Euroopa Liidu L 164/2019

LIIK

(FAO kolmetäheline kood)

Kokku (kg)

Esitusviis

Inspekteeritud valim

Alamõõduliste kalade %

20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 164/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/982,

5. juuni 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamislepinguga (edaspidi „GFCMi leping“) nähakse ette sobiv mitmepoolse koostöö raamistik, et edendada Vahemere ja Musta mere bioloogiliste ressursside arendamist, kaitsmist, otstarbekat majandamist ja parimat kasutamist sellises ulatuses, mida peetakse jätkusuutlikuks ning mis ei ohusta nimetatud varude püsimajäämist.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (3) sätestatud ühise kalanduspoliitika üks eesmärke on tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid pikas perspektiivis ökoloogiliselt jätkusuutlikud ning et neid juhitaks viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saamise ja toiduvarude parema kättesaadavuse eesmärkidega.

(3)	GFCMi lepingu osalised on liit ning Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia.

(4)	Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) soovitused on lepinguosalistele siduvad. Kuna liit on GFCMi lepingu osaline, on kõnealused soovitused liidule siduvad ning need tuleks liidu õiguses rakendada niivõrd, kui nende sisu ei ole veel liidu õigusega hõlmatud.

(5)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1343/2011 (4) on kehtestatud teatavad sätted, mis reguleerivad kalapüüki GFCMi lepingu piirkonnas. See on sobiv seadusandlik akt selliste GFCMi soovituste rakendamiseks, mille on vastu võtnud GFCM ja mille sisu ei ole veel liidu õigusega hõlmatud.

(6)

GFCM võttis 2015. aasta istungil vastu soovituse GFCM/39/2015/2 miinimumnõuete kehtestamise kohta põhjalähedaste kalavarude põhjatraaliga püügiks Sitsiilia väinas. Nende nõuete hulka kuuluvad tehnilised kaitsemeetmed roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) ja euroopa merluusi (Merluccius merluccius) jaoks. Osa nendest meetmetest sisalduvad juba nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 (5) III lisas, milles käsitletakse asjaomaste liikide varude kaitseks kehtestatud alammõõte. Soovituses 39/2015/2 sisalduvaid laevastiku haldamise meetmeid tuleks siiski rakendada liidu õiguses määruse (EL) nr 1343/2011 abil.

(7)

GFCM võttis 2015. aasta istungil vastu soovituse GFCM/39/2015/3 hariliku kammelja (Psetta maxima) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks võetavate meetmete kehtestamise kohta Mustal merel. Enamik neist meetmetest on juba sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/218 (6), nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2008 (7), nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 (8), määruses (EL) nr 1343/2011, määruses (EL) nr 1380/2013 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 (9). Liidu õigusaktid ei hõlma mitmeid soovituses 39/2015/3 esitatud laevastiku haldamise meetmeid, mis tuleks seetõttu liidu õiguses rakendada määrusega (EL) nr 1343/2011.

(8)	GFCM võttis 2015. aasta istungil vastu soovituse GFCM/39/2015/4 hariliku ogahai varude majandamise kohta Mustal merel, millega kehtestati asjaomase liigi varude kaitseks alammõõt.

(9)

GFCM võttis 2016. aasta istungil vastu soovituse GFCM/40/2016/4 Sitsiilia väinas (geograafilistes allpiirkondades 12–16) euroopa merluusi ja roosa süvahännaku püügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Mõned selle mitmeaastase majandamiskava elemendid on juba sätestatud rakendusmääruses (EL) 2017/218 ja määruses (EL) nr 1380/2013. Siiski ei hõlma liidu õigusaktid teatavaid soovituses 40/2016/4 toodud meetmeid ja seepärast tuleks need liidu õiguses rakendada määrusega (EL) nr 1343/2011.

(10)

GFCM võttis 2017. aasta istungil vastu soovituse GFCM/41/2017/2 besuugo varude majandamise kohta Alboráni merel (geograafilistes allpiirkondades 1, 2, 3) kaheaastasel üleminekuperioodil. Kõnealuse soovituse tegevuseesmärk on hoida besuugo kalastussuremuse määr kokkulepitud preventiivsete piirväärtuste piires ja saavutada võimalikult kiiresti maksimaalne jätkusuutlik saagikus või säilitada seda.

(11)	GFCM võttis 2017. aasta istungil vastu soovituse GFCM/41/2017/3 kalapüügipiirangutega piirkonna kehtestamise kohta Aadria mere Jabuka/Pomo süviku piirkonnas.

(12)

GFCM võttis 2017. aasta istungil vastu soovituse GFCM/41/2017/4 Mustal merel (geograafilises allpiirkonnas 29) hariliku kammelja püügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Soovituses on kehtestatud mitmed majandamis-, tehnilised, laevastikuga seotud ja kontrollimeetmed, mis kujutavad endast katseprojekti Mustal merel hariliku kammelja ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata püügi vastu võitlemiseks. Mõned mitmeaastase kava elemendid on juba sätestatud rakendusmääruses (EL) 2017/218, määruses (EÜ) nr 1005/2008, määruses (EÜ) nr 1224/2009, määruses (EL) nr 1343/2011 ja määruses (EL) nr 1380/2013 ning rakendusmääruses (EL) nr 404/2011. Siiski ei hõlma liidu õigusaktid teatavaid soovituses 41/2017/4 sisalduvaid meetmeid ja seepärast tuleks need liidu õiguses rakendada määrusega (EL) nr 1343/2011.

(13)	GFCM võttis 2017. aasta istungil vastu soovituse GFCM/41/2017/5 piirkondliku kohandatava majandamiskava kehtestamise kohta punakoralli kasutamiseks Vahemerel.

(14)

GFCM võttis 2017. aasta istungil vastu soovituse GFCM/41/2017/8 rahvusvahelise ühisinspekteerimise ja -järelevalve kava kohta riikide jurisdiktsioonist väljapoole jäävates vetes Sitsiilia väinas (geograafilistes allpiirkondades 12–16), milles liikmesriigid võivad otsustada osaleda. Ühise kalanduspoliitika järgimise tagamiseks on vastu võetud liidu õigusaktid, millega kehtestatakse kontrolli-, inspekteerimis- ja rakendamissüsteem, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 kehtestati globaalsel ja integreeritud käsitlusel põhinev liidu kontrolli-, inspekteerimis- ja rakendamissüsteem, mille abil tagada ühise kalanduspoliitika kõigi eeskirjade järgimine. Rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011 kehtestati määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 loodi ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Nimetatud määrustes on juba sätestatud paljud soovituses GFCM/41/2017/8 esitatud meetmed. Seepärast ei ole vaja neid meetmeid käesolevasse määrusesse lisada. Siiski ei hõlma liidu õigusaktid teatavaid nimetatud soovituses toodud meetmeid ja seepärast tuleks need liidu õiguses rakendada määrusega (EL) nr 1343/2011.

(15)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1343/2011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1343/2011 muutmine

Määrust (EL) nr 1343/2011 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevat määrust kohaldatakse liidu kalalaevade ja liikmesriikide kodanike igasuguse tööndusliku kalapüügiga ja vesiviljelusega seotud tegevuse, samuti käesolevas määruses sätestatud juhtudel harrastuskalapüügi suhtes GFCMi lepingu piirkonnas.“

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (*1) artiklis 4, määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 2 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (*2) artiklis 4 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22)."

(*2) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).“;"

lisatakse järgmised punktid:

„e) „puhvertsoon“– kalapüügipiirangutega piirkonda ümbritsev tsoon, mille eesmärk on ära hoida juhuslikku juurdepääsu sellele piirkonnale ja tugevdada selle kaitset;

f) „besuugo püük“– püügitegevus, mille puhul pardale jäetud või lossitud besuugo kogused ühe püügireisi kohta moodustavad üle 20 % saagi eluskaalust pärast sortimist.“

Artikli 9 järele lisatakse järgmine jagu:

„Ia jagu

Kalade oluliste elupaikade ja ohustatud mereökosüsteemide kaitseks loodud kalapüügipiirangutega piirkonnad

Artikkel 9a

Kalapüügipiirangutega piirkond Sitsiilia väinas

Põhjatraalnootadega kalapüük on keelatud järgmistes piirkondades:

kalapüügipiirangutega piirkond „East of Adventure Bank“ järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	37° 23,850′ N, 12° 30,072′ E

—	37° 23,884′ N, 12° 48,282′ E

—	37° 11,567′ N, 12° 48,305′ E

—	37° 11,532′ N, 12° 30,095′ E

kalapüügipiirangutega piirkond „West of Gela Basin“ järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	37° 12,040′ N, 13° 17,925′ E

—	37° 12,047′ N, 13° 36,170′ E

—	36° 59,725′ N, 13° 36,175′ E

—	36° 59,717′ N, 13° 17,930′ E

kalapüügipiirangutega piirkond „East of Malta Bank“ järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	36° 12,621′ N, 15° 13,338′ E

—	36° 12,621′ N, 15° 26,062′ E

—	35° 59,344′ N, 15° 26,062′ E

—	35° 59,344′ N, 15° 13,338′ E.

Artikkel 9b

Puhvertsoon Sitsiilia väinas

1. Artikli 9a lõikes 1 osutatud kalapüügipiirangutega piirkonna „East of Adventure Bank“ ümber luuakse järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud puhvertsoon:

—	37° 24,849′ N, 12° 28,814′ E

—	37° 24,888′ N, 12° 49,536′ E

—	37° 10,567′ N, 12° 49,559′ E

—	37° 10,528′ N, 12° 28,845′ E

2. Artikli 9a lõikes 2 osutatud kalapüügipiirangutega piirkonna „West of Gela Basin“ ümber luuakse järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud puhvertsoon:

—	37° 13,041′ N, 13° 16,672′ E

—	37° 13,049′ N, 13° 37,422′ E

—	36° 58,723′ N, 13° 37,424′ E

—	36° 58,715′ N, 13° 16,682′ E

3. Artikli 9a lõikes 3 osutatud kalapüügipiirangutega piirkonna „East of Malta Bank“ ümber luuakse järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud puhvertsoon:

—	36° 13,624′ N, 15° 12,102′ E

—	36° 13,624′ N, 15° 27,298′ E

—	35° 58,342′ N, 15° 27,294′ E

—	35° 58,342′ N, 15° 12,106′ E

4. Laevad, mis püüavad kala põhjatraalnootadega käesolevas artiklis osutatud puhvertsoonides, tagavad oma laevaseiresüsteemi signaalide jaoks asjakohase edastussageduse. Laevad, millele ei ole paigaldatud laevaseiresüsteemi ja mis soovivad püüda kala puhvertsoonis põhjatraalnootadega, peavad olema varustatud muu geolokatsioonisüsteemiga, mis võimaldab kontrolliasutustel nende tegevust jälgida.

Artikkel 9c

Püügipiirangud Aadria mere Jabuka/Pomo süviku piirkonnas

1. Harrastuspüük ning kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega on keelatud järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	43° 32,044′ N, 15° 16,501′ E

—	43° 05,452′ N, 14° 58,658′ E

—	43° 03,477′ N, 14° 54,982′ E

—	42° 50,450′ N, 15° 07,431′ E

—	42° 55,618′ N, 15° 18,194′ E

—	43° 17,436′ N, 15° 29,496′ E

—	43° 24,758′ N, 15° 33,215′ E

2. Igal aastal on 1. septembrist kuni 31. oktoobrini keelatud kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	43° 03,477′ N, 14° 54,982′ E

—	42° 49,811′ N, 14° 29,550′ E

—	42° 35,205′ N, 14° 59,611′ E

—	42° 49,668′ N, 15° 05,802′ E

—	42° 50,450′ N, 15° 07,431′ E

3. Igal aastal on 1. septembrist kuni 31. oktoobrini keelatud harrastuspüük ning kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	43° 17,436′ N, 15° 29,496′ E

—	43° 24,758′ N, 15° 33,215′ E

—	43° 20,345′ N, 15° 47,012′ E

—	43° 18,150′ N, 15° 51,362′ E

—	43° 13,984′ N, 15° 55,232′ E

—	43° 12,873′ N, 15° 52,761′ E

—	43° 13,494′ N, 15° 40,040′ E.

Artikkel 9d

Püügiloaga laevad Aadria mere Jabuka/Pomo süviku piirkonnas

1. Ilma et see piiraks artikli 9c lõigete 2 ja 3 kohaldamist, on töönduslik kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega lubatud üksnes nimetatud lõigetes osutatud piirkondades, kui laeval on eripüügiluba ja kui ta suudab tõendada, et ta on ajalooliselt tegelenud kalapüügiga asjaomastes piirkondades.

2. Artikli 9c lõikes 2 osutatud piirkonnas ei ole püügiloaga kalalaevadel lubatud püüda kala rohkem kui kahel püügipäeval nädalas. Traallaudadega pelaagilisi paarispüügi traale kasutavatel püügiloaga kalalaevadel ei ole lubatud püüda kala rohkem kui ühel püügipäeval nädalas.

3. Artikli 9c lõikes 3 osutatud piirkonnas on püügiloaga laevadel, kes püüavad kala põhjatraalnootadega, lubatud püüda kala üksnes laupäeval ja pühapäeval kl 5.00 kuni 22.00. Püügiloaga laevadel, kes püüavad kala põhjavõrkudega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega, on lubatud püüda kala esmaspäevast kl 5.00 kuni neljapäevani kl 22.00.

4. Laevadele, kellel on lubatud püüda kala artikli 9c lõigetes 2 ja 3 osutatud piirkondades käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kalapüügivahendiga, annab liikmesriik kalapüügiloa kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7.

5. Liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal hiljemalt aasta 31. märtsiks nimekirja laevadest, kellele nad on andnud lõikes 1 nimetatud püügiloa. Komisjon edastab GFCMi sekretariaadile hiljemalt iga aasta 30. aprilliks järgmiseks aastaks kehtestatud püügiloaga laevade nimekirja. Iga laeva kohta sisaldab nimekiri järgmist teavet:

a)	laeva nimi;

b)	laeva registrinumber;

c)	GFCMi kordumatu tunnus (riigi kolmetäheline ISO-kood + 9 numbrit, nt xxx000000001);

d)	eelmine nimi (kui neid on);

e)	eelmine lipuriik (kui neid on);

f)	varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui neid on);

g)	laeva rahvusvaheline raadiokutsung (kui see on olemas);

h)	laeva tüüp, kogupikkus ja brutotonnaaž (GT) ja/või brutoregistertonnaaž (GRT);

i)	omaniku (omanike) ja käitaja(te) nimi ja aadress;

j)	peamine püügivahend / peamised püügivahendid, mida kasutatakse kalapüügiks kalapüügipiirangutega piirkonnas;

k)	hooaeg, mil on lubatud kalapüügipiirangutega piirkonnas kala püüda;

l)	püügipäevade arv, mille jooksul on igal laeval lubatud kala püüda;

m)	määratud sadam.

6. Püügiloaga kalalaevad lossivad põhjalähedasi kalavarusid üksnes määratud sadamates. Selleks määrab iga asjaomane liikmesriik sadamad, kus on lubatud lossida Jabuka/Pomo süviku kalapüügipiirangutega piirkonnast püütud saaki. Nende sadamate nimekiri edastatakse GFCMi sekretariaadile ja komisjonile igal aastal 30. aprilliks.

7. Kalalaevad, kellel on lubatud püüda kala artikli 9c lõigetes 2 ja 3 osutatud piirkondades käesoleva artikli lõikes 1 osutatud püügivahendiga, peavad olema varustatud nõuetekohaselt toimiva laevaseiresüsteemi ja/või automaatse identifitseerimissüsteemiga; pardal või kasutuses olevad püügivahendid peavad olema enne püügioperatsioonide või navigeerimise alustamist nendes piirkondades nõuetekohaselt identifitseeritud, nummerdatud ja märgistatud.

8. Põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega varustatud püügiloata kalalaevadel on lubatud kalapüügipiirangutega piirkonnast läbi sõita üksnes juhul, kui nad hoiavad otsekurssi ja sõidavad püsikiirusel, mis ei ole väiksem kui seitse sõlme, ning nende pardal on aktiveeritud laevaseiresüsteem ja/või automaatne identifitseerimissüsteem ning nad ei ole hõivatud püügitegevusega.

Artikkel 9e

Keelupiirkonnad ja keeluajad Alboráni merel

1. Kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid arvestades võivad liikmesriigid kehtestada Alboráni merel (GFCMi geograafilised allpiirkonnad 1, 2 ja 3 vastavalt I lisale) ruumilisi ja/või ajalisi piiranguid, keelates või piirates püügitegevust, et kaitsta besuugo noorkalade ja/või kudekalade kogunemispiirkondi.

2. Liikmesriigid teevad kõnealused piirkonnad ja kohaldatavad piirangud GFCM sekretariaadile ja komisjonile teatavaks hiljemalt 11. jaanuariks 2020.“

II jaotise I peatükile lisatakse järgmine jagu:

„III jagu

Püügikeeluajad gabèsi lahes

Artikkel 11a

Püügikeeluajad Gabèsi lahes

Igal aastal on 1. juulist kuni 30. septembrini keelatud kalapüük põhjatraalvõrkudega GFCMi geograafilises allpiirkonnas 14 (I lisas määratletud Gabèsi laht) ranniku ja 200 m samasügavusjoone vahelisel alal.“

II jaotisse lisatakse järgmine peatükk:

„IIA PEATÜKK

Ajutine püügikeeld Mustal merel

Artikkel 14a

Püügikeeluaeg hariliku kammelja kudemisajal Mustal merel

1. Iga aasta aprillist kuni juunini kehtestab iga asjaomane liikmesriik Mustal merel vähemalt kahekuulise püügikeeluaja.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid ruumilisi/ajalisi piiranguid, millega võib püügitegevust keelata või piirata, et kaitsta hariliku kammelja noorkalade kogunemise piirkondi.“

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 16ca

Alade sulgemine punakoralli kaitseks kehtestatud ettevaatusabinõuna

1. Kui lõigetes 2 ja 3 osutatud punakoralli püügi piirmäära tase on saavutatud, keelavad liikmesriigid asjaomase piirkonna sulgemisega ajutiselt punakoralli korjamise.

2. Püügi piirmäära tase loetakse saavutatuks, kui alla 7-millimeetrise sarra läbimõõduga punakoralli kolooniad moodustavad üle 25 % kogusaagist, mis on korjatud teatavalt punakoralli madalikult konkreetsel aastal.

3. Kui korallimadalikke ei ole veel täpselt kindlaks määratud, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud püügi piirmäära ja alade sulgemist GFCMi statistiliste ruutude piires.

4. Liikmesriigid määravad lõikes 1 osutatud alade sulgemist käsitlevas otsuses kindlaks asjaomase geograafilise piirkonna, sulgemise kestuse ja kõnealuses piirkonnas keeluajal püüki reguleerivad tingimused.

5. Liikmesriigid, kes alad sulgevad, teatavad sellest viivitamata GFCMi sekretariaadile ja komisjonile.

Artikkel 16cb

Keelupiirkonnad ja -ajad

Liikmesriigid, kes tegelevad aktiivselt punakoralli korjamisega, kehtestavad kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal ja hiljemalt 11. jaanuaril 2020 punakoralli kaitseks täiendavad keelud.“

II jaotisse lisatakse IV peatüki järele järgmine peatükk:

„IVA PEATÜKK

Mustal merel hariliku ogahai varude kaitseks kehtestatud alammõõt

Artikkel 16da

Mustal merel hariliku ogahai varude kaitseks kehtestatud alammõõt

Vähem kui 90 cm pikkusi hariliku ogahai isendeid on keelatud pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa või müügiks välja panna või pakkuda. Selliste hariliku ogahai isendite juhupüügi korral tuleb nad võimalust mööda viivitamatult elusalt ja vigastamatult vabadusse lasta. Laevakaptenid kannavad hariliku ogahai juhupüügi, vabaks laskmise ja/või merre tagasiheitmise juhtumid püügipäevikusse. Liikmesriigid esitavad selle teabe teaduslikule nõuandekomiteele edastatavates aastaaruannetes ja GFCMi andmekogumissüsteemi kaudu GFCMile ja komisjonile.“

Lisatakse järgmine jaotis:

„IIA JAOTIS

PÜÜGIVÕIMSUS JA KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 16m

Punakoralli püügi piirnormid

Iga liikmesriik võib kehtestada Vahemerel punakoralli jaoks individuaalse päevase ja/või aastase püügi piirnormide süsteemi.

Artikkel 16n

Kalalaevastiku püügivõimsus või püügikoormus seoses Alboráni mere besuugoga

Liikmesriigid peavad hiljemalt 2020. aastal hoidma kalalaevastiku püügivõimsuse või püügikoormuse tasemel, mida on viimastel aastatel lubatud ja kasutatud Alboráni mere besuugo püügi puhul (I lisas määratletud GFCMi geograafilised allpiirkonnad 1, 2 ja 3).“

9)	Artikkel 17a jäetakse välja.

10)

III jaotisse lisatakse järgmised peatükid:

„III PEATÜKK

Kontroll koralli püügi üle

Artikkel 22a

Punakoralli püügiload

1. Laevadel või kaluritel, kellel on lubatud Vahemeres punakoralli korjata, peab olema kehtiv luba, milles täpsustatakse tehnilised tingimused, mille alusel võib korjamist teostada.

2. Lõikes 1 osutatud loa puudumisel on keelatud punakoralli korjata, pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa või müügiks välja panna või pakkuda.

3. Liikmesriigid peavad lõikes 1 osutatud lubade ajakohastatud registrit ning saadavad komisjonile igal aastal 31. märtsiks nende laevade nimekirja, kellele on lõikes 1 osutatud load välja antud. Komisjon edastab selle nimekirja igal aastal hiljemalt 30. aprilliks GFCMi sekretariaadile. Nimekiri sisaldab iga laeva kohta järgmist teavet:

a)	laeva nimi;

b)	laeva registrinumber (lepinguosalise määratud kood);

c)	GFCMi registreerimisnumber (riigi kolmetäheline ISO-kood + 9 numbrit, nt xxx000000001);

d)	registreerimissadam (sadama täisnimi);

e)	eelmine nimi (kui neid on);

f)	eelmine lipuriik (kui neid on);

g)	varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui neid on);

h)	laeva rahvusvaheline raadiokutsung (kui see on olemas);

i)	laevaseiresüsteemi või muude laeva asukohta tuvastavate seadmete olemasolu (JAH/EI);

j)	laeva tüüp, kogupikkus ja brutotonnaaž (GT) ja/või brutoregistertonnaaž (GRT) ning mootori võimsus kilovattides;

k)	vaatleja(te) pardale võtmiseks vajaliku ohutus- ja turvavarustuse olemasolu (JAH/EI);

l)	ajavahemik, mil punakoralli korjamine on lubatud;

m)	piirkonnad, kus punakoralli korjamine on lubatud: GFCMi geograafilised allpiirkonnad ja GFCMi statistilise ruudustiku ruudud;

n)	osalemine riiklike/rahvusvaheliste teadusasutuste juhitavates uurimisprogrammides (JAH/EI; kirjeldada).

4. Liikmesriigid ei suurenda lubade arvu enne, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et punakoralli populatsiooni seisund on hea.

Artikkel 22b

Punakoralli saagi registreerimine

1. Kalurid või nende laevade kaptenid, kellel on lubatud punakoralli korjata, registreerivad saagi eluskaaluna ja võimaluse korral kolooniate arvu pärast püügioperatsioone või ühepäevaste püügireiside korral hiljemalt siis, kui saak sadamas lossitakse.

2. Kalalaevad, kellel on lubatud punakoralli korjata, peavad pardal püügipäevikut, kus registreeritakse iga päev punakorallisaak olenemata selle eluskaalust ja kalasaak püügipiirkondade ja sügavuste kaupa, samuti võimaluse korral püügipäevade ja sukeldumiste arv. See teave edastatakse pädevatele siseriiklikele asutustele määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 22c

Etteteatamine punakoralli puhul

Kahe kuni nelja tunni jooksul enne sadamasse saabumise kavandatud aega edastavad kalalaevade kaptenid või nende esindajad pädevatele asutustele järgmise teabe:

a)	sadamasse saabumise kavandatud aeg;

b)	kalalaeva pardatähis ja nimi;

c)	pardal hoitava punakoralli hinnanguline kogus eluskaaluna ja võimaluse korral kolooniate arv;

d)	teave geograafilise piirkonna kohta, kust saak korjati.

Artikkel 22d

Punakoralli lossimiseks määratud sadamad

Loa saanud kalurid või kalalaevad lossivad punakoralli saaki üksnes määratud sadamates. Selleks määravad liikmesriigid sadamad, kus on lubatud punakoralli lossida, ja edastavad kõnealuste määratud sadamate nimekirja GFCMi sekretariaadile ja komisjonile igal aastal hiljemalt 30. aprilliks, välja arvatud juhul, kui juba varem teatatud määratud sadamad ei ole muutunud.

Artikkel 22e

Punakoralli lossimise kontroll

Iga liikmesriik kehtestab riskianalüüsil põhineva kontrolliprogrammi eelkõige lossimise kontrollimiseks ja püügipäeviku kinnitamiseks.

Artikkel 22f

Punakoralli ümberlaadimine

Punakoralli ümberlaadimine merel on keelatud.

Artikkel 22g

Teadusteave punakoralli kohta

Liikmesriigid, kelle kalalaevastikud tegelevad punakoralli korjamisega, tagavad nõuetekohaselt kehtestatud mehhanismi püügi ja saagi asjakohaseks teaduslikuks seireks, et GFCMi teaduslik nõuandekomitee saaks anda kirjeldavat teavet ja nõuandeid vähemalt järgmise kohta:

a)	kasutatud püügikoormus (nt sukeldumiste arv nädalas) ja üldised püügi piirmäärad kohaliku, riigi või riigiülese tasandi varude lõikes;

b)	kaitse ja majandamise piirväärtused piirkondliku majandamiskava parandamiseks kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja madala varude hävimise riski eesmärgiga;

c)	alternatiivsete majandamisstsenaariumide bioloogiline ja sotsiaal-majanduslik mõju, sealhulgas sisendite/väljundite kontroll ja/või tehnilised meetmed vastavalt GFCMi lepingu osaliste kavandatule;

d)	keeluajad ja -piirkonnad, mis võidakse kehtestada püügipiirkondade jätkusuutlikkuse säilitamiseks.

IV peatükk

Teatavate GFCMi geograafiliste allpiirkondadega seotud kontrollimeetmed

1. jagu

Besuugo püügi kontroll Alboráni merel

Artikkel 22h

Besuugo päevasest püügist ja kaaspüügist teatamine

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid mehhanismi, tagamaks et teatatakse kõigist besuugo päevastest töönduslikest püükidest ja kaaspüükidest Alboráni merel (I lisas määratletud GFCMi geograafilised allpiirkonnad 1, 2 ja 3). Harrastuskalapüügi puhul püüavad liikmesriigid kõnealuse liigi püügi registreerida või esitavad selle hinnangulise suuruse.

Artikkel 22i

Kalapüügiload ja kalapüük

1. Liikmesriigid loovad selliste kalalaevade registri, millel on lubatud pardal hoida või lossida Alboráni merel püütud besuugo koguseid, mis moodustavad üle 20 % iga püügireisi sorditud saagi eluskaalust. Registrit hallatakse ja ajakohastatakse.

2. Besuugot püüdvatel kalalaevadel on lubatud tegeleda üksnes sellise püügitegevusega, mis on märgitud pädeva asutuse väljastatud kehtivale püügiloale, milles näidatakse ära sellise tegevuse tehnilised tingimused. Luba peab sisaldama VIII lisas esitatud andmeid.

3. Liikmesriigid

edastavad komisjonile igal aastal hiljemalt 31. jaanuariks nimekirja tegutsevatest laevadest, kellele on välja antud luba käimasolevaks või järgmis(t)eks aasta(te)ks. Komisjon edastab selle nimekirja igal aastal veebruari lõpuks GFCMi sekretariaadile. Nimekiri peab sisaldama VIII lisas esitatud andmeid;

edastavad komisjonile ja GFCMi sekretariaadile igal aastal novembri lõpuks alates 30. novembrist 2018 ja hiljemalt 30. novembrist 2020 lõikes 1 osutatud laevade püügitegevuse aruande kokkuvõtlikul kujul, sealhulgas vähemalt järgmise teabe:

i)	püügipäevade arv,

ii)	püügipiirkond,

iii)	besuugo saak.

4. Kõik üle 12-meetrise kogupikkusega laevad, millel on lubatud püüda besuugot, peavad olema varustatud laevaseiresüsteemiga või muu geolokatsioonisüsteemiga, mis võimaldab kontrolliasutustel nende tegevust jälgida.

Artikkel 22j

Teaduslik seire

Liikmesriigid, kelle kalalaevastikud püüavad besuugot, tagavad nõuetekohaselt kehtestatud mehhanismi püügi ja saagi asjakohaseks seireks, et GFCMi teaduslik nõuandekomitee saaks anda kirjeldavat teavet ja nõuandeid vähemalt järgmise kohta:

a)	kalapüügivahendi omadused, muu hulgas õngejada ja seisevvõrgu maksimaalne pikkus ning konksude arv, tüüp ja suurus;

b)	kasutatud püügikoormus (nt püügipäevade arv nädalas) ja üldine püügi piirmäär tööndusliku püügiga tegelevate kalalaevastike kaupa; esitada tuleks ka harrastuskalapüügi saagi hinnangulised andmed;

c)	kaitse ja majandamise piirväärtused säästva kalapüügiga seotud mitmeaastaste majandamiskavade kehtestamiseks kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja madala varude hävimise riski eesmärgiga;

d)	alternatiivsete majandamisstsenaariumide sotsiaal-majanduslik mõju, sealhulgas sisendite/väljundite kontroll ja/või tehnilised meetmed, nagu on kindlaks määranud GFCM ja/või lepinguosalised;

e)	keelupiirkonnad/-ajad, mis võidakse kehtestada püügipiirkondade jätkusuutlikkuse säilitamiseks;

f)	harrastuskalapüügi võimalik mõju besuugovaru(de) seisundile.

II jagu

Sitsiilia väin

Artikkel 22k

Load põhjalähedaste kalavarude põhjatraaliga püügiks Sitsiilia väinas

1. Laevadel, kes püüavad põhjatraaliga Sitsiilia väinas (I lisas määratletud GFCMi geograafilised allpiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16) põhjalähedasi kalavarusid, on lubatud tegelda üksnes eriotstarbelise püügitegevusega, mis on märgitud pädeva asutuse väljastatud kehtivale püügiloale, milles on ära näidatud sellise tegevuse tehnilised tingimused.

2. Lõikes 1 osutatud kalapüügiload peavad lisaks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 (*3) I lisas määratletud andmetele sisaldama ka järgmisi andmeid:

a)	GFCMi registreerimisnumber;

b)	eelmine nimi (kui neid on);

c)	eelmine lipuriik (kui neid on);

d)	varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui neid on).

3. Liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal 31. oktoobriks nimekirja laevadest, millele nad on andnud lõikes 1 nimetatud püügiloa. Komisjon edastab selle nimekirja igal aastal hiljemalt 30. novembriks tema määratud asutusele ja GFCMi sekretariaadile.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja GFCMi sekretariaadile igal aastal hiljemalt 31. augustiks lõikes 1 osutatud laevade püügitegevuse aruande kokkuvõtlikul kujul, sealhulgas vähemalt järgmise teabe:

i)	püügipäevade arv,

ii)	püügipiirkond ja

iii)	euroopa merluusi ja roosa süvahännaku saak.

Artikkel 22l

Määratud sadamad

1. Iga asjaomane liikmesriik määrab vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 43 lõikele 5 lossimissadamad, kus võib lossida Sitsiilia väinas püütud euroopa merluusi ja roosat süvahännakut. Liikmesriigid edastavad määratud lossimissadamate nimekirja GFCMi sekretariaadile ja komisjonile hiljemalt 30. novembriks 2018. Kõigist nimekirja hilisematest muudatustest teatatakse viivitamata GFCMi sekretariaadile ja komisjonile.

2. Sitsiilia väinas püütud euroopa merluusi ja roosa süvahännaku mis tahes koguseid on keelatud lossida või kalalaevadelt ümber laadida mujal kui liikmesriikide määratud lossimissadamates.

Artikkel 22m

Rahvusvaheline ühisinspekteerimis- ja -järelevalvekava

1. Liikmesriigid võivad korraldada inspekteerimist ja järelevalvet rahvusvahelise ühisinspekteerimis- ja järelevalvekava (edaspidi „kava“) raames; kavaga on hõlmatud riikide jurisdiktsioonist väljapoole jäävad veed I lisas määratletud GFCMi geograafilistes allpiirkondades 12, 13, 14, 15 ja 16 (edaspidi „inspekteerimis- ja järelevalvepiirkond“).

2. Liikmesriigid võivad vastavalt kavale inspektoreid ja inspekteerimisvahendeid määrata ja inspekteerimisi läbi viia. Komisjon või tema määratud asutus võib samuti kava rakendamiseks inspektoreid määrata.

3. Komisjon või tema määratud asutus koordineerib liidu kontrolli- ja järelevalvetegevust ning koostab igal aastal asjaomaste liikmesriikidega kooskõlastatult kavast tulenevate liidu kohustuste täitmiseks ühise rakenduskava. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nende kavade elluviimist, eriti seoses vajalike inim- ja materiaalsete ressursside ning nende rakendamise tähtaegade ja piirkondadega.

4. Iga liikmesriik edastab igal aastal hiljemalt 31. oktoobriks komisjonile või tema määratud asutusele nende inspektorite nimekirja, kellel on lubatud teostada lõikes 1 osutatud piirkonnas inspekteerimisi ja järelevalvet, samuti nende inspekteerimise ja järelevalve jaoks kasutatavate laevade ja õhusõidukite nimed, mille nad plaanivad järgmiseks aastaks kava täitmiseks määrata. Komisjon või tema määratud asutus saadab selle teabe GFCMi sekretariaadile igal aastal 1. detsembriks või võimalikult aegsasti enne inspekteerimiste alustamist.

5. Kava raames tegutsevatel inspektoritel peavad olema pädevate asutuste väljaantud GFCMi inspektori kaardid, mis peavad vastama IV lisas esitatud vormile.

6. Kava kohaselt pardalemineku ja inspekteerimise ülesandeid täitvad laevad heiskavad V lisas kirjeldatud erilipu või -vimpli.

7. Iga liikmesriik tagab, et iga lõikes 1 osutatud piirkonnas tegutsev inspekteerimisalus, millel on õigus tema lipu alla sõita, peab võimaluse korral iga päev turvalist sidet kõigi teiste selles piirkonnas tegutsevate inspekteerimisalustega, et vahetada tegevuse kooskõlastamiseks vajalikku teavet.

8. Iga lõikes 1 osutatud piirkonnas inspekteerimise või järelevalvega tegelev liikmesriik esitab igale piirkonda sisenevale inspekteerimisalusele VII lisa kohaselt koostatud loetelu eelnenud 10 päeva jooksul tehtud vaatlustest, pardaleminekutest ja inspekteerimistest, sealhulgas kuupäevad, koordinaadid ja muu asjakohase teabe.

Artikkel 22n

Inspekteerimise korraldamine

1. Kava täitmiseks määratud inspektorid:

a)	teatavad enne pardaleminekut kalalaevale inspekteerimislaeva nime;

b)	heiskavad inspekteerimislaeval ja inspekteeritaval laeval V lisas kirjeldatud vimpli;

c)	piiravad inspekteerimismeeskondade suuruse kõige enam kolme inspektoriga.

2. Kalalaeva pardale minnes esitavad inspektorid selle kaptenile IV lisas kirjeldatud isikutunnistuse. Inspekteerimine toimub ühes GFCMi ametlikus keeles ja võimaluse korral keeles, mida räägib kalalaeva kapten.

3. Inspektorid koostavad inspekteerimisaruande vastavalt VI lisas esitatud vormile.

4. Inspektorid allkirjastavad aruande laeva kapteni juuresolekul; kaptenil on õigus lisada aruandesse kõik tema arvates sobivad tähelepanekud ja ta peab samuti aruande allkirjastama.

5. Aruande koopiad antakse laeva kaptenile ja inspekteerimismeeskonna ametiasutustele, kes edastavad koopiad inspekteeritud laeva lipuriigi ametiasutustele ning komisjonile ja/või tema määratud asutusele. Komisjon edastab aruande koopia GFCMi sekretariaadile.

6. Inspekteerimismeeskonna suuruse ja inspekteerimise kestuse määrab kindlaks inspekteerimislaeva kapten, võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid.

Artikkel 22o

Rikkumised

1. Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse rikkumisteks järgmised tegevused:

a)	määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 lõike 1 punktides a, b, c, e, f, g ja h osutatud tegevused,

b)	laevaseire satelliitsüsteemi häirimine ning

c)	tegutsemine ilma laevaseiresüsteemita.

2. Kui inspektorid avastavad kalalaeva pardale minekul või inspekteerimisel rikkumise, teatavad inspekteerimislaeva lipuliikmesriigi ametiasutused sellest viivitamata komisjonile või tema määratud asutusele, kes omakorda teatab sellest inspekteeritud kalalaeva lipuriigile nii otse kui ka GFCMi sekretariaadi kaudu. Lisaks teavitavad nad kõiki teadaolevalt lähikonnas viibivaid asjaomase kalalaeva lipuriigi inspekteerimislaevu.

3. Laeva lipuliikmesriik tagab, et pärast inspekteerimist, mille käigus rikkumine avastati, lõpetab asjaomane kalalaev igasuguse püügitegevuse. Lipuliikmesriik nõuab, et asjaomane kalalaev suunduks 72 tunni jooksul lipuliikmesriigi määratud sadamasse, kus algatatakse uurimine.

4. Kui inspekteerimise käigus avastatakse rikkumine, teatatakse lipuliikmesriigi võetud meetmetest ja järelmeetmetest komisjonile või tema määratud asutusele. Komisjon või tema määratud asutus teatab võetud meetmetest ja järelmeetmetest GFCMi sekretariaadile.

5. Liikmesriikide ametiasutused rakendavad artikli 22n lõikes 3 osutatud inspekteerimisaruannete ja dokumente kontrollinud inspektorite avalduste alusel meetmeid samal viisil, nagu nad teevad seda riiklike inspektorite esitatud aruannete ja avalduste puhul.

III jagu

Must meri

Artikkel 22p

Meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Mustal merel

1. Iga liikmesriik saadab igal aastal 20. jaanuariks komisjonile tavapärase andmeedastussüsteemi abil nimekirja põhjanakkevõrke kasutavatest laevadest, kellel on lubatud püüda Mustal merel (I lisas määratletud GFCMi geograafiline allpiirkond 29) harilikku kammeljat. Komisjon edastab selle teabe GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. jaanuariks.

2. Lõikes 1 osutatud nimekiri peab lisaks määruse (EL) 2017/218 I lisas esitatud andmetele sisaldama ka järgmisi andmeid:

a)	GFCMi registreerimisnumber;

b)	eelmine nimi (kui neid on);

c)	eelmine lipuriik (kui neid on);

d)	varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui neid on);

e)	peamised sihtliigid;

f)	peamine püügivahend / peamised püügivahendid, mida kasutatakse hariliku kammelja püügiks, laevastiku segment ja tegevusüksus vastavalt III lisa C osas esitatud statistilise maatriksi ülesandele 1;

g)	ajavahemik, mille jooksul on lubatud püüda nakkevõrguga või muu hariliku kammelja püügiks sobiva vahendiga (kui selleks on luba).

3. Liikmesriigid annavad GFCMi taotluse korral teavet kalalaevade kohta, kellel on lubatud kõnealusel ajavahemikul kala püüda. Eelkõige teatavad liikmesriigid asjaomaste kalalaevade nimed, nende pardatähised ja nendele eraldatud kalapüügivõimalused.

4. Merelt leitud hariliku kammelja püügiks kasutatud märgistamata mahajäetud nakkevõrkude kokkukogumine on rannikuäärsete liikmesriikide pädevate asutuste ülesanne. Seejärel hoitakse neid võrke seni, kuni nende omanik on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, või hävitatakse, kui omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

5. Iga asjaomane liikmesriik määrab vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 43 lõikele 5 lossimiskohad, kus Mustal merel püütud harilikku kammeljat lossitakse ja ümber laaditakse. Selliste kohtade nimekiri edastatakse GFCMi sekretariaadile ja komisjonile igal aastal hiljemalt 30. novembriks.

6. Mustal merel püütud hariliku kammelja mis tahes koguste lossimine või ümberlaadimine kalalaevadelt mujal kui lõikes 5 osutatud kohtades on keelatud.

Artikkel 22q

Hariliku kammelja püügi seire, kontroll ja järelevalve Mustal merel

1. Liikmesriigid kehtestavad riiklikud seire-, kontrolli- ja järelevalvekavad (edaspidi „riiklikud kavad“), et kohaldada artikli 22p sätteid, tagades muu hulgas igakuise püügi ja/või püügikoormuse nõuetekohase ja täpse seire ja registreerimise.

2. Riiklikud kavad peavad sisaldama järgmisi elemente:

a)	kontrollivahendite selge määratlus koos riiklike kavade rakendamiseks kättesaadavate inim-, tehniliste ja rahaliste ressursside kirjeldusega;

b)	inspekteerimisstrateegia (sh inspekteerimisprotokollide) selge määratlus, keskendudes kalalaevadele, kes püüavad tõenäoliselt harilikku kammeljat ja kaasnevaid liike;

c)	turgude ja transpordi kontrolli käsitlevad tegevuskavad;

d)	inspekteerimisülesannete ja -menetluste määratlus, sealhulgas proovivõtustrateegia, mida kohaldatakse saagi kaalumise kontrollimiseks esmamüügi korral, ja proovivõtustrateegia nende laevade puhul, kelle suhtes ei kohaldata püügipäeviku/lossimisdeklaratsiooni eeskirju;

inspektoritele, tootjaorganisatsioonidele ja kaluritele mõeldud selgitavad juhised eeskirjade kohta, mis kehtivad kalapüügil, mille käigus võidakse püüda harilikku kammeljat, sealhulgas:

i)	dokumentide, sealhulgas inspekteerimisaruannete, püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide, lossimis- ja üleandmisdeklaratsioonide, transpordidokumentide ja müügiteatiste täitmise eeskirjad;

ii)	kehtivad tehnilised meetmed, sealhulgas võrgusilma suurus ja/või võrgu mõõdud, saagi alammõõt, ajutised piirangud;

iii)	proovivõtustrateegiad;

iv)	ristkontrolli mehhanism;

f)	riiklike inspektorite koolitamine II lisas osutatud ülesannete täitmise eesmärgil.

3. Liikmesriigid esitavad igal aastal hiljemalt 20. jaanuariks komisjonile või tema määratud asutusele riiklikud kavad. Komisjon või tema määratud asutus edastab need kavad igal aastal hiljemalt 31. jaanuariks GFCMi sekretariaadile.

Artikkel 22r

Hariliku kammelja püügi teaduslik seire Mustal mere

Liikmesriigid edastavad teaduslikule nõuandekomiteele ja komisjonile igal aastal hiljemalt 30. novembriks kogu lisateabe, et toetada hariliku kammelja püügi teaduslikku seiret Mustal merel.

(*3) Komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 9.2.2017, lk 9).“"

11)

Artiklit 23a muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	andmed artiklis 22b osutatud punakoralli kohta ja“;

lisatakse järgmine lõige:

„8. Iga liikmesriik esitab GFCMi sekretariaadile ja komisjonile igal aastal 30. juuniks üksikasjaliku aruande oma punakoralli püügi kohta. See aruanne sisaldab vähemalt teavet kogupüügi ja püügipiirkondade kohta ning võimaluse korral sukeldumiste arvu ja keskmist saaki ühe sukeldumise kohta.“

12)	Lisatakse IV, V, VI, VII ja VIII lisa käesoleva määruse lisas sätestatud kujul.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. juuni 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 283, 10.8.2018, lk 95.

(2) Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. mai 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(5) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(6) Komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/218 liidu kalalaevastiku registri kohta (ELT L 34, 9.2.2017, lk 9).

(7) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(8) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(9) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

LISA

Määrusele (EL) nr 1343/2011 lisatakse järgmised lisad.

„IV LISA

GFCMi INSPEKTORI ISIKUTUNNISTUSE NÄIDIS

Vahemere üldine kalanduskomisjon				GFCM
	GFCM		Selle inspektori isikutunnistuse omanik on GFCMi inspektor, kes on ametisse nimetatud Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) rahvusvahelise ühisinspekteerimis- ja järelevalvekava tingimuste alusel ning kellel on volitused tegutseda GFCMi eeskirjade alusel.
INSPEKTORI ISIKUTUNNISTUS
Foto	Lepinguosaline
	Inspektori nimi:
	Kaardi nr		…… Väljaandev asutus	…… Inspektor
	Koostamise kuupäev:	Kehtib viis aastat

„V LISA

GFCMi INSPEKTSIOONI VIMPLI NÄIDIS

„VI LISA

GFCMi INSPEKTEERIMISARUANNE

1. INSPEKTOR(ID)

Nimi … Lepinguosaline … GFCMi isikutunnistuse number …

2. LAEV, MILLEL INSPEKTOR(ID) ASUB (ASUVAD)

2.1

Nimi ja registrinumber …

2.2

Lipuriik …

3. TEAVE INSPEKTEERITAVA LAEVA KOHTA

3.1

Nimi ja registrinumber …

3.2

Lipuriik …

3.3

Kapten (nimi ja aadress) …

3.4

Laeva omanik (nimi ja aadress) …

3.5

GFCMi registri number …

3.6

Laeva tüüp …

4. ASUKOHT

4.1

Inspekteeriva laeva kapteni poolt kindlaks tehtud asukoht kl … UTC Laiuskraad … Pikkuskraad …

4.2

Kalalaeva kapteni poolt kindlaks tehtud asukoht kl … UTC Laiuskraad … Pikkuskraad …

5. INSPEKTEERIMISE ALGUSE JA LÕPU KUUPÄEV JA KELLAAEG

5.1

Kuupäev … Pardaletuleku kellaaeg … UTC – Lahkumise aeg … UTC

6. PARDAL OLEVATE PÜÜGIVAHENDITE LIIK

Traallaudadega põhjatraal – OTB
Traallaudadega pelaagiline traal – OTM
Krevetitraal – TBS
Seinnoot – PS
Ankurdatud nakkevõrgud (kinnitatud) – GNS
Põhjaõngejadad – LLS
Harrastuspüügivahendid – RG
Muu (täpsustada)

7. VÕRGUSILMA SUURUS – MILLIMEETRITES

7.1

Lubatud võrgusilma suurus: … mm

7.2

Keskmise võrgusilma suuruse mõõtmise tulemus: … mm

7.3

Rikkumine: JAH  – EI  … Kui JAH, siis viide õigusnormile:

8. PARDAL OLEVA SAAGI INSPEKTEERIMINE

8.1 Pardal oleva saagi inspekteerimise tulemused:

8.2 Rikkumine: JAH  – EI  … Kui JAH, siis viide õigusnormile:

9. PARDAL OLEVATE DOKUMENTIDE JA LAEVASEIRESÜSTEEMI INSPEKTEERIMINE

9.1

Püügipäevik: JAH  – EI 

9.2

Rikkumine: JAH  – EI  … Kui JAH, siis viide õigusnormile:

9.3

Püügilitsents: JAH  – EI 

9.4

Rikkumine: JAH  – EI  … Kui JAH, siis viide õigusnormile:

9.5

Eripüügiluba: JAH  – EI 

9.6

Rikkumine: JAH  – EI  … Kui JAH, siis viide õigusnormile:

9.7

Laevaseiresüsteem: JAH  – EI  …töökorras: JAH  – EI 

9.8

Rikkumine: JAH  – EI  … Kui JAH, siis viide õigusnormile:

10. RIKKUMISTE NIMEKIRI



Kalapüük ilma lepinguosalise lipuriigi väljaantud litsentsi või loata – viide õigusnormile:



GFCMi aruandlusnõuete kohaste püügiandmete ja püügiga seotud andmete kohta piisava arvestuse pidamata jätmine või selliste püügi- ja/või püügiga seotud andmete kohta valeandmete esitamine – viide õigusnormile:



Kalapüük keelualal – viide õigusnormile:



Kalapüük keeluajal – viide õigusnormile:



Keelatud püügivahendite kasutamine – viide õigusnormile:



Kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või tahtlik varjamine – viide õigusnormile:



Rikkumise uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine – viide õigusnormile:



Arvukad rikkumised, mis üheskoos moodustavad GFCMi eeskirjade kohaselt kehtivate meetmete tõsise eiramise.



Volitatud inspektori solvamine, talle vastu hakkamine, hirmutamine, seksuaalne ahistamine, sekkumine tema töösse või selle põhjuseta takistamine või viivitamine.



Laevaseire satelliitsüsteemide häirimine ja/või ilma laevaseiresüsteemita töötamine – viide õigusnormile:

11. PARDAL KOPEERITUD DOKUMENTIDE NIMEKIRI

……

12. LAEVA KAPTENI MÄRKUSED JA ALLKIRI

……

Kapteni allkiri: …

13. INSPEKTORI(TE) MÄRKUSED JA ALLKIRI (ALLKIRJAD):

……

Inspektori(te) allkiri (allkirjad): …

„VII LISA

GFCMi VAATLUSARUANNE

Vaatluste kuupäev: ……/……/…… Kellaaeg: … UTC

Vaadeldud laeva asukoht:

Laiuskraad … – Pikkuskraad …

Kurss: … – Kiirus …

Vaadeldud laeva nimi:

Vaadeldud laeva lipuriik:

Pardanumber/-tähis:

Laeva tüüp:



Kalalaev



Kaubalaev

	Külmutuslaev

	Muu (täpsustada)

Rahvusvaheline raadiokutsung:

IMO number (kui on olemas):

10.

Tegevus(ed):



Kalapüük

	Navigeerimine



Triivpüük

	Ümberlaadimine

11.

Raadioside:  JAH –  EI

12.

Vaadeldud laeva kapteni nimi ja kodakondsus: …

13.

Vaadeldud laeva pardal olevate inimeste arv: …

14.

Vaadeldud laeva pardal olev saak: …

15.

Teabe koguja:

Inspektori nimi:

Lepinguosaline:

GFCMi isikutunnistuse number:

Patrull-laeva nimi:

„VIII LISA

BESUUGOT PÜÜDVATE LAEVADE NIMEKIRJA KANTAVAD ANDMED

Artiklis 22i osutatud nimekiri sisaldab iga laeva kohta järgmist teavet:

—	laeva nimi;

—	laeva registrinumber (lepinguosaliste määratud kood);

—	GFCMi registreerimisnumber (riigi kolmetäheline ISO-kood + 9 numbrit, nt xxx000000001);

—	registreerimissadam (sadama täisnimi);

—	eelmine nimi (kui neid on);

—	eelmine lipuriik (kui neid on);

—	varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui neid on);

—	rahvusvaheline raadiokutsung (kui on);

—	laevaseiresüsteem (JAH/EI);

—	laeva tüüp, kogupikkus ja brutotonnaaž (GT) ja/või brutoregistertonnaaž (GRT) ning mootori võimsus kilovattides;

—	omaniku (omanike) ja käitaja(te) nimi ja aadress;

—	peamine püügivahend / peamised püügivahendid, mida kasutatakse besuugo püügiks ning laevastiku segment ja tegevusüksus vastavalt andmete kogumise võrdlusraamistikule (DCRF);

—	hooaeg, mil on lubatud besuugot püüda.

“

20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 164/23

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/983

5. juuni 2019,

millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti b koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

17. novembril 2017 Göteborgis õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba (3) elluviimine on ühine poliitiline kohustus ja vastutus. Euroopa sotsiaalõiguste samba 10. põhimõttes on sätestatud, et töötajatel on õigus tervislikule, ohutule ja hästi kohandatud töökeskkonnale. Töötajate õigus töötervishoiu ja tööohutuse kaitse kõrgele tasemele töökohal ja nende kutsetegevusele kohandatud töökeskkonnale hõlmab ka kaitset kantserogeenide ja mutageenide eest töökohal, olenemata töösuhte või kokkupuute kestusest.

(2)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige artiklis 2 sätestatud õigust elule ja artiklis 31 sätestatud õigust headele ja õiglastele töötingimustele.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ (4) eesmärk on kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust ähvardavate ohtude eest, mis tulenevad kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest töökohal. Nimetatud direktiivis on üldiste põhimõtete raamistiku abil ette nähtud kaitse ühtlane tase kantserogeenide ja mutageenidega seotud ohtude eest, et võimaldada liikmesriikidel tagada miinimumnõuete järjekindel kohaldamine. Kõnealuste miinimumnõuete eesmärk on kaitsta töötajaid liidu tasandil, panustada töötajate kaitse tasemete erinevuste vähendamisse kõikjal liidus ning tagada võrdsed tingimused. Ohtlike ainete siduvad piirnormid töökeskkonnas on direktiiviga 2004/37/EÜ kehtestatud töötajate kaitse üldise korra olulised elemendid. Kõnealused piirnormid peavad olema tõenduspõhised, proportsionaalsed ja mõõdetavad ning need peaksid olema kehtestatud kättesaadava teabe, sealhulgas viimaste teaduslike ja tehniliste andmete, rakendamise ja nõuetele vastavusega seotud majandusliku teostatavuse, sotsiaal-majandusliku mõju põhjaliku hindamise ning töökeskkonnas kokkupuute mõõtmise protokollide ja meetodite põhjal. Liikmesriigid võivad tihedas koostöös sotsiaalpartneritega kehtestada rangemad ohtlike ainete siduvad piirnormid töökeskkonnas. Lisaks ei takista direktiiv 2004/37/EÜ liikmesriikidel kohaldamast täiendavaid meetmeid, näiteks bioloogilisi piirnorme.

(4)

Direktiivi 2004/37/EÜ eesmärk on hõlmata aineid või segusid, mis vastavad kategooria 1A või 1B kantserogeeni või mutageeni klassifitseerimiskriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (5) I lisas, ning direktiivi 2004/37/EÜ I lisas viidatud aineid, segusid või protsesse. Ained, mis vastavad kategooria 1A või 1B kantserogeeni või mutageeni klassifitseerimiskriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas, on ained, mis kuuluvad ühtlustatud klassifikatsiooni või on klassifitseeritud vastavalt kõnealuse määruse artiklile 4 või artiklile 36 ning millest on Euroopa Kemikaaliametit teavitatud vastavalt kõnealuse määruse artiklile 40. Need ained on loetletud Euroopa Kemikaaliameti hallatavas avalikus klassifitseerimis- ja märgistusandmikus. Uute ainete lisamiseks direktiivi 2004/37/EÜ I lisas osutatud ainete, segude või protsesside loetellu kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 2 punkti a alapunktiga ii on vaja esitada kindlad teaduslikud tõendid asjaomase aine kantserogeensuse kohta, tuginedes sellistele kättesaadavatele usaldusväärsetele teaduslikele allikatele nagu Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee, Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) ja riiklikud asutused, pöörates erilist tähelepanu kõnealuse aine kohta avaldatud eelretsenseeritud kirjandusele.

(5)

Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas on osa direktiivi 2004/37/EÜ kohastest riskijuhtimismeetmetest. Kõnealused piirnormid tuleks kooskõlas ettevaatuspõhimõtte ja töötajate kaitse põhimõttega ning kantserogeenide ja mutageenide kohta kättesaadavate usaldusväärsete teaduslike ja tehniliste andmete põhjal korrapäraselt läbi vaadata. Samuti tuleks kaaluda mõõtmismeetodite, riskijuhtimismeetmete ja muude asjakohaste tegurite täiustamist. Nende piirnormide järgimine ei mõjuta tööandja muid nimetatud direktiivist tulenevaid kohustusi, eelkõige kantserogeenide ja mutageenide kasutamise vähendamist töökohal, töötajate kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute ennetamist või vähendamist ega meetmeid, mis tuleks selle saavutamiseks võtta. Need meetmed peaksid, kui see on tehniliselt võimalik, hõlmama kantserogeenide ja mutageenide asendamist ainete, segude või protsessidega, mis ei ole ohtlikud või on vähem ohtlikud töötajate tervisele, suletud süsteemide kasutamist või muid meetmeid, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuute taset.

(6)

Ohtlikel ravimitel, sealhulgas tsütotoksilistel ravimitel, mida kasutatakse peamiselt vähi raviks, võivad olla genotoksilised, kantserogeensed või mutageensed omadused. Seetõttu on oluline kaitsta töötajaid, kellel on tööprotsessides kokkupuude kõnealuste ravimitega: ohtlike, sealhulgas tsütotoksiliste ravimite valmistamise, manustamise ja kasutuselt kõrvaldamise tõttu; mis hõlmavad ohtlike ravimite või nendega saastunud materjalide kõrvaldamise, puhastamise ja transportimise ning pesupesemisega seotud teenuseid, või ohtlike ravimitega ravitavate patsientide isiklikku hooldamist. Ohtlike ravimite, sealhulgas tsütotoksiliste ravimite suhtes kohaldatakse liidu meetmeid, milles on ette nähtud töötajate tervise ja ohutuse kaitse miinimumnõuded, eelkõige nõukogu direktiivis 98/24/EÜ (6) sätestatud miinimumnõuded. Ohtlike ravimite suhtes, mis sisaldavad aineid, mis on ka kantserogeenid või mutageenid, kohaldatakse direktiivi 2004/37/EÜ. Komisjon peaks hindama, mis on kõige asjakohasem vahend ohtlike ravimitega, sealhulgas tsütotoksiliste ravimitega, kokkupuutuvate töötajate tööohutuse tagamiseks. Seejuures ei tohiks ohustada patsientide juurdepääsu parimale kättesaadavale ravile.

(7)

Suurema osa kantserogeenide ja mutageenide puhul ei ole teaduslikust seisukohast võimalik kindlaks teha kokkupuute tasemeid, millest madalama taseme puhul ei oleks kokkupuutel kahjulikku mõju. Kuigi kantserogeenide ja mutageenide piirnormide kehtestamine töökohal vastavalt käesolevale direktiivile ei kõrvalda täielikult ohte töötajate tervisele ja ohutusele, mis tulenevad nende ainetega kokkupuutest töökohal (jääkoht), aitab see siiski sellisest kokkupuutest tulenevaid ohte oluliselt vähendada järkjärgulise ja eesmärkide seadmisel põhineva lähenemisviisiga vastavalt direktiivile 2004/37/EÜ. Muude kantserogeenide ja mutageenide puhul on teaduslikust seisukohast võimalik kindlaks teha kokkupuute tasemed, millest madalama taseme puhul ei ole kokkupuutel eeldatavalt kahjulikku mõju.

(8)	Mõne kantserogeeni ja mutageeni puhul kehtestatakse töötajate kokkupuute piirnormid väärtustena, mida ei tohi direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt ületada.

(9)

Käesoleva direktiiviga tugevdatakse töötajate tervise ja ohutuse kaitset nende töökohal. Komisjon peaks direktiivi 2004/37/EÜ korrapäraselt läbi vaatama ja tegema asjakohasel juhul seadusandlikke ettepanekuid. Kättesaadavat teavet, sealhulgas uusi teaduslikke ja tehnilisi andmeid ning töökohal kokkupuute taseme mõõtmise tõendipõhiseid parimaid tavasid, meetodeid ja protokolle arvestades tuleks kõnealuses direktiivis sätestada uued piirnormid. See teave peaks võimaluse korral hõlmama andmeid töötajate tervist mõjutavate jääkohtude kohta ning töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ja riskihindamise komitee soovitusi, tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamusi ning IARCi monograafiaid. Teabe läbipaistvus on selles kontekstis ennetusvahend ja see tuleks tagada. Teave jääkohu kohta on väärtuslik edasise tegevuse jaoks, et vähendada kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevaid ohte ja see tuleks teha liidu tasandil avalikult kättesaadavaks. Käesolev direktiiv on kooskõlas töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ja riskihindamise komitee ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee konkreetsete soovitustega, mille olulisust on rõhutatud eelmiste direktiivi 2004/37/EÜ muutmiste käigus.

(10)

Teaduslikke andmeid arvesse võttes on vaja parima võimaliku kaitse tagamiseks arvestada lisaks hingamisteede kaudu ka muid kantserogeenide ja mutageenide imendumise teid, pidades silmas tähelepanekuid naha kaudu imendumise võimalikkuse kohta, nimelt kasutades märget asjaomase aine kokkupuute kohta nahaga. Käesolevas direktiivis sätestatud direktiivi 2004/37/EÜ III lisa muudatused on järjekordne samm selle direktiivi ajakohastamise pikemaajalises protsessis.

(11)	Käesolevas direktiivis käsitletud kantserogeenide tervisemõju hindamisel on lähtutud töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ja riskihindamise komitee asjakohastest teaduslikest eriteadmistest.

(12)

Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee, mis loodi komisjoni otsusega 2014/113/EL (7), aitab komisjonil eelkõige määrata kindlaks, hinnata ja põhjalikult analüüsida uusimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja teha ettepanekuid ohtlike ainete selliste piirnormide kohta töökeskkonnas, mida kohaldatakse töötajate kaitseks keemilistest mõjuritest tulenevate ohtude eest ja mis tuleb direktiivi 98/24/EÜ ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt kehtestada liidu tasandil.

(13)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (8) koostab riskihindamise komitee Euroopa Kemikaaliameti arvamusi seoses kemikaalidest tulenevate ohtudega inimtervisele ja keskkonnale. Käesoleva direktiivi kontekstis koostas riskihindamise komitee oma arvamuse vastavalt kõnealuse määruse artikli 77 lõike 3 punktile c.

(14)

2018.–2019. aasta kampaania „Tervislikud töökohad haldavad ohtlikke aineid“ on hea näide sellest, kuidas saab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet toetada tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate õigusaktide rakendamist liidu tasandil. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet peaks tegema liikmesriikidega tihedat koostööd, et anda teatavate ainetega kokkupuutuvatele töötajatele kohandatud teavet ja tuua neile näiteid heade tavade kohta, pannes rõhku poliitilistele arengusuundadele ja juba kehtivale õigusraamistikule.

(15)

Kaadmium ja paljud selle anorgaanilised ühendid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (kategooriasse 1B) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on seetõttu asjakohane kehtestada selles direktiivis kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite piirnorm. Lisaks on kaadmium, kaadmiumnitraat, kaadmiumhüdroksiid ja kaadmiumkarbonaat määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punkti a kohaselt määratletud väga ohtlike ainetena ja nad kantakse kõnealuse määruse artikli 59 lõikes 1 osutatud kandidaatainete loetellu.

(16)

Kaadmiumiga seoses on ette näha, et piirnormi 0,001 mg/m3 on lühikese ajaga keeruline järgida. Seetõttu on kohane kehtestada kaheksa aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul tuleks kohaldada piirnormi 0,004 mg/m3 (sissehingatav fraktsioon). Selleks et kaitsta õiguspäraseid ootusi ja vältida kehtivate tavade võimalikke häireid nendes liikmesriikides, kes rakendavad käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval bioloogilise seire süsteemi, mille puhul uriini kreatiniini sisalduse bioloogiline piirnorm ei ületa 0,002 mg Cd/g, tuleks nendes liikmesriikides mõõta üleminekuperioodil piirnormi 0,004 mg/m3 sissehingatava kopsu alveoolidesse jõudva fraktsioonina, pidades silmas töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamusi kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite kohta.

(17)

Tuginedes sellistele kättesaadavatele usaldusväärsetele teaduslikele allikatele nagu töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee, riskihindamise komitee ja asjaomased riiklikud asutused, peaks komisjon hindama hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva võimalust direktiivi 2004/37/EÜ muutmiseks, et lisada sinna sätted, mis käsitlevad töökeskkonna õhus leiduvate ohtlike ainete piirnormi ja bioloogilise piirnormi kombinatsiooni kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite puhul.

(18)

Bioloogilise piirnormi kehtestamine kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite puhul kaitseks töötajaid kaadmiumi süsteemse toksilisuse eest, mis mõjutab peamiselt neerusid ja luid. Seega võib bioloogiline seire aidata kaasa töötajate kaitsmisele töökohal, kuid üksnes õhus ja seega töötaja hingamistsoonis sisalduva kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite sisalduse seiret täiendava vahendina. Komisjon peaks koostama bioloogilise seire praktilised suunised.

(19)

Berüllium ja enamik berülliumi anorgaanilisi ühendeid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (kategooriasse 1B) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Lisaks kantserogeensetele omadustele võib berüllium teadaolevalt põhjustada kroonilist berülliumihaigust (berüllioos) ja sensibiliseerumist berülliumi suhtes. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on seetõttu asjakohane kehtestada kõnealuses direktiivis berülliumi ja berülliumi anorgaaniliste ühendite piirnorm ning lisada sellele märge naha ja hingamisteede sensibiliseerimise kohta.

(20)	On ette näha, et berülliumi piirnormi 0,0002 mg/m3 on lühikese ajaga keeruline järgida. Seetõttu on kohane kehtestada seitsme aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul tuleks kohaldada piirnormi 0,0006 mg/m3.

(21)

Arseenhape ja selle soolad ning enamik anorgaanilisi arseeniühendeid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (kategooriasse 1A) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on seetõttu asjakohane kehtestada kõnealuses direktiivis arseenhape ja selle soolade ning anorgaaniliste arseeniühendite piirnorm. Lisaks on arseenhape, diarseenpentaoksiid ja diarseentrioksiid määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punkti a kohaselt klassifitseeritud väga ohtlike ainetena ja nad kantakse nimetatud määruse XIV lisasse, mis tähendab, et nende kasutamiseks tuleb taotleda autoriseeringut.

(22)	On ette näha, et vasesulatussektoris on arseenhappe piirnormi 0,01 mg/m3 keeruline järgida. Seetõttu tuleks kehtestada nelja aasta pikkune üleminekuperiood.

(23)

Formaldehüüd vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (kategooria 1B) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Formaldehüüd on lokaalse toimega genotoksiline kantserogeen ja on piisavalt teaduslikke tõendeid selle kantserogeense toime kohta inimestele. Formaldehüüd on ka naha kontaktallergeen (naha sensibilisaator). Seetõttu on kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) kohane kehtestada kõnealuses direktiivis formaldehüüdi pika- ja lühiajaline piirnorm ja lisada märge naha sensibiliseerimise kohta. Lisaks kogub Euroopa Kemikaaliamet komisjoni taotlusel olemasolevat teavet, et hinnata võimalikku kokkupuudet formaldehüüdi ja formaldehüüdi eraldavate ainetega töökohal, sealhulgas tööstusliku ja kutselise kasutuse korral.

(24)

Formaldehüüdfiksaatoreid kasutatakse tervishoiusektoris regulaarselt kõikjal liidus, kuna neid on mugav kasutada, nad on väga täpsed ja väga hõlpsasti kohandatavad. On ette näha, et mõnes liikmesriigis on tervishoiusektoris piirnormi 0,37 mg/m3 või 0,3 ppm lühikese ajaga keeruline järgida. Seetõttu on kohane kehtestada kõnealuse sektori jaoks viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul tuleks kohaldada piirnormi 0,62 mg/m3 või 0,5 ppm. Tervishoiusektor peaks siiski viima kokkupuute formaldehüüdiga miinimumini ning sektorit innustatakse järgima piirmäära 0,37 mg/m3 või 0,3 ppm üleminekuperioodil igal võimalusel.

(25)

Mõnes liikmesriigis kasutatakse formaldehüüdi regulaarselt surnute palsameerimiseks osana nende riikide kultuurilistest või usukommetest. On ette näha, et matusesektoris on piirnormi 0,37 mg/m3 või 0,3 ppm lühikese ajaga keeruline järgida. Seetõttu on kohane kehtestada nimetatud sektorile viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul tuleks kohaldada piirnormi 0,62 mg/m3 või 0,5 ppm.

(26)

Käesolevas direktiivis on berülliumi ja formaldehüüdi puhul kehtestatud märked sensibiliseerimise kohta selguse parandamiseks. Direktiivi 2004/37/EÜ ajakohastamise käigus seesuguste märgete kehtestamisel tuleks tagada järjepidevus asjaomase liidu õigusega. See võib vajaduse korral hõlmata sensibiliseerimise märgete lisamist nende ainete puhul, mille kohta on juba tehtud konkreetne kanne kõnealuse direktiivi III lisasse.

(27)

4,4′-metüleen-bis(2-kloroaniliin) (MOCA) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (kategooria 1B) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Selle kantserogeensuse ja ilmsete genotoksiliste omaduste tõttu on olnud võimalik klassifitseerida see aine inimestele kantserogeenseks. MOCA puhul tuvastati, et aine võib imenduda olulisel määral naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada MOCA suhtes piirnorm ja lisada märge ainega nahakaudse kokkupuute kohta. Lisaks määratleti MOCA vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktile a väga ohtliku ainena ja lisati nimetatud määruse XIV lisasse, mis tähendab, et aine turule laskmiseks või kasutamiseks tuleb taotleda autoriseeringut. Kättesaadava teabe põhjal, (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada MOCA piirnorm.

(28)

Komisjon konsulteeris tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega. Samuti viis komisjon läbi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohase kaheetapilise konsulteerimise tööturu osapooltega liidu tasandil. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee on vastu võtnud arvamused käesolevas direktiivis käsitletud ainete kohta ja esitanud iga aine kohta ettepaneku töökeskkonnas ohtlike ainete siduva piirnormi kehtestamiseks, toetades neist mõne puhul ka asjakohase märke lisamist.

(29)

Käesolevas direktiivis sätestatud piirnorme tuleb korrapäraselt kontrollida ja need läbi vaadata, et tagada järjepidevus määrusega (EÜ) nr 1907/2006, eriti selleks, et võtta arvesse direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud piirnormide ja kõnealuse määruse kohaselt ohtlike kemikaalide jaoks tuletatud mittetoimivate tasemete vastastikmõju, et kaitsta töötajaid tõhusalt.

(30)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust ähvardavate ohtude eest, sealhulgas selliste ohtude ennetamine, mis tulenevad või võivad tuleneda kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutumisest, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)

Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid hoiduma haldus-, finants- ja õiguspiirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist ja arengut. Sellega seoses innustatakse liikmesriike ja asjaomaseid liidu ja riiklikke asutusi pakkuma mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele stiimuleid, juhiseid ja nõu, et lihtsustada neil käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmist. Selles kontekstis on sotsiaalpartnerite kokkulepped, juhised ja muud ühismeetmed parimate tavade kindlaksmääramiseks ja arendamiseks väga tervitatavad.

(32)	Kuna käesolev direktiiv käsitleb töötajate tervise ja ohutuse kaitset nende töökohal, tuleks see üle võtta kahe aasta jooksul alates selle jõustumise kuupäevast.

(33)	Seepärast tuleks direktiivi 2004/37/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/37/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 18a lisatakse järgmised lõigud:

„Hiljemalt 11. juuliks 2022 hindab komisjon võimalust käesoleva direktiivi muutmiseks, et lisada sellesse sätted, mis käsitlevad töökeskkonna õhus leiduvate ohtlike ainete piirnormi ja bioloogilise piirnormi kombinatsiooni kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite puhul.

Võttes arvesse viimaseid arengusuundi teaduslikes teadmistes ning pärast asjakohast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige tervishoiuspetsialistide ja tervishoiutöötajatega, hindab komisjon hiljemalt 30. juunil 2020 vajadust muuta käesolevat direktiivi, et lisada selle kohaldamisalasse ka ohtlikud ravimid, sealhulgas tsütotoksilised ravimid, või vajadust teha ettepanek asjakohasema õigusakti kohta kõnealuste ravimitega kokku puutuvate töötajate tööohutuse tagamiseks. Kui see on asjakohane, esitab komisjon selle alusel ja pärast konsulteerimist tööturu osapooltega seadusandliku ettepaneku.“

2)	III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 11. juuliks 2021. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. juuni 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 145.

(2) Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 21. mai 2019. aasta otsus.

(3) ELT C 428, 13.12.2017, lk 10.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(6) Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

(7) Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta otsus 2014/113/EL, millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ (ELT L 62, 4.3.2014, lk 18).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

LISA

Direktiivi 2004/37/EÜ III lisa punkti A lisatakse järgmised read:

Aine nimetus	EÜ nr (1)	CASi nr (2)	Piirnormid						Märge	Üleminekumeetmed
			8 tundi (3)			Lühiajaline (4)
			mg/m3 (5)	ppm (6)	f/ml (7)	mg/m3 (5)	ppm (6)	f/ml (7)
„Kaadmium ja selle anorgaanilised ühendid	—	—	0,001 (11)	—	—	—	—	—		Piirnorm 0,004 mg/m3 (12) kuni 11. juulini 2027.
Berüllium ja berülliumi anorgaanilised ühendid	—	—	0,0002 (11)	—	—	—	—	—	naha ja hingamisteede sensibiliseerimine (13)	Piirnorm 0,0006 mg/m3 kuni 11. juulini 2026.
Arseenhape ja selle soolad ning anorgaanilised arseeniühendid	—	—	0,01 (11)	—	—	—	—	—	—	Vasesulatussektori suhtes hakkavad piirnormid kehtima alates 11. juulist 2023.
Formaldehüüd	200-001-8	50-00-0	0,37	0,3	—	0,74	0,6	—	naha sensibiliseerimine (14)	Tervishoiu-, matuse- ja palsameerimise sektori puhul piirnorm 0,62 mg/m3 või 0,5 ppm (3) kuni 11. juulini 2024.
4,4′-metüleen-bis(2-kloroaniliin)	202-918-9	101-14-4	0,01	—	—	—	—	—	nahk (10)

(11) Sissehingatav fraktsioon.

(12) Sissehingatav fraktsioon. Sissehingatav kopsu alveoolidesse jõudev fraktsioon nendes liikmesriikides, kes rakendavad käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval bioloogilise seire süsteemi, mille puhul uriini kreatiniini sisalduse bioloogiline piirnorm ei ületa 0,002 mg Cd/g.

(13) Aine võib põhjustada naha ja hingamisteede sensibiliseerumist.

(14) Aine võib põhjustada naha sensibiliseerumist.“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 164

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 20. juuni 2019

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/982, 5. juuni 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas	1
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/983 5. juuni 2019, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest	23
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2019/984 5. juuni 2019, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ seoses tähtpäevaga, mil hakatakse rakendama paremate aerodünaamiliste omadustega, energiatõhusamate ja ohutumate kabiinide maksimaalpikkuse erinorme	30