, kaubamärkide, geograafiliste tähiste, tööstusdisainilahenduste, sordikaitse ja patentidega, ning kui tähtis on nende õiguste ja kohustuste täitmise tagamine kooskõlas kõrgeimate rahvusvaheliste nõuetega, millest lepinguosalistel tuleb juhinduda.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad teavet ja jagavad kogemusi intellektuaalomandi küsimustes, mis on seotud intellektuaalomandiõiguste haldamise, kaitsmise ja täitmise tagamisega asjakohaste koostöövormide kaudu.

Artikkel 22

Konkurentsipoliitika

Lepinguosalised soodustavad oma konkurentsialaste õigusnormide jõustamisega konkurentsi majandustegevuses. Lepinguosalised lepivad kokku, et jagavad teavet konkurentsipoliitika ja sellega seotud küsimuste kohta ning edendavad oma konkurentsiasutuste vahelist koostööd.

Artikkel 23

Teenused

Lepinguosalised algatavad sisulise dialoogi, mille eesmärk on edendada kahepoolset teenustega kauplemist ja vahetada teavet vastava õiguskeskkonna kohta.

Artikkel 24

Finantsteenused

Seoses finantsteenustega lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad ka edaspidi teavet ja kogemusi, mis on seotud nende vastava järelevalve- ja õiguskeskkonnaga, ning tugevdavad koostööd eesmärgiga arendada panganduse, kindlustuse ja muude finantssektori osadega seotud raamatupidamis-, auditeerimis-, järelevalve- ja õigusraamistikku.

Artikkel 25

Maksundus

1.   Et tugevdada ja arendada majandustegevust, võttes seejuures arvesse vajadust asjakohase õigusraamistiku järele, tunnustavad lepinguosalised hea maksuhaldustava põhimõtteid, milleks on muu hulgas läbipaistvus, teabevahetus ja kahjustavate maksustamistavade vältimine, ning kohustuvad neid järgima.

2.   Lepinguosalised teevad oma vastava pädevuse piires koostööd, sealhulgas asjakohaste rahvusvaheliste foorumite kaudu, et parandada rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas ja hõlbustada õiguspäraste maksutulude kogumist, austades sealjuures lõikes 1 nimetatud hea maksuhaldustava põhimõtteid.

Artikkel 26

Läbipaistvus

Lepinguosalised tunnistavad läbipaistvuse ja nõuetekohase menetluse olulist oma kaubandusalaste õigusnormide haldamises, nagu see on sätestatud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) X artiklis ning teenustekaubanduse üldlepingu III artiklis, ning lepivad seepärast kokku koostöö tõhustamises ja teabe vahetamises, et edendada õigusliku reguleerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust ning hea haldustava põhimõtteid.

Artikkel 27

Toorained

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistva turupõhise lähenemise rakendamine on parim viis, kuidas luua keskkond, mis soosib investeerimist toorainetootmisse ja -kaubandusse, ning edendada toorainete tõhusat jagamist ja kasutamist.

2.   Võttes arvesse oma majanduspoliitikat ja -eesmärke ning selleks et edendada kaubandust, lepivad lepinguosalised kokku koostöö tõhustamises toorainetega seotud küsimustes, et tugevdada toorainekaubanduse üleilmset eeskirjapõhist raamistikku ja suurendada üleilmsetel tooraineturgudel läbipaistvust.

3.   Koostööteemade hulka võivad kuuluda:

a)	pakkumise ja nõudluse ning kahepoolse kaubanduse ja investeerimise küsimused, samuti rahvusvahelisest kaubandusest tulenevad huvipakkuvad küsimused;

b)	lepinguosaliste vastavad õigusraamistikud ning

c)	parimad tavad, mis on seotud mäetööstuse kestliku arenguga, sealhulgas maavarade poliitika, maakasutuse planeerimise ja loamenetlustega.

4.   Lepinguosalised teevad koostööd kahepoolse dialoogi kaudu või asjakohastes mitmepoolsetes raamistikes või rahvusvahelistes organisatsioonides.

Artikkel 28

Kaubandus ja kestlik areng

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet edendada rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute arengut nii, et see aitaks saavutada kestliku arengu eesmärki, ning püüavad tagada, et see eesmärk saavutatakse lepinguosaliste majandussuhete asjakohastes valdkondades.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et mõlemal lepinguosalisel on õigus kehtestada oma riiklik keskkonna- ja tööalase kaitse tase ning võtta vastu või kohandada omaenda asjakohaseid õigusnorme ja strateegiaid, arvestades kohustust pidada kinni rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetest ja kokkulepetest.

3.   Lepinguosalised tunnistavad ka seda, et nad peaksid vältima kaubanduse või investeeringute soodustamist riiklike keskkonna- ja tööalaste õigusnormidega ettenähtud kaitse taseme alandamise või sellise alandamise pakkumise teel.

4.   Lepinguosalised vahetavad teavet ja jagavad oma tegevuse käigus saadud kogemusi, et edendada kaubanduse ning sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide sidusust ja vastastikust täiendavust, sealhulgas VIII jaotises nimetatud valdkondades, ning tõhustavad dialoogi ja koostööd kaubandussuhetes esile kerkivates võimalikes kestliku arengu küsimustes.

Artikkel 29

Ettevõtluskoostöö

1.   Lepinguosalised edendavad ettevõtjate vahelisi sidemeid ning tugevdavad mõlemapoolsete külaskäikude ja ettevõtlusringkondi kaasava tegevuse kaudu, sealhulgas ASEMi raames, sidemeid valitsuse ja ettevõtjate vahel.

2.   Selle koostöö eesmärk on parandada eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) konkurentsivõimet. Koostöö võib hõlmata muu hulgas järgmist:

a)	tehnosiirde soodustamine;

b)	heade tavade vahetamine rahastamisvõimaluste kohta;

c)	ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja aruandekohustuse edendamine ning

d)	nõuete ja vastavushindamisega seotud koostöö edendamine.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et hõlbustavad ja arendavad dialoogi ja koostööd oma pädevate kaubanduse ja investeeringute edendamisega tegelevate asutuste vahel.

Artikkel 30

Kodanikuühiskond

Lepinguosalised soodustavad valitsusorganisatsioonide ja valitsusväliste vabaühenduste, näiteks ametiühingute, tööandjate, ettevõtjate ühenduste, kaubandus- ja tööstuskodade dialoogi, et edendada kaubandust ja investeeringuid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.

Artikkel 31

Turism

Tunnistades turismi väärtust liidu ja Austraalia kodanike vastastikuse mõistmise ja hindamise edendamisel ning turismi kasvuga kaasnevat majanduslikku kasu, lepivad lepinguosalised kokku koostöös, mille eesmärk on suurendada liidu ja Austraalia vahelist turismi mõlemas suunas.

V JAOTIS

KOOSTÖÖ ÕIGUSE, VABADUSE JA TURVALISUSE VALDKONNAS

Artikkel 32

Õiguskoostöö

1.   Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise eraõiguse ning tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase ja kohtute koostöö tähtsust rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid ning inimeste liikuvust soodustava keskkonna toetamisel. Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad koostööd, sealhulgas pidades läbirääkimisi ning ratifitseerides ja rakendades rahvusvahelisi lepinguid, näiteks Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raames vastu võetud lepinguid.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et hõlbustavad ja edendavad võimaluse korral rahvusvaheliste tsiviil- ja eraõiguslike kaubandusvaidluste lahendamist vahekohtus kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste instrumentidega.

3.   Kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö valdkonnas edendavad lepinguosalised koostööd asjakohaste rahvusvaheliste instrumentidega ette nähtud vastastikuse õigusabi küsimustes. Vajaduse korral hõlmab see asjakohaste ÜRO instrumentide vastuvõtmist ja rakendamist. Kui tarvis, võib see kätkeda ka asjakohaste Euroopa Nõukogu instrumentide rakendamise toetamist, nagu ka Austraalia asjakohaste ametiasutuste ja Eurojusti vahelist koostööd.

Artikkel 33

Õiguskaitsealane koostöö

Lepinguosalised lepivad kokku igat liiki õiguskaitseasutuste koostöös ning selles, et aitavad vähendada ja kõrvaldada rahvusvahelisest kuritegevusest tulenevaid ühiseid ohte. See koostöö võib seisneda uurimise käigus vastastikuse abi osutamises, uurimismeetodite jagamises, õiguskaitsetöötajate ühises harimises ja koolitamises ning muus lepinguosaliste ühiselt kindlaks määratavas ühistegevuses ja abis.

Artikkel 34

Võitlus terrorismi, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad artiklis 9 sätestatud viisil koostööd terrorismi ennetamisel ja tõkestamisel.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust teha koostööd organiseeritud, majandus- ja finantskuritegevuse, korruptsiooni, võltsimise ja ebaseaduslike tehingute ärahoidmisel ja nende vastases võitluses, täites täielikult selles valdkonnas kehtivaid vastastikuseid rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas kohustust teha tulemuslikku koostööd korruptsiooni teel saadud varade ja vahendite sissenõudmiseks.

3.   Seoses terroriaktide või raske rahvusvahelise kuritegevuse ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega tunnistavad lepinguosalised olulisust, mida kujutab endast Euroopa Liidu ja Austraalia vaheline leping, milles käsitletakse lennuettevõtjate teostatavat broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Austraalia Tolli- ja Piirivalveametile.

4.   Lepinguosalised edendavad rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja selle lisaprotokollide rakendamist, sealhulgas tugevdavad ja tõhustavad läbivaatamismehhanisme.

5.   Samuti toetavad lepinguosalised ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni elluviimist, sealhulgas jõulise läbivaatamismehhanismi toimimist, võttes arvesse läbipaistvuse ja kodanikuühiskonna osalemise põhimõtet.

Artikkel 35

Võitlus ebaseaduslike uimastite vastu

1.   Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, et tagada tasakaalustatud ja lõimitud lähenemine, mille abil minimeerida ebaseaduslike uimastite tõttu üksikisikutele, perekondadele ja kogukondadele kaasnevat kahju. Uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite vastase võitlusega tegelevaid asutusi, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, tegeleda uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale, toetada uimastisõltuvusest vabanemist ning jätkata koostööd, et võidelda tulemuslikult keemiliste lähteainete ümberjuhtimisega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et kaotada uimastikaubandusega tegelevad rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud, muu hulgas vahetades teavet ja luureandmeid ning pakkudes koolitust või jagades parimaid tavasid, sealhulgas spetsiaalseid uurimismeetodeid. Iseäranis tuleb pingutada võitluses kurjategijate seaduslikku majandusse imbumise vastu.

3.   Lepinguosalised teevad koostööd uute psühhoaktiivsete ainete probleemi lahendamisel, vahetades muu hulgas vastavalt vajadusele teavet ja luureandmeid.

Artikkel 36

Võitlus küberkuritegevuse vastu

1.   Lepinguosalised tugevdavad koostööd, et hoida ära kõrgtehnoloogiaga seotud kuritegevust, küber- ja elektroonilist kuritegevust ning ebaseadusliku sisu, sealhulgas terroristliku sisu levikut internetis ning nende vastu võidelda, vahetades sel eesmärgil oma pädevuse piires teavet ja praktilisi kogemusi kooskõlas oma riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate kohustustega.

2.   Lepinguosalised vahetavad teavet küberkuritegude uurijate hariduse ja koolituse, küberkuritegude uurimise ning digitaalse kohtuekspertiisi kohta.

3.   Lepinguosalised toetavad Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni kui üleilmset standardit võitluses küberkuritegevusega kõikidel asjakohastel tasanditel.

Artikkel 37

Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord vajadust teha koostööd, et vältida oma finantssüsteemide kasutamist kuritegelikul viisil, sealhulgas uimastikaubanduse ja korruptsiooni teel saadud tulu pesemiseks, ning võidelda terrorismi rahastamise vastu. Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite sissenõudmist.

2.   Lepinguosalised vahetavad oma vastavate õigusaktide raames asjakohast teavet ja rakendavad asjakohaseid meetmeid, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega, kooskõlas nõuetega, mille on vastu võtnud selles valdkonnas tegutsevad asjaomased rahvusvahelised organid, näiteks rahapesuvastane töökond.

Artikkel 38

Rände- ja varjupaigaküsimused

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et tihendavad dialoogi ja koostööd rände-, varjupaiga-, osalemis- ja mitmekesisuse küsimustes.

2.   Koostöö võib hõlmata teabe ja seisukohtade vahetamist seoses ebaseadusliku sisserände, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse, varjupaigaküsimuste, rändajate ühiskonna- ja majanduselus osalemise, piirihalduse, viisade, biomeetria ja dokumentide turvalisusega.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku koostöös, et vältida ja kontrollida ebaseaduslikku sisserännet. Sel eesmärgil:

a)	võtab Austraalia liikmesriigi nõudmisel ilma põhjendamatuid viivitusi kaasa toovate tarbetute formaalsusteta tagasi kõik oma kodanikud, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult;

b)	võtavad kõik liikmesriigid Austraalia nõudmisel ilma põhjendamatuid viivitusi kaasa toovate tarbetute formaalsusteta tagasi kõik oma kodanikud, kes viibivad Austraalia territooriumil ebaseaduslikult;

c)	annavad liikmesriigid ja Austraalia oma kodanikele selleks asjakohased isikut tõendavad dokumendid.

4.   Lepinguosalised uurivad emma-kumma lepinguosalise taotluse korral võimalust sõlmida Austraalia ja Euroopa Liidu vahel tagasivõtuleping. See hõlmab asjakohast korda kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmiseks.

Artikkel 39

Konsulaarkaitse

1.   Austraalia on nõus, et ükskõik millise Austraalias esindatud liikmesriigi diplomaatiline või konsulaarasutus võib pakkuda Austraalias konsulaarkaitset (1) selliste teiste liikmesriikide nimel, kellel ei ole Austraalias kättesaadavat alalist esindust.

2.   Liit ja liikmesriigid on nõus, et Austraalia diplomaatilised ja konsulaarasutused võivad pakkuda liidus konsulaarkaitset kolmanda riigi nimel ja kolmandad riigid võivad pakkuda liidus konsulaarkaitset Austraalia nimel paikades, kus Austraalial või asjaomasel kolmandal riigil ei ole kättesaadavat alalist esindust.

3.   Lõigete 1 ja 2 eesmärk on loobuda mis tahes teavitamise või nõusoleku saamise nõudest, mida võidaks muidu kohaldada.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku, et hõlbustavad konsulaarküsimusi käsitlevat dialoogi oma vastavate pädevate asutuste vahel.

Artikkel 40

Isikuandmete kaitse

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd kandmaks hoolt selle eest, et isikuandmete kaitse tase oleks kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste nõuetega, sealhulgas OECD suunistega isikuandmete kaitse ja piiriülese edastamise kohta.

2.   Koostöö isikuandmete kaitse valdkonnas võib muu hulgas hõlmata teabe ja eksperditeadmiste vahetamist. Samuti võib see hõlmata lepinguosaliste reguleerivate asutuste koostööd sellistes ühendustes nagu OECD töörühm, mis tegeleb teabe turvalisuse ja eraelu puutumatusega, ning koostööplatvormiga Global Privacy Enforcement Network.

VI JAOTIS

KOOSTÖÖ TEADUSUURINGUTE, INNOVATSIOONI JA INFOÜHISKONNA VALDKONNAS

Artikkel 41

Teadusuuringud ning innovatsioon

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et tõhustavad koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, toetades või täiendades Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelist teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingut.

2.   Tõhustatud koostöö raames püütakse muu hulgas:

a)	lahendada Austraalia ja liidu peamiseid ühiseid ühiskondlikke probleeme, mille on läbi vaadanud ja milles on kokku leppinud Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu artikli 5 alusel moodustatud ühine teadus- ja tehnikakoostöö komitee;

b)	kaasata hulk avaliku ja erasektori novaatoreid, sealhulgas VKEsid, et hõlbustada ühiste teadusuuringute tulemuste kasutamist ning vastastikku kasulikke kaubanduslike ja/või laiemate ühiskondlike tulemuste saavutamist;

c)

laiendada veelgi Austraalia ja liidu teadlaste haaret, et kasutada ära mõlema lepinguosalise teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames pakutavad võimalused, sealhulgas: i) andes põhjalikku teavet programmide ja osalemisvõimaluste kohta; ii) andes õigel ajal teavet esile kerkivate strateegiliste prioriteetide kohta; iii) uurides võimalusi selliste koostöömehhanismide kasutamiseks ja tugevdamiseks nagu mestimine, ühised ja koordineeritud projektikonkursid ning

d)	uurides Austraalia ja liidu koostöövõimalusi laiema piirkondliku ja rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö algatamisel ja selles osalemisel.

3.   Lepinguosalised kutsuvad kooskõlas oma vastavate õigusnormidega avalikku ja erasektorit ning kodanikuühiskonda üles osalema oma territooriumil koostööd edendavas tegevuses.

4.   Tõhustatud koostöö raames keskendutakse kõikidele mittesõjalistele teadus- ja innovatsioonivaldkondadele, mille hulka kuulub:

a)	ühiskondlike probleemide lahendamine vastastikust huvi pakkuvates valdkondades ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate, sealhulgas kosmoseteaduse edendamine;

b)	teadusuuringute taristu, sealhulgas e-taristud, ning teabevahetus sellistes küsimustes nagu ligipääs teadusuuringute taristule ning selle haldamine, rahastamine ja prioriseerimine ning

c)	Austraalia ja liidu vahelise teadlaste liikuvuse parandamine.

Artikkel 42

Infoühiskond

1.   Tunnistades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva elus kesksel kohal ning et see on majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks elulise tähtsusega, lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad arvamusi kõnealuse valdkonna poliitika kohta.

2.   Selles valdkonnas toimuva koostöö raames võidakse muu hulgas:

a)

vahetada arvamusi infoühiskonna eri tahkude, eelkõige elektroonilise side valdkonna poliitika ja regulatsiooni kohta, sealhulgas universaalsete teenuste, litsentsimise ja üldlubade väljastamise, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, e-valitsuse ja avatud valitsuse, interneti turvalisuse ning reguleerivate asutuste sõltumatuse ja tõhususe küsimustes;

b)	siduda omavahel teadusuuringute võrgustikud, andmetöötluse ja teadusandmete taristud ja teenused ning edendada nende koostalitlusvõimet, sealhulgas piirkondlikul tasandil;

c)	standardida, sertifitseerida ja levitada uut info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat;

d)	käsitleda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning info- ja kommunikatsiooniteenuste turvalisuse ja privaatsusega seotud küsimusi ja tahke, sealhulgas veebiturvalisuse edendamist ning võitlust infotehnoloogia ja igat liiki elektroonilise meedia kuritarvitamise vastu, ning jagada teavet ning

e)	vahetada arvamusi meetmete kohta, mille abil lahendada mobiilside rahvusvaheliste rändlustasude probleem, sealhulgas käsitledes neid piiritaguse kaubandustõkkena.

VII JAOTIS

KOOSTÖÖ HARIDUSE JA KULTUURI VALDKONNAS

Artikkel 43

Haridus, koolitus ja noored

1.   Lepinguosalised tunnistavad hariduse ja koolituse olulist panust kvaliteetsete töökohtade loomisse ja jätkusuutliku kasvu tekitamisse teadmistepõhise majandusega riikides ning nendivad, et nende ühistes huvides on teha haridus- ja koolitusvaldkonnas ning muudes noorsooga seotud küsimustes koostööd.

2.   Kooskõlas oma vastastikuste huvide ja hariduspoliitika eesmärkidega kohustuvad lepinguosalised jätkama ELi ja Austraalia haridus- ja koolituspoliitika teemalist dialoogi ning toetama asjakohast koostööd haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas. See koostöö hõlmab kõiki haridussektoreid ja võib seisneda muu hulgas järgmises:

a)	üksikisikute õpiränne üliõpilaste, kõrgkooli õppejõudude ja haldustöötajate ning õpetajate ja noorsootöötajate vahetuse edendamise ja hõlbustamise kaudu;

b)	liidu ja Austraalia haridus- ja koolitusasutuste ühised koostööprojektid, et edendada õppekava arendamist, ühiseid õppeprogramme ja kraade ning õpetajate ja üliõpilaste vahetust;

c)	koostöö, sidemed ja partnerlus institutsioonide vahel, et edendada kogemuste ja oskusteabe vahetamist, ning tõhusad sidemed hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni vahel ning

d)	poliitikareformi toetamine dialoogi, õpingute, konverentside, seminaride, töörühmade, võrdlemise ning teabe ja heade tavade vahetamise kaudu, pidades silmas eeskätt Bologna ja Kopenhaageni protsessi ning liidu läbipaistvuse tagamise vahendeid.

Artikkel 44

Kultuuri-, audiovisuaal- ja meediakoostöö

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et tihendavad koostööd kultuuri- ja loomesektorites eesmärgiga parandada muu hulgas vastastikust mõistmist ja teadmisi üksteise kultuurist.

2.   Lepinguosalised püüavad võtta asjakohaseid meetmeid, et edendada eri kultuurivaldkondades kultuurivahetust ning viia olemasolevaid koostöövahendeid ja -raamistikke kasutades ellu ühised algatused.

3.   Lepinguosalised püüavad edendada kultuuritöötajate ja kunstiteoste liikuvust Austraalia ning liidu ja selle liikmesriikide vahel.

4.   Lepinguosalised soodustavad mõlema kodanikuühiskonna organisatsioonide ja üksikisikute kultuuridevahelist dialoogi.

5.   Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad eelkõige poliitilise dialoogi kaudu koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, eeskätt ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis (UNESCO), et püüelda ühiste eesmärkide poole ja edendada kultuurilist mitmekesisust, sealhulgas UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse ja kaitse edendamise konventsiooni rakendamise kaudu.

6.   Lepinguosalised soodustavad, toetavad ja hõlbustavad vahetusi, koostööd ja dialoogi oma audiovisuaal- ja meediavaldkonna asutuste ja töötajate vahel.

7.   Lepinguosalised lepivad kokku, et toetavad kultuurikoostööd ASEMi raames, eelkõige Aasia-Euroopa Fondi tegevuse kaudu.

VIII JAOTIS

KOOSTÖÖ KESTLIKU ARENGU, ENERGEETIKA JA TRANSPORDI VALDKONNAS

Artikkel 45

Keskkond ja loodusvarad

1.   Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses kaitsta, säilitada ja kestlikult majandada loodusvarasid ja elurikkust, mis on praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade arengu aluseks.

2.   Lepinguosalised tugevdavad koostööd keskkonnakaitse vallas ning keskkonnakaalutluste lõimimisel kõikidesse koostöövaldkondadesse, sealhulgas rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil, eriti seoses:

a)	kõrgetasemelise dialoogi jätkamisega keskkonnaküsimustes;

b)	osalemisega mitmepoolsetes keskkonnakokkulepetes ja nende kokkulepete täitmisega ning vajaduse korral ühise seisukoha kujundamisega keskkonnaküsimustes, sealhulgas mitmepoolsetel foorumitel osalemise kaudu;

c)	geneetiliste ressursside kestliku kasutamise edendamise ja neile juurdepääsu soodustamisega kooskõlas selles valdkonnas kohaldatavate riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega, mille lepinguosalised on ratifitseerinud või millega nad on ühinenud, ning

d)

teabe, tehniliste teadmiste ja keskkonnatavade vahetamise edendamisega sellistes valdkondades nagu: i) keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine ja jõustamine; ii) ressursitõhusus ning kestlik tarbimine ja tootmine; iii) elurikkuse säilitamine ja kestlik kasutamine; iv) kemikaalid ja jäätmekäitlus; v) veepoliitika ning vi) ranna- ja merekeskkonna säilitamine ning saaste ja keskkonna halvenemise kontrollimine.

Artikkel 46

Kliimamuutused

1.   Lepinguosalised tunnistavad kliimamuutustest tulenevat ühist üleilmset ohtu ja vajadust võtta kõikides riikides heitkoguste vähendamiseks meetmeid, et stabiliseerida kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära inimtegevusest tulenevad ohtlikud kliimasüsteemi häired. Lepinguosalised tõhustavad oma pädevuse piires koostööd selles valdkonnas, ilma et see piiraks arutelusid muudel foorumitel, näiteks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames. Sellise koostöö eesmärk on muu hulgas:

a)

ohjata kliimamuutusi üldise eesmärgiga stabiliseerida kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris, võttes arvesse kõige värskemat teaduslikku teavet ja vajadust minna asjaomase riigi tingimustele kohandatud leevendamisstrateegiate ja -meetmete abil üle vähesaastavale majandusele, säilitades samal ajal jätkusuutliku majanduskasvu;

b)	vahetada eksperditeadmisi ja teavet oma vastavate riiklike leevendamisstrateegiate ja -meetodite, sealhulgas vajaduse korral turupõhiste mehhanismide ülesehituse, rakendamise ja arengu kohta;

c)	vahetada eksperditeadmisi ja teavet kliimameetmete jaoks olemas olevate avaliku ja erasektori rahastamisvahendite kohta;

d)	teha koostööd vähesaastava tehnoloogia alastes uuringutes ning sellise tehnoloogia väljatöötamisel, levitamisel, kasutuselevõtmisel ja siirdel, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ning toetada tõhusat ressursikasutust, säilitades samal ajal majanduskasvu;

e)	võimaluse korral vahetada kasvuhoonegaaside mõju jälgimise ja analüüsimisega seotud kogemusi, eksperditeadmisi ja parimaid tavasid, töötada välja leevendamis- ja kohanemisprogrammid ning vähese heite strateegiad;

f)	vajaduse korral toetada arengumaade leevendamis- ja kohanemistegevust;

g)	teha koostööd, et sõlmida jõuline ja õiguslikult siduv rahvusvaheline kliimakokkulepe, mis on kohaldatav kõikide riikide suhtes.

2.   Selleks lepivad lepinguosalised kokku, et jätkavad nii kahepoolselt kui ka asjakohastel kahe- ja mitmepoolsetel foorumitel korrapärast dialoogi ja koostööd poliitilisel, strateegilisel ja tehnilisel tasandil.

Artikkel 47

Kodanikukaitse

Lepinguosalised tunnistavad vajadust vähendada looduslike ja inimtegevusest tingitud katastroofide mõju. Lepinguosalised kinnitavad ühist kohustust tõhustada ennetus-, leevendus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmeid, et suurendada ühiskonna ja taristu vastupanuvõimet, ning teha vastavalt vajadusele kahepoolsel ja mitmepoolsel poliitilisel tasandil koostööd, et liikuda nende eesmärkide poole.

Artikkel 48

Energeetika

Lepinguosalised tõdevad energiasektori olulisust ja hästi toimiva energiaturu rolli kestliku arengu, majanduskasvu, rahvusvaheliselt kokku lepitud arengueesmärkide saavutamise ning üleilmsete keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamise nimel tehtava koostöö seisukohast ning püüavad oma pädevuse piires edendada koostööd selles valdkonnas eesmärgiga:

a)	töötada välja energiajulgeoleku suurendamise strateegiad;

b)	edendada üleilmset energiakaubandust ja energiaalaseid investeeringuid;

c)	parandada konkurentsivõimet;

d)	parandada üleilmsete energiaturgude toimimist;

e)	vahetada olemasolevate mitmepoolsete energiafoorumite vahendusel teavet ja poliitikaga seotud kogemusi;

f)	edendada keskkonnahoidliku, mitmekesise, kulutõhusa ja kestliku energiatehnoloogia, sealhulgas taastuva ja vähesaastava energiatehnoloogia väljaarendamist ja kasutuselevõttu;

g)	saavutada koostöös tootjate ja tarbijatega energia ratsionaalne kasutamine, edendades energiatõhusust energiatootmises, -transportimises, -jaotuses ja lõppkasutuses, ning

h)	jagada parimaid tavasid energiaallikate kasutamise ja energiatootmise valdkonnas.

Artikkel 49

Transport

1.   Lepinguosalised püüavad teha koostööd kõikides transpordipoliitika asjakohastes valdkondades, sealhulgas lõimitud transpordipoliitikas, et parandada kaupade ja reisijate liikumist, suurendada meresõidu- ja lennuohutust ning -turvalisust, edendada keskkonnakaitset ja tõhustada oma transpordisüsteeme.

2.   Selles valdkonnas on lepinguosaliste koostöö eesmärk:

a)	edendada teabevahetust oma transpordipoliitika ja -tavade teemal, sealhulgas teatada õigel ajal kavandatavatest õiguskorra muudatustest, mis mõjutavad nende vastavaid transpordisektoreid;

b)

tugevdada Austraalia ja liidu vahelisi lennundussuhteid, tõhustades turulepääsu ja investeerimisvõimalusi ning laiendades ja süvendades õigusloomega seotud koostööd lennuohutuse ja -turvalisuse ning lennutranspordisektori majandusliku reguleerimise valdkonnas, et aidata kaasa õigusnormide lähendamisele ja ettevõtlust takistavate tõkete kõrvaldamisele ning koostööle lennuliikluse korraldamise valdkonnas;

c)	edendada dialoogi ja koostööd, et saavutada kaubandusalustel ausa konkurentsi põhiselt piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele;

d)	edendada dialoogi ja koostööd keskkonnaga seotud transpordiküsimustes;

e)	edendada dialoogi ja koostööd juhilubade vastastikuseks tunnustamiseks ning

f)	edendada koostööd rahvusvaheliste transpordifoorumite raames.

Artikkel 50

Põllumajandus ja maaelu areng

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et soodustavad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas.

2.   Valdkondade hulka, kus võiks kaaluda ühistegevust, kuuluvad muu hulgas põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu poliitika, geograafilised tähised, põllumajandussektorite mitmekesistamine ja ümberkujundamine ning kestlik põllumajandus.

Artikkel 51

Metsa kestlik majandamine

Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil koostööd metsa kestlikul majandamisel ning sellega seotud strateegiate ja õigusaktide vallas, mille hulka kuuluvad ebaseadusliku raide ja sellega seotud kaubanduse vastu võitlemise meetmed ning metsa hea majandamise edendamine.

Artikkel 52

Merendus ja kalandus

1.   Lepinguosalised tõhustavad dialoogi ja koostööd kalanduse ja merenduse valdkonna ühist huvi pakkuvates küsimustes. Lepinguosalised seavad sihiks edendada mere bioloogiliste ressursside pikaajalist kaitset ja kestlikku majandamist, vahetada teavet piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja kokkulepete ning mitmepoolsete foorumite kaudu, nagu ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, toetada püüdlusi hoida ära ja kaotada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, rakendada ressursside majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi ning edendada teadusuuringutealast koostööd merenduse ja kalanduse jätkusuutlikkuse küsimustes.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et:

a)	soodustada tõhusate meetmete väljatöötamist ja elluviimist ning nende järgimist eesmärgiga tagada kalavarude pikaajaline kaitse ja kestlik majandamine piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide pädevuse piires või kokkulepete alusel, millega lepinguosalised on ühinenud;

b)	tagada asjaomase piirkondlike kalavarude majandamise organisatsiooni kaudu kõikide pika rändega liikide mitmepoolne majandamine;

c)	edendada rahvusvahelisel tasandil terviklikku lähenemisviisi merendusküsimustele ning

d)	anda endast kõik, et hõlbustada vajaduse korral piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni liikmeks saamist, kui üks lepinguosaline on asjaomase organisatsiooni liige ja teine on organisatsiooniga koostööd tegev lepinguosaline.

3.   Lepinguosalised peavad koos teiste kohtumistega korrapärast dialoogi kõrgemate ametnike tasandil, et tõhustada mõttevahetust ja koostööd ning vahetada kalandus- ja merendusasjades teavet ja kogemusi.

Artikkel 53

Tööhõive- ja sotsiaalküsimused

1.   Lepinguosalised lepivad kokku koostöö edendamises tööhõive- ja sotsiaalküsimuste valdkonnas, sealhulgas üleilmastumise ja demograafiliste muutuste kontekstis. Tehakse jõupingutusi, et tõhustada koostööd ning teabe ja kogemuste vahetamist tööhõive- ja tööjõuküsimustes. Koostöövaldkondade hulka võivad kuuluda tööhõivepoliitika, piirkondlik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, sotsiaalne lõimumine, sotsiaalkindlustussüsteemid, töösuhted, elukestvate oskuste arendamine, noorte tööhõive, töötervishoid ja -ohutus, diskrimineerimiskeeld ja võrdõiguslikkus, sealhulgas sooline võrdõiguslikkus, samuti ettevõtja sotsiaalne vastutus ja inimväärne töö.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord vajadust edendada täielikku ja tootlikku tööhõivet ja inimväärset tööd, mis on kestliku arengu ja vaesuse vähendamise oluline eeltingimus. Sellega seoses tuletavad lepinguosalised meelde Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase globaliseerumise eesmärgil.

3.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust austada, edendada ja ellu viia rahvusvaheliselt tunnustatud töö- ja sotsiaalseid norme, mis on sätestatud ILO tööalaste põhiõiguste ja aluspõhimõtete deklaratsioonis.

4.   Koostöövormide hulka võivad kuuluda vastastikku kokku lepitud eriprogrammid, -projektid ja -algatused, samuti kahe- või mitmepoolsel tasandil dialoog ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Artikkel 54

Tervishoid

Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad tervisevaldkonnas vastastikust koostööd, teabevahetust ja poliitikaga seotud kogemuste jagamist ning piiriüleste terviseprobleemide käsitlemist.

IX JAOTIS

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

Artikkel 55

Muud lepingud või kokkulepped

1.   Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erilepinguid või -kokkuleppeid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates koostöövaldkondades. Sellised erikokkulepped on käesoleva lepinguga reguleeritud üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa.

2.   Käesolev leping ei mõjuta ega piira lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingute tõlgendamist, toimimist või kohaldamist. Käesoleva lepinguga seotud vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei asenda ega mõjuta mingil viisil lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingutega seotud vaidluste lahendamist käsitlevaid sätteid.

3.   Lepinguosalised tunnistavad, et artikli 57 lõikes 7 määratletud eriti pakiline juhtum võib olla põhjus lepinguosaliste vaheliste muude lepingute peatamiseks või lõpetamiseks. Sellise vaidluse lahendamisel tuginevad lepinguosalised kõnealuste muude lepingutega seotud vaidluste lahendamist ning lepingu peatamist ja lõpetamist käsitlevatele sätetele.

Artikkel 56

Ühiskomitee

1.   Lepinguosalised moodustavad ühiskomitee, mis koosneb lepinguosaliste esindajatest.

2.   Ühiskomitees peetakse konsultatsioone, et hõlbustada käesoleva lepingu rakendamist, edendada selle üldeesmärkide saavutamist ning säilitada liidu ja Austraalia suhete üldine sidusus.

3.   Ühiskomitee:

a)	toetab käesoleva lepingu tõhusat täitmist;

b)	jälgib lepinguosaliste ulatuslike suhete, sealhulgas kokkulepete arengut;

c)	taotleb vajaduse korral teavet komiteedelt või muudelt organitelt, mis on loodud lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingute alusel, ja vaatab läbi nende esitatud aruanded;

d)	vahetab arvamusi ja esitab soovitusi mis tahes ühist huvi pakkuvas küsimuses, sealhulgas tulevaste meetmete ja nende rakendamiseks olemas olevate ressursside kohta;

e)	seab prioriteedid ja määrab vajaduse korral kindlaks järgmised sammud või tegevuskavad, pidades silmas käesoleva lepingu eesmärki;

f)	otsib asjakohaseid meetodeid käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades tekkida võivate probleemide ennetamiseks;

g)	püüab lahendada kooskõlas artikliga 57 käesoleva lepingu kohaldamisel või tõlgendamisel tekkivaid vaidlusi;

h)	analüüsib teavet, mille lepinguosaline on esitanud vastavalt artiklile 57, ning

i)	vajaduse korral võtab vastu otsuseid käesoleva lepingu konkreetsete tahkude elluviimiseks.

4.   Ühiskomitee tegutseb konsensuse alusel. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra. Ühiskomitee võib moodustada konkreetsete küsimustega tegelevaid allkomiteesid ja töörühmi.

5.   Ühiskomitee koguneb tavaliselt kord aastas vaheldumisi liidus ja Austraalias. Ühiskomitee erikoosolekuid peetakse emma-kumma lepinguosalise taotluse korral. Ühiskomiteed juhivad ühiselt mõlema lepinguosalise esindajad. Ühiskomitee koguneb tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil, ent võib koguneda ka ministrite tasandil. Ühiskomitee võib toimida ka video- või telefoniühenduse kaudu ning vahetada teavet e-posti teel.

Artikkel 57

Rakendamise kord ja vaidluste lahendamine

1.   Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu kohase vastastikuse lugupidamise ja koostöö vaimus kõik lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud üld- ja erimeetmed.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et alustavad emma-kumma lepinguosalise taotluse korral nii ruttu kui võimalik konsultatsioone erimeelsuste üle, mis võivad tekkida käesoleva lepingu rakendamisel. Kui lahkarvamusi tekitab käesoleva lepingu kohaldamine või tõlgendamine, võib emb-kumb lepinguosaline edastada küsimuse ühiskomiteele. Lepinguosalised esitavad küsimuse põhjalikuks uurimiseks kogu vajaliku teabe ühiskomiteele, et lahendada erimeelsused õigel ajal ja sõbralikult.

3.   Eriti pakilise juhtumi korral edastab emb-kumb lepinguosaline küsimuse viivitamata ühiskomiteele ja esitab kogu teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida õigeaegne ja mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus. Kui kõrgemate ametnike tasandil tegutsev ühiskomitee ei suuda lahendada olukorda 15 päeva jooksul pärast konsultatsioonide algust ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast küsimuse edastamist ühiskomiteele, saadetakse küsimus edasi ministritele kiireloomuliste konsultatsioonide pidamiseks, milleks on ette nähtud veel 15 päeva.

4.   Sel ebatõenäolisel ja ootamatul juhul, kui 15 päeva jooksul pärast konsultatsioonide algust ministrite tasandil ja hiljemalt 45 päeva jooksul pärast küsimuse edastamist ühiskomiteele ei ole leitud ühtki mõlemale lepinguosalisele vastuvõetavat lahendust, võib emb-kumb lepinguosaline otsustada võtta käesoleva lepingu suhtes asjakohased meetmed, sealhulgas peatada selle sätete kohaldamise või leping lõpetada. Lepinguosalised tunnistavad, et eriti pakiline juhtum võib olla ka põhjus asjakohaste meetmete võtmiseks väljaspool käesolevat lepingut kooskõlas lepinguosaliste vaheliste muude lepingute kohaste õiguste ja kohustustega või üldise rahvusvahelise õiguse alusel. Liidus eeldaks lepingu peatamine ühehäälset otsust. Austraalias teeks peatamise otsuse Austraalia valitsus kooskõlas oma õigusnormidega.

5.   Lepinguosalised lepivad kokku, et kõik otsused lõike 4 kohaste asjakohaste meetmete võtmiseks peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Otsusest teavitatakse viivitamata kirjalikult teist lepinguosalist. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõik sellised meetmed peavad olema proportsionaalsed ja kooskõlas artikli 55 lõikega 2 ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtetega.

6.   Lõike 4 kohaselt võetud meede tühistatakse kohe, kui selle võtmise põhjus on kõrvaldatud. Lõikele 4 toetuv lepinguosaline jälgib pidevalt otsuse vastuvõtmise põhjustanud olukorra arengut ja tühistab võetud meetmed niipea, kui olukord seda võimaldab.

7.   Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu nõuetekohase tõlgendamise ja praktilise kohaldamise eesmärgil kokku, et mõiste „eriti pakiline juhtum“ tähistab olukorda, kus üks lepinguosalistest paneb toime käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 kirjeldatud kohustuste eriti raske ja märkimisväärse rikkumise, mis eeldab teise lepinguosalise viivitamatut reageerimist. Lepinguosalised leiavad, et artikli 2 lõike 2 või artikli 6 lõike 2 eriti raske ja märkimisväärne rikkumine peaks olema nii erandlik, et ohustab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.

8.   Kui mõnes kolmandas riigis esinevat olukorda võib tõsiduse ja laadi poolest pidada võrdväärseks eriti pakilise juhtumiga, teevad lepinguosalised jõupingutusi, et korraldada ühe lepinguosalise taotluse korral kiiresti konsultatsioonid eesmärgiga vahetada olukorra kohta arvamusi ja kaaluda võimalikke lahendusi.

X JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 58

Mõisted

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised“ ühelt poolt liitu või selle liikmesriike või liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele ning teiselt poolt Austraaliat.

Artikkel 59

Finantskoostöö

1.   Viies oma arengukoostöö raames ellu abiprogramme, teevad lepinguosalised koostööd, et ära hoida eeskirjade eiramine, pettus, korruptsioon ja igasugune muu lepinguosaliste finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus ning nende vastu võidelda.

2.   Selleks vahetavad liidu ja Austraalia pädevad asutused kooskõlas oma vastavate kehtivate õigusaktidega teavet, sealhulgas isikuandmeid, ning korraldavad ühe lepinguosalise taotluse korral konsultatsioone.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet ja Austraalia pädevad asutused võivad kokku leppida edasises koostöös pettusevastase võitluse valdkonnas, seahulgas sõlmida töökorraldust käsitlevaid kokkuleppeid.

Artikkel 60

Teabe avalikustamine

1.   Lepinguosalised tagavad käesoleva lepingu alusel jagatavale teabele asjakohase kaitse kooskõlas üldsuse huviga pääseda teabele ligi.

2.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see lepinguosalisi jagama teavet või võimaldama juurdepääsu jagatud teabele, mille avalikustamine:

a)	kahjustaks: i) avalikku julgeolekut; ii) luure-, kaitse- ja sõjalisi küsimusi; iii) rahvusvahelisi suhteid; iv) finants-, raha- või majanduspoliitikat; v) eraelu puutumatust või vi) õiguspäraseid kaubanduslikke huve või ärisuhteid või

b)	oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega.

3.   Käesolevas artiklis nimetatud teabe jagamise korral väljastab või avalikustab teabe saanud lepinguosaline asjaomase teabe üksnes teise lepinguosalise nõusolekul või juhul, kui see on vajalik tema õiguslike kohustuste täitmiseks.

4.   Ühegi käesoleva lepingu sättega ei tehta erandit lepinguosaliste õigustest, kohustustest või ülesannetest, mis tulenevad salastatud teavet käsitlevatest kahepoolsetest lepingutest või kokkulepetest.

Artikkel 61

Jõustumine, ajutine kohaldamine, kehtivusaeg ja lõpetamine

1.   Käesolev leping jõustub kolmkümmend päeva pärast päeva, mil lepinguosalised teatasid üksteisele lepingu jõustamiseks vajalike õigusmenetluste lõpuleviimisest.

2.   Olenemata lõikest 1 võivad Austraalia ja liit kohaldada kuni lepingu jõustumiseni ajutiselt käesoleva lepingu ühiselt kindlaks määratud sätteid. Selline ajutine kohaldamine algab kolmkümmend päeva pärast päeva, mil nii Austraalia kui ka liit teatasid üksteisele selliseks ajutiseks kohaldamiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

3.   Käesolev leping on tähtajatu. Lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping denonsseerida. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast teatamist.

Artikkel 62

Teated

Artikli 61 kohased teated esitatakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile või Austraalia välis- ja kaubandusministeeriumile või nende õigusjärglastele.

Artikkel 63

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, nimetatud aluslepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Austraalia territooriumi suhtes.

Artikkel 64

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

---

(1)  Austraalia nõustub kasutama käesolevas artiklis mõiste „konsulaarülesanded“ asemel mõistet „konsulaarkaitse“, saades aru, et viimati nimetatu hõlmab nõukogu 20. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/637 (mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/553/EÜ) artiklis 9 nimetatud ülesandeid, mille hulka kuulub erakorraliste passide ja/või reisidokumentide väljastamine.

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/36

---

Euroopa Liidu teade, mis esitatakse valdkondlikule ühiskomiteele Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse tunnustamise lepingu head ravimitootmistava käsitleva valdkonnalisa artikli 7 alusel

EUROOPA LIIT,

võttes arvesse 1998. aastal sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse tunnustamise lepingut (edaspidi „leping“), eriti head ravimitootmistava käsitleva valdkonnalisa (muudetud 1. märtsil 2017) artiklit 7,

TEATAB VALDKONDLIKULE ÜHISKOMITEELE, ET:

Euroopa Liit on otsustanud, et head tootmistava käsitleva lisa artiklis 4 ja 3. liites esitatud tootevaliku puhul on USA Toidu- ja Ravimiametil olemas suutlikkus, võimsus ning kehtivad menetlused, et teha hea tootmistava inspektsioone ELiga samaväärsel tasemel ja tagada hea tootmistava nõuete täitmine, ning seepärast lisatakse see asutus head tootmistava käsitleva lisa alusel tunnustatud ametiasutuste loetellu.

See otsus ei takista valdkondlikku ühiskomiteed võtmast vastu edasisi otsuseid inimtervishoius kasutatavate vaktsiinide, plasmast saadud ravimite, uuringu- ja veterinaarravimite lisamise kohta head tootmistava käsitleva lisa tegevuslikku kohaldamisalasse.

Käesolev teade jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/37

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1547,

14. september 2017,

millega muudetakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) nr 269/2014 (2) jõustatakse meetmed, mis on kehtestatud otsusega 2014/145/ÜVJP.

(2)	Nõukogu võttis 14. septembril 2017 vastu rakendusmääruse (EL) 2017/1549, (3) millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, millega lisati asjaomaste isikute ja üksuste loetellu ettevõte „Krimmi kaubasadamad“.

(3)

14. septembril 2017 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2017/1561, (4) millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, lisades erandi selliste maksete jaoks, mida tehakse riigiettevõttele Krimmi kaubasadamad Kertši kalasadamas, Jalta kaubasadamas ja Jevpatorija kaubasadamas osutatud teenuste eest ning Gosgidrografija poolt ja riigiettevõtte Krimmi kaubasadamad sadamaterminali filiaalide poolt osutatud teenuste eest.

(4)	Rakendusmääruse (EL) 2017/1549 ja otsuse (ÜVJP) 2017/1561 rakendamiseks on vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid meedet ühetaoliselt.

(5)	Määrust (EL) nr 269/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 269/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 6a Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teha riigiettevõttele Krimmi kaubasadamad makseid Kertši kalasadamas, Jalta kaubasadamas ja Jevpatorija kaubasadamas osutatud teenuste eest ning Gosgidrografija poolt ja riigiettevõtte Krimmi kaubasadamad sadamaterminali filiaalide poolt osutatud teenuste eest.“

2)	Artikli 12 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega: „a) artikli 2 alusel külmutatud rahaliste vahendite ning artiklite 4, 5, 6 ja 6a alusel antud lubade kohta;“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 78, 17.3.2014, lk 16.

(2)  Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 78, 17.3.2014, lk 6).

(3)  Nõukogu 14. septembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1549, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 44).

(4)  Nõukogu 14. septembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/1561, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 72).

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/39

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1548,

14. september 2017,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2017/1509 (2) jõustatakse meetmed, mis on sätestatud otsuses (ÜVJP) 2016/849.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 5. augustil 2017 vastu resolutsiooni 2371 (2017), milles ta väljendas sügavaimat muret Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) poolt 3. ja 28. juulil 2017 korraldatud ballistiliste rakettide katsetuste pärast. ÜRO Julgeolekunõukogu kinnitas veel kord, et tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade levik seab ohtu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, ning kehtestas KRDV vastu uued meetmed. Need meetmed tugevdavad veelgi neid piiravaid meetmeid, mis on kehtestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016), 2321 (2016) ja 2356 (2017). ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestas muu hulgas uued keelud seoses mereandide, plii ja pliimaagi ekspordiga KRDVst ning karmistas kehtivaid meetmeid, mis käsitlevad transporti, söe- ja rauakaubandust ning KRDV isikutega ühisettevõtete loomist.

(3)	Nõukogu otsusega (ÜVJP) 2017/1562 (3) muudeti otsust (ÜVJP) 2016/849, et jõustada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2371 (2017) kehtestatud uued meetmed.

(4)	Kõnealused meetmed kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ja eelkõige selle tagamiseks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt, on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti.

(5)	Määrust (EL) 2017/1509 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2017/1509 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõike 2 viienda lõigu järele lisatakse järgmine tekst: „II lisa VI osa hõlmab massihävitusrelvadega seotud tooteid, materjale, seadmeid, kaupu ja tehnoloogiat, mis on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2371 (2017) punktis 4. II lisa VII osa hõlmab massihävitusrelvadega seotud tooteid, materjale, seadmeid, kaupu ja tehnoloogiat, mis on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2371 (2017) punktis 5.“

2)

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2.   Erandina artikli 3 lõike 1 punktist e võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa: osta, importida või üle anda kivisütt, tingimusel et liikmesriikide pädevad asutused on usaldusväärse teabe alusel kindlaks teinud, et saadetis on pärit väljastpoolt KRDVd ja et selle vedu toimus KRDV kaudu vaid ekspordi eesmärgil Rajini (Rason) sadama kaudu, et eksportiv riik on sellistest tehingutest sanktsioonide komiteed eelnevalt teavitanud ning et need tehingud ei ole seotud tulu teenimisega KRDV tuumarelva- või ballistiliste rakettide alaste programmide jaoks ega muu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016), 2321 (2016), 2356 (2017) või 2371 (2017) või käesoleva määrusega keelatud tegevusega.“

3)

Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 16a Keelatud on otse või kaudselt importida, osta või üle anda KRDVst hangitud, XIa lisas loetletud mereande, sealhulgas igal kujul kalu, koorikloomi, limuseid või muid veeselgrootuid, olenemata sellest, kas need pärinevad KRDVst või mitte. Artikkel 16b Keelatud on otse või kaudselt importida, osta või üle anda KRDVst hangitud, XIb lisas loetletud pliid ja pliimaaki, olenemata sellest, kas need pärinevad KRDVst või mitte.“

4)

Artikli 17 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega: „a) asutada ühisettevõtteid või ühistulisi üksusi lõikes 1 osutatud füüsilise või juriidilise isikuga, üksusega või asutusega või sellises füüsilises või juriidilises isikus, üksuses või asutuses omandiõigust omandada või osalust suurendada, sealhulgas täielik omandamine ning aktsiate ja muude kasumijaotusega väärtpaberite omandamine;“.

5)	Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 17a Erandina artikli 17 lõike 2 punktist a võivad liikmesriikide pädevad asutused anda kõnealuses punktis osutatud tegevuse loa tingimusel, et liikmesriik on saanud selleks sanktsioonide komiteelt igal üksikjuhul eraldi eelneva nõusoleku.“

6)	Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Keelatud on rahaliste vahendite ülekandmine, sealhulgas vahendite kliirimine, KRDVst ja KRDVsse.“

7)	Artikli 23 lõike 1 sissejuhatavat lauset muudetakse järgmiselt: „1.   Krediidi- ja finantseerimisasutused oma tegevuses, sealhulgas vahendite kliirimisel artikli 21 lõikes 2 osutatud krediidi- ja finantseerimisasutustega:“.

8)

Artikli 40 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2.   Kui tegemist on punkti f kohaldamisalasse kuuluva laevaga, võivad liikmesriikide pädevad asutused erandina artikli 39 lõikes 1 sätestatud keelust lubada laeval sadamasse siseneda, kui sanktsioonide komitee on nii ette näinud. 3.   Kui tegemist on punkti g kohaldamisalasse kuuluva laevaga, võivad liikmesriikide pädevad asutused erandina artikli 39 lõikes 1 sätestatud keelust lubada laeval sadamasse siseneda, kui sanktsioonide komitee on eelnevalt kindlaks teinud, et selline sisenemine on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul otstarbel kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016), 2321 (2016), 2356 (2017) või 2371 (2017) eesmärkidega.“

9)	Artikli 43 punkt c asendatakse järgmisega: „c) omada, liisida, käitada, prahtida või kindlustada KRDV lipu all sõitvaid laevu või osutada neile klassifitseerimise teenuseid või seonduvaid teenuseid;“.

10)

Artikli 44 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2.   Erandina artikli 43 punktides b ja c sätestatud keeldudest võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa omada, liisida, käitada või prahtida KRDV lipu all sõitvat laeva või osutada laevade klassifitseerimise teenuseid või seonduvaid teenuseid KRDV lipu all sõitvatele laevadele või kanda registrisse või hoida seal laeva, mis kuulub KRDV-le või KRDV kodanikele ning mida need kontrollivad või käitavad, kui liikmesriik on saanud selleks sanktsioonide komiteelt igal üksikjuhul eraldi eelneva nõusoleku.“

11)	Artikli 46 punktis b asendatakse sõnad „muuta II lisa II, III, IV ja V osa ning VI, VII, IX, X ja XI lisa“ sõnadega „muuta II lisa II, III, IV, V, VI ja VII osa ning VI, VII, IX, X, XI, XIa ja XIb lisa“.

12)	Käesoleva määruse I lisa lisatakse II lisa VI ja VII osana määrusele (EL) 2017/1509.

13)	Käesoleva määruse II ja III lisa lisatakse määrusele (EL) 2017/1509 vastavalt XIa ja XIb lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 141, 28.5.2016, lk 79.

(2)  Nõukogu 30. augusti 2017. aasta määrus (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 329/2007 (ELT L 224, 31.8.2017, lk 1).

(3)  Nõukogu 14. septembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/1562, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 86).

---

---

---

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/44

---

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1549,

14. september 2017,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, (1) eriti selle artikli 14 lõikeid 1 ja 3,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 269/2014.

(2)	Nõukogu teostatud läbivaatamise tulemusena tuleks määruse (EL) nr 269/2014 I lisas muuta teatavaid isikuid ja üksusi käsitlevat teavet ning nelja surnud isiku nimed tuleks sealt välja jätta.

(3)	Kolme üksuse omandistruktuuri muutumise tulemusena tuleks muuta määruse (EL) nr 269/2014 I lisa nende üksuste suhtes kehtestatud meetmete säilitamiseks.

(4)	Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 78, 17.3.2014, lk 6.

---

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/57

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1550,

14. juuli 2017,

millega lisatakse lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1076, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodetele kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1076, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodetele kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3 ja aartiklit 22,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) 2016/1076 rakendatakse turulepääsu korda selliste toodete suhtes, mis on pärit nendest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikidest, kes on sõlminud lepingud, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus ELiga.

(2)	Majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Arenguühenduse majanduspartnerluslepingu riikide vahel (edaspidi „EL-SADC majanduspartnerlusleping“) kohaldatakse ajutiselt alates 10. oktoobrist 2016.

(3)

Komisjonile on määruse (EL) 2016/1076 artikli 4 lõike 3 ja artikliga 22 antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et lisada kõnealusele määrusele lisa, milles sätestatakse Lõuna-Aafrikast pärit toodete Euroopa Liidu turule importimisel kohaldatav turulepääsu kord, arvestades et EL-SADC majanduspartnerluslepingu asjaomased sätted asendavad kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu asjaomaseid kaubandust käsitlevaid sätteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusele (EL) 2016/1076 lisatakse V lisa, milles sätestatakse Lõuna-Aafrikast pärit toodete ELi turule importimisel kohaldatav turulepääsu kord nii nagu see on määratletud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 185, 8.7.2016, lk 1.

---

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/59

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1551,

14. juuli 2017,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1076 (millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus) I lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1076, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodetele kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) 2016/1076 sätestatud ELi turule pääsu korra suhtes soodustatud riikide loetelu on kehtestatud sama määruse I lisas. Kõnealuses määruses on sätestatud ka Euroopa Liidu kaitsemeetmete kohaldamise kord I lisas loetletud riikidest pärit toodete suhtes.

(2)	Määrusega (EL) 2016/1076 on komisjonile antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse I lisa, et lisada sellesse need AKV riikide rühma kuuluvad riigid, kes on majanduspartnerluslepingu läbirääkimised Euroopa Liiduga lõpule viinud.

(3)

Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (edaspidi „SADC“) majanduspartnerluslepingu riigid ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid viisid laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu (edaspidi „SADC majanduspartnerlusleping“) läbirääkimised lõpule 15. juulil 2014. SADC majanduspartnerluslepingu riigid ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kirjutasid lepingule alla 10. juunil 2016 (2).

(4)	Lesotho ratifitseeris majanduspartnerluslepingu 16. septembril 2016.

(5)	Mosambiik ratifitseeris majanduspartnerluslepingu 28. aprillil 2017.

(6)	Euroopa Parlament kiitis majanduspartnerluslepingu heaks 30. septembril 2016.

(7)	Selle tulemusena kohaldatakse majanduspartnerluslepingut ajutiselt alates 10. oktoobrist 2016.

(8)	Seega tuleks Lesotho ja Mosambiik kanda nimetatud I lisasse, et hõlbustada ELil majanduspartnerluslepingu täielikku rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lesotho Kuningriik ja Mosambiigi Vabariik kantakse määruse (EL) 2016/1076 I lisasse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 185, 8.7.2016, lk 1.

(2)  Majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahel (ELT L 250, 16.9.2016, lk 3).

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/61

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1552,

5. september 2017,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Porc noir de Bigorre (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Porc noir de Bigorre“ (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Porc noir de Bigorre“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Porc noir de Bigorre“ (KPN) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.1 „värske liha (ja rups)“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 150, 13.5.2017, lk 8.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/62

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1553,

5. september 2017,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Chasselas de Moissac (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1107/96 (2) (mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1030/2008) (3) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Chasselas de Moissac“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)	Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (4).

(3)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Chasselas de Moissac“ (KPN) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 12. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1107/96 geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras (EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1).

(3)  Komisjoni 20. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2008, millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis („Chasselas de Moissac“(KGT)) (ELT L 278, 21.10.2008, lk 7).

(4)  ELT C 143, 6.5.2017, lk 8.

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/63

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1554,

5. september 2017,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Jambon noir de Bigorre (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Jambon noir de Bigorre“ (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Jambon noir de Bigorre“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Jambon noir de Bigorre“ (KPN) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.2 „Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 148, 12.5.2017, lk 6.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/64

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1555,

12. september 2017,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Πευκοθυμαρόμελο Κρήτης (Pefkothymaromelo Kritis) (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Kreeka taotlus registreerida nimetus „Πευκοθυμαρόμελο Κρήτης“ (Pefkothymaromelo Kritis) (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Πευκοθυμαρόμελο Κρήτης“ (Pefkothymaromelo Kritis) registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Πευκοθυμαρόμελο Κρήτης“ (Pefkothymaromelo Kritis) (KPN) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.4 „muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 108, 6.4.2017, lk 20.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/65

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1556,

12. september 2017,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Ternera de Extremadura (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Hispaania taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1437/2004 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Ternera de Extremadura“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)	Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Ternera de Extremadura“ (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 11. augusti 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1437/2004, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 (teatavate nimede kandmise kohta kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse) lisa („Valençay“, „Scottish Farmed Salmon“, „Ternera de Extremadura“ ja „Aceite de Mallorca“ või „Aceite mallorquín“ või „Oli de Mallorca“ või„Oli mallorquí“) (ELT L 265, 12.8.2004, lk 3).

(3)  ELT C 120, 13.4.2017, lk 29.

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/66

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1557,

12. september 2017,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Coco de Paimpol (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1645/1999 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Coco de Paimpol“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)	Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Coco de Paimpol“ (KPN) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 27. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1645/1999, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 (teatavate nimede kandmise kohta kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrisse, mis on ette nähtud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitse kohta) lisa (EÜT L 195, 28.7.1999, lk 7).

(3)  ELT C 137, 29.4.2017, lk 9.

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/67

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1558,

14. september 2017,

millega muudetakse määrust (EL) nr 37/2010, et liigitada aine bromelaiin selle jääkide piirnormi järgi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004, (1) eriti selle artiklit 14 koostoimes artikliga 17,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 470/2009 artiklis 17 on nõutud, et Euroopa Liidus loomakasvatuses kasutatavates biotsiidides või toiduloomade veterinaarravimites kasutamiseks ettenähtud farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormid (edaspidi „jääkide piirnormid“) tuleb kehtestada määrusega.

(2)	Komisjoni määruse (EL) nr 37/2010 (2) lisa tabelis 1 on esitatud farmakoloogilised toimeained ja nende liigitus loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi.

(3)	Aine bromelaiin ei ole sellesse tabelisse kantud.

(4)	Euroopa Ravimiametile (edaspidi „ravimiamet“) on esitatud taotlus kehtestada bromelaiini jääkide piirnormid sigade puhul.

(5)	Veterinaarravimite komitee arvamuse alusel on ravimiamet soovitanud, et inimtervise kaitseks ei ole bromelaiini jääkide piirnormi kehtestamine sigade puhul vajalik.

(6)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 470/2009 artikliga 5 peab ravimiamet kaaluma, kas teatavas toiduaines leiduva farmakoloogilise toimeaine suhtes kehtestatud jääkide piirnormi saab kasutada teise samalt loomaliigilt pärit toiduaine puhul või kas ühe või mitme liigi osas kehtestatud farmakoloogilise toimeaine jääkide piirnormi saab kasutada muude liikide puhul.

(7)	Ravimiamet on seisukohal, et bromelaiini liigituse „Piirnorme ei nõuta“ ekstrapoleerimine sigadelt teistele liikidele ei ole praegu ebapiisavate andmete tõttu asjakohane.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 37/2010 vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(2)  Komisjoni 22. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 37/2010, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi (ELT L 15, 20.1.2010, lk 1).

---

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/69

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1559,

14. september 2017,

millega muudetakse määrust (EL) nr 37/2010, et liigitada aine alareliin jääkide piirnormi järgi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004, (1) eriti selle artiklit 14 koostoimes artikliga 17,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimikomitee,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 470/2009 artiklis 17 on nõutud, et Euroopa Liidus loomakasvatuses kasutatavates biotsiidides või toiduloomade veterinaarravimites kasutamiseks ettenähtud farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormid (edaspidi „jääkide piirnormid“) tuleb kehtestada määrusega.

(2)	Komisjoni määruse (EL) nr 37/2010 (2) lisa tabelis 1 on esitatud farmakoloogilised toimeained ja nende liigitus loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi.

(3)	Aine alareliin ei ole sellesse tabelisse kantud.

(4)	Euroopa Ravimiametile (edaspidi „ravimiamet“) on esitatud taotlus kehtestada alareliinijääkide piirnormid küülikute puhul.

(5)

Ravimiamet järeldas veterinaarravimite komitee arvamuse alusel, et inimeste puhul on tõenäosus puutuda kokku alareliini bioloogiliselt olulise tasemega pärast küülikukoe tarbimist minimaalne, ning on teinud soovituse, et alareliinijääkide piirnormi kehtestamine küülikute puhul ei ole inimeste tervise kaitse seisukohast vajalik.

(6)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 470/2009 artikliga 5 peab ravimiamet kaaluma võimalust kasutada teatavas toiduaines leiduva farmakoloogilise toimeaine suhtes kehtestatud jääkide piirnormi teise samalt loomaliigilt pärit toiduaine puhul või ühe või mitme liigi suhtes kehtestatud farmakoloogilise toimeaine jääkide piirnormi muude liikide puhul.

(7)	Ravimiamet on seisukohal, et alareliini liigituse „Piirnorme ei nõuta“ ekstrapoleerimine küülikutelt kõigile toiduloomaliikidele on asjakohane.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 37/2010 vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(2)  Komisjoni 22. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 37/2010, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi (ELT L 15, 20.1.2010, lk 1).

---

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/71

---

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/1560,

14. september 2017,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2016/1693, mis käsitleb ISILi (Daesh) ja Al-Qaida ning nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/1693, mis käsitleb ISILi (Daesh) ja Al-Qaida ning nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2002/402/ÜVJP (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 20. septembril 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/1693.

(2)	Otsuse (ÜVJP) 2016/1693 artikli 2 lõikes 2 ning artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud piiravaid meetmeid kohaldatakse kuni 23. septembrini 2017. Kõnealuse otsuse läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 31. oktoobrini 2018.

(3)	Otsust (ÜVJP) 2016/1693 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (ÜVJP) 2016/1693 artikli 6 lõige 5 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 255, 21.9.2016, lk 25.

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/72

---

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/1561,

14. september 2017,

millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, (1) eriti selle artikli 3 lõikeid 1 ja 3,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/145/ÜVJP.

(2)	Nõukogu võttis 13. märtsil 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/445, (2) millega pikendati otsuse 2014/145/ÜVJP sätestatud meetmete kehtivust veel kuue kuu võrra.

(3)	Võttes arvesse Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse kahjustamise või ohustamise jätkumist, tuleks otsuse 2014/145/ ÜVJP kehtivust pikendada veel kuue kuu võrra.

(4)	Nõukogu vaatas läbi iga otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud kande ning otsustas muuta teatavaid isikuid ja üksusi käsitlevat teavet.

(5)	Nelja surnud isiku nimed tuleks kõnealusest isikute ja üksuste loetelust välja jätta.

(6)	Kolme üksuse omandistruktuuri muutumise tulemusena tuleks muuta otsuse 2014/145/ÜVJP lisa nende üksuste suhtes kehtestatud meetmete säilitamiseks.

(7)	Otsust 2014/145/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2014/145/ÜVJP muudetakse järgmiselt:

1)

artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige: „7.   Erandina lõikest 2 võib liikmesriik anda loa teha riigiettevõttele Krimmi kaubasadamad makseid Kertši kalasadamas, Jalta kaubasadamas ja Jevpatorija kaubasadamas osutatud teenuste eest ning Gosgidrografiya poolt ning riigiettevõtte Krimmi kaubasadamad sadamaterminali filiaalide poolt osutatud teenuste eest.“;

2)	artikli 6 teine lõik asendatakse järgmisega: „Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 15. märtsini 2018.“

Artikkel 2

Otsuse 2014/145/ÜVJP lisa muudetakse kooskõlas käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 78, 17.3.2014, lk 16.

(2)  Nõukogu 13. märtsi 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/445, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 67, 14.3.2017, lk 88).

---

---

15.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/86

---

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/1562,

14. september 2017,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 27. mail 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 5. augustil 2017 vastu resolutsiooni 2371 (2017), milles ta väljendas sügavaimat muret KRDV poolt 3. ja 28. juulil 2017 korraldatud ballistiliste rakettide katsetuste pärast, ning märkis, et kõik sellised tegevused aitavad KRDV-l töötada välja tuumarelva kandevahendeid ja suurendavad pingeid nii piirkonnas kui ka kaugemal.

(3)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2371 (2017) laiendatakse teatavate KRDV kaupade impordikeeldu, piiranguid finantstehingutele ja piiranguid KRDV laevadele.

(4)	Lisaks piiratakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2371 (2017) KRDV kodanikele välja anda lubatud töölubade arvu.

(5)	Käesoleva otsusega ette nähtud teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid.

(6)	Otsust (ÜVJP) 2016/849 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust (ÜVJP) 2016/849 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 1.   Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades on keelatud kivisöe, raua ja rauamaagi hankimine KRDVst, olenemata sellest, kas see pärineb KRDV territooriumilt või mitte. 2.   Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks lõikega 1 reguleeritavad asjakohased tooted. 3.   Lõiget 1 ei kohaldata kivisöele, mille puhul seda hankiv liikmesriik kinnitab usaldusväärsele teabele tuginedes, et see pärineb mujalt kui KRDVst ja seda veeti läbi KRDV vaid ekspordi eesmärgil Rajini (Rason) sadama kaudu, tingimusel et liikmesriik teavitab sellest eelnevalt sanktsioonide komiteed ja sellised tehingud ei ole seotud tulu saamisega KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016), 2321 (2016) või 2356 (2017) või käesoleva otsusega keelatud muu tegevuse jaoks. 4.   Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades on keelatud plii ja pliimaagi hankimine KRDVst, olenemata sellest, kas see pärineb KRDV territooriumilt või mitte. 5.   Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks lõikega 4 reguleeritavad asjakohased tooted.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 9a 1.   Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades on keelatud mereandide hankimine KRDVst, olenemata sellest, kas need pärinevad KRDV territooriumilt või mitte. 2.   Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks lõikega 1 reguleeritavad asjakohased tooted, mille hulka kuuluvad igal kujul kala, koorikloomad, limused ja muud veeselgrootud.“

3)

Artikli 11 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega: „c) uute ühisettevõtete või ühistuliste üksuste loomine KRDV isikute või üksustega või olemasolevate ühisettevõtete laiendamine täiendavate investeeringute kaudu, olenemata sellest, kas seda tehakse KRDV valitsuse nimel või tema eest või mitte, välja arvatud juhul, kui sanktsioonide komitee on sellised ühisettevõtted või ühistulised üksused igal üksikjuhul eraldi eelnevalt heaks kiitnud;“.

4)	Artikli 13 punkt 1 asendatakse järgmisega: „1) ei tehta ühtegi rahaliste vahendite ülekannet ega kliiringut KRDVsse või KRDVst, välja arvatud punktis 3 osutatud tehingud, mille tegemiseks on punkti 4 kohaselt antud luba;“.

5)	Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 13a Artiklite 13, 14 ja 24a rakendamisel loevad liikmesriigid, et pangateenuste sarnaseid finantsteenuseid pakkuvad äriühingud on finantseerimisasutused.“

6)

Artikli 16 lõige 6 asendatakse järgmisega: „6.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et konfiskeerida ja likvideerida, näiteks hävitamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, ladustamise või muusse riiki kui esemete päritolu- või sihtriiki kõrvaldamiseks edastamise teel, kontrolli käigus tuvastatud esemed, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on keelatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016), 2321 (2016) või 2371 (2017), viisil, mis on kooskõlas nende kohustustega kohaldatava rahvusvahelise õiguse alusel.“

7)

Artiklisse 18a lisatakse järgmised lõiked: „6.   Kui sanktsioonide komitee on loetellu kandmisel nii ette näinud, keelab liikmesriik sanktsioonide poolt loetellu kantud laeva sisenemise oma sadamasse, välja arvatud juhul, kui tegemist on hädaolukorraga või kui naastakse laeva lähtesadamasse, või kui sanktsioonide komitee otsustab eelnevalt, et selline sisenemine on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul otstarbel kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016), 2321 (2016), 2356 (2017) või 2371 (2017) eesmärkidega. 7.   Käesoleva artikli lõikes 6 osutatud laevad, mis sanktsioonide komitee on kandnud loetellu kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2371 (2017) punktiga 6, on loetletud VI lisas.“

8)

Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Keelatud on registreerida laevu KRDVs, hankida laevale luba sõita KRDV lipu all või omada, liisida, käitada või kindlustada KRDV lipu all sõitvaid laevu või osutada neile klassifitseerimis-, sertifitseerimis- või seotud teenuseid, sealhulgas prahtida selliseid laevu.“

9)

Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 26a 1.   Liikmesriigid ei ületa pärast 5. augustit 2017 ühelgi päeval nende jurisdiktsioonis KRDV kodanikele välja antud ja 5. augustil 2017 kehtinud töölubade koguarvu. 2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee kiidab eelnevalt igal üksikjuhul eraldi heaks, et humanitaarabi kohaletoimetamiseks või mis tahes muul otstarbel kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013), 2270 (2016), 2321 (2016), 2356 (2017) või 2371 (2017) eesmärkidega on vaja võtta tööle rohkem KRDV kodanikke, kui liikmesriigi jurisdiktsioonis oli 5. augustil 2017 välja antud töölube.“

10)	Artikli 33 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Nõukogu rakendab I, IV ja VI lisa muudatusi ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsuste alusel.“

11)	IV lisa pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikli 18a lõikes 5 osutatud laevade loetelu“.

12)	Lisatakse järgmine lisa: „ VI LISA Artikli 18a lõikes 7 osutatud laevade loetelu “.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 141, 28.5.2016, lk 79.

---