(1)

Liidu kodumajapidamised on ühed maailma suurimad säästjad, ent suuremat osa nende säästudest hoitakse lühikese tähtajaga hoiustena pangakontodel. Investeeringute suurendamine kapitaliturul võib aidata lahendada elanikkonna vananemisest ja madalatest intressimääradest tulenevaid probleeme.

(2)

Vanaduspensionid moodustavad suure osa pensionile jäänud inimeste sissetulekust ja paljude jaoks sõltub just pensioni piisavusest, kas nad saavad veeta vanaduspõlve mugavalt või tuleb elada vaesuses. Ilma selleta ei ole võimalik tagada põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas eakate õigusi käsitlevas artiklis 25, milles on sätestatud: „Liit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus“.

(3)

Kuna Euroopa on vananev maailmajagu, seisab liit silmitsi mitme probleemiga, sealhulgas demograafiliste probleemidega. Peale selle toimuvad praegu teenistuskäigus, tööturul ja rikkuse jaotumises eelkõige digitaalrevolutsiooni tõttu suured muutused.

(4)

Suur osa vanaduspensionidest makstakse riiklikest pensioniskeemidest. Hoolimata sellest, et aluslepingute kohaselt on pensionisüsteemide korraldamisel ainupädevus riikidel, on piisav sissetulek ja riiklike pensionisüsteemide rahaline jätkusuutlikkus tähtis kogu liidu stabiilsuse jaoks. Kui paigutada rohkem eurooplaste sularahasääste ja pangahoiuseid pikaajalistesse investeerimistoodetesse, näiteks vabatahtlikesse pensionitoodetesse, millele on olemuslik pensionitoote pikaajalisus, oleks sellest kasu nii üksikisikutel (kes saaksid suuremat tulu ja küllaldasemat pensioni) kui ka majandusel laiemas mõttes.

(5)

2015. aastal elas 11,3 miljonit tööealist ELi kodanikku (vanuses 20–64 aastat) muus liikmesriigis kui see, mille kodanikud nad on, ning 1,3 miljonit liidu kodanikku töötas ühes ja elas teises liikmesriigis.

(6)

Kaasaskantava üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pikaajalisus suurendab selle kui toote atraktiivsust eelkõige noorte jaoks ja toetab veelgi paremini liidu kodanike õigust elada ja töötada kogu liidus.

(7)

Personaalsed pensionid on olulised pikaajaliste säästjate ja pikaajaliste investeerimisvõimaluste kokkuviimisel. Suurem, üleeuroopaline personaalsete pensionide turg pakub institutsionaalsetele investoritele täiendavaid rahastamisvahendeid ja edendab investeeringuid reaalmajandusse.

(8)

Käesolev määrus võimaldab luua liikmesriikides kasutatavate süsteemide täiendamiseks võimalikult lihtsa, turvalise, mõistliku hinnaga, läbipaistva, mugavalt tarbitava ja kaasaskantava üleeuroopalise personaalse pensionitoote, mis on oma olemuselt pikaajaline ja milles võetakse arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt toetatud vastutustundliku investeerimise põhimõtetes osutatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

(9)

Praegu ei toimi personaalsete pensionitoodete siseturg tõrgeteta. Mõnes liikmesriigis personaalsete pensionitoodete turgu veel ei ole. Teistes liikmesriikides personaalseid pensionitooteid küll pakutakse, aga riikide turud on väga killustunud. Seega on personaalsete pensionitoodete kaasaskantavus piiratud. Seetõttu võib inimestel olla raskusi oma põhivabaduste kasutamisel. Näiteks võiks see takistada neil tööleasumist või pensionipõlve veetmist mõnes teises liikmesriigis. Lisaks sellele piirab pakkujate võimalust kasutada asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust see, et olemasolevad personaalsed pensionitooted ei ole küllaldaselt ühtlustatud.

(10)

Kuna personaalsete pensionitoodete siseturg on killustunud ja mitmekesine, võib PEPPide mõju liikmesriikides kujuneda väga erinevaks ning sama erinevad võivad olla sihtrühmad. Mõnes liikmesriigis võivad PEPPid pakkuda lahendusi inimestele, kellele ei ole pensionitooted praegu kättesaadavad. Teistes liikmesriikides võib PEPP laiendada tarbija valikut või pakkuda lahendusi liikuvatele kodanikele. PEPPide eesmärk ei tohiks siiski olla olemasolevate riiklike pensionisüsteemide asendamine, kuna tegemist on lisanduva täiendava personaalse pensionitootega.

(11)

Kapitaliturgude liit aitab kaasata Euroopas kapitali ja suunata seda kõigisse ettevõtetesse, kaasa arvatud väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, taristusse ja pikaajalistesse kestlikesse projektidesse, millel on vaja kapitali laienemiseks ja töökohtade loomiseks. Üks kapitaliturgude liidu peamistest eesmärkidest on suurendada jaeinvestorite investeeringuid ja anda neile rohkem valikuvõimalusi, kasutades paremini ära Euroopa sääste. Selles mõttes on PEPP järgmine samm kapitaliturgude integratsiooni edendamisel, sest see toetab reaalmajanduse pikaajalist rahastamist, võttes arvesse pensionitoote pikaajalist olemust ja investeeringute jätkusuutlikkust.

(12)

Komisjon märkis oma 30. septembri 2015. aasta tegevuskavas kapitaliturgude liidu loomise kohta, et ta hindab sellise poliitikaraamistiku loomise võimalust, millega loodaks edukas lihtsate, tõhusate ja konkurentsivõimeliste erapensionide Euroopa turg, ning selgitab, kas selle turu toetamiseks on vaja ELi õigusakti.

(13)

Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas (3) rõhutas Euroopa Parlament, et „soodustada tuleb sellise keskkonna loomist, mis stimuleerib finantstoodetega seotud innovatsiooni, suurendades mitmekesisust, andes kasu reaalmajandusele ja pakkudes täiendavaid stiimuleid investeeringuteks, ning mis võib aidata kaasa ka piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamisele, näiteks lihtsa ja läbipaistva ülesehitusega üleeuroopalise pensionitoote (PEPP) väljatöötamine“.

(14)

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 28. juuni 2016. aasta järeldustes üles tegema kiireid ja otsustavaid edusamme, et tagada ettevõtjate jaoks kergem juurdepääs rahastamisele ja toetada investeeringuid reaalmajandusse, liikudes edasi kapitaliturgude liidu tegevuskavaga.

(15)

Komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatises „Kapitaliturgude liit – reformi kiirendamine“, teatas komisjon, et ta „kaalub ettepanekuid lihtsa, tõhusa ja konkurentsivõimelise ELi personaalse pensionitoote kohta ja et kaalumisel olevate variantide hulgas on ka võimalik seadusandlik ettepanek, mis võidakse võtta päevakorda 2017. aastal“.

(16)

Oma 8. juuni 2017. aasta teatises „Kapitaliturgude liidu tegevuskava vahehindamine“ teatas komisjon, et õigusakti ettepanek üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta on kavas esitada 2017. aasta juuni lõpuks ning et: „Akt paneb aluse ohutumale, ökonoomsemale ja läbipaistvamale taskukohaste ja vabatahtlike erapensionisäästude turule, mida saab hallata üleeuroopaliselt. See aitab vastata nende inimeste vajadustele, kes soovivad suurendada oma pensionisäästude piisavust, tegeleda demograafilise olukorraga, täiendada olemasolevaid pensionitooteid ja -skeeme ning toetada erapensionide kulutõhusust, pakkudes häid võimalusi erapensionide pikaajaliseks investeerimiseks.“

(17)

PEPPi väljatöötamine aitab kaasa pensioniks säästmise võimaluste laiendamisele, eelkõige liikuvate töötajate jaoks, ja liidu turu loomisele PEPPi pakkujate jaoks. See peaks siiski vaid täiendama riiklikke pensionisüsteeme.

(18)

Finantsalase haridusega saab parandada leibkondade teadlikkust sellest ja selle mõistmist, millised on vabatahtlike personaalsete pensionitoodete abil raha kogumise võimalused. Säästjatel peaks ühtlasi olema piisavad võimalused saada PEPPiga seotud riskidest ja omadustest täielik ülevaade.

(19)

PEPPi käsitlev õigusraamistik paneb aluse pensioniga seotud taskukohaste ja vabatahtlike investeeringute edukale turule, mida saab hallata üleeuroopaliselt. Olemasolevaid riiklikke ja tööandjapensioniskeeme ning -tooteid täiendades aitab see rahuldada nende inimeste vajadusi, kes soovivad suurendada oma pensionisäästude piisavust, võttes arvesse demograafilist olukorda ja tehes pikaajaliste investeeringute jaoks kättesaadavaks uue võimsa erakapitaliallika. Raamistik ei asenda ega ühtlusta olemasolevaid riiklikke personaalseid pensionitooteid või -skeeme, samuti ei mõjuta see olemasolevaid riiklikke ja tööandjapensioniskeeme ega -tooteid.

(20)

PEPP on tööandjapensionidest eraldiseisev pensionitoode, millega PEPPi säästja pensioniaega silmas pidades vabatahtlikult ühineb. Kuna PEPP peaks tagama pikaajalise kapitali akumulatsiooni, peaksid kapitali ennetähtaegse väljavõtmise võimalused olema piiratud ja selle eest võiks kohaldada leppetrahve.

(21)

Käesoleva määrusega ühtlustakse PEPPi põhiomadusi, mis on seotud selliste kesksete elementidega nagu turustamine, lepingute minimaalne sisu, investeerimispoliitika, teenusepakkuja vahetamine või teenuse piiriülene osutamine ja kaasaskantavus. Nende põhiomaduste ühtlustamine edendab võrdseid tingimusi kõigi personaalse pensioni pakkujate jaoks ning aitab kaasa kapitaliturgude liidu väljakujundamisele ja personaalsete pensionide siseturu integratsioonile. Selle tulemusena luuakse suures osas standarditud üleeuroopaline ja kõigis liikmesriikides kättesaadav toode, mis annab tarbijale võimaluse täielikult ära kasutada siseturu pakutavaid võimalusi, kuna ta saab oma pensioniõigused teise riiki üle viia, ja mis võimaldab valida suurema hulga erinevate, sealhulgas piiriüleste pakkujate hulgast. Kuna piiriülese pensioniteenuste osutamise ees on vähem tõkkeid, suurendab PEPP üleeuroopalist konkurentsi pensionipakkujate vahel ja tekitab mastaabisäästu, mis peaks tooma kasu ka säästjatele.

(22)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 114 võimaldab vastu võtta õigusakte, milleks võivad olla nii määrused kui ka direktiivid. Eelistatud on määrust, kuna see on vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Seega võimaldaks määrus kiirendada PEPPi kasutuselevõttu ja aitaks tegeleda kiiremini vajadusega suurendada pensionisääste ja investeeringuid kapitaliturgude liidu raames. Käesoleva määrusega ühtlustatakse PEPPi põhiomadusi, mida ei tule reguleerida riigisiseste erinormidega, mistõttu käesoleval juhul näib määrus sobilikum kui direktiiv. Seevastu nende omaduste suhtes, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, nagu kogumisperioodile kehtivad tingimused, kohaldatakse riigisiseseid õigusnorme.

(23)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada PEPPide registreerimise, pakkumise, turustamise ja järelevalve ühtne normistik. PEPPide suhtes peaksid kehtima käesoleva määruse sätted, asjakohane liidu valdkondlik õigus ning ka vastavad delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid. Ühtlasi tuleks kohaldada seadusi, mille liikmesriigid on vastu võtnud liidu valdkondliku õiguse alusel. Kui küsimus ei ole juba hõlmatud käesoleva määruse või liidu valdkondliku õigusega, tuleks kohaldada asjaomaseid liikmesriikide seadusi. PEPPi suhtes tuleks kohaldada ka PEPPi säästja ja PEPPi pakkuja vahel sõlmitud lepingut („PEPPi leping“). PEPPi lepingus tuleks sätestada toote peamised omadused. Käesolev määrus ei tohiks piirata liidu rahvusvahelist eraõigust käsitlevate normide, eelkõige kohtualluvuse ja kohaldatava õigusega seotud normide kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks ka piirata liikmesriikide lepingu-, sotsiaal-, töö- ja maksuõiguse kohaldamist.

(24)

Käesolevas määruses tuleks selgelt sätestada, et PEPPi leping peab vastama kõikidele kohaldatavatele normidele. Ühtlasi tuleks PEPPi lepingus sätestada poolte õigused ja kohustused ning see peaks hõlmama toote põhiomadusi. PEPPi lepingu võib sõlmida ka PEPPi säästjate rühma, näiteks sõltumatu säästjate ühenduse esindaja, kes tegutseb nimetatud rühma nimel, tingimusel et seda tehakse kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatava riigisisese õigusega ning sellisel viisil ühinenud PEPPi säästjad saavad sama teavet ja nõuandeid kui PEPPi säästjad, kes sõlmivad PEPPi lepingu kas otse PEPPi pakkujaga või PEPPi turustaja vahendusel.

(25)

PEPPi pakkujatel peaks olema juurdepääs kogu liidu turule üheainsa tooteregistreeringu alusel, milleks antakse luba ühtsele normistikule tuginedes. Nimetuse „PEPP“ all toote turustamiseks peaksid taotluse esitanud PEPPi pakkujad taotlema registreerimist oma riigi pädevatelt asutustelt. Käesolev määrus ei takista sellise olemasoleva personaalse pensionitoote registreerimist, mis vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Pädevad asutused peaksid võtma vastu registreerimisotsuse, kui taotlev PEPPi pakkuja on esitanud kogu vajaliku teabe ja kui on olemas sobiv kord käesoleva määruse nõuete täitmiseks. Pärast seda, kui pädevad asutused on teinud registreerimise kohta otsuse, peaksid nad sellest teavitama Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (EIOPA), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010, (4) et registreerida PEPPi pakkuja ja PEPP avalikus keskregistris. Selline registreerimine peaks kehtima kogu liidus. Selleks et tagada tõhus järelevalve käesolevas määruses sätestatud ühtsete nõuete täitmise üle, tuleks kohasel juhul viivitamata teavitada pädevaid asutusi ja EIOPAt kõigist hilisematest muudatustest registreerimise käigus esitatud teabes ja dokumentides.

(26)

EIOPA peaks looma avaliku keskregistri, mis sisaldab teavet liidus registreeritud ning liidus pakutavate ja turustatavate PEPPide ja PEPPi pakkujate kohta ning loetelu liikmesriikidest, kus PEPPi pakutakse. Kui PEPPi pakkuja ei turusta PEPPe ühe konkreetse liikmesriigi territooriumil, kuid on suuteline avama sellele liikmesriigile allkonto, et tagada oma PEPPi klientide jaoks kaasaskantavus, peaks selles registris sisalduma ka teave nende liikmesriikide kohta, mille jaoks PEPPi pakkuja allkontosid võimaldab.

(27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2341 (5) osutatud tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse korraldamise ja reguleerimise viis erineb liikmesriigiti olulisel määral. Mõnes liikmesriigis on neil asutustel lubatud tegelda üksnes tööandjapensioni kogumisega, samas kui teistes liikmesriikides on neil asutustel, sealhulgas tegevusloa saanud juriidilistel isikutel, kes vastutavad pensioniasutuste haldamise eest ja tegutsevad pensioniasutuste nimel, kui liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole pensioniasutused juriidilised isikud, lubatud tegelda tööandjapensioni- ja personaalsete pensioniskeemidega. See on põhjustanud mitte ainult tööandja kogumispensioni asutuste erineva organisatsioonilise struktuuri, vaid ka erineva järelevalve riiklikul tasandil. Eelkõige on tööandjapensioni ja personaalse pensioni pakkumise tegevusloaga tööandja kogumispensioni asutuste usaldatavusnõuete täitmise üle järelevalve ulatuslikum kui neil tööandja kogumispensioni asutustel, millel on üksnes tööandjapensioni pakkumise tegevusluba.

Selleks et finantsstabiilsust mitte ohtu seada ning võtta arvesse erinevat organisatsioonilist struktuuri ja järelevalvet, tuleks PEPPi pakkumise õigus anda vaid neile tööandja kogumispensioni asutustele, millel on riigisisese õiguse alusel lubatud samuti pakkuda personaalseid pensionitooteid ja mille üle tehakse järelevalvet. Ühtlasi tuleks finantsstabiilsuse tagamiseks hoida kõiki PEPPi ärivaldkonnale vastavaid varasid ja kohustusi eraldi, nii et neid ei ole võimalik üle kanda asutuse muusse kogumispensionide ärivaldkonda. PEPPe pakkuvad tööandja kogumispensioni asutused peaksid samuti igal ajal järgima direktiivis (EL) 2016/2341 sätestatud asjakohaseid standardeid, sealhulgas üksikasjalikumaid investeerimisnorme, mille on kehtestanud liikmesriigid, kus nad on registreeritud või tegevusloa saanud kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/2341 kõnealuse direktiivi ülevõtmisel, ning juhtimissüsteemi käsitlevaid norme. Kui käesolevas määruses sätestatakse rangemad normid, tuleb nagu ka teiste PEPPi pakkujate puhul kohaldada selliseid norme.

(28)

Ühtne PEPPi pass tagab siseturu loomise PEPPidele.

(29)

PEPPi pakkujatel peaks olema võimalik turustada nii PEPPe, mille nad on välja töötanud kui neid mida nad ei ole ise välja töötanud, tingimusel et need on kooskõlas asjaomase valdkondliku õigusega. PEPPi turustajatel peaks olema õigus turustada PEPPe, mida nad ei ole ise välja töötanud. PEPPi turustajad peaksid turustama ainult neid tooteid, mille kohta neil on vastavalt asjaomasele valdkondlikule õigusele piisavad teadmised ja pädevus.

(30)

Enne PEPPi lepingu sõlmimist peaksid PEPPi pakkujad või PEPPi turustajad andma potentsiaalsetele PEPPi säästjatele nõu, võttes arvesse pensionitoote pikaajalist olemust, PEPPi säästja konkreetseid nõudmisi ja vajadusi ning toote piiratud tagastatavust. Eelkõige peaks nõustamise eesmärk olema teavitada PEPPi säästjat investeerimisvariantide omadustest, kapitalikaitse tasemest ja väljamaksete liikidest.

(31)

PEPPi pakkujad võivad teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel PEPPe pakkuda ja PEPPi turustajad võivad turustada PEPPe vastuvõtva liikmesriigi territooriumil pärast seda, kui nad on kõnealuse liikmesriigi jaoks allkonto avanud. Selleks et tagada teenuste hea kvaliteet ja tõhus tarbijakaitse, peaksid päritoluliikmesriigid ja vastuvõtvad liikmesriigid tegema käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamisel tihedat koostööd. Juhul kui PEPPi pakkuja ja PEPPi turustaja tegutseb teenuste osutamise vabadust kasutades eri liikmesriikides, peaksid käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamise eest vastutama päritoluliikmesriigi pädevad asutused, kuna nad on PEPPi pakkujaga tihedamalt seotud. Et tagada vastutuse õiglane jaotus päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel, peaksid vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused juhul, kui nad saavad teada oma territooriumil toimunud kohustuste rikkumisest, teatama sellest päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, kes peaksid siis olema kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid. Lisaks peaks vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel olema õigus sekkuda, kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei võta asjakohaseid meetmeid või kui võetud meetmed ei ole piisavad.

(32)

Liikmesriikide pädevate asutuste käsutuses peaksid olema kõik vahendid, mis on vajalikud, et tagada PEPPi pakkujate ja PEPPi turustajate nõuetekohane tegutsemine kogu liidus, toimugu see siis asutamisvabaduse või teenuste osutamise vabaduse alusel. Tõhusa järelevalve tagamiseks peaksid kõik pädevate asutuste meetmed olema proportsionaalsed konkreetse pakkuja või turustaja tegevusest tuleneva riski laadi, ulatuse ja keerukusega.

(33)

PEPPide üleeuroopalist mõõdet saab arendada nii pakkuja tasandil, kuna see annab talle võimalusi piiriüleseks tegevuseks, kui ka PEPPi säästja tasandil toote kaasaskantavuse ja vahetamisteenuse kaudu, mis aitab kaasa nende isikute personaalpensioniõiguste kaitsele, kes kasutavad ELi toimimise lepingu artiklite 21 ja 45 kohast vaba liikumise õigust. Kaasaskantavus tähendab muu hulgas seda, et muusse liikmesriiki koliv PEPPi säästja ei vaheta PEPPi pakkujat, samal ajal kui PEPPi pakkuja vahetamisega ei kaasne ilmtingimata elukoha muutust.

(34)

PEPP peaks hõlmama riigipõhiseid allkontosid, mille suhtes kohaldatakse personaalse pensionitoote tingimusi, mis võimaldavad rakendada PEPPi sisse- või väljamaksete suhtes soodustusi, kui need on olemas selles liikmesriigis, kus PEPPi pakkuja allkonto kättesaadavaks teeb. Allkontot tuleks kasutada kogumisperioodi jooksul tehtud sissemaksete ja väljamaksete perioodil tehtud väljamaksete kajastamiseks kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kus allkonto on avatud. PEPPi säästja tasandil tuleks esimene allkonto luua PEPPi lepingu sõlmimisel.

(35)

Selleks et tagada PEPPi pakkujatele sujuv üleminek, peaks kohustus pakkuda PEPPe, mis sisaldavad vähemalt kahe liikmesriigi jaoks allkontosid, hakkama kehtima kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. PEPPi säästjate võimaliku eksitamise vältimiseks peaks PEPPi pakkuja PEPPe esmakordselt turule tuues esitama teabe nende allkontode kohta, mis on kohe kättesaadavad. Kui PEPPi säästja kolib teise liikmesriiki ja kui selle liikmesriigi jaoks allkontot ei ole, peaks PEPPi pakkuja võimaldama PEPPi säästjal viivitamata tasuta üle minna teise PEPPi pakkuja juurde, kes pakub selle liikmesriigi jaoks allkontot. PEPPi säästja võib ka jätkata sissemaksete tegemist allkontole, kuhu ta enne elukoha muutmist sissemakseid tegi.

(36)

PEPPi kui pensionitoote pikaajalist olemust ja kaasnevat halduskoormust arvesse võttes peaksid PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad andma tulevastele PEPPi säästjatele ja PEPPi pensionisaajatele selget, lihtsasti mõistetavat ja piisavat teavet, et aidata neil pensioni kohta otsuseid teha. Selsamal põhjusel peaksid PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad tagama ka, et PEPPi eri etapid, sealhulgas nii lepingu sõlmimise eelne periood, lepingu sõlmimine, kogumisperiood (sealhulgas eelpension) kui ka väljamaksete periood, oleksid läbipaistvad. Eriti tuleks anda teavet kogunenud pensioninõuete, PEPPi pensionimaksete prognoositud suuruse, riskide ja tagatiste, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite arvessevõtmise ning kulude kohta. Kui PEPPi pensionimaksete prognoositud suurus põhineb majandusstsenaariumidel, peaks nimetatud teave hõlmama ka parima hinnangu kohast stsenaariumi ja ebasoodsat stsenaariumi, mis peaks olema äärmuslik, kuid realistlik.

(37)

Enne PEPPi lepingu sõlmimist tuleks tulevastele PEPPi säästjatele anda kogu vajalik teave, et nad saaksid teha teadlikke valikuid. Enne PEPPi lepingu sõlmimist tuleks täpsustada pensionile jäämisega seotud nõudmisi ja vajadusi ning anda nõu.

(38)

Toodete optimaalse läbipaistvuse tagamiseks peaksid PEPPi pakkujad enne seda, kui kõnealuseid PEPPe on võimalik PEPPi säästjatele müüa, koostama dokumendi (PEPPi põhiteabedokument), mis sisaldab põhiteavet nende välja töötatud PEPPide kohta. Samuti peaksid nad vastutama PEPPi põhiteabedokumendi täpsuse eest. PEPPi põhiteabedokument peaks asendama ja muutma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 (6) kohast kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumenti, mida ei tule seetõttu PEPPi kohta esitada. Põhi-PEPPi kohta tuleks koostada eraldi PEPPi põhiteabedokument. Kui PEPPi pakkuja pakub alternatiivseid investeerimisvõimalusi, tuleks esitada ka alternatiivsete investeerimisvõimaluste kohta üldine põhiteabedokument, mis võib sisaldada ka viiteid muudele dokumentidele. Teise võimalusena, juhul kui vajalikku teavet alternatiivsete investeerimisvariantide kohta ei ole võimalik esitada ühesainsas eraldiseisvas põhiteabedokumendis, tuleks iga alternatiivse investeerimisvariandi kohta esitada eraldi põhiteabedokument. See peaks siiski nii olema ainult juhul, kui alternatiivsete investeerimisvariantide kohta üldise põhiteabedokumendi esitamine ei oleks PEPPi klientide huvides. Seega, kui pädevad asutused hindavad PEPPi põhiteabedokumendi vastavust käesolevale määrusele, peaksid nad tagama eri investeerimisvariantide optimaalse võrreldavuse, võttes eriti arvesse ajakohaseid teadmisi käitumisanalüüside kohta, et vältida teabe esitamisest tulenevat kognitiivset erapoolikust.

(39)

Põhiteabedokumentide laialdase levitamise ja kättesaadavuse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada, et PEPPi pakkuja avaldab PEPPi põhiteabedokumendid oma veebisaidil. PEPPi pakkuja peaks avaldama PEPPi põhiteabedokumendi iga liikmesriigi kohta, kus PEPPi turustatakse teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel, ning see sisaldab konkreetset teavet kogumisperioodi ja väljamaksete perioodi tingimuste kohta selles liikmesriigis.

(40)

Personaalsete pensionitoodete kalkulaatorid on liikmesriikides juba väljatöötamisel. Selleks aga, et kalkulaatorid oleksid tarbijatele võimalikult suureks abiks, peaksid need hõlmama ka eri PEPPi pakkujate kulusid ja teenustasusid koos vahendajate ja muude investeerimisahelas osalejate täiendavate kulude või teenustasudega, mida PEPPi pakkujad ei ole juba sisse arvestanud.

(41)

Üksikasju seoses teabega, mis tuleb esitada PEPPi põhiteabedokumentides, ja selle teabe esitusviisi tuleks veelgi ühtlustada regulatiivsete tehniliste standarditega, võttes arvesse juba tehtud ja käimasolevaid tarbijakäitumise uuringuid, sealhulgas selliste uuringute tulemusi, milles käsitletakse tarbijatele teabe esitamise eri viiside tulemuslikkust. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud peaks välja töötama EIOPA pärast konsulteerimist teiste Euroopa järelevalveasutustega –Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (7) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (8) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA), kui see on asjakohane, samuti Euroopa Keskpanga, pädevate asutuste ning pärast käesoleva määrusega ettenähtud tarbija- ja tootjauuringute läbiviimist, täpsustades PEPPi põhiteabedokumendis esitatava teabe üksikasjad ja esitamise viisi; PEPPi põhiteabedokumendi läbivaatamise ja muutmise tingimused; PEPPi põhiteabedokumendi esitamise nõudele vastamise tingimused; prognoositavate pensionimaksete eelduste kindlaksmääramise reeglid; PEPPi pensionihüvitise teatises sisalduva teabe esitamise üksikasjad ning riskimaandamise tehnikatele esitatavad miinimumnõuded. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel peaks EIOPA võtma arvesse mitmesuguseid võimalikke PEPPide liike, PEPPide pikaajalisust, PEPPi säästjate suutlikkust ja PEPPide omadusi. Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile tuleks korraldada tegelike andmetega tarbija- ja tootjauuringud, kui see on kohaldatav. Komisjon peaks need regulatiivsed tehnilised standardid võtma vastu delegeeritud aktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14. Komisjonile tuleks samuti anda õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, mille on väljatöötanud EIOPA, et täpsustada koostöö ja teabe vahetamise üksikasjad; võrdlemist võimaldaval viisil teabe standardvormis esitamine nõuded ning pärast teiste Euroopa järelevalveasutuste ja pädevate asutustega konsulteerimist ning teenusharupoolset testimist, järelevalvealase aruandluse vormid, rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ja määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 15.

(42)

PEPPi põhiteabedokument peaks olema selgelt eristatav ja eraldatud reklaammaterjalist.

(43)

PEPPi pakkujad peaksid koostama PEPPi säästjatele PEPPi pensionihüvitise teatise, mis annaks neile kõige olulisema isikukohase ja üldise teabe PEPPi kohta ning tagaks teabe ajakohasuse. PEPPi pensionihüvitise teatis peaks olema selge ja kõikehõlmav ning sisaldama asjakohast teavet, et lihtsustada aja jooksul ja eri pensionitoodetesse kogunenud pensioninõuete mõistmist ja hõlbustada tööjõu liikumist. PEPPi pensionihüvitise teatis peaks samuti sisaldama põhiteavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega seotud investeerimispoliitika kohta ning selles tuleks ära märkida, millal ja kuidas PEPPi säästjad saavad lisateavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite arvesse võtmise kohta. PEPPi säästjale tuleks igal aastal esitada PEPPi pensionihüvitise teatis.

(44)

PEPPi pakkujad peaksid PEPPi säästjaid teavitama saabuvast väljamaksete perioodi algusest, väljamaksete võimalikest liikidest ja väljamaksete liigi muutmise võimalusest kaks kuud enne kuupäeva, mil PEPPi säästjatel on võimalik muuta väljamakse liiki. Kui on avatud rohkem kui üks allkonto, tuleks PEPPi säästjat teavitada iga allkonto võimalikust väljamaksete tegemise perioodi algusest.

(45)

Väljamaksete tegemise perioodil peaksid PEPPi pensionisaajad saama teavet oma PEPPi väljamaksete ja nende tegemise võimalike viiside kohta. See on eriti tähtis siis, kui PEPPi pensionisaaja kannab märkimisväärse osa investeerimisriskist väljamaksete tegemise ajal.

(46)

PEPPi säästjate ja PEPPi pensionisaajate õiguste piisavaks kaitsmiseks peaksid PEPPi pakkujad saama valida varade sellise paigutuse, mis sobib nende kohustuste, sealhulgas pikaajaliste kohustuste täpse laadi ja kestusega kõige paremini. Seega on vaja tõhusat järelevalvet ning samuti tuleks investeerimisnõuete puhul kasutada lähenemist, mis annab PEPPi pakkujatele küllaldase paindlikkuse kõige turvalisema ja tõhusama investeerimispoliitika määramiseks, kohustades neid samas tegutsema ettevaatusega ja PEPPi säästjate parimates pikaajalistes huvides. Ettevaatuse põhimõte nõuab seega PEPPi pakkuja kliendistruktuurile kohandatud investeerimispoliitikat.

(47)

Võttes kapitaliinvesteeringute aluspõhimõtteks mõistlikkuse põhimõtte ja võimaldades PEPPi pakkujatel tegutseda piiriüleselt, soodustatakse säästude suunamist personaalse pensioni kogumisse, aidates seeläbi kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Mõistlikkuse põhimõtte kohaselt tuleks selgelt arvesse võtta ka keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite osa investeerimisprotsessis.

(48)

Käesoleva määrusega tuleks tagada PEPPi pakkujatele nõuetekohasel tasemel investeerimisvabadus. Kuna PEPPi pakkujad on väga pikaajalised investeerijad, kelle likviidsusrisk on väike, siis võivad nad aidata kaasa kapitaliturgude liidu edasiarendamisele, investeerides ettevaatuspõhimõtet järgides mittelikviidsesse varasse, nagu aktsiad, ja muudesse pikaajalise majandusprofiiliga instrumentidesse, millega ei kaubelda reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides. Lisaks võivad nad saada kasu rahvusvahelise mitmekesistamise eelistest. Jäädes kooskõlla mõistlikkuse põhimõttega, mille eesmärk on kaitsta PEPPi säästjate ja PEPPi pensionisaajate huve, ei tohiks niisiis piirata investeerimist aktsiatesse, mis on nomineeritud muus vääringus kui kohustused, ja muudesse instrumentidesse, millel on pikaajaline majanduslik profiil ja millega ei kaubelda reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ega organiseeritud kauplemissüsteemides, välja arvatud usaldatavusnõuetega põhjendatud juhtudel.

(49)

Kapitaliturgude liidu süvendamise kontekstis on pikaajalise majandusprofiiliga instrumentide mõiste lai. Sellised instrumendid on väärtpaberid, mida ei ole võimalik vabalt võõrandada, ja seetõttu puudub nende puhul juurdepääs järelturu likviidsusele. Sageli eeldavad need tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad nende turustatavust, ning hõlmavad osalusi ja võlainstrumente börsil noteerimata äriühingutes ning neile antud laene. Börsil noteerimata äriühingud hõlmavad taristuprojekte, börsil noteerimata äriühinguid, kes soovivad oma tegevust laiendada, ja kinnisvara või muud vara, mis võiks sobida pikaajalise investeerimise eesmärgil. Vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste taristuprojektide puhul on sageli tegemist noteerimata varaga, mis sõltub projekti rahastamiseks antavatest pikaajalistest laenudest. Võttes arvesse PEPPi pakkujate kohustuste pikaajalist iseloomu, kutsutakse neid üles paigutama küllaldast osa oma varaportfellist jätkusuutlikesse investeeringutesse reaalmajandusse, mis annavad pikaajalist majanduslikku kasu, ennekõike taristuprojektidesse ja -ettevõtetesse.

(50)

PEPPi pakkujate investeerimispoliitika ja riskijuhtimissüsteemide jaoks on olulised keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid. PEPPi pakkujaid tuleks üles kutsuda kaaluma kõnealuseid tegureid investeerimisotsuste tegemisel ja arvestama selliste tegurite osa oma riskijuhtimissüsteemides, et vältida kasutamiskõlbmatut vara. Teave keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta peaks olema kättesaadav EIOPA-le, pädevatele asutustele ja PEPPi säästjatele.

(51)

Üks PEPPide reguleerimise eesmärke on luua turvaline ja kulutõhus pensionisäästmistoode. Kuna personaalsete pensionitoodetega seotud investeeringud on pikaajalised, tuleks erilist tähelepanu pöörata vara paigutamise pikaajalistele tagajärgedele. Eelkõige tuleks arvesse võtta keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid. PEPPi sääste tuleks investeerida, võttes arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid, näiteks kliimamuutusi käsitlevas Pariisi kokkuleppes sätestatud liidu kliimaeesmärke ja kestliku arengu eesmärke, ÜRO kestliku arengu eesmärke ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid.

(52)

Mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas oleva investeerimispoliitika väljaarendamise kohustuse täitmise tagamisel ei tohiks PEPPi pakkujatel olla võimalik investeerida maksualast koostööd mittetegevatesse jurisdiktsioonidesse, mis on loetletud kohaldatavates nõukogu järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu kohta, ega suure riskiga kolmandasse riiki, kus esineb strateegilisi puudusi, mis on tuvastatud vastavalt kohaldatavale komisjoni delegeeritud määrusele, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (9) artikli 9 alusel.

(53)

Arvestades PEPPi pikaajalist eesmärki kindlustada pensionipõlv, tuleks PEPPi säästjatele tagatud investeerimisvariantide piiritlemisel hõlmata elemendid, mis võimaldaksid investoritel teha investeerimisotsuseid, sealhulgas selliste investeerimisvariantide arv, mille seast nad saavad valida. Pärast PEPPiga liitumist peaks PEPPi säästjal olema võimalus muuta oma algset valikut, kui PEPPiga liitumisest või investeerimisvariandi hilisema muutmise korral selle viimasest muutmisest on möödunud vähemalt viis aastat, nii et samal ajal on tagatud pakkujate pikaajalise investeerimisstrateegia stabiilsus ja ka investorite kaitse. PEPPi pakkuja ise peaks siiski saama lubada PEPPi säästjal muuta valitud investeerimisvarianti sagedamini.

(54)

Põhi-PEPP peaks olema turvaline toode ja peaks olema investeerimise standardvariant. See võiks olla kas riskimaandamismeede, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapital tagasi saada, või garantii investeeritud kapitalile. Riskimaandamismeede, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapitali tagasi saada, võib olla konservatiivne investeerimisstrateegia või elutsükli strateegia, mis aja jooksul vähendab järk-järgult üldist riskipositsiooni. Investeerimise standardvariandi raames antud tagatised peaksid katma vähemalt kogumisperioodi jooksul tehtud sissemaksed pärast kõikide kulude ja teenustasude mahaarvamist. Garantiid võiksid katta ka kulusid ja tasusid ning need võiksid ette näha inflatsiooni täieliku või osalise katmise. Investeeritud kapital peaks olema tagatud väljamaksete tegemise perioodi alguses ja väljamaksete tegemise perioodil, kui see on asjakohane.

(55)

PEPPi säästjate kulutõhususe ja piisava tootluse tagamiseks peaksid põhi-PEPPi kulud ja tasud piirduma kindlaksmääratud protsendimääraga kogunenud kapitalist. Kuigi nimetatud piirmäär peaks olema 1 % kogutud kapitalist, oleks asjakohane täpsustada, millist liiki kulusid ja tasusid tuleb regulatiivsete tehniliste standardite alusel arvesse võtta, et tagada eri PEPPi pakkujatele ja eri liiki PEPPidele, millel kulude ja tasude struktuur on erinev, võrdsed tingimused. Komisjonile tuleks anda õigus kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid, mille peaks välja töötama EIOPA, vastu võtta. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel peaks EIOPA võtma eelkõige arvesse PEPPi pikaajalisust, PEPPide eri liike ja nende konkreetsetest omadustest tulenevate kuludega seotud tegureid, et tagada eri PEPPi pakkujate ja nende toodete õiglane ja võrdne kohtlemine, võttes samas arvesse põhi-PEPPi olemust lihtsa, kulutõhusa ja läbipaistva tootena, mis tagab tegelikult piisava pikaajalise investeerimistulu. Selleks et säiliks pensionitoote pikaajaline olemus, tuleks hoolikalt hinnata väljamakse liiki eelkõige eluaegse annuiteedi puhul. Selle raames peaks EIOPA võtma nõuetekohaselt arvesse kulude ja tasude struktuuri, et tagada kapitaligarantiid võimaldavatele PEPPi pakkujatele teiste pakkujatega võrdsed tingimused. Ühtlasi tuleks kulude ja tasude protsendimäärad korrapäraselt läbi vaadata, et tagada edaspidigi nende asjakohasus, võttes arvesse kulude taseme muutusi. Komisjon peaks need regulatiivsed tehnilised standardid võtma vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Selleks et tagada jätkuv kulutõhusus ja kaitsta PEPPi kliente liiga koormavate kulustruktuuride eest, tuleks komisjonile anda õigus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 võtta vastu õigusakte, millega muudetakse protsendimäära, võttes arvesse selle läbivaatamisi, eelkõige tegelike kulude ja teenustasude suurust ja muutusi ning kulude ülempiiri mõju PEPPide kättesaadavusele ja eri tüüpi PEPPide pakkujate asjakohasele turulepääsule.

(56)

Pädevad asutused peaksid kasutama oma volitusi, et kaitsta esmase eesmärgina PEPPi säästjate ja PEPPi pensionisaajate ning PEPPi pakkujate stabiilsust ja kindlust.

(57)

Kui PEPPi pakkuja on tööandja kogumispensioni asutus või ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja („AIFi valitseja“), peaks ta määrama PEPPi pakkumise äritegevusele vastavate varade hoidmiseks depositooriumi. Depositooriumina tegutseva üksuse ja tema ülesannete suhtes on vaja täiendavaid kaitsemeetmeid, kuna praegu depositooriumidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL (10) sätestatud reeglid kehtivad fondidele, mida turustatakse üksnes kutselistele investoritele, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/760 (11) kohased Euroopa pikaajalised investeerimisfondid, mida turustatakse jaeinvestoritele, ning tööandja kogumispensioni asutuste suhtes kohaldatav valdkondlik õigus ei nõua kõikidel juhtudel depositooriumi määramist. Selleks et tagada investorite kaitse kõrgeim tase PEPPi pakkumise äritegevusele vastavate varade hoidmisel, on käesoleva määrusega nõutav, et PEPPe pakkuvad tööandja kogumispensioni asutused ja ELi AIFide valitsejad järgiksid depositooriumi määramisel, selle ülesannete ja kontrollikohustuste täitmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (12).

(58)

Selleks, et võita PEPPi säästjate usaldus ja võimaldada neil teha teadlikke valikuid, on väga oluline kulude ja tasude läbipaistvus ja õiglus. Järelikult peaksid läbipaistmatud hinnakujunduse meetodid olema keelatud.

(59)

Selleks et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärke, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse EIOPA ja pädevate asutuste sekkumisvolituste kasutamise tingimused ning EIOPA kohaldatavad kriteeriumid ja tegurid, et teha kindlaks, millal on tegemist PEPPi säästja kaitsmise olulise küsimusega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (13) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(60)

Ilma et see piiraks PEPPi klientide õigust esitada hagi kohtule, tuleks PEPPi pakkujate või PEPPi turustajate ja PEPPi klientide jaoks kehtestada hõlpsat osavõttu võimaldavad, asjakohased, sõltumatud, erapooletud, läbipaistvad ja tulemuslikud menetlused vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks, et lahendada käesolevas määruses sätestatud õigustest ja kohustustest tulenevaid vaidlusi.

(61)

Tõhusa ja tulemusliku vaidluste lahendamise menetluse kehtestamise eesmärgil peaksid PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad kehtestama tulemusliku kaebuste lahendamise menetluse, millest saavad juhinduda nende kliendid enne, kui vaidlus antakse lahendamiseks kohtuvälise menetluse kaudu või kohtule. Kaebuste lahendamise menetluse puhul tuleks sätestada lühike ja selge tähtaeg, mille jooksul PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja peaks kaebusele vastama. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organitel peaks olema piisav suutlikkus osaleda asjakohasel ja tõhusal viisil piiriüleses koostöös seoses käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi käsitlevate vaidlustega.

(62)

Selleks et leida investeeringute jaoks paremad tingimused ja stimuleerida konkurentsi PEPPi pakkujate vahel, peaks PEPPi säästjatel olema õigus vahetada kogumisperioodil oma PEPPi pakkuja teise PEPPi pakkuja vastu, kes asub samas või muus liikmesriigis, ning menetlus selleks peaks olema selge, kiire ja turvaline. PEPPi pakkujad ei peaks olema kohustatud osutama PEPPide vahetamise teenust, kui säästjad saavad väljamakseid eluaegse annuiteedi vormis. Vahetamise käigus peaks üleandev PEPPi pakkuja kandma vastavad summad või vajaduse korral mitterahalised sissemaksed PEPPi kontolt üle ja konto sulgema. PEPPi säästja peaks uue PEPPi konto avamiseks sõlmima vastuvõtva PEPPi pakkujaga lepingu. Uuel PEPPi kontol peaks olema sama allkontode struktuur kui eelmisel PEPPi kontol.

(63)

PEPPi säästjad võivad vahetamisteenuse kasutamise ajal otsustada vara üle anda üksnes juhul, kui vahetus toimub selliste PEPPi pakkujate vahel nagu investeerimisühingud või muud aktsepteeritud täiendava loa saanud pakkujad, kes tegelevad PEPPi säästjate portfelli valitsemisega. Sellisel juhul on vajalik vastuvõtva pakkuja kirjalik nõusolek. Kui tegemist on ühisinvesteeringute haldamisega, ei ole vahetamisel võimalik kasutada vara vahetamist, kuna PEPPi säästjate vara ei ole eraldatud.

(64)

Vahetamine peaks olema PEPPi säästja jaoks lihtne. Vastuvõttev PEPPi pakkuja peaks seega vastutama menetluse algatamise ja haldamise eest PEPPi säästja nimel ja tema taotlusel. PEPPi pakkujatel peaks olema võimalik rakendada pakkuja vahetamise teenuse kujundamisel täiendavaid võtteid, näiteks tehnilisi lahendusi. Arvestades, et toode on üleeuroopaline, peaks PEPPi säästjatel olema võimalik pakkujat viivitamata tasuta vahetada, kui liikmesriigis, kuhu PEPPi säästja elama asub, riigipõhist allkontot ei pakuta.

(65)

Enne vahetamiseks loa andmist tuleks PEPPi säästjat teavitada kõigist vahetamiseks vajalikest menetluse etappidest ja kuludest, et PEPPi säästjal oleks võimalik teha vahetamisteenuse kohta teadlik otsus.

(66)

Edukaks vahetamiseks on vaja üleandva PEPPi pakkuja koostööd. Seega peaks üleandev PEPPi pakkuja andma vastuvõtvale PEPPi pakkujale kogu teabe, mis on vajalik maksete taaskäivitamiseks teisel PEPPi kontol. Selline teave ei tohiks siiski hõlmata rohkemat, kui on vaja vahetamise teoks saamiseks.

(67)

PEPPi säästjad ei tohiks kanda finantskahju ega kulusid või intresse, mis on tekkinud kummagi vahetamises osaleva PEPPi pakkuja vigade tõttu. Eelkõige ei tohiks PEPPi säästjad kanda finantskahju, mis tekib lisatasude, intresside või muude kulude, samuti trahvide või karistusmaksete tõttu, või mis tahes liiki finantskahju, mis tekib vahetamise hilinenud teostamise tõttu. Kuna väljamaksete perioodi alguses ja väljamaksete perioodi jooksul tuleks tagada kapitalikaitse, ei peaks üleandev PEPPi pakkuja olema kohustatud tagama kapitalikaitset ega garantiid pakkuja vahetamise hetkel. PEPPi pakkuja võib ka otsustada tagada kapitalikaitse või anda garantii vahetamise hetkel.

(68)

PEPPi säästjatel peaks olema enne vahetamisteenuse kasutamist võimalus teha teadlik valik. Vastuvõttev PEPPi pakkuja peaks järgima kõiki turustamise ja teabega seotud nõudeid, sealhulgas esitama PEPPi põhiteabedokumendi, andma nõu ja piisavat teavet vahetamisteenusega seotud kulude ja võimaliku ebasoodsa mõju kohta kapitalikaitsele, kui vahetatakse garantiiga PEPPi. Üleandva PEPPi pakkuja võetavad vahetamistasud peaksid jääma suurusjärku, mis ei takista liikuvust ega ületa mingil juhul 0,5 % ülevkantavast summast või üleantava vara rahalisest väärtusest.

(69)

PEPPi säästjatel peaks PEPPiga liitumisel ja uue allkonto avamise korral olema vabadus otsustada maksevormi üle, mille nad väljamaksete tegemise ajal valivad (annuiteet, ühekordne makse või muu), ent seejärel peaks neil olema võimalik oma valikut üks aasta enne väljamaksete perioodi algust, väljamaksete perioodi alustamise korral ja pakkuja vahetamise ajal muuta, et valitud väljamaksevorm sobiks kõige paremini nende vajadustega, kui nad lähenevad pensionieale. Kui PEPPi pakkuja teeb kättesaadavaks rohkem kui ühe väljamaksete liigi, peaks PEPPi säästjal olema võimalik valida iga PEPPi konto allkonto suhtes erineva väljamaksmise võimaluse.

(70)

PEPPi pakkujatel peaks olema lubatud pakkuda PEPPi säästjatele laia valikut erinevaid väljamaksevorme. See lähenemisviis võimaldaks saavutada PEPPide kiirema kasutuselevõtu eesmärgi, kuna PEPPi säästjatele tagatakse suurem paindlikkus ja laiem valik. See võimaldaks pakkujatel töötada oma PEPPid välja kõige kulutõhusamal viisil. See on muude liidu poliitikavaldkondadega kooskõlas ja poliitiliselt teostatav, kuna nii jääb liikmesriikidele küllaldane paindlikkus otsustada selle üle, milliseid väljamaksevorme nad otsustavad soodustada. Vastavalt pensionitoote pikaajalisele olemusele peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta vastu meetmeid, millega eelistatakse teatavat vormi väljamakseid, näiteks kehtestades ühekordsete maksete piirmäärad, et veelgi soodustada eluaegse annuiteedi ja tagasimaksete kasutamist.

(71)

PEPPi üleeuroopalist olemust arvesse võttes on vaja tagada PEPPi säästjate järjepidev kõrgetasemeline kaitse kogu siseturul. Selleks et rikkumiste vastu tulemuslikult võidelda ja hoida ära tarbijatele kahju tekitamist, on vaja asjakohaseid vahendeid. Seepärast tuleks lisaks EIOPA-le ja pädevatele asutustele antud volitustele võtta kasutusele selge kord, millega keelatakse või piiratakse mis tahes PEPPi turustamist, levitamist või müüki, mis võib tekitada PEPPi säästjale tõsiseid probleeme, sealhulgas seoses pensionitoote pikaajalise olemusega, finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkusega või kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusega, ning EIOPA-le tuleks anda asjakohased koordineerimise ja eriolukordade lahendamise volitused.

EIOPA volitused peaksid põhinema määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 9 lõikel 5, et tagada selliste sekkumismehhanismide kohaldamine juhul, kui on suuri probleeme PEPPi säästjate kaitsega, sealhulgas seoses PEPPi kui pensionitoote eriti pikaajalise olemusega. Kui tingimused on täidetud, peaksid pädevad asutused saama ettevaatusabinõuna kehtestada keelu või piirangu enne seda, kui PEPPi hakatakse PEPPi säästjatele turustama, levitama või müüma. Need volitused ei vabasta PEPPi pakkujat vastutusest täita kõiki käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid.

(72)

Tagada tuleks kõigi PEPPi investeerimisega seotud kulude ja tasude täielik läbipaistvus. Pakkujate jaoks tuleks luua võrdsed tingimused ja samas tuleks tagada tarbijate kaitse. Konkurentsipõhise hinnakujunduse stimuleerimiseks oleks kättesaadav võrreldav teave erinevate toodete kohta.

(73)

Ehkki jooksvat järelevalvet PEPPi pakkujate üle peaks tegema vastava liikmesriigi pädev asutus, peaks PEPPidega seonduvat järelevalvet koordineerima EIOPA, et tagada ühtse järelevalvemetoodika järjepidev kasutamine ja toetada sel moel PEPPi kui pensionitoote üleeuroopalist ja pikaajalist olemust.

(74)

Selleks et tugevdada tarbijaõigusi ja lihtsustada juurdepääsu kaebuste lahendamise menetlusele, peaks PEPPi säästjatel olema võimalik esitada kas eraldi või kollektiivselt kaebusi oma elukohaliikmesriigi pädevatele asutustele rikkumise toimumise kohast sõltumata.

(75)

EIOPA peaks tegema koostööd pädevate asutustega ja hõlbustama selliste asutuste vahelist koostööd ja nende töö sidusust. Sellega seoses peaks EIOPA osalema pädevate asutuste järelevalvemeetmete rakendamise alaste volituste teostamises, esitades tõendeid PEPPidega seotud rikkumiste kohta. Samuti peaks EIOPA pakkuma siduvat vahendamist erimeelsuste puhul pädevate asutuste vahel piiriülestes olukordades.

(76)

Tagamaks, et PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad täidavad käesolevat määrust ning neid koheldakse ühtviisi kogu liidus, tuleks ette näha halduskaristused ja muud meetmed, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(77)

Kooskõlas komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris“ ning selleks, et tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmine, on oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva määruse rikkumise korral asjakohaste halduskaristuste ja muude meetmete kohaldamine.

(78)

Ehkki liikmesriigid võivad sama õigusrikkumise eest ette näha nii haldus- kui ka kriminaalkaristuse, ei tuleks liikmesriikidelt nõuda õigusnormide kehtestamist halduskaristuste kohaldamiseks käesoleva määruse selliste rikkumiste korral, mille suhtes on kohaldatav riigisisene kriminaalõigus. Kriminaalkaristuste säilitamine halduskaristuste asemel käesoleva määruse rikkumise korral ei peaks aga vähendama ega muul viisil mõjutama pädevate asutuste võimalust teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, vahetada nendega õigeaegselt teavet ja omada sellisele teabele õigeaegselt juurdepääsu käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, sealhulgas pärast asjaomasest õigusrikkumisest pädevatele õigusasutustele teatamist kriminaalvastutusele võtmiseks.

(79)

Pädevatel asutustel peaks olema õigus määrata rahalisi karistusi, mis on piisavad, et teha olematuks tegelik või võimalik kasu, ning mis on hoiatavad isegi suurematele finantsettevõtjatele ja nende juhtidele.

(80)

Selleks et tagada karistuste ühetaoline kohaldamine kogu liidus, peaksid pädevad asutused võtma halduskaristuse või muu meetme liigi ja rahalise karistuse suuruse kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid.

(81)

Selleks et rikkumise ja karistuse kohta tehtud pädeva asutuse otsusel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele ja et tõhustada tarbijate kaitset, hoiatades neid PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse käesoleva määruse sätteid, tuleks need otsused avaldada, välja arvatud juhul, kui avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist.

(82)

Võimalike rikkumiste tuvastamiseks peaks pädevatel asutustel olema vajalikud uurimisvolitused ning nad peaksid kehtestama tõhusad mehhanismid, et võimaldada võimalikest või tegelikest rikkumistest teatamist.

(83)

Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide kriminaalõiguse kohaldamist.

(84)

Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse raames, nagu isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt või isikuandmete töötlemine PEPPi pakkujate või PEPPi turustajate poolt, peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (15). Teabe vahetamine või edastamine Euroopa järelevalveasutuste poolt peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (16).

(85)

Kuna isiku finantsandmed on salajased, peavad andmed olema väga hästi kaitstud. Seetõttu on soovitatav kaasata käesoleva määruse rakendamisse ja järelevalvesse ka andmekaitseasutused.

(86)

Käesolevas määruses sätestatud registreerimis- ja teatamismenetlus ei tohiks asendada ühtegi täiendavat riigisisest korda, mis võimaldaks kasutada riigi tasandil ette nähtud soodustusi ja stiimuleid.

(87)

Käesolev määrus tuleks läbi vaadata, hinnates muu hulgas turu arengut, näiteks uut liiki PEPPide turule tulekut, samuti liidu õiguse muude valdkondade arengut ja liikmesriikide kogemusi. Selline hindamine peaks võtma arvesse hästitoimiva PEPPide turu loomise eri eesmärke ja sihte ning peaks eelkõige andma hinnangu sellele, kas käesoleva määruse tulemusel on hakanud rohkem Euroopa kodanikke säästma jätkusuutliku ja piisava pensioni nimel. PEPPi pakkujate järelevalve puhul üle Euroopa kehtivate miinimumnõuete tähtsus eeldab ka, et hinnatakse seda, kuidas PEPPi pakkujad täidavad käesolevat määrust ja kohaldatavat valdkondlikku õigust.

(88)

Kuna käesoleval määrusel võib olla pikaajaline mõju, tuleb selle kohaldamise algperioodil toimuvat tähelepanelikult jälgida. Hinnangu koostamisel peaks komisjon arvesse võtma ka EIOPA, sidusrühmade ja ekspertide kogemusi ning andma kõigist võimalikest tähelepanekutest Euroopa Parlamendile ja nõukogule teada.

(89)

Käesolev määrus peaks tagama seda, et võetakse arvesse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus, õigust isikuandmete kaitsele, õigust omandile, ettevõtlusvabadust, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning kõrgetasemelise tarbijakaitse põhimõtet.

(90)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tugevdada PEPPi säästjate kaitset ja suurendada PEPPi säästja usaldust PEPPide, sealhulgas piiriüleselt turustatavate PEPPide vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL (3) kohaselt peavad liikmesriigid meretranspordi hõlbustamiseks ja kiirendamiseks aktsepteerima liidu sadamatesse saabuvate ja neist lahkuvate laevade teavituskohustuste täitmist elektroonilises vormingus ning tagama andmete edastamise ühtse kontaktpunkti kaudu.

(2)

Meretransport on kaubanduse ja kontaktide selgroog ühtsel turul ja ka laiemalt. Meretranspordi hõlbustamiseks ja laevandusettevõtjate halduskoormuse edasiseks vähendamiseks tuleks liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide ning liikmesriikide õigusega laevandusettevõtjatelt nõutavate teavituskohustuste täitmise teabemenetlusi veelgi lihtsustada ja ühtlustada ning muuta need tehnoloogianeutraalseks, edendades tulevikukindlaid teavituslahendusi.

(3)

Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on korduvalt kutsunud üles suurendama koostalitlusvõimet ning muutma teabevahetust ja teabevoogusid põhjalikumaks ja kasutajasõbralikumaks, et parandada siseturu toimimist ning vastata kodanike ja ettevõtjate vajadustele.

(4)

Käesoleva määruse peamine eesmärk on kehtestada ühtlustatud normid sadamakülastuseks nõutava teabe esitamiseks, tagades eelkõige, et sama andmestut saab igale riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile edastada samal viisil. Peale selle on käesoleva määruse eesmärk hõlbustada teabe edastamist deklarantide, külastatava sadama eest vastutavate asjaomaste asutuste ja sadamateenuse osutajate ning teiste liikmesriikide vahel. Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks muuta teavituskohustuste tähtaegu ega sisu ning ei tohiks mõjutada teabe edasist salvestamist ja töötlemist liidu või riiklikul tasandil.

(5)

Igas liikmesriigis tuleks säilitada olemasolev riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt kui Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonna (edaspidi „ühtsete kontaktpunktide keskkond“) tehnoloogianeutraalne ja koostalitlusvõimeline lähtekoht. Riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt peaks endast kujutama meretranspordiettevõtjate kõikehõlmavat teavituspunkti, mis täidab deklarantidelt andmete kogumise ning andmete kõigile asjaomastele pädevatele asutustele ja sadamateenuse osutajatele edastamise ülesandeid.

(6)

Selleks et suurendada riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide tõhusust ja valmistuda tulevikuarenguks, peaks olema võimalik säilitada liikmesriikides olemasolev kord või kehtestada uus kord, et kasutada riiklikku merenduse ühtset kontaktpunkti sarnase teabe esitamiseks muude transpordiliikide puhul.

(7)

Riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide deklarantide poolsed kasutajaliidesed peaksid olema ühtlustatud liidu tasandil, et lihtsustada teavitamist ja veelgi vähendada halduskoormust. Selline ühtlustamine tuleks saavutada igas riiklikus merenduse ühtses kontaktpunktis liidu tasandil välja töötatud ühtse liidestarkvara kasutamisega süsteemidevaheliseks teabevahetuseks. Liikmesriigid peaksid vastutama liidesmooduli integreerimise ja haldamise eest ning tarkvara regulaarse ja õigeaegse uuendamise eest, kui komisjon töötab välja uued versioonid. Komisjon peaks liidesmooduli välja töötama ja seda vajaduse korral uuendama, sest digitehnoloogia areneb kiiresti ning igasugune tehnoloogiline lahendus võib uute arengusuundade tekkides kiiresti vananeda.

(8)

Liikmesriikide ja teenuseosutajate muid teavituskanaleid, nagu sadamateabesüsteemid, võiks säilitada teavitamiseks ette nähtud vabatahtlike juurdepääsupunktidena ning need peaksid olema võimelised toimima andmeteenuse osutajatena.

(9)

Selleks et mitte panna ebaproportsionaalset halduskoormust sisemaariikidest liikmesriikidele, kellel meresadamaid ei ole, tuleks need liikmesriigid vabastada kohustusest riiklikku merenduse ühtset kontaktpunkti välja töötada, luua, käitada ja kättesaadavaks teha. See tähendab, et seni, kuni nad kõnealust vabastust kasutavad, ei tuleks kõnealustelt liikmesriikidelt nõuda riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti väljatöötamise, loomise, käitamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud kohustuste täitmist.

(10)

Riiklikul merenduse ühtsel kontaktpunktil peaks olema ka lihtsasti kasutatav ühiste funktsioonidega graafiline kasutajaliides, mis võimaldab deklarantidel andmeid sisestada käsitsi. Liikmesriigid peaksid deklarantidele pakkuma graafilist kasutajaliidest andmete käsitsi sisestamiseks ka nii, et deklarandid saavad andmed üleslaadida ühtlustatud digitaalsete arvutustabelitena. Lisaks üldisele funktsionaalsusele peaksid komisjon ja liikmesriigid oma tegevust koordineerima, et graafilise kasutajaliidese kasutajakogemus oleks võimalikult sarnane.

(11)

Uus digitehnoloogia pakub üha suuremaid võimalusi meretranspordisektori tõhususe parandamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks. Selleks et uuest digitehnoloogiast võimalikult vara kasu saada, peaks komisjonil olema õigus muuta rakendusaktidega ühtlustatud teavituskeskkonna tehnilist kirjeldust, standardeid ja menetlusi. See peaks jätma turuosalistele paindlikkuse töötada välja uusi digitehnoloogiaid ja uusi tehnoloogiaid tuleks arvesse võtta ka käesoleva määruse läbivaatamisel.

(12)

Deklarantidele tuleks pakkuda piisavat tuge ja teavet riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kasutamisega seotud protsesside ja tehniliste nõuete kohta kergesti juurdepääsetavate ja kasutajasõbralike riiklike veebisaitide kaudu, mis on üldilmelt ja kasutusviisilt ühetaolised.

(13)

Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioonis (FAL konventsioon) (4) on ette nähtud, et riigiasutused peavad kõigil juhtudel nõudma üksnes põhilist teavet ja hoidma nõutava teabe üksuste arvu minimaalsena. Siiski võidakse kohalikest tingimustest tulenevalt nõuda eriteavet, et tagada laevaliikluse ohutus.

(14)

Ühtsete kontaktpunktide keskkonna toimimise võimaldamiseks on vaja luua terviklik ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu, mis peaks sisaldama kõiki teabeelemente, mida riigi ametiasutused või sadamaoperaatorid võivad laeva sadamakülastusel haldus- või teenistusülesannete täitmiseks nõuda. Ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu kehtestamisel peaks komisjon võtma arvesse rahvusvahelisel tasandil tehtud asjakohast tööd. Kuna teavituskohustuste ulatus on liikmesriigiti erinev, peaks liikmesriigi merenduse ühtne kontaktpunkt olema üles ehitatud selliselt, et ta võtab ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu vastu ilma muudatusteta ja jätab arvesse võtmata teabe, mis ei ole tema jaoks asjakohane.

(15)

Erandlikel asjaoludel peaks liikmesriigil olema võimalik nõuda deklarantidelt täiendavaid andmeelemente. Sellised erandlikud asjaolud võivad tekkida näiteks siis, kui on kiiresti vaja kaitsta riigisisest korda ja julgeolekut või käsitleda tõsist ohtu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale. Erandlike asjaolude mõistet tuleks tõlgendada kitsalt.

(16)

Liidu ja rahvusvahelistes õigusaktides esitatud asjakohased teavituskohustused tuleks loetleda käesoleva määruse lisas. Need teavituskohustused peaksid moodustama ühtsete kontaktpunktide keskkonna tervikliku andmestu kehtestamise aluse. Lisas tuleks viidata ka riikliku tasandi teavituskohustuste asjakohastele kategooriatele ning liikmesriikidel peaks olema võimalik komisjonilt taotleda ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu muutmist, tuginedes oma õigusaktides ja nõuetes kehtestatud teavituskohustustele. Liidu õigusakt, millega muudetakse liikmesriikide õigusaktides ja nõuetes sätestatud teavituskohustuse alusel ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestut, peaks sisaldama konkreetset viidet kõnealustele liikmesriikide õigusaktidele ja nõuetele.

(17)

Riiklikust merenduse ühtsest kontaktpunktist teabe edastamisel pädevatele asutustele peaks teabe edastamine toimuma vastavalt lisas loetletud liidu õigusaktides sätestatud teavituskohustuste ja -formaalsuste ühistele andmenõuetele, vormingutele ja koodidele, ning neis õigusaktides sätestatud IT-süsteemide kaudu, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (5) artikli 6 lõikes 1 osutatud elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades.

(18)

Käesoleva määruse rakendamisel tuleks arvesse võtta riiklikul ja liidu tasandil loodud SafeSeaNeti süsteeme, millega tuleks ka edaspidi hõlbustada riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kaudu saadud teabe vahetamist ja edastamist liikmesriikide vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/59/EÜ (6).

(19)

Sadamad ei kujuta endast kauba lõppsihtkohta. Laeva sadamakülastuste tõhusus mõjutab tervet kaupade ja reisijate sadamasse ja sadamast transportimise logistikaahelat. Selleks et tagada koostalitlusvõime, mitmeliigilisus ja meretranspordi tõrgeteta lõimimine üldisesse logistikaahelasse ning toetada teisi transpordiliike, peaks riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide kaudu olema võimalik vahetada asjakohast teavet (näiteks saabumis- ja väljumisajad) muude transpordiliikide jaoks välja töötatud sarnaste raamistikega.

(20)

Selleks et parandada meretranspordi tõhusust ja piirata laeva sadamakülastusel teenistusülesannete täitmiseks kohustuslikult esitatava teabe dubleerimist, tuleks deklarandi poolt riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile esitatavat teavet jagada ka teatavate teiste asutustega, näiteks sadama- ja terminalioperaatoritega, kui see on deklarandi poolt lubatud, ja võttes arvesse vajadust järgida konfidentsiaalsust, ärialast tundlikkust ja õiguslikke piiranguid. Käesoleva määruse eesmärk on parandada teavituskohustuste täitmisel andmete käsitlemist ühekordsuse põhimõtte kohaselt.

(21)

Määruses (EL) nr 952/2013 on sätestatud, et kaubad, mis tuuakse liidu tolliterritooriumile, tuleb kanda sisenemise ülddeklaratsiooni, mille peab tollile esitama elektrooniliselt. Võttes arvesse sisenemise ülddeklaratsioonis esitatava teabe tähtsust turva- ja finantsriskide maandamisel, töötatakse praegu välja liidu tolliterritooriumile sisenemise ülddeklaratsioonide esitamiseks ja haldamiseks ette nähtud elektroonilist süsteemi. Seetõttu ei ole võimalik esitada sisenemise ülddeklaratsiooni ühtlustatud teavitusliidesmooduli kaudu. Võttes aga arvesse, et mõnda sisenemise ülddeklaratsioonis esitatud andmeelementi on vaja ka muude tolli- ja meretranspordi teavituskohustuste täitmiseks juhul, kui laev külastab liidu sadamat, peaks Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonnas olema võimalik töödelda sisenemise ülddeklaratsiooni andmeelemente. Ette tuleks näha ka võimalus, et riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt saaks hankida asjakohast teavet juba esitatud sisenemise ülddeklaratsioonidest.

(22)

Teavitusnõuete täielikuks ühtlustamiseks peaksid toll, merendus- ja muud asjaomased asutused tegema koostööd nii riikide kui ka liidu tasandil. Konkreetsete ülesannetega riiklikud koordinaatorid peaksid parandama kõnealuse koostöö tõhusust ja tagama riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide tõrgeteta toimimise.

(23)

Selleks et riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide kaudu esitatud teavet oleks võimalik taaskasutada ja et deklarandil oleks lihtsam teavet esitada, on vaja luua ühised andmebaasid. Tuleks luua ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaas, mis sisaldab vastavale riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile esitatud laevaandmete viiteloetelu ja nende teavitusvabastusi. Selleks et deklarandil oleks lihtsam teavet esitada, tuleks luua ühine asukohaandmebaas, mis sisaldab asukohakoodide viiteloetelu, mis hõlmab ÜRO asukohakoodi (UN/LOCODE), SafeSeaNeti koode ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) üleilmses laevanduse infosüsteemis (GISIS) registreeritud sadamarajatiste koode. Lisaks tuleks luua ühine ohtlike kaupade andmebaas, mis sisaldab loetelu ohtlikest ja saastavatest kaupadest, millest tuleb riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile teatada vastavalt direktiivile 2002/59/EÜ ning vormil FAL 7, võttes arvesse IMO konventsioonide ja koodeksite asjakohaseid andmeelemente.

(24)

Pädevad asutused peaksid käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (7). Komisjon peaks käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (8).

(25)

Ühtsete kontaktpunktide keskkonna ja riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide puhul ei tohiks ette näha ühtki muud alust isikuandmete töötlemiseks kui see, mis on vajalik nende toimimiseks, samuti ei tohiks neid kasutada isikuandmetele uute juurdepääsuõiguste andmiseks.

(26)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu ja muutes seda ning määrates kindlaks andmeelementide määratlused, kategooriad ja andmenõuded, ning lisa muutmiseks, et lisada sellesse riiklikul tasandil kehtivad teavituskohustused ning et võtta arvesse liidu õigusaktidega vastuvõetud uusi teavituskohustusi. Komisjon peaks tagama, et peetakse kinni lisas loetletud liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega kehtestatud ühistest andmenõuetest, vormingutest ja koodidest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(27)

Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel tagama, et liikmesriikide ekspertide ja äriringkondadega konsulteeritakse läbipaistval viisil ja piisavalt varakult.

(28)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(29)

Eelkõige tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kehtestada ühtlustatud liidesmooduli ja riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide vastavate ühtlustatud elementide kasutuselevõtmise, hooldamise ja rakendamise funktsionaalne ja tehniline kirjeldus, kvaliteedikontrolli mehhanismid ning menetlused. Samuti tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kehtestada ühtsete kontaktpunktide keskkonna ühisteenuste tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused.

(30)

Käesolev määrus peaks tuginema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014, (11) milles sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriigid tunnustavad teatavaid füüsiliste ja juriidiliste isikute e-identimise vahendeid, mis kuuluvad teise liikmesriigi teavitatud e-identimise süsteemi. Määruses (EL) nr 910/2014 sätestatakse kasutajatele tingimused, mille täitmisel nad saavad võimaluse kasutada oma elektroonilisi identimis- ja autentimisvahendeid veebipõhistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks piiriülestes olukordades.

(31)

Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Tuleks koguda teavet hindamise võimaldamiseks ja käesoleva määruse toimimise analüüsiks selle eesmärkide täitmise seisukohast. Komisjon peaks teiste võimaluste seas hindama ka tsentraliseeritud ja ühtlustatud Euroopa teavitussüsteemi, näiteks keskse teavitusliidese loomise lisaväärtust.

(32)

Direktiiv 2010/65/EL tuleks seega kehtetuks tunnistada alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

(33)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (12) artikli 28 lõikega 2,

(1)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 377/2004 (2) on oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Segarändevoogude järsk kasv 2015. ja 2016. aastal pani rände, varjupaiga ja piirihalduse süsteemid surve alla. See on tekitanud liidu ja liikmesriikide jaoks probleeme ja näidanud, et liidu rändepoliitikat on vaja tugevdada, et Euroopa saaks reageerida koordineeritult ja tulemuslikult.

(3)

Liidu rändepoliitika eesmärk on asendada ebaseaduslikud ja kontrollimatud rändevood turvaliste ja hästi hallatud liikumisteedega, rakendades terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärk on tagada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise 2. peatükile rändevoogude tõhus juhtimine kõigis etappides.

(4)

Inimõiguste austamine on liidu aluspõhimõte. Liit on pühendunud kõigi rändajate, olenemata nende rändestaatusest, inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisele, järgides täiel määral rahvusvahelist õigust. Seega peaksid sisserände kontaktametnikud käesoleva määruse rakendamisel, eelkõige haavatavate isikute puhul, austama põhiõigusi kooskõlas asjakohase rahvusvahelise ja liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklitega 2 ja 6, ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

(5)

Selleks et tagada liidu rändepoliitika kõigi aspektide tõhus rakendamine, on vaja järjekindlat dialoogi ja koostööd nende kolmandate riikidega, mis on rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate peamised päritolu- ja transiidiriigid. Selline koostöö peaks kooskõlas Euroopa rände tegevuskavas ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga võimaldama sisserännet, sealhulgas lahkumist ja tagasipöördumist paremini hallata, toetama teabe, sealhulgas taotlejatele rahvusvahelise kaitse kättesaadavust ning kui see on kohane, võimaluse korral taasintegreerimist käsitleva teabe kogumise ja jagamise suutlikkust, ning toetama ebaseadusliku sisserände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse ennetamist ja tõkestamist.

(6)

Kaitsevahendid hõlmavad rände ja liikuvuse suhtes võetud üldises lähenemisviisis sisalduvaid meetmeid. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, peaksid seadusliku rände strateegiad ja kanalid liidu ja kolmandate riikide vahel hõlmama ka töörännet, viisasid õpilastele ning perekondade taasühinemist.

(7)

Võttes arvesse kasvavat nõudlust analüüsi ja teabe järele, et toetada tõendipõhist poliitikakujundamist ja operatiivreageerimist, tuleks tagada, et sisserände kontaktametnike kasulikke teadmisi kasutataks täies ulatuses ära igakülgse pildi saamiseks olukorrast kolmandates riikides.

(8)

Rändevoogude struktuuri käsitlev teave peaks võimaluse korral, kui see on kohane, sisaldama teavet rändajate vanuse, soolise koosseisu ning perekonna ja saatjata alaealiste kohta.

(9)

Praeguste Euroopa rändeküsimuste kontaktametnike lähetamine sellistesse kolmandatesse riikidesse, mis on peamised päritolu- ja transiidiriigid, milleks kutsuti üles 23. aprillil 2015 toimunud riigi- ja valitsusjuhtide erikohtumise järeldustes, oli esimene samm rändeküsimuste alase koostöö tihendamiseks kolmandate riikidega ja koostöö parandamiseks liikmesriikide lähetatud sisserände kontaktametnikega. Sellele kogemusele toetudes tuleks liidu rändemeetmete arendamise, rakendamise ja nende mõju maksimeerimise toetamiseks näha ette, et komisjon lähetaks sisserände kontaktametnikke kolmandatesse riikidesse pikemaks ajaks.

(10)

Käesoleva määruse eesmärk on tagada liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas asjakohasel juhul õiguskaitseasutuste, samuti komisjoni ja liidu asutuste poolt kolmandatesse riikidesse lähetatud sisserände kontaktametnike võrgustiku parem koordineerimine ja optimaalsem kasutamine, et tegeleda tulemuslikumalt liidu prioriteetidega, milleks on ebaseadusliku sisserände ja sellega seotud piiriülese kuritegevuse, nagu rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse ennetamine ja võitlus nende vastu, väärika ja tulemusliku tagasipöördumise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise hõlbustamine, kaasa aitamine liidu välispiiride integreeritud haldamisele, samuti seadusliku rände haldamise toetamine, sealhulgas liikmesriikide ja liidu võetavate rahvusvahelise kaitse, ümberasustamise ning lahkumiseelse integratsiooni meetmete valdkonnas. Selline koordineerimine peaks täiel määral järgima olemasolevat käsuliini ja aruandlussuhteid sisserände kontaktametnike ja nende vastavate lähetavate asutuste vahel ning sisserände kontaktametnike endi vahel.

(11)

Käesolev määrus põhineb määrusel (EÜ) nr 377/2004 ja selle eesmärk on tagada sisserände kontaktametnike tõhusam panus sisserände kontaktametnike Euroopa võrgustiku toimimisse, esmajoones luues mehhanismi, mille kaudu liikmesriigid, komisjon ja liidu asutused saaksid oma kolmandatesse riikidesse lähetatud kontaktametnike ülesandeid ja rolle süstemaatilisemalt koordineerida.

(12)

Kuna rändeküsimustega tegelevaid kontaktametnikke lähetavad erinevad pädevad asutused ning nende volitused ja ülesanded võivad kattuda, tuleks püüda tõhustada samas kolmandas riigis või piirkonnas tegutsevate ametnike koostööd. Kui komisjon või liidu asutused lähetavad sisserände kontaktametnikud liidu diplomaatilistesse esindustesse, peaksid nad asjaomases kolmandas riigis hõlbustama ja toetama sisserände kontaktametnike võrgustikku. Kui see on kohane, teevad sellised võrgustikud koostööd kontaktametnikega, kelle on lähetanud muud riigid, mis ei ole liikmesriigid.

(13)

Teabelünkade ja mitmekordse töö minimeerimiseks ning tegevussuutlikkuse ja mõjususe maksimeerimiseks on oluline luua tõhus mehhanism, mis tagab kõigi sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike vahelise parema koordineerimise ja koostöö. Juhtnõukogu peaks andma suuniseid kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega – võttes arvesse liidu välissuhteid – ning talle tuleks anda vajalikud volitused, eelkõige võtta vastu sisserände kontaktametnike võrgustike kaheaastaseid tööprogramme, leppida kokku sisserände kontaktametnike ühekordsetes meetmetes, mis on suunatud prioriteetide elluviimisele ja tekkivate vajaduste rahuldamisele, mida kaheaastane tööprogramm veel ei hõlma, ning eraldada vahendeid kokkulepitud meetmeteks ja vastutada nende elluviimise eest. Juhtnõukogu ega sisserände kontaktametnike võrgustike töö hõlbustajate ülesanded ei tohiks mõjutada lähetavate asutuste pädevust seoses oma vastavate sisserände kontaktametnike ülesannetega. Juhtnõukogu peaks oma ülesannete täitmisel arvesse võtma sisserände kontaktametnike võrgustike mitmekesisust ja selliste liikmesriikide seisukohti, keda enim mõjutavad suhted teatavate kolmandate riikidega.

(14)

Juhtnõukogu peaks koostama kolmandatesse riikidesse lähetatud sisserände kontaktametnike nimekirja ja seda regulaarselt ajakohastama. Nimekiri peaks sisaldama teavet erinevate võrgustike asukoha, koosseisu ja tegevuse kohta, sealhulgas lähetatud sisserände kontaktametnike kontaktandmeid ja ülevaadet nende kohustustest.

(15)

Operatiivkoostöö tihendamiseks, teabe jagamiseks liikmesriikide vahel ning juhtnõukogu määratletud vajadustele reageerimiseks liidu tasandil tuleks edendada kontaktametnike ühist lähetamist. Ühist lähetamist vähemalt kahe liikmesriigi poolt tuleks toetada liidu vahenditega; see stimuleerib koostööd ja pakub kõigile liikmesriikidele lisaväärtust.

(16)

Tuleks luua eritingimused ulatuslikemateks liidu meetmeteks sisserände kontaktametnike suutlikkuse suurendamiseks. Selline suutlikkuse suurendamine peaks hõlmama ühise tuumõppekava ja lähetamiseelsete väljaõppekursuste, muu hulgas põhiõiguste valdkonnas, väljatöötamist koostöös asjaomaste liidu asutustega ning sisserände kontaktametnike võrgustike tegevussuutlikkuse suurendamist. Sellised õppekavad peaksid olema vabatahtlikud ja täiendama lähetavate asutuste kehtestatud riiklikke õppekavasid.

(17)

Sisserände kontaktametnike võrgustikud peaksid vältima liidu asutuste ja liidu muude vahendite või struktuuride töö, sealhulgas kohalike Schengeni koostöörühmade töö dubleerimist ning peaksid tooma lisaväärtust sellele, mida nad juba saavutavad teabe kogumise ja jagamisega sisserände valdkonnas, eelkõige keskendudes operatiivaspektidele. Need võrgustikud peaksid toimima töö hõlbustajate ja kolmandatest riikidest pärit teabe pakkujatena, et toetada liidu asutusi nende ülesannete täitmisel, eelkõige siis, kui asjaomased liidu asutused ei ole veel sõlminud kolmandate riikidega koostöösuhteid. Selleks tuleks tihendada sisserände kontaktametnike võrgustike ja asjaomaste liidu asutuste koostööd. Sisserände kontaktametnikud peaksid igal ajal olema teadlikud sellest, et nende tegevusel võivad olla sisserände kontaktametnike kohalikele ja piirkondlikele võrgustikele operatiivsuse või mainega seotud tagajärjed. Nad peaksid oma ülesannete täitmisel vastavalt tegutsema.

(18)

Liikmesriikide ametiasutused peaksid asjakohasel juhul ning kooskõlas liidu ja liikmesriikide õigusega tagama, et teistesse liikmesriikidesse lähetatud kontaktametnike saadav teave ning liidu asutuste tehtud ebaseadusliku sisserände, väärika ja tulemusliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise, piiriülese kuritegevuse või rahvusvahelise kaitse ja ümberasustamisega seotud strateegilise ja operatiivanalüüsi tulemused jõuaksid sisserände kontaktametnikeni kolmandates riikides, ning et sisserände kontaktametnike antud teavet jagataks asjaomaste liidu asutustega, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO) nende vastavates õigusraamistikes sätestatud ulatuses.

(19)

Selleks, et tagada sisserände kontaktametnike võrgustike kogutud teabe kõige tulemuslikum kasutamine, tuleks see teha kättesaadavaks turvalise veebipõhise teabevahetusplatvormi kaudu kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega.

(20)

Sisserände kontaktametnike kogutav teave peaks toetama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1624 (3) nimetatud tehnilise ja operatiivse Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist ja aitama kaasa riiklike piirivalvesüsteemide väljaarendamisele ja hooldusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1052/2013 (4).

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 515/2014 (5) alusel olemasolevaid vahendeid peaks olema võimalik kasutada Euroopa sisserände kontaktametnike võrgustiku toetamiseks ning liikmesriikide sisserände kontaktametnike ühiseks lähetamiseks.

(22)

Käesoleva määruse raames peaks isikuandmete töötlemine, sealhulgas edastamine, liikmesriikide poolt toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (6). Komisjon ja liidu asutused peaksid kohaldama isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (7).

(23)

Käesoleva määruse raames peaks isikuandmeid töötlema eesmärgiga aidata kolmandate riikide kodanikel tagasi pöörduda, lihtsustada rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberasustamist ja rakendada liidu ja liikmesriikide meetmeid seaduslike sisserändajate vastuvõtmiseks ning ebaseadusliku sisserände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Seepärast on käesolevas kontekstis vaja sisserände kontaktametnike rolli tunnustavat õigusraamistikku.

(24)

Sisserände kontaktametnikel on vaja isikuandmeid töödelda, et hõlbustada tagasisaatmismenetluste nõuetekohast rakendamist, tagasisaatmisotsuste edukat täitmist, ning, kui see on asjakohane ja võimalik, tagasisaatmist. Vastuvõtvate kolmandate riikide suhtes ei kohaldata sageli komisjoni poolt määruse (EL) 2016/679 artikli 45 kohaselt vastu võetud kaitse piisavuse otsuseid ja sageli ei ole need riigid sõlminud või ei kavatse sõlmida liiduga tagasivõtulepingut või ei paku asjakohaseid kaitsemeetmeid määruse (EL) 2016/679 artikli 46 tähenduses. Hoolimata liidu pingutustest teha koostööd ebaseaduslikult liidus viibivate ja tagasisaatmisele kuuluvate kolmanda riigi kodanike peamiste päritoluriikidega, ei ole alati võimalik tagada, et sellised kolmandad riigid täidaksid süstemaatiliselt oma rahvusvahelise avaliku õiguse kohast kohustust oma kodanikke tagasi võtta. Seetõttu hõlmavad liidu või liikmesriikide poolt sõlmitud või läbiräägitavad tagasivõtulepingud, milles nähakse ette asjakohased kaitsemeetmed andmete edastamiseks kolmandatele riikidele vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 46, piiratud arvu selliseid kolmandaid riike. Olukorras, kus selliseid lepinguid ei ole, peaksid sisserände kontaktametnikud edastama isikuandmeid eesmärgiga viia läbi liidu tagasisaatmisoperatsioone kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 49.

(25)

Erandina kaitse piisavuse otsuse või asjakohaste kaitsemeetmete nõudest tuleks käesoleva määruse kohaselt lubada liidu tagasisaatmispoliitika rakendamiseks isikuandmete edastamist kolmandate riikide ametiasutustele. Seetõttu peaks sisserände kontaktametnikel olema võimalik kasutada käesoleva määruse kohaldamisel määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punktis d sätestatud erandit, kohaldades kõnealuses artiklis sätestatud tingimusi, nimelt selliste kolmandate riikide kodanike väärikaks ja tulemuslikuks tagasisaatmiseks, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriikidesse sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ (8).

(26)

Et kaitsta asjaomaste isikute huve, peaksid sisserände kontaktametnikud saama töödelda ümberasustamisele kuuluvate rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ja seaduslikult liitu sisse rännata soovivate isikute isikuandmeid, et saada kinnitus nende identiteedi ja kodakondsuse kohta. Sisserände kontaktametnikud tegutsevad olukorras, kus on tõenäoline, et nad saavad olulist teavet rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate kuritegelike organisatsioonide tegevuse kohta. Seetõttu peaks neil olema ka võimalik jagada oma ülesannete täitmisel töödeldavaid isikuandmeid õiguskaitseasutustega ja sisserände kontaktametnike võrgustikes, tingimusel et kõnealused isikuandmed on vajalikud kas ebaseadusliku rände ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks või rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise või inimkaubanduse ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks.

(27)

Käesoleva määruse eesmärk on optimeerida liikmesriikide, komisjoni ja liidu asutuste poolt kolmandatesse riikidesse lähetatud sisserände kontaktametnike võrgustiku kasutamist, et rakendada tulemuslikumalt liidu prioriteete, austades samal ajal liikmesriikide pädevusi. Liidu sellised prioriteedid hõlmavad rände parema juhtimise tagamist, et asendada ebaseaduslikud rändevood turvaliste ja hästi hallatud liikumisteedega, rakendades terviklikku lähenemisviisi, milles võetakse arvesse kõiki sisserände aspekte, sealhulgas rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ning ebaseadusliku sisserände ennetamist ja tõkestamist. Liidu prioriteedid on ka hõlbustada väärikat ja tulemuslikku tagasipöördumist, tagasivõtmist ja taasintegreerimist, aidata kaasa liidu välispiiride integreeritud haldamisele ning toetada seadusliku sisserände või rahvusvahelise kaitse kavasid. Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja liiduülese toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (9) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (10) artikli 1 punktides A ja E osutatud valdkonda.

(29)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (11) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja E osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/149/JSK (12) artikliga 3.

(30)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (13) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja E osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (14) artikliga 3.

(31)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(32)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (protokoll Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 2 kohaselt teatas Ühendkuningriik 1. oktoobril 2018. aastal nõukogule oma soovist mitte osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel. Nimetatud protokolli artikli 5 lõike 3 kohaselt esitas komisjon 31. jaanuaril 2019. aastal ettepaneku nõukogu otsuse kohta, milles käsitletakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi teadet soovi kohta lõpetada osalemine teatavates Schengeni acquis’ sätetes, mis sisalduvad määruses (EÜ) nr 377/2004. Selle põhjal otsustas nõukogu 18. veebruaril 2019 (15), et alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast lõpetatakse Ühendkuningriigi suhtes nõukogu otsuse 2000/365/EÜ (16) ja nõukogu otsuse 2004/926/EÜ (17) I lisa punkti 6 kohaldamine seoses määrusega (EÜ) nr 377/2004 ja selle edasise muutmisega.

(33)

Iirimaa osaleb käesolevas määruses ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 artikli 5 lõike 1 ning nõukogu otsuse 2002/192/EÜ (18) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(34)

Iirimaa osalus käesolevas määruses vastavalt otsuse 2002/192/EÜ artikli 6 lõikele 2 seostub liidu kohustustega meetmete võtmiseks Schengeni acquis’ ebaseadusliku sisserände vastaste sätete kujundamiseks, milles Iirimaa osaleb.

(35)

Käesolev määrus on õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 (4) on kehtestatud ühine kalanduspoliitika (ÜKP) kalavarude kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks.

(2)

Tehnilised meetmed on ühise kalanduspoliitika rakendamist toetavad vahendid. Praeguse regulatiivse struktuuri hindamine seoses tehniliste meetmetega on aga näidanud, et ühise kalanduspoliitika eesmärke tõenäoliselt ei saavutata ning et tehniliste meetmete tõhususe suurendamiseks tuleks võtta uus lähenemisviis, keskendudes juhtimisstruktuuri kohandamisele.

(3)

Tehniliste meetmete reguleerimiseks on vaja välja töötada raamistik. Raamistikuga tuleks kehtestada ühelt poolt üldised normid, mida kohaldatakse horisontaalselt kõigis liidu vetes, ja teiselt poolt näha ette selliste tehniliste meetmete vastuvõtmine, mille puhul võetakse määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestatud piirkondadeks jaotamise põhimõtte kaudu arvesse kalanduse piirkondlikke eripärasid.

(4)

Raamistik peaks hõlmama kalavarude püüki ja lossimist ning püügivahendite tööpõhimõtteid ja püügitegevuse vastasmõju mereökosüsteemidega.

(5)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada püügitegevusele, mida teostavad liidu vetes liidu ja kolmandate riikide kalalaevad ning liikmesriikide kodanikud (ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust), samuti liidulaevadele, mis tegutsevad liidu vetes äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 349 esimeses lõikes. Seda tuleks kohaldada liidu kalalaevade ja liikmesriikide kodanike suhtes seoses ka väljaspool liitu asuvates vetes tehniliste meetmetega, mis on vastu võetud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) reguleeritavas piirkonnas ning Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepingu piirkonnas.

(6)

Asjakohasel juhul tuleks tehnilisi meetmeid kohaldada harrastuskalapüügi suhtes, millel võib olla märkimisväärne mõju kalavarudele ning karbi- ja koorikloomaliikidele.

(7)

Tehnilised meetmed peaksid aitama saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, milleks on püüda kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, vähendada soovimatut saaki ja vältida saagi vette tagasi laskmist, ning aitama samuti saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ (5) sätestatud hea keskkonnaseisundi.

(8)

Eelkõige peaksid tehnilised meetmed selektiivsete püügivahendite kasutamise ja soovimatu saagi vältimise meetmete abil aitama kaitsta mereliikide noori isendeid ja kudekogumeid. Samuti tuleks tehniliste meetmetega minimeerida püügivahendite mõju mereökosüsteemidele ning eeskätt tundlikele liikidele ja elupaikadele, sealhulgas asjakohasel juhul stiimulite kasutamise kaudu. Samuti peaksid need aitama kehtestada majandamismeetmeid, mis on vajalikud nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ, (6) direktiivis 2008/56/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ (7) sätestatud kohustuste täitmiseks.

(9)

Tehniliste meetmete tõhususe hindamiseks tuleks kehtestada sihid, mis on seotud soovimatu saagi määra, eelkõige kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade püügi, tundlike liikide kaaspüügi ja sellega, millises ulatuses kalapüük merepõhja elupaiku kahjustab. Need sihid peaksid kajastama ühise kalanduspoliitika ja liidu keskkonnaalaste õigusaktide – eelkõige direktiiv 92/43/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ (8) – eesmärke ning parimat rahvusvahelist tava.

(10)

Selleks et tehnilisi eeskirju tõlgendataks ja rakendataks ühetaoliselt, tuleks tehnilisi meetmeid käsitlevates kehtivates õigusaktides sätestatud määratlusi püügivahendite ja -operatsioonide kohta ajakohastada ja konsolideerida.

(11)

Keelustada tuleks teatavad hävitava toimega püügivahendid või -meetodid, mille puhul kasutatakse lõhkeaineid, mürke, uimastavaid aineid, elektrivoolu, suruõhuhaamreid või muid löökvahendeid, veetavad seadmed ja haaratsid punakorallide või muud liiki korallide ja korallilaadsete liikide korjamiseks ning teatavad harpuunpüssid. Ei tohiks olla lubatud müüa, esitleda või müügiks pakkuda mis tahes mereliike, mis on püütud kõnealuste püügivahendite või -meetodite abil, kui need on käesoleva määruse alusel keelatud.

(12)

Elektriimpulsstraalide kasutamine peaks teatavatel rangetel tingimustel jääma lubatuks kuni 30. juunini 2021 kestval üleminekuperioodil.

(13)

Arvestades kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannet, tuleks kehtestada teatavad ühised õigusnormid, millega kehtestatakse veetavate püüniste kasutamise ja noodapära konstruktsiooni piirangud, et vältida mitteselektiivse püügi halba tava.

(14)

Selleks et piirata triivvõrkude kasutamist, millega on võimalik püüda suurel alal ja märkimisväärsel hulgal tundlikke liike, tuleks nende kasutamise kehtivad piirangud konsolideerida.

(15)

Arvestades STECFi nõuannet, tuleks tundlike süvamereliikide kaitsmiseks jätkuvalt keelata passiivvõrkudega püük vetes, mis asuvad ICESi 3a, 6a, 6b, 7b, 7c, 7j ja 7k rajoonis ning ICESi 8, 9, 10 ja 12 alapiirkonnas ida pool 27° läänepikkust ning mille kaardistatud sügavus on üle 200 m, välja arvatud teatavad erandid.

(16)

Teatavate haruldaste kalaliikide, näiteks mõnede hai- ja railiikide säilimist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püügitegevus. Selliste liikide kaitsmiseks tuleks nende püük üldiselt keelata.

(17)

Tundlike mereliikide, nagu mereimetajad, -linnud ja -roomajad, rangeks kaitsmiseks direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt peaksid liikmesriigid kehtestama leevendusmeetmed, et minimeerida selliste liikide sattumine püügivahenditesse ja võimaluse korral seda üldse vältida.

(18)

Selleks et jätkuvalt kaitsta tundlikke mereelupaiku, mis asuvad Iirimaa ja Ühendkuningriigi ranniku lähedal ning Assooride, Madeira ja Kanaari saarte ümbruses ning samuti NEAFCi reguleeritavas piirkonnas, tuleks säilitada põhjalähedaseks püügiks mõeldud püügivahendite kasutamise suhtes kehtivad piirangud.

(19)

Kui teadusliku nõuande põhjal tehakse kindlaks veel selliseid elupaiku, peaks olema võimalik kehtestada nende elupaikade kaitseks a sarnased piirangud.

(20)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 tuleks kalavarude taastamise piirkondade ning turustuskõlblike miinimummõõtude määramisel kehtestada kalavarude kaitseks alammõõdud, et tagada mereliikide noorte isendite kaitse.

(21)

Tuleks määratleda viis, kuidas mereliikide suurust mõõdetakse.

(22)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik läbi viia pilootprojekte, et uurida viise, kuidas soovimatut saaki vältida, minimeerida ja ära hoida. Kui nende projektide tulemused või teaduslikud nõuanded osutavad sellele, et soovimatu saak on märkimisväärne, peaksid liikmesriigid püüdma kehtestada tehnilisi meetmeid sellise saagi vähendamiseks.

(23)

Käesolevas määruses tuleks kehtestada miinimumnõuded iga mereala kohta. Need miinimumnõuded põhinevad kehtivatel tehnilistel meetmetel, võttes arvesse STECFi nõuandeid ja sidusrühmade arvamusi. Need nõuded peaksid hõlmama veetavate püüniste ja passiivvõrkude võrgusilma standardsuurust, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte, püügikeelu- või püügipiirangualasid ning looduskaitsemeetmeid tundlike liikide püügi vähendamiseks teatavates piirkondades ning kõiki muid piirkondlikke tehnilisi meetmeid.

(24)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik määruse (EL) nr 1380/2013 kohase piirkondadeks jaotamise protsessi raames töötada teaduslike tõendite alusel välja ühised soovitused asjakohaste tehniliste meetmete võtmiseks, mis on nendest miinimumnõuetest erinevad.

(25)

Selliste piirkondlike tehniliste meetmetega tuleks mere bioloogiliste ressursside kaitse puhul saavutada minimaalselt selline kasu, mis on eeskätt kasutamise mustri ja kaitse taseme osas vähemalt samaväärne miinimumnõuetega tundlike liikide ja elupaikade jaoks tagatuga.

(26)

Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad koostavad ühiseid soovitusi seoses võrgusilma standardsuurustega, võrreldes alternatiivsete püügivahendite selektiivsusnäitajaid suuruse ja liigi järgi, peaksid nad tagama, et selliste meetmete selektiivsus on vähemalt sarnane või suurem kui miinimumnõuetele vastavatel püügivahenditel.

(27)

Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad töötavad välja ühiseid soovitusi seoses püügipiirangualadega noorte isendite ja kudekogumite kaitsmiseks, tuleks neis esitada püügikeeldude eesmärgid, geograafiline ulatus, kestus, püügivahenditega seotud piirangud ning kontrolli- ja järelevalvekord.

(28)

Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad töötavad välja ühiseid soovitusi seoses kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamisega, peaksid nad tagama, et ühise kalanduspoliitika eesmärke ei seata ohtu ja võetakse arvesse mereliikide noorte isendite kaitsmise vajadust, tagades samal ajal, et turgu ei kahjustata ega looda turgu kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade jaoks.

(29)

Täiendava meetmena tundlike liikide, noorte isendite või kudekogumite kaitseks peaks ühistes soovitustes olema ette nähtud võimalus kehtestada reaalajas püügikeeld ja püügipiirkonnast lahkumise nõue. Asjaomastes ühistes soovitustes tuleks määratleda tingimused püügikeelualade kehtestamiseks ja püügikeelu lõpetamiseks, sealhulgas püügikeeldude geograafiline ulatus ja kestus, ning kontrolli- ja järelevalvekord.

(30)

Innovaatiliste püügivahendite mõju hindamise alusel võivad liikmesriikide piirkondlikud rühmad lisada ühistesse soovitustesse võimaluse kasutada uudseid püügivaheneid või nende kasutamist laiendada. Innovaatiliste püügivahendite kasutamine peaks olema keelatud, kui teaduslik hindamine näitab, et see avaldab märkimisväärset negatiivset mõju tundlikele elupaikadele ja mittesihtliikidele.

(31)

Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad töötavad välja ühiseid soovitusi seoses tundlike liikide ja elupaikade kaitsega, peaks neil olema lubatud välja töötada täiendavaid leevendusmeetmeid, et vähendada kalapüügi mõju sellistele tundlikele liikidele ja elupaikadele. Kui teaduslikud tõendid näitavad, et tundlike liikide ja elupaikade kaitsestaatus on suures ohus, peaksid liikmesriigid kehtestama teatavate püügivahendite konstruktsiooni ja tööpõhimõtteid käsitlevad täiendavad piirangud või nende kasutamise teatavas piirkonnas isegi täielikult keelama. Eelkõige võiks kõnealuseid piiranguid kohaldada triivvõrkude kasutamise suhtes, mille tulemusena püütakse teatud aladel märkimisväärsel hulgal tundlikke liike.

(32)

Määrus (EL) nr 1380/2013 võimaldab kehtestada lossimiskohustuse rakendamiseks ajutised tagasiheitekavad, juhuks kui asjaomase kalaliigi suhtes ei ole kehtestatud mitmeaastast kava. Selliste kavade osana peaks olema võimalik kehtestada tehnilised meetmed, mis on tihedalt seotud lossimiskohustuse rakendamisega ning mille eesmärk on suurendada selektiivsust ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki.

(33)

Peaks olema võimalik läbi viia katseprojekte saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise kohta. Sellised projektid võivad hõlmata erandite tegemist käesolevas määruses sätestatud normidest võrgusilma suuruse kohta, niivõrd kuivõrd need aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide ja sihtide saavutamisele.

(34)

Käesolevasse määrusesse tuleks lisada teatavad sätted, mis käsitlevad Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) poolt vastu võetud tehnilisi meetmeid.

(35)

Selleks et mitte takistada teadusuuringuid või kalavarude otsest taasasustamist ja ümberasustamist, ei peaks käesolevas määruses sätestatud tehnilisi meetmeid kohaldama püügioperatsioonide suhtes, mis võivad olla sellise tegevuse jaoks vajalikud. Eelkõige, kui teadusuuringute eesmärgil tehtavate püügioperatsioonide jaoks on nõutav erandi tegemine käesoleva määruse kohastest tehnilistest meetmetest, tuleks nende suhtes kohaldada asjakohaseid tingimusi.

(36)

Komisjonile tuleks ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et võtta vastu teatavaid meetmeid seoses järgmisega: harrastuskalapüük, veetavate püüniste kasutamise piirangud, tundlikud liigid ja elupaigad, selliste kalade ning karpide ja koorikloomade loetelu, mille sihtpüük on keelatud, otsese kalapüügi määratlus, saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise katseprojektid ning tehnilised meetmed osana ajutistest tagasiheitekavadest, samuti kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud, võrgusilma suurus, püügikeelualad ning muud tehnilised meetmed teatavate merealade puhul, tundlikke liike käsitlevad leevendusmeetmed ja peamiste indikaatorvarudena kasutatud varude liikide loetelu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(37)

Ühetaoliste tingimuste tagamiseks käesoleva määruse rakendamisel tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses järgmisega: selliste seadmete tehnilise kirjelduse esitamine, millega vähendatakse kulumist, tugevdatakse veetavate püüniste esiosa või piiratakse saagi väljapääsemist esiosa kaudu; põhipüügivahendi külge kinnitatavate selektiivsust suurendavate seadmete tehnilise kirjelduse esitamine; elektriimpulsstraali tehnilise kirjelduse esitamine; püügivahendite konstruktsiooni käsitlevad piirangud ning lipuliikmesriigi võetavad kontrolli- ja järelevalvemeetmed; normide määratlemine seoses kontrolli- ja järelevalvemeetmetega, mida lipuliikmesriik peab võtma passiivpüüniste kasutamise korral 200 ja 600 m sügavusel; kontrolli- ja järelevalvemeetmetega, mida tuleb võtta teatavatel püügikeelu- või püügipiirangualadel; ning nende seadmete signaali ja rakendamise näitajatega, mida kasutatakse vaalade passiivvõrkudest eemale peletamiseks, ning merelindude, mereroomajate ja kilpkonnade juhupüügi minimeerimiseks kasutatavate meetoditega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(38)

Hiljemalt 31. detsembril 2020 ja seejärel iga kolme aasta tagant peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonide esitatud teabe ning STECFi hinnangu. Aruandes tuleks hinnata, millises ulatuses on tehnilised meetmed nii piirkondlikul kui ka liidu tasandil aidanud kaasa käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja sihtide saavutamisele.

(39)

Nimetatud aruande eesmärgil võiks võrdlusvahendina kasutada asjakohaseid selektiivsusnäitajaid, näiteks optimaalse selektiivse pikkuse (Lopt) teaduslikku kontseptsiooni, et jälgida edusamme, mida aja jooksul tehakse, et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid seoses soovimatu saagi minimeerimisega. Selles mõttes ei ole kõnealused näitajad mitte siduvad eesmärgid vaid järelevalvevahendid, mille abil võib saada teavet piirkondlikul tasandil toimuvateks aruteludeks või otsuste tegemiseks. Selliseid näitajaid ja nende kohaldamiseks kasutatavaid väärtusi tuleks taotleda asjaomastelt teadusasutustelt mitme peamise indikaatorvaru kohta, milles võetaks arvesse ka segapüüki ja varude täienemise haripunkte. Komisjon võiks lisada need näitajad käesoleva määruse rakendamist käsitlevasse aruandesse. Peamiste indikaatorvarude loetelu peaks hõlmama põhjalähedasi liike, mida majandatakse püügi piirnormidega, võttes arvesse lossimise suhtelist tähtsust, tagasiheidet ja kalapüügi olulisust iga mereala puhul.

(40)

Komisjoni aruandes tuleks osutada ka ICESi nõuandele tehtud edusammude kohta või innovaatiliste püügivahendite mõjule. Aruandes tuleks teha järeldused selliste püügivahendite kasu või negatiivse mõju kohta mere ökosüsteemidele ja tundlikele elupaikadele ja selektiivsusele.

(41)

Kui komisjoni aruandest selgub, et piirkondlikul tasandil on tõendeid selle kohta, et eesmärke ja sihte ei ole täidetud, peaksid kõnealuse piirkonna liikmesriigid esitama kava parandusmeetmete kohta, mida on vaja võtta, et tagada kõnealuste eesmärkide ja sihtide saavutamine. Selle aruande põhjal peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevas määruses kõigi vajalike muudatuste tegemiseks.

(42)

Võttes arvesse muudatuste hulka ja tähtsust, tuleks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (11) (EÜ) nr 850/98, (12) (EÜ) nr 2549/2000, (13) (EÜ) nr 254/2002, (14) (EÜ) nr 812/2004 (15) ja (EÜ) nr 2187/2005 (16) kehtetuks tunnistada.

(43)

Nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006 (17) ja (EÜ) nr 1224/2009 (18) ning määrust (EL) nr 1380/2013 tuleks vastavalt muuta.

(44)

Komisjonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/1139, (19) (EL) 2018/973, (20) (EL) 2019/472 (21) ja (EL) 2019/1022 (22) alusel praegu õigus võtta vastu ja muuta piirkondlikul tasandil tehnilisi meetmeid, millega kehtestatakse mitmeaastased kavad Läänemere, Põhjamere, läänepiirkonna vete ja Vahemere lääneosa jaoks. Et selgitada vastavate volituste ulatust ja täpsustada, et nende määrustega antud volituste alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid peavad olema kooskõlas teatavate käesolevas määruses sätestatud nõuetega, tuleks neid määrusi õiguskindluse huvides muuta,