(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)

Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks seega vastavalt muuta.

(4)

Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

(1)

Nõukogu kehtestas 2007. aasta märtsis pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) määrusega (EÜ) nr 260/2007 (2) (edaspidi „lõplik määrus“) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu praegu CN-koodide ex 8101 99 10 ja ex 8515 90 80 (TARICi koodid 8101991010 ja 8515908010) alla kuuluvate ning Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit volframelektroodide impordi suhtes.

(2)

Lõpliku määrusega kehtestati valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate impordi suhtes 17,0–41,0 % suurune dumpinguvastane tollimaks ja kõigi teiste HRV eksportivate tootjate impordi suhtes 63,5 % suurune tollimaks.

(3)

Pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) otsustas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 508/2013 (3) säilitada kehtiva dumpinguvastase tollimaksu.

(4)

2. septembril 2017 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate HRVst pärit volframelektroodide suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (4).

(5)

27. veebruaril 2018 esitasid kaks liidu tootjat (Gesellschaft für Wolfram Industrie mbH ja Plansee SE) (edaspidi „taotluse esitajad“), kelle toodang moodustab 100 % kogu volframelektroodide toodangust Euroopa Liidus, läbivaatamistaotluse (edaspidi „taotlus“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (5) (edaspidi „alusmäärus“) artikli (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 alusel.

(6)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(7)

Komisjon tegi kindlaks, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ja avaldas 31. mail 2018Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate (6) (edaspidi „algatamisteade“).

(8)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

(9)

Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(10)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon konkreetselt taotluse esitajaid, teadaolevaid volframelektroodide importijaid ja kasutajaid liidus, HRV ametiasutusi ja teadaolevaid tootjaid HRVs aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid üles koostööd tegema.

(11)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning nõuda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks. Ei esitatud ühtegi märkust algatamise kohta ega ühtegi ärakuulamistaotlust.

(12)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimi.

(13)

Komisjon kutsus algatamisteates importijaid endast teada andma ja esitama konkreetset teavet, mis on vajalik otsustamaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks.

(14)

Ühendust võeti 46 sõltumatu importijaga ja viis äriühingut neist andsid endast teada. Kaks neist aga ei importinud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRVst pärit volframelektroode ja kolm ülejäänud tootjat väitsid, et nad on kasutajad, ning ainult üks neist ainult üks soovis olla huvitatud isik. Uurimise hilisemas etapis andis endast teada veel üks importija ja talle anti huvitatud isiku staatus. Seega importijate valimit ei moodustatud.

(15)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Hiina teadaolevatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon HRV esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(16)

Kolm HRV eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Koostööd tegevate tootjate vähese arvu tõttu otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik ja palus kõigil väljavõttelise uuringu küsimustikule vastuse esitanud Hiina tootjatel täita küsimustik.

(17)

Komisjon kutsus algatamisteates kasutajaid endast teada andma ja koostööd tegema. Nagu on märgitud põhjenduses 14, andis kolm tootjat endast teada, kuid ainult üks neist soovis end huvitatud isikuna registreerida.

(18)

Komisjon saatis küsimustikud kahele liidu tootjale, kolmele HRV tootjale, kes andsid endast teada väljavõttelise uuringu küsimustiku ajal, ning Hiina Rahavabariigi valitsusele (edaspidi „HRV valitsus“) Küsimustikule saadi vastused vaid kahelt liidu tootjalt ja ühelt Hiina äriühingult Shaanxi Yuheng Tungsten & Molybdenum Industrial Co., Ltd. See äriühing oli üks põhjenduses 32 määratletud uurimisaluse toote tootja, kuid on praegu tootmise peatanud ja tegeleb üksnes kauplemisega.

(19)

Seega, uurimisaluse toote tootjad HRVs koostööd ei teinud, (7) olenemata sellest, kas nad seda toodet eksportisid või mitte. Komisjon teavitas tootjaid, millised on koostöö puudumise tagajärjed, kuid siiski ei teinud ükski tootja uurimises koostööd.

(20)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(21)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(22)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon algatamisteates kõiki HRV teadaolevaid tootjaid üles esitama algatamisteate III lisas nõutud teabe uurimisaluse toote tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Kaks Hiina tootjat esitasid sellise teabe.

(23)

Komisjon saatis küsimustiku ka HRV valitsusele, et hankida teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu on selgitatud põhjenduses 18. HRV valitsuselt vastust ei saadud.

(24)

Algatamisteates kutsus komisjon ka kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta. Sellekohast teavet või täiendavaid tõendeid ei saadud ei HRV valitsuselt ega HRVs asuvatelt tootjatelt.

(25)

Komisjon märkis algatamisteates ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib tal tekkida vajadus valida vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a sobiv võrdlusriik, et teha normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(26)

8. novembril 2018 tegi komisjon kättesaadavaks esimese toimikusse lisatud teatise (edaspidi „8. novembri 2018. aasta teatis“), küsides huvitatud isikute arvamust asjaomaste allikate kohta, mida komisjonil oli kavas kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. 8. novembri 2018. aasta teatises loetleti kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel. Lisaks, võttes arvesse moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevaid kriteeriume, tegid komisjoni talitused selles etapis võimalike võrdlusriikidena kindlaks Brasiilia, Mehhiko, Venemaa ja Türgi. 8. novembri 2018. aasta teatises anti teada ka kavatsusest kasutada peamise tooraine kulude jaoks rahvusvahelisi võrdlusaluseid.

(27)

Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada selle kohta märkusi 10 päeva jooksul. Märkusi saadi kahelt liidu tootjalt. Liidu tootmisharu väitis eelkõige, et Türgi kulud on parem alus kui Mehhiko, Brasiilia või Venemaa omad.

(28)

Komisjon käsitles kahelt liidu tootjalt saadud märkusi oma teises, 6. märtsi 2019. aasta teatises normaalväärtuse kindlaksmääramise allikate kohta (edaspidi „6. märtsi 2019. aasta teatis“). 6. märtsi 2019. aasta teatises esitati tol hetkel kättesaadava teabe põhjal kõige sobivamaks võrdlusriigiks Türgi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohaselt. 6. märtsi 2019. aasta teatises märgiti veel, et tööjõu- ja elektrikulude puhul kavatses komisjon kasutada Türgi statistikainstituudi avaldatud andmeid. Veel märgiti, et kättesaadava teabe põhjal näis, et peale HRV ja liidu mujal uurimisalust toodet ei toodetud. Seega märkis komisjon, et kavatseb kasutada kahe koostööd teinud liidu tootja avalikult kättesaadavaid andmeid tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta. Tooraine (ammooniumparavolframaadis sisalduv volframoksiid) netohinna leidmiseks kavatseti kasutada rahvusvahelist võrdlusalust Platts Metals Week, mida annab välja USA geoloogilise uuringu riikliku maavarade teabe keskus (National Minerals Information Center of the U.S. Geological Survey).

(29)

Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada selle kohta märkusi 10 päeva jooksul, kuid ühtegi märkust ei saadud.

(30)

6. mail 2019 tegi komisjon teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses säilitada dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplik avalikustamine“). Kõigile isikutele anti aega teha märkusi kõnealuse teatavakstegemise kohta ja taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(31)

Üks isik esitas märkusi, milles ta tõstis esile küsimusi, mida on käesolevas määruses juba põhjalikult selgitatud. Ühtegi ärakuulamistaotlust ei esitatud.

(32)

Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises, st volframist keevituselektroodid, sh keevituselektroodide volframvardad ja -latid, mis sisaldavad vähemalt 94 % massist volframit, v.a üksnes aglomeerimisel saadud, ning mis on pikkuselt sobivaks lõigatud või lõikamata, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 8101 99 10 ja ex 8515 90 80 (TARICi koodid 8101991010 ja 8515908010) alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(33)

Uurimisalust toodet kasutatakse keevitamisel ja sarnastes protsessides, sealhulgas varjestatud volframelektroodkaarkeevitusel inertgaasi keskkonnas (TIG-keevitus) ning plasmakaarkeevitusel ja -lõikusel. Neid protsesse kasutatakse paljudes tööstussektorites, näiteks ehituses, laevaehituses, autotööstuses, laevamehaanikas, keemiatööstuses, tuumatehnikas, lennunduses ning nafta- ja gaasijuhtmete puhul. Füüsiliste ja keemiliste omaduste ning erinevate tooteliikide asendatavuse põhjal kasutaja seisukohast vaadatuna käsitletakse kõiki volframelektroode käesolevas menetluses ühe tootena.

(34)

Ükski huvitatud isik samasuguse toote kohta märkusi ei esitanud. Seega, nagu leiti esialgses uurimises, kinnitas käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et tootel, mida toodetakse ja müüakse HRV siseturul, ning tootel, mida liidu tootjad toodavad ja müüvad liidus, on samad füüsikalised ja tehnilised omadused ning lõppkasutajad. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(35)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(36)

Nagu on märgitud põhjendustes 18 ja 19, ei teinud ükski Hiina eksportija/tootja uurimise käigus koostööd. Hiina tootjad ei vastanud küsimustikule ega esitanud andmeid ekspordihindade ja -kulude, omamaiste hindade ja kulude, tootmisvõimsuse, tootmise, investeeringute jms kohta. Samuti ei esitanud Hiina valitsus ega Hiina tootjad märkusi toimikus sisalduvate tõendite kohta, sh aruande kohta. Seega toetus komisjon vastavalt alusmääruse artiklile 18 kättesaadavatele faktidele.

(37)

Komisjon teatas Hiina ametiasutustele ja kahele Hiina tootjale, kes endast valimi moodustamiseks teada andsid, alusmääruse artikli 18 kohaldamisest ning andis neile võimaluse esitada märkusi. Ei saadud ühtegi märkust, mis võiks muuta alusmääruse artikli 18 kasutamist.

(38)

Seda arvesse võttes ja kooskõlas alusmääruse artikliga 18 põhinevad allpool esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavatel faktidel, eelkõige taotluses ja huvitatud isikute esitatud teabel, alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis olevatel statistilistel andmetel ja muudel allpool esitatud avalikel allikatel.

(39)

Alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduvate statistiliste andmete kohaselt imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRVst liitu 45 000–50 000 kg volframelektroode, mis moodustas 40–50 % liidu kogutarbimisest. Seetõttu leidis komisjon, et tegelik import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tüüpiline, ning uuris seega, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või mitte.

(40)

Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse „normaalväärtuse aluseks [---] tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(41)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Nagu on allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ja Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(42)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt: „Olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalikku mõju:

(43)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse punktis b sõnastatud mitteammendavat loetelu. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse oluliste moonutuste olemasolu hindamisel arvesse ühe või mitme loetletud asjaolu võimalikku mõju vaatlusaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna kõnealune loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Pealegi võib loetelus esinevate eri asjaolude hindamisel kasutada samasid fakte. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb siiski teha kõigi olemasolevate tõendite alusel. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist olukorda, eelkõige juhul, kui eksportiva riigi majandus- ja halduskorralduse olulised elemendid annavad valitsusele sisulised volitused sekkuda turujõudude toimimisse ning mis seega osutab asjaolule, et hinnad ja kulud ei ole kujunenud tänu vabaturujõududele.

(44)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud: „Kui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt.“

(45)

Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Selles suhtes toetub komisjon aruandele, (8) mis kinnitab valitsuse jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, toorained ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis. Taotlus sisaldas ka aruannet täiendavaid asjakohaseid tõendeid.

(46)

Taotluses viitab taotluse esitaja järgmistele volframitööstuses esinevatele moonutustele, mis on loetletud aruandes:

(47)

Komisjon uuris, kas oli asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon uuris seda toimikus olevate tõendite, sealhulgas aruandes sisalduvate tõendite alusel, mille aluseks on avalikult kättesaadavad allikad, eelkõige Hiina õigusaktid, avaldatud ametlikud Hiina poliitikadokumendid, rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud aruanded ning teadlaste tehtud uuringud/artiklid, mis on aruandes eraldi välja toodud. Selles analüüsis uuriti valitsuse olulist sekkumist majandusse üldiselt ning ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega.

(48)

Nagu põhjendustes 18 ja 19 on selgitatud, ei esitanud ei HRV valitsus ega Hiina tootjad märkusi ega tõendeid, mis toetaksid toimikus, sealhulgas aruandes esitatud tõendeid ning taotluse esitajate esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesolevas juhtumis või lükkaksid need ümber.

(49)

Hiina majandussüsteemi alus on nn sotsialistliku turumajanduse põhimõte. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning sellel põhineb HRV majanduse juhtimine. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olev majandus on „rahvamajanduse juhtiv jõud“ ning riigil on volitus „tagada majanduse tugevdamine ja kasv“ (9). Seetõttu Hiina majanduse üldine ülesehitus mitte ainult ei võimalda valitsusel oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ning seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Parim näide on Hiina asjaõigus: selles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ning tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (10).

(50)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (HKP) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsionaalsel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitas põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause järele: „Sotsialistlik riigikord on Hiina Rahvavabariigi aluseks“ järele on lisatud teine lause: „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll.“ (11). See näitab, et HKP kontrollib HRV majandust. Selline kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(51)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat oma eesmärkide täitmiseks, mis langevad kokku HKP poliitiliste eesmärkidega, mitte ei kajasta vabaturul valdavaid majandustingimusi (12). Hiina võimud kasutavad majandusse sekkumiseks väga mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteem, finantssüsteem ning samuti reguleeriva keskkonna tasand.

(52)

Esiteks reguleerib üldise halduskontrolli tasandil Hiina majanduse juhtimist keerukas tööstuse planeerimise süsteem, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Nende plaanide kogum hõlmab valdkondade ning valdkonnaülese poliitika ulatuslikku ja keerukat raamistikku ning neid rakendatakse kõigil valitsustasanditel. Provintsi tasandi plaanid on üksikasjalikumad, samas kui riiklike plaanidega seatakse laiemad eesmärgid. Plaanides täpsustatakse ka vahendeid asjaomaste tootmisharude või sektorite toetamiseks ning ajavahemikke, mille jooksul eesmärgid tuleb saavutada. Mõned plaanid sisaldavad konkreetseid toodangueesmärke. Neis plaanides tuuakse kooskõlas valitsuse (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja üksikud tööstussektorid ja/või projektid ja seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jne). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelike oludega. Plaanide siduv olemus ja asjaolu, et asjaomased Hiina ametiasutused kõigil valitsustasanditel järgivad plaanisüsteemi ning kasutavad vastavalt neile antud volitusi, paneb ettevõtjaid järgima kavades sätestatud prioriteete (vt ka punkt 3.3.1.5 allpool) (13).

(53)

Teiseks, rahaliste vahendite eraldamise tasandil domineerivad Hiina finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Laenupoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel peavad need pangad järgima riigi tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.3.1.8) (14). Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, näiteks aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Kuigi need ei ole nii tähtsad kui pangandussektor, on need finantssektori osad institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist (15).

(54)

Kolmandaks, reguleeriva keskkonna tasandil sekkub riik majandusse mitmel viisil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju sageli poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu otsuseid tegevatel organitel on ulatuslik kaalutlusõigus (16). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erainvesteeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute sõelumist ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (17).

(55)

Kokkuvõtlikult põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, mis näevad ette mitmekujulise riigipoolse sekkumise ja soodustavad seda. Selline oluline valitsusepoolne sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (18).

(56)

HRVs moodustavad riigi omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all olevad ettevõtted olulise osa majandusest.

(57)

Mis puutub riigi omandisse, siis HRV valitsus omab jätkuvalt olulist osa volframisektorist. Paljud peamised volframi kaevandusettevõtted on riigi omandis ning volframi kaevandamislubasid antakse enamasti riigile kuuluvatele ettevõtetele (19).

(58)

Riigi poolsest kontrollist rääkides tuleb tõdeda, et valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju riigi osalusega ettevõtete üle. Riik (ja mitmest küljest ka HKP) mitte ainult ei sõnasta üldist majanduspoliitikat ega teosta aktiivselt järelevalvet selle rakendamise üle üksikutes ettevõtetes, vaid teostab ka oma õigust osaleda nende tegevuse üle otsustamises. Asjaolud, mis osutavad valitsuse kontrollile volframitööstuse ettevõtetes on kaevandusload, investeeringute piiramine ja ekspordipiirangud (20). Lisaks on värviliste metallide tööstuse 13. viisaastakuplaanis (21) sätestatud üksikasjalikud eesmärgid ja kvoodid.

(59)

Kõnelause sektori poliitilist järelevalvet ja juhtimist riigi poolt on käsitletud allpool punktides 3.3.1.4 ja 3.3.1.5. Kuna valitsuse kontrolli ja sekkumise tase volframisektoris on suur, nagu on kirjeldatud allpool, siis ei saa isegi eraomanduses olevad volframitootjaid tegutseda turutingimustel.

(60)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et HRV volframelektroodide turgu teenindasid olulisel määral ettevõtjad, keda kontrollib või kelle üle teostab poliitilist järelevalvet Hiina valitsus.

(61)

Hiina riigil on võimalik sekkuda hindade ja kulude kujundamisse ettevõtetes tegutsevate riigi esindajate kaudu. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (22) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üheks kanaliks, mille kaudu riik saab mõjutada ärialaseid otsuseid. HRV äriühingute seaduse kohaselt tuleb igas äriühingus luua Hiina Kommunistliku Partei rakk (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud Hiina Kommunistliku Partei põhikirjas (23)) ning äriühing peab tagama parteiraku tegevuseks vajalikud tingimused. Tundub, et minevikus seda nõuet alati ei järgitud või selle täitmist rangelt ei tagatud. Hiljemalt alates 2016. aastast on HKP poliitiliste põhimõtete kohaselt tugevdanud kontrolli riigile kuuluvate ettevõtete ärialaste otsuste üle. Samuti on teateid selle kohta, et HKP avaldab eraettevõtetele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (24). 2017. aastal teatati, et umbes 1,86 miljonist eraettevõttest oli 70 % olemas parteirakud ning HKP organisatsioonid avaldasid üha suuremat survet, et saada lõplik sõnaõigus nende äriühingute äriotsustes (25). Neid eeskirju kohaldatakse kõikjal Hiina majanduses, sealhulgas ka volframisektoris. Seega on kindlaks tehtud, et neid eeskirju kohaldatakse ka volframelektroodide tootjate ja neile sisendite tarnijate suhtes.

(62)

Konkreetselt on volframi sektoris (sealhulgas uurimisaluse toote puhul) tegutsevate ettevõtete ja riigi, eelkõige HKP otsuste tegemine tihedalt seotud. Volframitootjad on koondunud Hiina volframitööstuse ühendusse, mis on osa Hiina värviliste metallide tööstuse liidust. Viimane järgib selgelt valitsuse poliitikat, innustades töötajaid ja liikmeid muu hulgas edastama ja rakendama Lianghui'd ehk kahe istungi vaimu (26). Hiina volframitööstuse ühendus rakendab valitsuse poliitikat, mille tagajärjeks on kulude ja hindade moonutused Hiina turul. 2016. aastal teatasid kaheksa suurt HRV tootjat kavatsusest vähendada volframi kontsentraatide toodangut Hiina volframitööstuse ühendus palus oma liikmetel vähendada tootmist ja Hiina riigi varude büroo korraldas hankeid volframi kontsentraatide ostmiseks. Kuna Hiina toodab üle 80 % maailma volframitoodangust, on sellisel tegevusel mõju nii volframihinnale nii Hiinas kui ka kogu maailmas. Teiseks on enamik volframi kaevanduskvoote jagatud kuue suure riigi osalusega ettevõtte vahel: China Minmetals, Aluminium Corporation of China, China Northern Rare Earth Group High-Tech, Xiamen Tungsten, China Southern Rare Earth Group, Guangdong Rare Earth Industry Group (27). Seega toimub riigi osalus Hiina volframitööstuses otseselt riigiosalusega ettevõtete kaudu, kuid ka Hiina volframitööstuse ühenduse kaudu.

(63)

Riigi esindatusel finantsturgudel (vt ka punkt 3.3.1.8) ning tooraine ja ka sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on täiendav turgu moonutav mõju (28).

(64)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et riigi esindatus volframisektori ettevõtetes ning samuti finantssektoris ja muudes sisendite sektorites, koos punktis 3.3.1.3 ja sellel järgnevates punktides kirjeldatud raamistikuga, võimaldab HRV valitsusel sekkuda selliselt, et see mõjutab hindu ja kulusid.

(65)

Hiina majanduse juhtimine põhineb olulisel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjakohased plaanid on kehtestatud kõikidel valitsustasanditel ja need hõlmavad praktiliselt kõiki majandussektoreid; kavades sätestatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad, kuidas neid plaane asjaomasel madalamal valitsustasandil rakendatakse. Üldiselt suunatakse HRV plaanisüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muul viisil tähtsaks kuulutatud sektoritesse, selle asemel, et neid jaotada kooskõlas turujõududega (29).

(66)

HRV valitsus kontrollib ja reguleerib volframitööstust tihedalt. See leiab kinnitust värviliste metallide tööstuse 13. viisaastakuplaanis ja maavarade 13. viisaastakuplaanis, kuid ka kaevandamist ja töötlemist ning eksporti ja volframitööstusesse investeerimist reguleerivates õigusaktides.

(67)

Maavarade 13. viisaastakuplaanis on volfram loetletud 24 strateegilise mineraali seas, mis on „maavarade makrokontrolli, järelevalve ja haldamise põhielemendid“ (30). Lisaks seatakse selle plaaniga volframimaagi kaevandamismahu piiriks 120 000 tonni aastas (31) ja nähakse ette kaevandustegevuse mahu stabiliseerimine ning volframi varude kindlustamine Jiangxi ja Hunani (Chenzhou prefektuur) provintsi lõunaosas. Lisaks on selles sätestatud eesmärk, et keskmise kuni suure suurusega kaevandused moodustaksid üle 12 % kõigist kaevandustest, ning nähakse ette ettevõtete kontsentreerumise tagamine ning suurte ja keskmise suurusega kaevanduste konkurentsivõime edenemine turul (32).

(68)

Värviliste metallide tööstuse 13. viisaastakuplaanis on sätestatud eesmärk „parandada volframi jt tootmise piiramist ja väärtuse kaitsmise mehhanisme; [ning] mõistlikult korrigeerida ja kontrollida volframi kaevandamismahu kontrollnäite“ (33).

(69)

Lisaks on volfram lisatud nende toodete loetellu, mille suhtes kohaldatakse eksporditollimakse, (34) ekspordi litsentsimisega seotud nõudeid (35) ja riiklikku kauplemist (36). See koos tootmiskvootide range kontrollimisega ja riigi varude büroo hoitavate suurte varudega (37) võimaldab HRV valitsusel kontrollida volframi tarnimist Hiinas.

(70)

Sellega on kindlaks tehtud, et HRV valitsusel on riiklik poliitika, mis mõjutab vabaturujõude volframi- ja volframist keevituselektroodide tootmise valdkonnas. Sellised meetmed takistavad turujõudude normaalset toimimist.

(71)

Lisaks märgib komisjon, et kuigi uurimisaluse toote tootmisel kasutatud toorainete puhul ei olnud vaja teha analüüsi, et teha kindlaks riikliku poliitika mõju vabaturujõududele volframelektroodide sektoris, leidis komisjon, et peamise tooraine, ammooniumparavolframaadi suhtes kehtib Hiinas ekspordi litsentsimise nõue (38).

(72)

Ekspordilitsentside olemasolu on tõdetud ka tööstusliku tooraine ekspordipiirangute OECD andmebaasis (39). Ekspordilitsentside kaudu saab valitsus kontrollida eksportijaid ja eksporditavate kaupade koguseid (40) ning see annab valitsusele võimaluse eksporti oluliselt piirata, hoides tooteid siseturul. See võib omakorda viia pakkumise suurenemiseni, mis ei ole tingimata seotud nõudluse suurenemisega, ning mis viib omamaised hinnad alla. See võib viidata moonutustele, mis seisneb omamaise tootmisharu kaudses subsideerimises, kui see kasutab piiratud kaupa sisendina (41). Sel viisil tekitavad ammooniumparavolframaadi kohta kehtestatud ekspordilitsentsid Hiina tootmisharule lisastiimuli toota ja eksportida madalamate hindadega, sest tootmisahela järgmise etapi ettevõtjatel on vaatlusaluse toote tootmisel juurdepääs odavamatele toorainetele. See mõjutab asjaomase toote ja samasuguse toote vahelist konkurentsisuhet, kuna ekspordilitsentside tõttu saab Hiina tootmisharu toota ja eksportida uurimisalust toodet hinnaga, mis ei tulene turujõudude vabast toimimisest.

(73)

Kokkuvõttes tegi komisjon kindlaks, et HRV valitsusel on riiklik poliitika, mis mõjutab vabaturujõude ka volframelektroodide peamise tooraine ammooniumparavolframaadi puhul.

(74)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiseadus põhineb ametlikult samadel põhimõtetel nagu muude riikide asjaomased seadused, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes eriti väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Samuti on riigi roll maksejõuetusmenetluses tugev ja aktiivne, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemusi (42).

(75)

Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (43). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maade eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste eraldamine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme aga ei järgita ja teatavad ostjad saavad maad tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (44). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, sealhulgas majandusplaanide rakendamist (45).

(76)

Seetõttu ei näi Hiina pankroti- ja asjaõigusseadused toimivat nõuetekohaselt, põhjustades moonutusi, mis on seotud maksejõuetute ettevõtete tegevuses hoidmise ning maade eraldamise ja omandamisega HRVs. Neid õigusakte kohaldatakse ka volframisektori, sealhulgas uurimisaluse toote eksportivate tootjate suhtes.

(77)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et volframisektoris kohaldati pankroti- ja asjaõigusseadusi diskrimineerivalt või jõustati neid ebapiisavalt, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega.

(78)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut peamist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad asutamisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (46). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (47). Lisaks piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustus ja muud soodustused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (48). Need on leiud, mis põhjustavad palgakulu moonutusi HRVs.

(79)

Samuti kohaldatakse volframisektoris ja volframelektroodide sektoris eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused volframisektorit nii otseselt (uurimisaluse toote valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisendile, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes HRVs kohaldatakse sama tööhõivesüsteemi).

(80)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et volframisektoris on palgakulud moonutatud, sealhulgas ka seoses uurimisaluse tootega.

(81)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(82)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (49) ning need pangad lähtuvad raha pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik otstarbekus. Samamoodi kui riigi omandis olevad mittefinantsettevõtted on pangad riigiga seotud nii omandi kui ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP) (50) ning nii nagu riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted, rakendavad ka pangad regulaarselt valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud õiguslikku kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (51). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (52).

(83)

Kuigi tunnistatakse, et võivad olemas olla mitmesugused õiguslikud vahendid, mis viitavad vajadusele järgida tavapärast pangandustava ja usaldatavusnõudeid, nagu vajadus uurida laenuvõtja krediidivõimelisust, osutavad asjakohased tõendid sellele, et need sätted on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärgulise tähtsusega (53). Samuti jõuti samale järeldusele varasemates kaubanduskaitset käsitlevates uurimistes (54).

(84)

Lisaks sellele on võlakirja- ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riski hindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ja valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (55).

(85)

Seetõttu laenatakse pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja võtmetööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(86)

Teiseks hoitakse laenamise kulud kunstlikult väiksed, et stimuleerida investeeringute kasvu. Selle tulemusel kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid, isegi kui investeeringutasuvus on väike. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(87)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris liberaliseeriti nominaalne intressimäär, ei ole hinnamuutused tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Võrdlusmääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt suurenenud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(88)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab halvenevale kapitali eraldamise tõhususele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, mida võiks oodata moonutusteta turukeskkonnas. Selle tulemusena on halbade laenude maht viimastel aastatel kiiresti suurenenud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud ennetada makseviivitusi. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu), ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(89)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest, mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi sisuliselt olulised süsteemsed probleemid ja moonutused, mille põhjuseks on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(90)

Konkreetselt volframisektoris on nii värviliste metallide tööstuse 13. viisaastakuplaanis kui ka maavarade 13. viisaastakuplaanis ette nähtud mitmesugused toetusmeetmed ja subsiidiumid, et toetada asjaomaseid tööstusharusid, sealhulgas volframitööstust (56). Kuna volframitööstus on värviliste metallide tööstuse 13. viisaastakuplaanis ja maavarade 13. viisaastakuplaanis kantud riigi poolt toetatavate tööstusharude hulka, ning kuna pangad struktureerivad oma laenupoliitika vastavalt neile plaanidele (vt põhjendus 53), on eksportivatel tootjatel ja nende tarnijatel juurdepääs soodusrahastamisele, nagu on kirjeldatud käesolevas jaos (57).

(91)

Eelöeldut arvesse võttes tegi komisjon järelduse, et volframelektroodide tootjatel on juurdepääs rahastamisele, mida annavad asutused, kes viivad täide riikliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult.

(92)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused ei piirdu volframisektoriga üldiselt ega volframelektroodide sektoriga konkreetselt. Otse vastupidi, olemasolevad tõendid näitavad, et eespool punktides 3.3.1.1–3.3.1.5 ja aruande I osas kirjeldatud asjaolud ja Hiina süsteemi tunnusjooned kehtivad kogu riigis ja kõigis majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.3.1.6–3.3.1.8 ja aruande II osas esitatud tootmistegurite kirjelduse kohta.

(93)

Volframist keevituselektroodide tootmisel on peamine sisend ammooniumparavolframaat. Kui volframist keevituselektroodide tootja ostab või hangib neid sisendeid, mõjutavad tema makstavaid (ja kuludena kajastatud) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitali paigutamise moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsustasanditel ja kõikides sektorites.

(94)

Seetõttu ei saa kasutada volframist keevituselektroodide omamaiseid hindu ning samuti ei ole usaldusväärsed kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, finantseerimine, tööjõud jne) hinnad, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Valitsuse sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendi sisendi kohta ja nii edasi.

(95)

Punktides 3.3.1.2–3.3.1.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõigi olemasolevate tõendite hindamist seoses HRV sekkumisega nii oma majandusse üldiselt kui ka volframisektorisse (sealhulgas uurimisaluse toote puhul), näitab et hinnad ja kulud, sh toorainete, energia ja tööjõu kulud ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusena, kuna neid on mõjutanud valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ja HRV tootjad keeldusid koostööst, leidis komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(96)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmiskulude ja müügi alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmiskulude ja müügi alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis. Komisjon tuletas meelde, et ükski Hiina tootja uurimise käigus koostööd ei teinud ning et ei esitatud ühtegi väidet selle kohta, et võib esineda omamaiseid moonutamata hindu, nagu need on määratletud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a.

(97)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest:

(98)

Nagu on märgitud põhjenduses 26, teatas komisjon 8. novembri 2018. aasta teatisega huvitatud isikutele, et ta on kindlaks teinud neli võimalikku võrdlusriiki: Brasiilia, Mehhiko, Venemaa ja Türgi, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama valiku kohta märkusi ja pakkuma välja muid riike.

(99)

8. novembri 2018. aasta teatise avaldamise järel sai komisjon liidu tootmisharult esildise seoses võrdlusriigiga.

(100)

Liidu tootmisharu väitis, et Türgi kulud on parem alus kui Mehhiko, Brasiilia või Venemaa omad. Selle põhjuseks on asjaolu, et nimetatud kolme riigi kulud on moonutatud mitmel põhjusel, sealhulgas kõrge inflatsioon ja valitsuse kaitse tõttu.

(101)

Liidu tootmisharu vaidlustas eelkõige Venemaa asjakohasuse, väites, et energiahinnad on oluliselt moonutatud. Selle kinnituseks osutasid nad komisjoni hiljutistele järeldustele ammooniumnitraadi juhtumis (komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1703). Kuna aga (nagu on selgitatud põhjenduses 108) komisjon valis kõnealuse uurimise jaoks sobivaks võrdlusriigiks Türgi, sest ta tegi kindlaks, et Türgil on võimalike kaalutud võrdlusriikide hulgas kõige üksikasjalikumad statistilised andmed tööjõukulude kohta, ei olnud vaja käsitleda seda väidet ega uurida energiamoonutuste esinemist Venemaal käesoleva menetluse kontekstis.

(102)

Mis puudutab majandusarengu taset, siis märgib komisjon, et kõik põhjenduses 98 loetletud riigid on Maailmapanga andmetel (60) samal, kõrgema keskmise sissetuleku tasemel ja on seega võrdselt sobivad võrdlusriigiks.

(103)

6. märtsi 2019. aasta teatisega andis komisjon huvitatud isikutele teada, et olemasoleva teabe kohaselt toodeti uurimisalust toodet üksnes HRVs ja liidus. Selle kohta ei esitatud ühtegi märkust.

(104)

Kuna võrdlusriigiks sobivaid riike on rohkem kui üks, võttis komisjon, pidades silmas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimest taanet, arvesse asjaomaste avalike andmete kättesaadavust võrdlusriigis.

(105)

Komisjon võttis arvesse volframelektroodide tootmistegurite olulisust. Lisaks kõige olulisemale toorainele ammooniumparavolframaadile, mis moodustab enamiku toodete lõppmaksumusest, olid tähtsuselt teisel ja kolmandal kohal tööjõud ja elekter. Sellest tulenevalt võrdles komisjon nelja võimalikku võrdlusriiki seoses tööjõukvaliteedi ja elektrikuludega.

(106)

Kättesaadava teabe põhjal tegi komisjon kindlaks, et võimalike võrdlusriikide hulgas on Türgil kõige üksikasjalikumad statistilised andmed tööjõukulude kohta. Türgi statistikaamet avaldab iga majandustegevuse kohta üksikasjalikud tööjõukulud. Seega on konkreetsed tööjõukulud mitteväärismetallide tootmise sektoris avalikult kättesaadavad. Samamoodi on kättesaadavad üksikasjalikud andmed tööstustarbijate elektrihinna kohta.

(107)

Võttes arvesse liidu tootmisharu esitatud teavet ja asjakohaste avalike andmete kättesaadavust võrdlusriigis, tegi komisjon 6. märtsi 2019. aasta teatises ettepaneku kasutada Türgit võrdlusriigina ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama. Ühtegi märkust ei saadud.

(108)

Võttes arvesse eespool esitatud analüüsi ja toimikus olevaid andmeid, kasutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a Türgi andmeid, et teha kindlaks vastavad tööjõu- ja elektrikulud asjaomases võrdlusriigis.

(109)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt „arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(110)

8. novembri 2018. aasta teatises märkis komisjon et normaalväärtuse arvutamiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a ei saanud ta peamise tootmisteguri hindamiseks kasutada asjaomaste võrdlusriikide andmeid. Selle põhjuseks olid nelja võimaliku võrdlusriigi äärmiselt erinevad impordihinnad peamist toorainet ammooniumparavolframaati hõlmava HSi koodi puhul ning samuti teiste toodete puhul. Peamise tooraine moonutamata hinna kindlakstegemiseks kasutati selle asemel USA geoloogilise uuringu riikliku maavarade teabe keskuse avaldatud rahvusvahelist võrdlusalust.

(111)

Tööjõu- ja elektrikulude allikana kasutas komisjon Türgi statistikainstituudi esitatud andmeid.

(112)

8. novembri 2018. aasta teatises püüdis komisjon koostada esialgset tootmistegurite loetelu ja allikate loetelu, mida ta kavatses kasutada kõigi tootmistegurite puhul, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida koostööd teinud tootjad kasutasid uurimisaluse toote tootmisel.

(113)

Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon tootmisel kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemiseks taotlejatele ja kahele algatamisteate III lisa küsimustikule vastanule.

(114)

Komisjon ei saanud konkreetsete tootmistegurite kohta ühtegi märkust.

(115)

Võttes arvesse kogu taotleja esitatud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja vajaduse korral nendega seotud tariifirubriigid.

Tabel 1

Tootmistegurid

(116)

Uurimisaluse toote peamine tooraine on ammooniumparavolframaat. 6. märtsi 2019. aasta teatises märkis komisjon, et kavatseb kasutada rahvusvahelist võrdlusalust Platts Metals Week, mida USA geoloogilise uuringu riikliku maavarade teabe keskus (61) avaldab oma igakuises maavarade ülevaates.

(117)

Ammooniumparavolframaat tuleb muuta volframi metallipulbriks, enne kui seda saab kasutada volframelektroodide toorainena.

(118)

Kuna rahvusvaheline võrdlusalus annab ammooniumparavolframaadi hinna tema volframoksiidide sisalduse järgi ning kuna samuti tuleb lisada konverteerimiskulud, kohandati võrdlusaluse andmeid, kasutades tegurit 1,26, millele liideti 0,767 eurot konverteeritud materjali kilogrammi kohta. Need liidu tootmisharu soovitatud konverteerimiskulud tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks ja komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust.

(119)

Tööjõukulude osas märkis komisjon oma 6. märtsi 2019. aasta teatises, et kavatseb kasutada Türgi statistikainstituudi avaldatud andmeid. Eelkõige märkis komisjon, et kavatseb kasutada 2016. aasta töötleva tööstuse tööjõukulu tunnis NACE Rev.2 (62) kohase majandustegevuse C.24 (metallitootmine) puhul, mis on kõige värskemad kättesaadavad statistilised andmed (63). Lisaks märgiti, et väärtused kohandatakse nõuetekohaselt inflatsiooniga, kasutades omamaise tootja hinnaindeksit, (64) mille on avaldanud Türgi statistikainstituut. Kuna märkusi ei esitatud, otsustas komisjon selle lähenemisviisi vastu võtta.

(120)

Elektrikulude osas märkis komisjon oma 6. märtsi 2019. aasta teatises, et kavatseb kasutada tööstustarbijate keskmist hinda elektriühiku kohta, mis on kättesaadav Türgi statistikainstituudi pressiteates. Kuna märkusi ei esitatud, otsustas komisjon selle lähenemisviisi vastu võtta.

(121)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus „moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuli kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida tootmistegurid ei hõlma.

(122)

8. novembri 2018. aasta teatises oli komisjon kindlaks teinud vaid kaks volframelektroodide tootjat väljaspool HRVd ning need olid koostööd tegevad liidu tootjad. Kuna selles küsimuses märkusi ei esitatud, kasutas komisjon nende kahe tootja esitatud andmeid tootmise üldkulude ning müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta. Kuna ainult üks liidu tootjast avaldas oma finantsaruanded, mis olid Orbise andmebaasis hõlpsasti kättesaadavad, (65) piirdusid andmed vaid ühe tootjaga.

(123)

Tootmise üldkulude ning müügi-, üld- ja halduskulude moonutamata suuruse kindlakstegemiseks kasutas komisjon selliste tootmiskulude osakaalu, mis moodustavad koostööd tegeva liidu tootja kulude struktuuris tootmise üldkulud ning müügi-, üld- ja halduskulud.

(124)

Selleks väljendas komisjon koostööd tegeva liidu tootja tegelikud tootmise üldkulud ning müügi-, üld- ja halduskulud kõigepealt protsendina kogu tegelikust tootmiskulust. Seejärel kohaldas komisjon sama protsendimäära moonutamata tootmiskuludele, et saada tootmise üldkulude ning müügi-, üld- ja halduskulude moonutamata suurus.

(125)

Kasumi arvutamiseks kasutas komisjon sama liidu tootja finantsandmeid. Nimelt kasutas komisjon äriühingu auditeeritud aruannetes esitatud kasuminäitajaid ajavahemikul 1. märtsist 2017 kuni 28. veebruarini 2018.

(126)

Selle tulemusena lisati moonutamata tootmiskulule järgmine:

(127)

Arvestusliku normaalväärtuse arvutamiseks tegi komisjon järgmist.

(128)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, võttis komisjon aluseks samad materjalid, tööjõu ja energia tarbimise suhte, mis oli suurima toodanguga liidu tootjal. Kasutatud andmed olid seotud kõige rohkem kasutatava WL15, 2,4 × 175 mm läbimõõduga elektroodiga.

(129)

Seejärel korrutas komisjon kasutusteguri moonutamata ühikuhinnaga, nagu see on näidatud tabelis 1, ning lisas tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, nagu on kirjeldatud põhjenduses 126.

(130)

Selle alusel tuletas komisjon normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(131)

Kuna ükski Hiina tootja koostööd ei teinud, määrati normaalväärtus kindlaks kogu riigi kohta, mitte iga tootja kohta eraldi.

(132)

Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, määrati ekspordihind alusmääruse artikli 14 lõikes 6 sätestatud CIF-impordihinna alusel.

(133)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(134)

Normaalväärtuse suhtes kohaldati 17 % suurust käibemaksu ülespoole korrigeerimist, sest uurimisaluse toote ekspordi puhul ei tehtud ekspordi käibemaksu allahindlust ning rahvusvahelise ja kodumaise veo ja kindlustuse ekspordihinda kohandati allapoole.

(135)

Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, võrdles komisjon samasuguse toote normaalväärtust ekspordihinnaga tehasehindade tasandil vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(136)

Selle põhjal leidis komisjon, et dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on 55 %.

(137)

Seetõttu järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(138)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus HRVs, liidu turu atraktiivsus ning toorainega seotud moonutused.

(139)

Kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, põhines analüüs komisjoni käsutuses oleval teabel, see tähendab läbivaatamistaotluses esitatud teabel ja muudest kättesaadavatest allikatest saadud teabel, nagu alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas ja huvitatud isikutelt uurimise ajal saadud teave.

(140)

Kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, tuginevad järgmised järeldused läbivaatamistaotluses esitatud teabele, liidu tootmisharu poolt uurimise käigus esitatud teabele ning Shaanxi Yuheng Tungsten & Molybdenum Industrial Co., Ltd esitatud teabele.

(141)

Läbivaatamise taotluses hinnati, et Hiina volframelektroodide tootmisvõimsus jääb vahemikku 2 000 000–4 000 000 kg aastas. Eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus kindlaks tehtud tootmisvõimsus oli 1 600 000 kg ning selle rakendusaste oli 63 %, seega oli kasutamata tootmisvõimsus umbes 600 000 kg, mis ületas peaaegu viiekordselt kogu liidu tarbimise.

(142)

Käesolevas uurimises teatasid kaks tootjat, kes vastasid valimi moodustamise küsimustikule, 17 % kasutamata tootmisvõimsusest. Kõnealuse suhtarvu kohaldamine kõige tagasihoidlikumale tootmisvõimsuse hinnangule HRVs näitab, et tema kasutamata tootmisvõimsus on palju suurem kui kogu samasuguse toote tarbimine liidus.

(143)

Seega võib järeldada, et HRVs on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida saab meetmete aeguda laskmise korral liitu suunata. Samuti ei viita miski sellele, et kolmandate riikide turud või siseturg suudaksid seda märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ära kasutada.

(144)

Hiina tootjad näitasid üles pidevat huvi liidu turu vastu ja suutsid suurendada turuosa 40–50 %-ni. Tugeva tööstusliku baasiga liit on samuti suur turg, mis tarbib pidevalt üle 10 % Hiina arvestuslikust kogutoodangust.

(145)

Nagu on näidatud tabelites 4 ja 9, on liidu tootjate hinnad impordihindadest oluliselt kõrgemad. Märkimisväärne import HRVst liitu hoolimata kehtivast dumpinguvastasest tollimaksust kinnitab liidu turu suurt atraktiivsust.

(146)

Nagu märgitud põhjendustes 71–73 ja selgitatud aruande punktis 12.4.1, sõltub äriühingute majanduslik olukord ka tooraine tarnimise tingimustest (68). Seega, kui on olemas valitsuse meetmed, mis soodustavad tooraine riigisisest tarbimist, mitte aga tooraine jaotamist rahvusvahelise pakkumise ja nõudluse alusel, kallutatakse võrdsed konkurentsitingimused omamaise järgtööstuse poole.

(147)

Volframelektroode toodetakse üksnes HRVs ja liidus. HRV kohaldab ekspordipiiranguid peamise tooraine suhtes, mida leidub peamiselt üksnes Hiinas. Võttes arvesse liidu turu atraktiivsust, suurt vaba tootmisvõimsust HRVs ning jätkuvat märkimisväärset dumpingut, teeb komisjon järelduse, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on dumpingu jätkumine väga tõenäoline.

(148)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet kaks teadaolevat liidu tootjat. Mõlemad tootjad tegid uurimises koostööd. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(149)

Komisjon hindas kahju tootmise, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendamise, müügi, turuosa, tööjõu, tootlikkuse ja kasvu suundumuste põhjal, ning hindade, kasumlikkuse, rahavoogude, kapitali kaasamise võime ja investeeringute, varude, investeeringutasuvuse ja palkade suundumuste põhjal.

(150)

Kuna liidu tootmisharu moodustavad vaid kaks äriühingut, esitatakse andmed liidu tootmisharu kohta vahemikena, et kaitsta konfidentsiaalsust alusmääruse artikli 19 kohaselt.

(151)

Liidu tootmisharu konfidentsiaalsuse kaitsmiseks esitatakse alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt ka HRVst pärit import vahemikena, kuna impordiandmete avalikustamise üksikasjalikkus võimaldaks kindlaks teha liidu tootmisharu täpsed tootmise ja müügi andmed.

(152)

Liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 35–40 tonni, mis on vähem kui eelmisel aegumisega seotud läbivaatamisel.

(153)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, liites kokku impordistatistika TARICi koodide tasandil, kasutades alusmääruse artikli 14 lõike 6 alusel kogutud andmeid, ja liidu tootmisharu müügimahud.

(154)

Uurimisaluse toote tarbimine liidus arenes järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine

(155)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 14 % võrra. Mitme aasta analüüsi kohaselt on näha see vähenemine kogu perioodi vältel kuni aastani 2017. aastani ning, 2017. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel tõusis see veidi (3 %).

(156)

Komisjon tegi HRVst pärit liitu suunatud impordi mahu kindlaks alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi ning impordi turuosa põhjal, võrreldes neid impordimahte liidu tarbimisega, mis on esitatud tabelis 2.

(157)

HRV turuosa ja import arenes järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(158)

Kooskõlas liidu tarbimise vähenemisega vähenes HRVst pärit uurimisaluse toote impordi maht vaatlusalusel perioodil 3 %, püsides läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikus 45 000–50 000 kg (vt tabel 3). Sellele vähenemisele vaatamata on Hiina eksportijate turuosa kasvanud 12 % võrra, moodustades peaaegu poole kogu liidu turust.

(159)

Kahjuanalüüsi puhul on oluline märkida, et import HRVst liitu jätkus tollimakse tasudes kogu vaatlusalusel perioodil.

(160)

Komisjon kasutas HRVst pärit impordi hindu, mis olid esitatud alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis.

(161)

HRVst liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

HRVst pärit impordi hind (EUR/tonn)

(162)

HRVst pärit impordi keskmised hinnad tõusid 2015. aastal 8 %, vähenesid veidi ja püsisid stabiilsena 2016. ja 2017. aastal ning seejärel tõusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu 2014. aasta tasemele.

(163)

Vaatlusalusel perioodil jäid HRVst pärit impordi keskmised hinnad oluliselt madalamaks kui keskmine müügihind tonni kohta ja liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu tonni kohta, nagu on esitatud tabelis 9.

(164)

Komisjon tegi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks hinna allalöömise, võrreldes kahe liidu tootja kaalutud keskmist müügihinda, mida küsiti sõltumatutelt klientidelt liidu turul (korrigeeritud tehasehindade tasemele), HRVst pärit uurimisaluse toote impordihinna (CIF-tasemel) andmetega, mis saadi alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohasest andmebaasist ning mida oli korrigeeritud, et võtta arvesse hinda mahalaadimisel.

(165)

Võrdluse tulemus väljendati protsendina kahe liidu tootja keskmisest hinnast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(166)

See võrdlus näitas, et HRVs pärit import lõi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turu hinda alla keskmiselt üle 50 %, kuigi samal ajal kehtis dumpinguvastane tollimaks, mille eesmärk oli korvata konkurentsierinevused kõnealuse kahe toote vahel.

(167)

Tabelis 5 on esitatud muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud uurimisaluse toote impordi maht, turuosa ja hindade suundumused. Impordimaht ja hinnasuundumused põhinevad alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohasel andmebaasil.

Tabel 5

Import muudest kolmandatest riikidest kui HRVst

(168)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil vähenes 25 %.

(169)

Kõnealustes riikidest pärit impordi turuosa vähenes samal ajavahemikul 13 %.

(170)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiina pärit impordi keskmised hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 11 %, kuid jäid tublisti allapoole liidu tootmisharu hinnatasemeid, nagu on märgitud tabelis 10.

(171)

Nagu märgitud põhjenduses 28, toodetakse uurimisalust toodet ainult HRVs ja liidus. Seega on muudest kolmandatest riikidest pärit import tõenäoliselt pärit HRVst.

(172)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasnevate mõjude uurimine kõigi liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majandusnäitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(173)

Kahjunäitajate kindlakstegemiseks kasutas komisjon kahe ainsa liidu tootja andmeid.

(174)

Kahjunäitajad on järgmised: tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine ning samuti keskmised ühikuhinnad, ühiku tootmiskulu, tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(175)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(176)

Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil 6 % koosõlas liidu tarbimise vähenemisega. 2016. aastal oli suurem, 12 % langus, kuid järgneval aastal tootmine suurenes 6 % ning jäi sellele tasemele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(177)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel stabiilne.

(178)

Tootmisvõimsuse rakendamisaste oli vaatlusalusel perioodil muutlik. Esialgu see tõusis 2014. ja 2015. aasta vahel 1 %, kuid 2016. aastal see langes 13 % ning siis tõusis 6 % 2017. aastal ja jäi sellele tasemele. Üldiselt vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste vaatlusalusel perioodil 6 %.

(179)

Liidu tootmisharu tootmine ja tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 6 %, järgides liidu tarbimise vähenemist (14 %), kuid samuti vähenes ka import HRVst ja kolmandatest riikidest, vastavalt 3 % ja 25 %.

(180)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(181)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %. See langus järgis liidu tarbimise vähenemist.

(182)

Liidu tootmisharu suutis aastatel 2014–2017 suurendada turuosa 18 %, kuid kaotas sellest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 %. Kokku suurendas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil oma turuosa 11 %.

(183)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 6 %, samas kui liidu tarbimine vähenes 14 % ning liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes 4 %. Liidu tootmisharu müügimahu langust vaatlusalusel perioodil tuleks vaadelda tarbimise vähenemise valguses samal ajavahemikul. Liidu turuosa vähenes 11 %.

(184)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(185)

Hoolimata tootmise vähenemisest kasvas liidu tootmisharu tööhõive vaatlusalusel perioodil 6 %. See mõjutas liidu tootjate tootlikkust, mis vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %.

(186)

Liidu tootjate keskmine müügihind ja tootmiskulu liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad liidus

(187)

Liidu tootmisharu keskmine hind sõltumatutele klientidele liidus vaatlusalusel perioodil oli muutlik, kuid üldiselt see vähenes vaatlusalusel perioodil 3 %, samas kui tootmiskulud püsisid samal perioodil suhteliselt stabiilsena, kasvades 2015. aastal 1 % võrra, millele 2016. aasta järgnes 10 % languse.

(188)

Liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(189)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud töötaja kohta olid vaatlusalusel perioodil muutlikud, kuid kokkuvõttes suurenesid 1 %.

(190)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(191)

Lõppvarude tase kõikus vaatlusalusel perioodil. Üldiselt vähenes see sel perioodil 19 %.

(192)

Selleks et teha kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse kasumi protsendina selle müügi käibest.

(193)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(194)

Liidu tootjate kasumlikkus vaatlusalusel perioodil oli muutlik. Kuigi see paranes 2015., 2016. ja 2017. aastal, langes see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tagasi kahjumisse.

(195)

Netorahavoog, liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada vähenes vaatlusalusel perioodil 411 %. See püsis 2015., 2016. ja 2017. aastal stabiilne, kuid siis langes järsult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(196)

Vaatlusalusel perioodil olid liidu tootmisharu aastased investeeringud muutlikud, kuid need suurenesid kokku 63 %.

(197)

Liidu tootmisharu investeeringutasuvus, kasum protsendina varade arvestuslikust netoväärtusest, kasvas vaatlusalusel perioodil 104 %, kuid jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga madalale tasemele.

(198)

Uurimine näitas, et enamik kahjunäitajaid arenesid negatiivses suunas ning liidu tootmisharu majandus- ja finantsolukord halvenes vaatlusalusel perioodil.

(199)

Kehtivate meetmete abil ja kahaneval turul suutis liidu tootmisharu suurendada oma turuosa 11 %, vaatamata oma hindade langusele.

(200)

Liidu tootmisharu tootmis- ja müügimaht järgisid samasugust negatiivset suundumust nagu liidu tarbimine. Kasumlikkus paranes, kuid oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski negatiivne. Rahavood on halvenenud ja olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivsed. Investeeringud on vaatlusalusel perioodil vähenenud. Investeeringutasuvus on teataval määral taastunud, kuid püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid veidi üle nulli.

(201)

Kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus arenesid vaatlusaluse perioodi alguses positiivses suunas. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil muutus liidu tootmisharu jälle kahjumlikuks.

(202)

Samas vähenes vaatlusalusel perioodil kolmandatest riikidest pärit import nii absoluutmahus kui ka turuosa poolest. Vaatamata liidu tarbimise vähenemisele, suurenes Hiina impordi turuosa 4 %, kuna nende hind oli langenud. Kuigi kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad olid veidi kõrgemad kui väga madalad Hiina hinnad, ei saanud komisjon teha järeldust, kas kõnealune import on tegelikult pärit HRVst, nagu on selgitatud põhjenduses 171. Kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine ühikuhind on ainult veidi kõrgem kui hinnad, millega HRVst pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule sisenes. Seega, olenemata sellest, kas kolmandatest riikidest pärit import on tegelikult pärit HRVst või mitte, langes liidu tootmisharu halvenev majanduslik ja finantsolukord kokku jätkuva HRVst pärit dumpinguhinnaga tüüpilises mahus impordiga liidu turule, lüües jätkuvalt alla liidu tootmisharu hinnad ja on seega jätkanud ebaõiglase konkurentsisurve avaldamist liidu tootmisharule.

(203)

Komisjon jõudis järeldusele, et kahjutegurite üldise hindamise põhjal kannab liidu tootmisharu ikka veel olulist kahju, kuna liidu tootmisharu majanduslik ja finantsolukord ei ole paranenud ning tootmisharu ei ole taastunud olulisest kahjust, mille komisjon esialgses uurimises kindlaks tegi.

(204)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas HRVst pärit impordi tekitatud oluline kahju võib jätkuda, kui meetmetel lastakse aeguda.

(205)

Et teha kindlaks kahju jätkumise tõenäosus HRV suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsis komisjon i) HRV vaba tootmisvõimsust, ii) liidu turu atraktiivsust ja iii) Hiinast pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale, kui meetmetel lastakse aeguda.

(206)

Nagu selgitatud põhjendustes 140–143, on HRVs olulisel määral vaba tootmisvõimsust, mis ületab suurelt kogu liidu tarbimise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(207)

Peale selle ei leidnud komisjon ühtegi tõendit selle kohta, et omamaine nõudlus uurimisaluse toote järele võiks HRVs või mõne muu kolmanda riigi turul lähitulevikus suureneda. Komisjon jõudis seega järeldusele, et omamaine nõudlus HRV või muudel kolmandate riikide turgudel ei suuda HRV vaba tootmisvõimsust ära kasutada.

(208)

Nagu selgitatud põhjendustes 144–145, on liidu turg HRV eksportivatele tootjatele atraktiivne turg. HRVst pärit impordi turuosa oli esialgsel uurimisperioodil (2001–2005) 76,2 %, mis näitab HRVst pärit impordi võimalikku taset meetmete aegumise korral.

(209)

Hiinast pärit import, kui poleks olnud dumpinguvastast tollimaksu, oleks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil löönud alla liidu tootmisharu müügihinnad 60 % võrra. See näitab, milline võib olla HRVst pärit impordi tõenäoline hinnatase meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Selle põhjal on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks hinnasurve liidu turul, mis tekitaks liidu tootmisharule veelgi rohkem olulist kahju.

(210)

Seega, tõenäoliselt suurendaksid HRV eksportivad tootjad meetmete puudumise korral tänu dumpinguhinnaga impordile, mis lööb liidu tootmisharu müügihinnad märkimisväärselt alla, oma esindatust liidu turul nii mahu kui ka turuosa poolest.

(211)

HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi jätkuv esinemine liidu turul ja sellise impordi madal hind on takistanud liidu tootmisharul täielikult kasu saada olemasolevatest dumpinguvastastest meetmetest ja toibuda varasemast kahjulikust dumpingust. Sellise dumpinguhinnaga impordi olemasolu tõttu ei suutnud liidu tootmisharu oma suurenenud kulusid kajastada müügihindades, ning see põhjustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tema kasumlikkuse märkimisväärse halvenemise kahjumliku tasemeni.

(212)

Kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, ei suuda liidu tootmisharu oma müügimahtu ja turuosa HRVst pärit madala hinnaga impordi tõttu säilitada. On ülimalt tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, suureneb HRV turuosa kiiresti. Müügimahtude edasine vähenemine tooks kaasa veelgi madalama tootmisvõimsuse rakendusastme ja keskmise tootmiskulu suurenemise. Koos suurema hinnasurvega, kuna ilma meetmeteta ületaks hinna allalöömine 60 %, tooks see kaasa liidu tootmisharu juba niigi ebakindla finantsolukorra halvenemise ja lõpuks ka tootmiskohtade sulgemise ning lõpuks tootmise kadumise kõikjal väljaspool HRVd.

(213)

Seepärast järeldas komisjon, et on väga tõenäoline, et kehtivate meetmete aegumine tooks kaasa jätkuva kahju HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu, ning liidu tootmisharu niigi kahjustatud olukord halveneks veelgi.

(214)

Meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel suureneks tõenäoliselt oluliselt HRVst pärit dumpinguhinnaga import, mille hinnad lööksid liidu tootmisharu hinnad väga palju alla. Komisjon jõudis seetõttu järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on kahju jätkumine väga tõenäoline.

(215)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega.

(216)

Liidu huvide kindlakstegemisel hindas komisjon kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve. Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(217)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas vaatamata dumpingu ja kahju jätkumise kohta tehtud järeldustele leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(218)

Uurimine on näidanud, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral halveneb liidu tootmisharu ebakindel olukord väga tõenäoliselt veelgi. See võib põhjustada tootmisharu kadumise ja turu monopoliseerimise HRV poolt.

(219)

Seega järeldas komisjon, et HRV suhtes kehtestatud meetmete kohaldamise jätkamine oleks liidu tootmisharule kasulik.

(220)

Nagu on osutatud põhjendustes 14 ja 17, soovisid vaid üks importija ja üks kasutaja end registreerida huvitatud isikuna ning kumbki neist ei esitanud selles uurimises kohta märkusi. Importijate ja kasutajate vähest koostööd võib selgitada uurimisaluse toote vähese mõjuga nende tootmiskuludele; see on kooskõlas eelmises aegumise läbivaatamises tehtud järeldustega. Ilmneb, et kõnealust toodet käsitatakse kaubana ning selle hind ja asjaolu, et kõiki vajalikke tüüpe saab tarnida ühelt tarnijalt, on klientide jaoks peamised kriteeriumid. Võttes arvesse uurimisaluse toote minimaalset mõju tootmisahelas sellele järgnevate toodete kuludele, jõuti järeldusele, et meetmetel ei oleks kahjulikku mõju importijatele ja kasutajatele.

(221)

Eelöeldut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad liidu huvidega seotud kaalukad põhjused, mis räägiksid HRVst pärit uurimisaluse toote impordi suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamise vastu.

(222)

Komisjoni poolt dumpingu jätkumise ja liidu huvide kahjustamise tõenäosuse kohta tehtud järelduste alusel tuleks säilitada HRVst pärit volframelektroodide impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(223)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes. Uurimisaluse toote impordi puhul, kui tootjaks on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõigi teiste äriühingute“ suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(224)

Iga taotlus kohaldada kõnealuseid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (69) koos kõigi vajalike andmetega. Eelkõige tuleb esitada teave mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(225)

Määruse 2018/1046 (70) artikli 109 kohaselt, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tehakse tagasimakse, peaks makstav intress olema määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes ja mis avaldatakse iga kuu esimesel kalendripäeval Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

(226)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,

(1)

Kavandatud kodanikualgatuse „Teeme lõpu plastiajastule Euroopas“ teema on järgmine: „Kutsume Euroopa Komisjoni üles vaatama läbi direktiivi teatava plasti keskkonnamõju kohta, et keelustada Euroopas kogu ühekordselt kasutatav plast.“

(2)

Kavandatud kodanikualgatuse eesmärgid on järgmised: „10. mail ületas Euroopa Liidu tarbimine juba ressursid, mida planeet suudab talle pakkuda. Kuid hoolimata teaduslikest aruannetest, milles rõhutatakse tungivat vajadust tegutseda, ei ole Euroopa ette võtnud põhjalikku kursimuutust. Plast on näide sellest, kuidas kangekaelselt keeldutakse vaatamast näkku tõsiasjadele ja ollakse vastuolus keskkonnavajadustega. Seepärast kutsume üles keelama 2027. aastaks kõik plastpakendid ja -pudelid, nii et oleks võimalik hakata võtma konkreetseid meetmeid, et võtta arvesse meie ressursside piiratust.“

(3)

Euroopa Liidu lepinguga (ELi leping) tugevdatakse liidu kodakondsust ja täiustatakse liidu demokraatlikku toimimist, nähes selleks muu hulgas ette, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias Euroopa kodanikualgatuse kaudu.

(4)

Seepärast peaksid kodanikualgatuse kord ja tingimused olema selged, lihtsad ja kasutajasõbralikud ning vastama kodanikualgatuse olemusele, et julgustada kodanikke osalema ja muuta liit ligipääsetavamaks.

(5)

Komisjonil on õigus esitada aluslepingute rakendamiseks vajalike liidu õigusaktide ettepanekuid, et võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 alusel (mida tõlgendatakse koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikega 1) meetmeid keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise ning inimeste tervise edendamise ning loodusvarade kaalutletud ja mõistliku kasutamise eesmärkide saavutamiseks ning edendada rahvusvahelisel tasandil meetmeid selleks, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

(6)

Nimetatud põhjustel ei jää kavandatud kodanikualgatus ilmselgelt välja komisjoni volituste ulatusest, mille kohaselt on komisjonil õigus esitada ettepanek liidu õigusakti kohta, millega rakendatakse aluslepinguid vastavalt eespool nimetatud määruse artikli 4 lõike 2 punktile b.

(7)

Lisaks on moodustatud kodanike komitee ja määratud kontaktisikud, nagu on ette nähtud eespool nimetatud määruse artikli 3 lõikega 2, ning kavandatud kodanikualgatus ei ole ilmselgelt ebaõiglane, põhjendamatu ega pahatahtlik ega ilmselgelt vastuolus liidu väärtustega, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2.

(8)

Seepärast tuleks kavandatud kodanikualgatus „Teeme lõpu plastiajastule Euroopas“ registreerida,

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/287/EL (2) on sätestatud kriteeriumid Euroopa tugivõrgustike rajamiseks, kõnealuste tugivõrgustike ja nende liikmete hindamiseks ning selliste võrgustike rajamise ja hindamisega seotud teabe ja eksperditeadmiste vahetuse hõlbustamiseks. Kõnealuse otsuse artiklis 6 kutsuti liikmesriike üles looma liikmesriikide nõukogu, et otsustada, kas kiita heaks ettepanekud võrgustike rajamise, nende liikmesuse ja nende tegevuse lõpetamise kohta või mitte. Liikmesriigid asutasid liikmesriikide nõukogu, mis kiitis seejärel 2016. aasta detsembris heaks 23 Euroopa tugivõrgustikku ja veel ühe võrgustiku 2017. aasta veebruaris. Kõik võrgustikud alustasid tegevust 2017. aastal.

(2)

Selleks et Euroopa tugivõrgustikud oleksid tõhusamad, peaks liikmesriikide nõukogust saama teabe ja eksperditeadmiste vahetamise foorum, et aidata juhtida Euroopa tugivõrgustike arendamist, pakkuda võrgustikele ja liikmesriikidele juhiseid ning nõustada komisjoni võrgustike loomisega seotud küsimustes. Selleks et edendada kogemuste vahetamist ja hõlbustada protsessi, mis on kooskõlas muude piiriüleste terviseandmete vahetamisega, peaks liikmesriikide nõukogu kavandama tihedat koostööd e-tervise võrgustikuga, et töötada võimaluse korral välja ühised lähenemisviisid, andmestruktuurid ja suunised ning tagada läbipaistev juurdepääs erinevatele teenustele ja ühtlustada tervishoiuteenuse osutajate suhtes kohaldatavaid eeskirju. Samuti peaks liikmesriikide nõukogu edendama arutelu muude asjakohaste ELi foorumitega (nt tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühm) ühist huvi pakkuvates valdkondades.

(3)

Juba loodud 24 Euroopa tugivõrgustiku senised kogemused on näidanud, et võrgustiku tõhusa toimimise tagamiseks peaksid selle liikmed tegema tihedat koostööd oma ülesannete täitmisel, näiteks vahetama tõhusalt ja turvaliselt patsientide diagnoosi ja raviga seotud terviseandmeid ning toetama teadusuuringuid ja meditsiiniliste suuniste väljatöötamist. Tihe koostöö eeldab võrgustiku liikmete vastastikust usaldamist ja tunnustamist, eelkõige seoses nende eksperditeadmiste ja pädevusega, kliinilise ravi kvaliteediga ning inim-, struktuuri- ja varustusressurssidega, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud otsuse 2014/286/EL (3) II lisa punktiga 2.

(4)

Vastastikune usaldus ja tunnustamine on sama olulised ka tervishoiuteenuse osutajate puhul, kes soovivad liituda olemasoleva võrgustikuga, sest need tagavad eeldused tulevaseks koostööks võrgustiku raames. Kui komisjoni määratud sõltumatu hindamisasutus hindab tervishoiuteenuse osutaja liikmeks astumise taotlust, peab sellele olema lisatud võrgustiku nõukogu pooldav arvamus, mis toetub võrgustiku korraldatud vastastikusele hindamisele kooskõlas delegeeritud otsuse 2014/286/EL II lisa punktis 2 sätestatud kriteeriumide ja tingimustega. Selleks et võimaldada tervishoiuteenuse osutajal väljendada oma seisukohti võrgustiku nõukogu arvamuse kohta, peaks tervishoiuteenuse osutajal olema võimalik esitada arvamuse projekti kohta märkusi ühe kuu jooksul alates kõnealuse arvamuse saamise kuupäevast.

(5)

Võrgustiku nõukogule tuleks kehtestada mõistlikud tähtajad arvamuse projekti ja lõpliku arvamuse esitamiseks. Lõpliku arvamuse esitamise tähtajaks peaks seega kehtestama neli kuud. Kui aga tervishoiuteenuse osutaja esitab võrgustiku nõukogu arvamuse projekti kohta märkusi, tuleks lõpliku arvamuse esitamise neljakuulist tähtaega pikendada ühe kuu võrra, et võrgustiku nõukogu saaks esitatud märkusi arvesse võtta. Kui võrgustiku nõukogu ei esita arvamuse projekti või lõplikku arvamust ettenähtud tähtaja jooksul, tuleks õiguskindluse huvides pidada lõplikku arvamust positiivseks.

(6)

Kui tervishoiuteenuse osutajal, kes on esitanud võrgustiku liikmeks astumise taotluse, on oma asukohaliikmesriigi toetus kirjaliku avalduse näol, kuid asjaomase võrgustiku nõukogu annab taotlusele negatiivse vastuse, peaks tervishoiuteenuse osutaja asukohaliikmesriigil olema võimalus taotleda, et liikmesriikide nõukogu teeks delegeeritud otsuse 2014/286/EL II lisa punktis 2 sätestatud kriteeriumidest ja tingimustest lähtuvalt otsuse, kas taotluse saab siiski komisjonile esitada.

(7)

Selleks et toetada Euroopa tugivõrgustikes osalevate tervishoiutöötajate internetipõhist piiriülest koostööd harvikhaiguste või vähese esinemusega komplekshaiguste diagnoosimisel ja patsientide ravimisel ning hõlbustada selliste haiguste ja haigusseisundite teaduslikku uurimist, lõi komisjon Euroopa tugivõrgustike jaoks patsiendi kliiniliste andmete haldamise süsteemi, et hõlbustada Euroopa tugivõrgustike rajamist ja toimimist, nagu on sätestatud direktiivi 2011/24/EL artikli 12 lõike 4 punktis c.

(8)

Patsiendi kliiniliste andmete haldamise süsteem on tervishoiutöötajate jaoks ühine taristu, et teha Euroopa tugivõrgustike raames koostööd haruldaste või vähese levimusega komplekshaiguste või haigusseisundite diagnoosimisel ja ravimisel. Süsteemi raames tuleks luua vahendid neid haigusi puudutava teabe ja eksperditeadmiste vahetamiseks Euroopa tugivõrgustike kaudu kõige tõhusamal viisil.

(9)

Patsiendi kliiniliste andmete haldamise süsteem peaks seega olema turvaline IT-taristu ühise liidesega, mille kaudu Euroopa tugivõrgustikes osalevad tervishoiuteenuse osutajad, seotud partnerid (4) või külaliskasutajad („tervishoiuteenuse osutajad, kellel on juurdepääs patsiendi kliiniliste andmete haldamise süsteemile“) saaksid vahetada võrgustikus teavet asjaomaste patsientide kohta, et hõlbustada nende juurdepääsu turvalistele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ning edendada liikmesriikide tõhusat tervishoiualast koostööd ja hõlbustada asjakohase teabe vahetamist.

(10)

Selleks et tagada kooskõla andmekaitse-eeskirjadega ning tõhus ja turvaline keskkond patsientide isikuandmete elektrooniliseks vahetamiseks tervishoiuteenuse pakkujate vahel Euroopa tugivõrgustike raames direktiivi 2011/24/EL artikli 12 lõikes 2 osutatud eesmärkidel, peaks selline andmevahetus toimuma ainult patsientide selgesõnalise nõusoleku alusel ja ainult patsiendi kliiniliste andmete haldamise süsteemi kaudu. Tervishoiuteenuse osutaja vastutab turvalisuse tagamise eest selliste andmete puhul, mida ta töötleb väljaspool kliiniliste andmete haldamise süsteemi eesmärgiga need süsteemi sisestada, andmete puhul, mis ei ole süsteemi sisestatud, kuid mille töötlemine on süsteemiga seotud (nt nõusolekuvorm), ning andmete puhul, mis ta on süsteemist alla laadinud, kuid mida töödeldakse väljaspool süsteemi.

(11)

Patsiendi kliiniliste andmete haldamise süsteemis töödeldakse selliste patsientide tundlikke andmeid, kes põevad haruldasi või vähese levimusega komplekshaigusi. Neid andmeid töödeldakse üksnes diagnoosimise ja ravi hõlbustamiseks, andmete lisamiseks asjaomastesse registritesse või muudesse harvikhaigusi või vähese esinemusega komplekshaigusi käsitlevatesse andmebaasidesse, mida kasutatakse teadusuuringute, kliiniliste või tervisepoliitika eesmärkidel, ning selleks, et võtta ühendust võimalike teadusuuringutes osalejatega. Euroopa tugivõrgustikega liitunud tervishoiuteenuse osutajatel peaks olema õigus töödelda patsientide andmeid patsiendi kliiniliste andmete haldamise süsteemis, kui nad on saanud patsiendilt konkreetse, teadliku ja vabatahtliku nõusoleku nende andmete kolme võimaliku kasutusviisi kohta: toimiku meditsiiniline hindamine, et saada nõu diagnoosi ja ravi kohta, andmete sisestamine harvikhaiguste registrisse või muudesse harvikhaigusi ja vähese esinemusega komplekshaigusi käsitlevatesse andmebaasidesse ning patsientidega kontakteerumine, et kutsuda neid osalema teadusuuringutes. Nõusolek tuleks saada eraldi iga nimetatud kasutusviisi jaoks. Käesolevas otsuses tuleks sätestada selliste andmete patsiendi kliiniliste andmete haldamise süsteemis töötlemise eesmärgid ja kaitsemeetmed. Eelkõige peaks komisjon kehtestama üldsätted patsiendi kliiniliste andmete haldamise süsteemi kohta seoses iga võrgustikuga, looma vajaliku turvalise IT-taristu, seda haldama ning tagama selle tehnilise toimimise ja turvalisuse. Lähtudes võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttest, peaks komisjon töötlema ainult selliseid isikuandmeid, mis on tingimata vajalikud patsiendi kliiniliste andmete haldamise süsteemi haldamise tagamiseks iga võrgustiku puhul, ja seega peaks tal olema juurdepääs Euroopa tugivõrgustikes vahetatavatele patsiendiandmetele ainult siis, kui see on tingimata vajalik tema kui ühise vastutava töötleja ülesannete täitmiseks.

(12)

Käesolevat rakendusotsust tuleks kohaldada üksnes isikuandmete, eelkõige kontaktandmete töötlemise suhtes, mis toimub patsiendi kliiniliste andmete haldamise süsteemis, ning terviseandmete töötlemise suhtes Euroopa tugivõrgustikes.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (5) artikliga 26 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (6) artikliga 28 on ette nähtud, et isikuandmete töötlemise toimingutes kaasvastutavatel töötlejatel on kohustus määrata läbipaistval viisil kindlaks oma ülesanded kõnealuste määruste kohaste kohustuste täitmisel. Samuti on ette nähtud võimalus, et need ülesanded võib kindlaks määrata vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses.

(14)

Seepärast tuleks rakendusotsust 2014/287/EL vastavalt muuta.

(15)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 13. septembril 2018.

(16)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2011/24/EL artikli 16 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse haiguse esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/1247 (5) pärast seda, kui sigade Aafrika katku juhtumid esinesid Poolas, Bulgaarias ja Leedus.

(2)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2019/1247 vastuvõtmise kuupäeva on Bulgaarias, Poolas ja Leedus esinenud uluk- ja kodusigadel sigade Aafrika katku uusi juhtumeid, mida on ka vaja kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(3)

2019. aasta juulis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Bulgaarias Ruse piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Bulgaaria piirkonnas tuleks nüüd vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle I osas.

(4)

2019. aasta juulis esines üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Bulgaarias Silistra piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Bulgaaria piirkonnas tuleks nüüd vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle I osas.

(5)

2019. aasta juulis esines kolm sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Poolas Lubartowski, Ciechanowski ja Sokołowski piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. Need sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist nendes Poola piirkondades tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle II osas.

(6)

2019. aasta juulis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Leedus Alytuse maakonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Leedu piirkonnas tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle II osas.

(7)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Bulgaarias, Poolas ja Leedus piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I, II ja III osa loeteludesse. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,