Euroopa Liidu L 32/2020

4.2.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 32/3

Euroopa Liidu,

Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll, millega reguleeritakse juurdepääsu EURODAC-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta

EUROOPA LIIT

ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

edaspidi koos „protokolliosalised“,

ARVESTADES, et 26. oktoobril 2004 allkirjastati Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (1) (edaspidi „ 26. oktoobri 2004. aasta leping“),

ARVESTADES, et 28. veebruaril 2008 allkirjastati Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (2) (edaspidi „ 28. veebruari 2008. aasta protokoll“),

MEENUTADES, et 26. juunil 2013 võttis Euroopa Liit (edaspidi „liit“) vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 (3),

MEENUTADES, et õiguskaitse eesmärgil toimuva andmete võrdlemise ja edastamise kord, mis on sätestatud määruses (EL) nr 603/2013, ei kujuta endast Eurodaci acquis' sätetel põhinevat edasiarendamist 26. oktoobri 2004. aasta lepingu ega 28. veebruari 2008. aasta protokolli tähenduses,

ARVESTADES, et liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni (edaspidi „Šveits“) ja Liechtensteini Vürstiriigi (edaspidi „Liechtenstein“) vahel tuleks sõlmida protokoll, et võimaldada Šveitsil ja Liechtensteinil osaleda Eurodaci õiguskaitsealastes aspektides ning võimaldada seega Šveitsi ja Liechtensteini määratud õiguskaitseasutustel esitada taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks teiste osalevate riikide poolt Eurodaci kesksüsteemi edastatud andmetega,

ARVESTADES, et määruse (EL) nr 603/2013 kohaldamine Šveitsi ja Liechtensteini suhtes õiguskaitse eesmärgil peaks samuti võimaldama teiste osalevate riikide määratud õiguskaitseasutustel ja Europolil esitada taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Šveitsi ja Liechtensteini poolt Eurodaci kesksüsteemi edastatud andmetega,

ARVESTADES, et isikuandmete töötlemise suhtes osalevate riikide määratud õiguskaitseasutuste ja Europoli poolt terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil käesoleva protokolli kohaselt tuleks kohaldada isikuandmete kaitse nõudeid, mis on sätestatud nende siseriiklikus õiguses, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 (4),

ARVESTADES, et kohaldada tuleks ka muid tingimusi, mis on sätestatud määruses (EL) nr 603/2013 seoses isikuandmete töötlemisega osalevate riikide määratud õiguskaitseasutuste ja Europoli poolt terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil,

ARVESTADES, et Šveitsi ja Liechtensteini määratud asutustele tuleks võimaldada juurdepääs ainult tingimusel, et võrdlus taotleva riigi riiklike sõrmejälgede andmebaaside ja kõigi teiste osalevate riikide sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemidega nõukogu otsuse 2008/615/JSK (5) alusel ei võimaldanud andmesubjekti isikut kindlaks teha. See tingimus nõuab, et taotlev riik võrdleks vastavalt kõnealusele otsusele andmeid kõigi teiste osalevate riikide tehniliselt kättesaadavate sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemidega, välja arvatud juhul, kui kõnealune taotlev riik suudab näidata, et on piisavalt alust arvata, et see ei aita andmesubjekti isikut kindlaks teha. Selline piisav alus on olemas eelkõige siis, kui konkreetsel juhul puudub operatiivne või uurimisalane seos asjaomase osaleva riigiga. See tingimus eeldab, et taotlev riik rakendaks eelnevalt tehniliselt ja õiguslikult kõnealust otsust sõrmejälgede andmete osas, sest enne nimetatud sammude astumist ei tohiks olla lubatud teha õiguskaitse eesmärgil võrdlust Eurodac-süsteemi andmetega,

ARVESTADES, et Šveitsi ja Liechtensteini määratud asutused peaksid juhul, kui võrdlemise tingimused on täidetud, enne Eurodac-süsteemis otsingu tegemist tegema päringu viisainfosüsteemi vastavalt nõukogu otsusele 2008/633/JSK (6),

ARVESTADES, et kõikide uute õigusaktide või meetmete suhtes, mis on seotud juurdepääsuga Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil, tuleks kohaldada samalaadset korda nagu 26. oktoobri 2004. aasta lepingus ja 28. veebruari 2008. aasta protokollis ette nähtud uute õigusaktide või meetmete, sealhulgas 26. oktoobri 2004. aasta lepinguga moodustatud segakomitee rolli suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1. Šveits rakendab määrust (EL) nr 603/2013 õiguskaitse eesmärgil sõrmejälgede andmete võrdlemise korral Eurodaci kesksüsteemis salvestatud sõrmejälgede andmetega ning kohaldab seda Šveitsi suhetes Liechtensteini ja teiste osalevate riikidega.

2. Liechtenstein rakendab määrust (EL) nr 603/2013 õiguskaitse eesmärgil sõrmejälgede andmete võrdlemise korral Eurodaci kesksüsteemis salvestatud sõrmejälgede andmetega ning kohaldab seda Liechtensteini suhetes Šveitsi ja teiste osalevate riikidega.

3. Osalevad riigid käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 tähenduses on liidu liikmesriigid, välja arvatud Taani. Nad kohaldavad Šveitsi ja Liechtensteini suhtes määruse (EL) nr 603/2013 õiguskaitseasutuste juurdepääsu käsitlevaid sätteid.

4. Taani, Island ja Norra on osalevad riigid lõigete 1 ja 2 tähenduses, kui käesoleva protokolliga samalaadseid kokkuleppeid kohaldatakse nende ja liidu vahel, kes tunnustab Šveitsi ja Liechtensteini osalevate riikidena.

Artikkel 2

1. Käesolev protokoll ei jõustu Šveitsi suhtes enne, kui Šveits rakendab ja kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes oma määratud asutuste poolt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel direktiivi (EL) 2016/680 isikuandmete töötlemisega seotud sätteid ja määruses (EL) nr 603/2013 sätestatud tingimusi.

2. Käesolev protokoll ei jõustu Liechtensteini suhtes enne, kui Liechtenstein rakendab ja kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes oma määratud ametiasutuste poolt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel seoses isikuandmete töötlemisega direktiivi (EL) 2016/680 sätteid ja määruses (EL) nr 603/2013 sätestatud tingimusi.

Artikkel 3

26. oktoobri 2004. aasta lepingu ja 28. veebruari 2008. aasta protokolli sätteid, mis käsitlevad uusi õigusakte või meetmeid, sealhulgas 26. oktoobri 2004. aasta lepinguga moodustatud segakomitee rolli, kohaldatakse kõikide uute õigusaktide või meetmete suhtes, mis on seotud juurdepääsuga Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil.

Artikkel 4

1. Protokolliosalised ratifitseerivad käesoleva protokolli või kiidavad selle heaks. Ratifitseerimisest või heakskiitmisest teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri, kes on käesoleva protokolli hoiulevõtja.

2. Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, kui hoiulevõtja on kätte saanud lõikes 1 osutatud liidu ja vähemalt ühe muu protokolliosalise teate.

3. Käesolevat protokolli ei kohaldata Šveitsi suhtes enne, kui Šveits rakendab otsuse 2008/615/JSK 6. peatükki ja Šveitsi suhtes on lõpule viidud nõukogu otsuse 2008/616/JSK, (7) lisa 4. peatüki kohane sõrmejälgede andmete hindamismenetlus.

4. Käesolevat protokolli ei kohaldata Liechtensteini suhtes enne, kui Liechtenstein rakendab otsuse 2008/615/JSK 6. peatükki ja Liechtensteini suhtes on lõpule viidud otsuse 2008/616/JSK lisa 4. peatüki kohane sõrmejälgede andmete hindamismenetlus.

Artikkel 5

1. Iga protokolliosaline võib käesolevast protokollist taganeda, saates hoiulevõtjale kirjaliku deklaratsiooni. Kõnealune deklaratsioon jõustub kuus kuud pärast seda, kui see on hoiule antud.

2. Käesolev protokoll kaotab kehtivuse, kui liit või Šveits ja Liechtenstein mõlemad on sellest taganenud.

3. Käesolev protokoll kaotab Šveitsi suhtes kehtivuse, kui 26. oktoobri 2004. aasta leping kaotab kehtivuse Šveitsi suhtes.

4. Käesolev protokoll kaotab Liechtensteini suhtes kehtivuse, kui 28. veebruari 2008. aasta protokoll kaotab kehtivuse Liechtensteini suhtes.

5. Ühe protokolliosalise taganemine käesolevast protokollist või selle peatamine või lõpetamine ühe protokolliosalise suhtes ei mõjuta 26. oktoobri 2004. aasta lepingut ega 28. veebruari 2008. aasta protokolli.

Artikkel 6

Käesolev protokoll koostatakse ühes originaaleksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Protokolli originaaleksemplar antakse hoiule hoiulevõtjale, kes teeb tõestatud koopia igale protokolliosalisele.

Съставено в Брюксел на двадесет и седми юни две хиляди и деветнадесета година.

Hecho en Bruselas, el veintisiete de junio de dos mil diecinueve.

V Bruselu dne dvacátého sedmého června dva tisíce devatenáct.

Udfærdiget i Bruxelles den syvogtyvende juni to tusind og nitten.

Geschehen zu Brüssel am siebenundzwanzigsten Juni zweitausendneunzehn.

Kahe tuhande üheksateistkümnenda aasta juunikuu kahekümne seitsmendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι εφτά Ιουνίου δύο χιλιάδες δεκαεννέα.

Done at Brussels on the twenty seventh day of June in the year two thousand and nineteen.

Fait à Bruxelles, le vingt sept juin deux mille dix-neuf.

Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset sedmog lipnja godine dvije tisuće devetnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì ventisette giugno duemiladiciannove.

Briselē, divi tūkstoši deviņpadsmitā gada divdesmit septītajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai devynioliktų metų birželio dvidešimt septintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenkilencedik év június havának huszonhetedik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-sebgħa u għoxrin jum ta’ Ġunju fis-sena elfejn u dsatax.

Gedaan te Brussel, zevenentwintig juni tweeduizend negentien.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego siódmego czerwca roku dwa tysiące dziewiętnastego.

Feito em Bruxelas, em vinte e sete de junho de dois mil e dezanove.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și șapte iunie două mii nouăsprezece.

V Bruseli dvadsiateho siedmeho júna dvetisícdevätnásť.

V Bruslju, dne sedemindvajsetega junija leta dva tisoč devetnajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattayhdeksäntoista.

Som skedde i Bryssel den tjugosjunde juni år tjugohundranitton.

(1) ELT L 53, 27.2.2008, lk 5.

(2) ELT L 160, 18.6.2011, lk 39.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(5) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).

(6) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud asutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

(7) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).

4.2.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 32/8

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/143,

28. jaanuar 2020,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni halduskomitees seoses konventsiooni muutmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	14. novembri 1975. aasta tollikonventsiooni TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (edaspidi „TIR-konventsioon“) sõlmis liit nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2112/78 (1) ja see jõustus liidus 20. juunil 1983 (2).

(2)	Vastavalt TIR-konventsiooni artiklile 59 võib halduskomitee vastu võtta konventsiooni muudatusi kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega.

(3)	TIR-konventsiooni halduskomitee võtab 2020. aasta veebruaris toimuval istungil vastu konventsiooni uue 11. lisa ja sellest tulenevad konventsiooni muudatused.

(4)	On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel TIR-konventsiooni halduskomitees võetav seisukoht, kuna TIR-konventsiooni muudatustega kaasnevad liidu jaoks õiguslikud tagajärjed.

(5)	Liit toetab TIR-konventsiooni uut 11. lisa ja TIR-konventsiooni põhiosa vajalikke muudatusi, kuna sellega järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (3) sätestatud poliitikat, mille kohaselt peab kogu teabevahetus tolliasutustega olema põhimõtteliselt elektrooniline.

(6)	TIR-konventsiooni artikli 1 uues punktis s määratletakse tolliasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse suhtes kohaldatav eTIR-protseduur.

(7)	TIR-konventsiooni uue artikliga 58c luuakse tehniline rakendusorgan, mis võtab vastu rahvusvahelise eTIR-süsteemi tehnilise kirjelduse, piiramata TIR-konventsiooni kehtivat materiaalõiguslikku ja institutsioonilist raamistikku.

(8)	TIR-konventsiooni uue artikliga 60a kehtestatakse konventsiooni 11. lisa ja nimetatud lisa edasiste muudatuste jõustamise konkreetne menetlus.

(9)	TIR-konventsiooni artiklite 43, 59 ja 61 muudatustega tehakse uue 11. lisa kehtestamiseks vajalikud kohandused.

(10)	TIR-konventsiooni uue 11. lisaga antakse nendele konventsiooniosalistele, kelle jaoks see lisa on siduv, õigus tegeleda eTIR-veoetappidega. See võimaldab liidul ja selle liikmesriikidel valida, millal ühendada oma süsteemid eTIR-süsteemi.

(11)	Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht TIR-konventsiooni halduskomitees põhinema käesolevale otsusele lisatud kavandatavatel muudatusettepanekutel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel halduskomitee 72. või järgneval istungil, põhineb käesolevale otsusele lisatud muudatusettepanekutel.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud seisukoha esitavad ühiselt tegutsedes liidu liikmesriigid, kes on haldusnõukogu liikmed.

Artikkel 3

Artiklis 1 osutatud muudatusettepanekute väiksemad tehnilised muudatused võivad liidu esindajad kokku leppida halduskomitees.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 28. jaanuar 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

A. METELKO-ZGOMBIĆ

(1) Nõukogu 25. juuli 1978. aasta määrus (EMÜ) nr 2112/78, millega kiidetakse heaks 14. novembri 1975. aasta Genfi tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (TIR-konventsioon) (EÜT L 252, 14.9.1978, lk 1).

(2) EÜT L 31, 2.2.1983, lk 13.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (TIR‐konventsioon, 1975) muudatused

A. TIR-konventsiooni muudatused

1) Artikli 1 uus punkt s

s)	„eTIR-protseduur“ – elektroonilise andmevahetusega rakendatav TIR‐protseduur, millel on TIR-märkmikuga samaväärne funktsioon. TIR‐konventsiooni sätete kohaldamisel on eTIR-protseduuri üksikasjad kindlaks määratud 11. lisas.

1bis) Artikli 3 punkt b

b)	artikli 6 sätete kohaselt volitatud ühingud peavad tagama veod. Vedusid tuleb korraldada käesoleva konventsiooni 1. lisas esitatud näidisele vastava TIR-märkmiku või eTIR-protseduuri alusel.

2) Artikkel 43

6. lisas, 7. lisa III osas ja 11. lisa II osas esitatud selgitavates märkustes tõlgendatakse käesoleva konventsiooni ja selle lisade teatavaid sätteid. Samuti sisaldavad need teatavate soovituslike tavade kirjeldusi.

3) Uus artikkel 58c

Asutatakse tehniline rakendusorgan. Selle koosseis, ülesanded ja töökord on sätestatud 11. lisas.

4) Artikkel 59

Konventsiooni, sealhulgas selle lisasid võib muuta konventsiooniosalise ettepanekul käesolevas artiklis kindlaksmääratud korras.

Kõik konventsiooni muutmise ettepanekud (välja arvatud artikliga 60a ettenähtud ettepanekud) vaatab 8. lisas sätestatud korras läbi kõikidest konventsiooniosalistest moodustatud halduskomitee. ÜRO peasekretär edastab kõik halduskomitee istungil läbi vaadatud või ette valmistatud ning kohalolnud ja hääletanud liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastu võetud muudatused konventsiooniosalistele heakskiitmiseks.

Kõik muudatusettepanekud (välja arvatud artiklitega 60 ja 60a ette nähtud ettepanekud), mis on edastatud vastavalt eelmisele lõikele, jõustuvad kõikide konventsiooniosaliste suhtes kolm kuud pärast muudatusettepanekust teatamisele järgnenud 12-kuulise tähtaja lõppu, kui selle aja jooksul ei ole ükski konventsiooniosaline riik edastanud ÜRO peasekretärile muudatusettepaneku suhtes vastuväiteid.

Kui muudatusettepaneku suhtes on edastatud vastuväide vastavalt lõikele 3, ei loeta muudatusettepanekut vastuvõetuks ja sellel ei ole õiguslikku jõudu.

5) Uus artikkel 60a

11. lisa ja selle muudatuste jõustumise erimenetlus

Kooskõlas artikli 59 lõigetega 1 ja 2 jõustub 11. lisa kõigi konventsiooniosaliste suhtes kolm kuud pärast kaheteistkümne kuu möödumist kuupäevast, mil ÜRO peasekretär on sellest konventsiooniosalistele teatanud, välja arvatud need konventsiooniosalised, kes on teatanud peasekretärile kirjalikult eespool nimetatud kolme kuu jooksul, et nemad 11. lisa heaks ei kiida. 11. lisa vastuvõtmisest keeldumise teate tagasi võtnud konventsiooniosaliste suhtes jõustub kõnealune lisa pärast kuue kuu möödumist päevast, mil hoiulevõtja sai sellekohase teate.

2.	Kõiki 11. lisa muutmise ettepanekuid arutab halduskomitee. Sellised muudatused võetakse vastu nende kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste häälteenamusega, kelle jaoks 11. lisa on siduv.

3.	ÜRO peasekretär edastab 11. lisa muudatused, mis on läbi vaadatud ja vastu võetud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2, kõikidele konventsiooniosalistele teadmiseks või nendele konventsiooniosalistele, kelle jaoks 11. lisa on siduv, heakskiitmiseks.

4.	Selliste muudatuste jõustumise kuupäev määratakse kindlaks nende vastuvõtmise ajal nende kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste häälteenamusega, kelle jaoks 11. lisa on siduv.

Muudatused jõustuvad vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, välja arvatud juhul, kui üks viiendik konventsiooniosalistest teatab või viis konventsiooniosalist riiki, kelle jaoks 11. lisa on siduv (olenevalt sellest, kumb arv on väiksem), teatavad peasekretärile oma vastuseisust nendele muudatustele.

6.	Käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud korras vastu võetud muudatus asendab ja tühistab jõustumisel kõikide nende konventsiooniosaliste puhul, kelle jaoks 11. lisa on siduv, kõik varasemad sätted, millele muudatus osutab.

6) Artikkel 61

ÜRO peasekretär teavitab kõiki konventsiooniosalisi ja konventsiooni artikli 52 lõikes 1 osutatud riike igast eespool nimetatud artiklite 59, 60 ja 60a kohasest arupärimisest, teatest või vastuseisust ja muudatuse jõustumise kuupäevast.

7) 9. lisa I osa punkti 3 uus alapunkt xi

xi)

kinnitada 11. lisa artikli 10 lõikes 2 kirjeldatud alternatiivprotseduuri kohaldamise korral nendele konventsiooniosalistele, kelle jaoks 11. lisa on siduv, pädevate asutuste nõudmisel, et tagatis kehtib ja TIR-vedu toimub eTIR-protseduuri alusel, ning esitada kogu muu asjakohane teave TIR-veo kohta.

B. 11. lisa – eTIR-protseduur

1. I osa

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesoleva lisa sätetega reguleeritakse konventsiooni artikli 1 punktis s määratletud eTIR-protseduuri rakendamist ja neid kohaldatakse nende konventsiooniosaliste vahelistes suhetes, kelle jaoks käesolev lisa on siduv, vastavalt artikli 60a lõikele 1.

2. eTIR-protseduuri ei või kasutada selliste vedude puhul, mis osaliselt toimuvad sellise konventsiooniosalise territooriumil, kelle jaoks 11. lisa ei ole siduv ja mis on ühtse tolliterritooriumiga tolli- või majandusliidu liikmesriik.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„rahvusvaheline eTIR-süsteem“ – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteem, mis on välja töötatud elektroonilise teabe vahetamiseks eTIR‐protseduuris osalejate vahel;

b)	„eTIR-süsteemi kirjeldus“ – eTIR-protseduuri kontseptuaalne, funktsionaalne ja tehniline kirjeldus, mis on vastu võetud ja mida on muudetud kooskõlas käesoleva lisa artikli 5 sätetega;

c)	„esialgsed TIR-andmed“ – lähteriigi pädevatele asutustele eTIR-süsteemi kirjelduse kohaselt esitatud andmed protseduuripidaja kavatsuse kohta suunata kaup eTIR-protseduurile;

d)	„esialgsed muutmisandmed“ – selle riigi pädevatele asutustele eTIR-süsteemi kirjelduse kohaselt esitatud andmed, kus protseduuripidaja taotleb deklaratsiooni andmete muutmist;

e)	„deklaratsiooni andmed“ – pädevate asutuste heakskiidetud esialgsed TIR- ja muutmisandmed;

„deklareerimine“ – toiming, millega protseduuripidaja või tema esindaja teatab eTIR-süsteemi kirjelduse kohaselt kavatsusest suunata kaup eTIR‐protseduurile. Alates hetkest, mil pädevad asutused kiidavad deklaratsiooni esialgsete TIR- või muutmisandmete alusel heaks ning edastavad deklaratsiooni andmed rahvusvahelisse eTIR-süsteemi, on see õiguslikult samaväärne heakskiidetud TIR-märkmikuga;

„saatedokument“ – trükitud dokument, mis koostatakse elektrooniliselt tollisüsteemis pärast deklaratsiooni heakskiitmist kooskõlas eTIR-süsteemi kirjelduses esitatud suunistega. Saatedokumenti võib kasutada vahejuhtumite registreerimiseks teekonnal ja see asendab käesoleva konventsiooni artikli 25 kohast aktilehte ning seda võib kasutada alternatiivprotseduuri kohaldamise korral;

h)	„autentimine“– elektrooniline protsess, mis võimaldab elektrooniliselt kindlaks teha füüsilise või juriidilise isiku või kinnitamist vajavate elektrooniliste andmete päritolu ja tervikluse.

Artikli 2 punkti h selgitavad märkused

11.2 (h)-1

Kuni ühtlustatud lähenemisviisi kehtestamiseni ja selle kirjeldamiseni eTIR‐süsteemi kirjelduses võivad konventsiooniosalised, kelle jaoks 11. lisa on siduv, autentida protseduuripidaja iga menetluse abil, mis on ette nähtud nende siseriiklikus õiguses, sealhulgas, kuid mitte ainult, ka kasutajanime/salasõna või elektroonilised allkirjad.

11.2. (h)-2

Rahvusvahelise eTIR-süsteemi ja pädevate asutuste vahel vahetatavate andmete terviklus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide autentimine tagatakse turvaliste ühenduste abil, nagu on määratletud eTIR-süsteemi tehnilises kirjelduses.

Artikkel 3

eTIR-protseduuri rakendamine

1. Konventsiooniosalised, kelle jaoks 11. lisa on siduv, ühendavad oma tollisüsteemid rahvusvahelise eTIR-süsteemiga kooskõlas eTIR-süsteemi kirjeldusega.

2. Iga konventsiooniosaline võib ise kindlaks määrata, mis kuupäevaks ta ühendab oma tollisüsteemid rahvusvahelise eTIR-süsteemiga. Ühendamiskuupäev teatatakse kõigile teistele konventsiooniosalistele, kelle jaoks 11. lisa on siduv, vähemalt kuus kuud enne tegeliku ühendamise kuupäeva.

Artikli 3 lõiget 2 selgitav märkus

11.3.2

Konventsiooniosalistel, kelle jaoks 11. lisa on siduv, soovitatakse ajakohastada oma riiklikku tollisüsteemi ja tagada ühendus rahvusvahelise eTIR-süsteemiga kohe, kui 11. lisa nende jaoks jõustub. Tolli- või majandusliidud võivad siiski kindlaks määrata mõne hilisema kuupäeva, mis jätab neile aega ühendada kõigi oma liikmesriikide tollisüsteemid rahvusvahelise eTIR-süsteemiga.

Artikkel 4

Tehnilise rakendusorgani koosseis, ülesanded ja töökord

1. Tehnilise rakendusorgani liikmed on need konventsiooniosalised, kelle jaoks 11. lisa on siduv. Selle istungid kutsutakse kokku korrapäraste ajavahemike järel või halduskomitee taotlusel, kui see on vajalik eTIR-süsteemi kirjelduse ajakohastamiseks. Halduskomiteed teavitatakse korrapäraselt tehnilise rakendusorgani tegevusest ja seal arutlusel olevatest küsimustest.

2. Konventsiooniosalised, kes ei ole 11. lisa artikli 60a lõike 1 kohaselt heaks kiitnud, ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad võivad osaleda tehnilise rakendusorgani istungitel vaatlejana.

3. Tehniline rakendusorgan jälgib eTIR-protseduuri tehnilist ja funktsionaalset rakendamist ning koordineerib ja soodustab teabevahetust oma pädevusse kuuluvates küsimustes.

4. Tehniline rakendusorgan võtab oma esimesel istungil vastu töökorra ja esitab selle halduskomiteele, et selle kinnitaksid konventsiooniosalised, kelle jaoks 11. lisa on siduv.

Artikkel 5

eTIR-süsteemi kirjelduse vastuvõtmine ja muutmine

Tehnilise rakendusorgani ülesanded on järgmised:

a)	võtta vastu eTIR-protseduuri tehniline kirjeldus ja selle muudatused, et tagada selle vastavus eTIR-protseduuri funktsionaalsele kirjeldusele. Vastuvõtmise ajal teeb rakendusorgan otsuse kirjelduse rakendamiseks vajaliku üleminekuperioodi kohta;

valmistada ette eTIR-protseduuri funktsionaalne kirjeldus ja selle muudatused, et tagada selle vastavus eTIR-protseduuri kontseptuaalsele kirjeldusele. See edastatakse halduskomiteele vastuvõtmiseks nende kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste häälteenamusega, kelle jaoks 11. lisa on siduv, ning seda rakendatakse ja vajaduse korral muudetakse tehniliseks kirjelduseks vastuvõtmise ajal kindlaksmäärataval kuupäeval;

kaaluda eTIR-protseduuri kontseptuaalse kirjelduse muutmist, kui seda taotleb halduskomitee. eTIR-protseduuri kontseptuaalne kirjeldus ja selle muudatused võetakse vastu nende kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste häälteenamusega, kelle jaoks 11. lisa on siduv, ning seda rakendatakse ja vajaduse korral muudetakse funktsionaalseks kirjelduseks vastuvõtmise ajal kindlaksmäärataval kuupäeval.

Artikkel 6

Esialgsete TIR- ja muutmisandmete esitamine

1. Protseduuripidaja või tema esindaja esitab esialgsed TIR- ja muutmisandmed lähteriigi ja selle riigi pädevatele asutustele, kus deklaratsiooni andmete muutmist taotletakse. Kui deklaratsioon või muudatus on siseriikliku õiguse kohaselt heaks kiidetud, edastavad pädevad asutused deklaratsiooni andmed või nende muudatused rahvusvahelises eTIR-süsteemis.

2. Lõikes 1 osutatud esialgsed TIR- ja muutmisandmed võib esitada kas otse pädevatele asutustele või rahvusvahelise eTIR-süsteemi kaudu.

3. Konventsiooniosalised, kelle jaoks 11. lisa on siduv, aktsepteerivad esialgsete TIR- ja muutmisandmete esitamist rahvusvahelise eTIR-süsteemi kaudu.

Artikli 6 lõiget 3 selgitav märkus

11.6.3

Konventsiooniosalistel, kelle jaoks 11. lisa on siduv, soovitatakse, kui vähegi võimalik, tunnustada esialgsete TIR- ja muutmisandmete esitamist funktsionaalses ja tehnilises kirjelduses osutatud meetodite abil.

4. Pädevad asutused avaldavad kõikide selliste elektrooniliste vahendite loetelu, mille abil on võimalik esitada esialgseid TIR- ja muutmisandmeid.

Artikkel 7

Protseduuripidaja autentimine

1. Lähteriigis deklaratsiooni heakskiitmise või deklaratsiooni andmete muutmise heakskiitmise korral teekonnale jäävas riigis autendivad pädevad asutused esialgsed TIR- või muutmisandmed ja protseduuripidaja kooskõlas siseriikliku õigusega.

2. Konventsiooniosalised, kelle jaoks 11. lisa on siduv, aktsepteerivad protseduuripidaja autentimist rahvusvahelise eTIR-süsteemi poolt.

Artikli 7 lõiget 2 selgitav märkus

11.7.2

Rahvusvaheline eTIR-süsteem tagab sellekohases kirjelduses nimetatud vahenditega esialgsete TIR- või muutmisandmete tervikluse ning selle, et andmed on saatnud protseduuripidaja.

3. Pädevad asutused avaldavad käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud autentimisviisidest erinevate autentimiseks kasutatavate võimaluste loetelu.

4. Konventsiooniosalised, kelle jaoks 11. lisa on siduv, aktsepteerivad rahvusvahelise eTIR-süsteemi kaudu esitatud deklaratsiooni andmeid, mis saadakse lähteriigi ja sellise riigi pädevatelt asutustelt, kus taotletakse deklaratsiooni andmete muutmist, heakskiidetud TIR-märkmikuga õiguslikult samaväärsena.

Artikli 7 lõiget 4 selgitav märkus

11.7.4

Rahvusvaheline eTIR-süsteem tagab sellekohases kirjelduses nimetatud vahenditega deklaratsiooni andmete tervikluse ja selle, et andmed on saatnud veoga seotud riikide pädevad asutused.

Artikkel 8

Protseduuripidaja autentimise vastastikune tunnustamine

Protseduuripidaja autentimist, mida teevad nende konventsiooniosaliste pädevad asutused, kelle jaoks 11. lisa on siduv ja kes kiidavad heaks deklaratsiooni või kes kiidavad heaks deklaratsiooni andmete muudatused, tunnustavad kogu TIR-veo jooksul kõigi selliste järgmiste konventsiooniosaliste pädevad asutused, kelle jaoks 11. lisa on siduv.

Artiklit 8 selgitav märkus

11.8

Rahvusvaheline eTIR-süsteem tagab sellekohases kirjelduses nimetatud vahenditega nende deklaratsiooni andmete, sealhulgas protseduuripidajale viitavate andmete tervikluse, mille on autentinud pädevad asutused, kes kiidavad heaks teistelt pädevatelt asutustelt saadud ja neile edastatud deklaratsiooni.

Artikkel 9

Täiendavad andmenõuded

1. Lisaks funktsionaalses ja tehnilises kirjelduses täpsustatud andmetele võivad pädevad asutused nõuda siseriiklike õigusaktidega ette nähtud täiendavaid andmeid.

2. Andmenõuete puhul peaksid pädevad asutused võimaluse piires piirduma funktsionaalses ja tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega ning püüdma lihtsustada täiendavate andmete esitamist, et mitte takistada käesoleva lisa kohaselt korraldatavat TIR-vedu.

Artikkel 10

Alternatiivprotseduur

1. Kui eTIR-protseduuri ei saa tehnilistel põhjustel lähtetolliasutuses alustada, võib TIR-märkmiku valdaja endiselt kasutada TIR-protseduuri.

2. Kui eTIR-protseduur on käivitatud, kuid selle jätkamine on tehnilistel põhjustel takistatud, kiidavad pädevad asutused saatedokumendi heaks ja töötlevad seda kooskõlas eTIR-süsteemi kirjelduses esitatud protseduurile, tingimusel et funktsionaalses ja tehnilises kirjelduses nimetatud alternatiivsetest elektroonilistest süsteemidest saadakse täiendavat teavet.

3. Samuti on konventsiooniosaliste pädevatel asutustel õigus nõuda riiklikelt garantiiühingutelt kinnitust selle kohta, et tagatis kehtib ja TIR-vedu toimub eTIR-protseduuri alusel, ning kogu muu asjakohase teabe esitamist TIR-veo kohta.

4. Lõikes 3 kirjeldatud protseduur kehtestatakse pädevate asutuste ja riikliku garantiiühingu kokkuleppega, nagu on sätestatud 9. lisa I osa punkti 1 alapunktis d.

Artikkel 11

eTIR-süsteemi haldamine

1. Rahvusvahelist eTIR-süsteemi hallatakse ja käitatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) egiidi all.

2. UNECE abistab riike nende tollisüsteemide ühendamisel rahvusvahelise eTIR-süsteemiga, sealhulgas vastavustestimise abil, et tagada nende nõuetekohane toimimine enne tegelikku ühendust.

3. UNECE käsutusse antakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kui rahvusvahelist eTIR-süsteemi ei rahastata Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korralisest eelarvest, kohaldatakse vajalike vahendite suhtes ÜRO eelarveväliste vahendite ja projektide suhtes kohaldatavaid finantseeskirju. UNECE egiidi all hallatava rahvusvahelise eTIR-süsteemi toimimise rahastamise mehhanismi üle otsustab ja selle kiidab heaks halduskomitee.

Artikli 11 lõiget 3 selgitav märkus

11.11.3

Vajaduse korral võivad konventsiooniosalised otsustada rahastada rahvusvahelise eTIR-süsteemi käitamise kulusid TIR-veo kohta makstavast summast. Sel juhul määravad konventsiooniosalised kindlaks sobiva aja alternatiivsete rahastamismehhanismide kasutuselevõtmiseks ja nende kasutamise korra. Vajaliku eelarve koostab UNECE, selle vaatab läbi tehniline rakendusorgan ja kiidab heaks halduskomitee.

Artikkel 12

eTIR-süsteemi käitamine

1. UNECE võtab asjakohased meetmed, et salvestada ja arhiveerida andmeid rahvusvahelises eTIR-süsteemis vähemalt kümme aastat.

2. Statistiliste koondandmete saamiseks võib UNECE käesoleva konventsiooni pädevate asutuste nimel kasutada kõiki rahvusvahelises eTIR-süsteemis salvestatud andmeid.

3. Nende konventsiooniosaliste pädevad asutused, kelle territooriumil toimub TIR-vedu eTIR-protseduuri alusel, mille suhtes algatatakse haldus- või kohtumenetlus seoses otseselt vastutava isiku või isikute või riikliku garantiiühingu maksekohustusega, võivad esitada UNECE-le taotluse ja saada vaidlusaluse nõudega seotud teavet, mis on salvestatud rahvusvahelises eTIR-süsteemis. Seda teavet võib esitada tõendusmaterjalina riikide haldus- või kohtumenetlustes.

4. Muudel kui käesolevas artiklis sätestatud juhtudel on keelatud levitada või avalikustada rahvusvahelises eTIR-süsteemis salvestatud teavet volitamata isikutele või üksustele.

Artikkel 13

eTIR-protseduuri käitada suutvate tolliasutuste avaldamine

Pädevad asutused tagavad, et eTIR-protseduuri alusel TIR-veoetappide korraldamiseks heakskiidetud lähtetolliasutuste, teekonnal asuvate tolliasutuste ja sihttolliasutuste loetelu on alati täpne ja seda ajakohastatakse heakskiidetud tolliasutuste elektroonilises andmebaasis, mille on välja töötanud ja mida haldab TIR-juhatus.

Artikkel 14

Juriidilised nõuded andmete esitamiseks TIR-konventsiooni 10. lisa alusel

Käesoleva konventsiooni 10. lisa punktides 1, 3 ja 4 andmete esitamisele sätestatud juriidilised nõuded loetakse eTIR-protseduuri rakendamise korral täidetuks.

4.2.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 32/16

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/144,

3. veebruar 2020,

millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 300 lõiget 3 ja artiklit 305,

võttes arvesse nõukogu 21. mai 2019. aasta otsust (EL) 2019/852, millega määratakse kindlaks Regioonide Komitee koosseis, (1)

võttes arvesse Hispaania ja Soome valitsuse ettepanekuid

ning arvestades järgmist:

(1)	Aluslepingu artikli 300 lõikes 3 nähakse ette, et Regioonide Komitee koosneb piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.

(2)	Aluslepingu artikli 305 kohaselt nimetab nõukogu kõikide liikmesriikide ettepanekute põhjal viieks aastaks ametisse Regioonide Komitee liikmed ja sama palju asendusliikmeid.

(3)	Kuna Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametiaeg lõppes 25. jaanuaril 2020, tuleks ametisse nimetada uued liikmed ja asendusliikmed.

(4)

Nõukogu võttis 10. detsembril 2019 vastu otsuse (EL) 2019/2157 (2). Selle otsusega nimetati ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025 ametisse Tšehhi, Taani, Eesti, Küprose, Läti, Luksemburgi, Madalmaade, Austria, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Rootsi valitsuse esitatud liikmed ja asendusliikmed. Otsusega (EL) 2019/2157 nimetati ametisse samuti Belgia valitsuse esitatud kolm liiget, Saksamaa valitsuse esitatud 21 liiget ja 20 asendusliiget, Iirimaa valitsuse esitatud 8 liiget ja 8 asendusliiget, Hispaania valitsuse esitatud 16 liiget ja 16 asendusliiget, Itaalia valitsuse esitatud 10 liiget ja 14 asendusliiget, Malta valitsuse esitatud 4 liiget ja 4 asendusliiget ning Soome valitsuse esitatud 8 liiget ja 8 asendusliiget. Otsusest (EL) 2019/2157 jäid välja need liikmed ja asendusliikmed, kelle kandidatuuri ei olnud nende vastavad liikmesriigid nõukogule esitanud enne 15. novembrit 2019.

(5)

Nõukogu võttis 20. jaanuaril 2020 vastu otsuse (EL) 2020/102 (3). Selle otsusega nimetati ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025 ametisse Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Leedu, Ungari ja Portugali valitsuse esitatud liikmed ja asendusliikmed ning Belgia valitsuse esitatud neli liiget ja neli asendusliiget, üks Bulgaaria valitsuse esitatud liige, üks Iirimaa valitsuse esitatud liige ja üks asendusliige, üks Hispaania valitsuse esitatud liige ja üks asendusliige, Itaalia valitsuse esitatud 14 liiget ja 10 asendusliiget ning Poola valitsuse esitatud 21 liiget ja 20 asendusliiget. Otsusest (EL) 2020/102 jäid välja need liikmed ja asendusliikmed, kelle kandidatuuri ei olnud nende vastavad liikmesriigid nõukogule esitanud enne 20. detsembrit 2019.

(6)

Hispaania ja Soome esitasid oma kandidaadid ülejäänud liikmete ja asendusliikmete kohtadele. Need liikmed ja asendusliikmed tuleks samuti ametisse nimetada ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025. Seetõttu tuleks käesolevat otsust kohaldada tagasiulatuvalt alates 26. jaanuarist 2020.

(7)	Sellele ametissenimetamisele järgneb hilisemas etapis teiste liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamine, kelle kandidatuurist ei olnud nõukogule veel teatatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025 nimetatakse Regioonide Komitee

—	liikmeteks isikud, kes on liikmesriikide kaupa loetletud I lisas;

—	asendusliikmeteks isikud, kes on liikmesriikide kaupa loetletud II lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse 26. jaanuarist 2020.

Brüssel, 3. veebruar 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

A. METELKO-ZGOMBIĆ

(1) ELT L 139, 27.5.2019, lk 13.

(2) Nõukogu 10. detsembri 2019. aasta otsus (EL) 2019/2157 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025 (ELT L 327, 17.12.2019, lk 78).

(3) Nõukogu 20. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/102, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025 (ELT L 20, 24.1.2020, lk 2).

I LISA

ПРИЛОЖЕНИЕ I - ANEXO I - PŘÍLOHA I - BILAG I - ANHANG I - I LISA - ΠΑΡΑΡΤΗΜΑ Ι - ANNEX I - ANNEXE I - PRILOG I - ALLEGATO I - I PIELIKUMS - I PRIEDAS - I. MELLÉKLET - ANNESS I - BIJLAGE I - ZAŁĄCZNIK I - ANEXO I - ANEXA I - PRÍLOHA I - PRILOGA I - LIITE I - BILAGA I

Членове/Miembros/Členové/Medlemmer/Mitglieder/Liikmed/Μέλη/Members/Membres/Članovi/Membri/Locekļi/Nariai/Tagok/Membri/Leden/Członkowie/Membros/Membri/Členovia/Člani/Jäsenet/Ledamöter

ESPAÑA

Mr Jorge Antonio AZCÓN NAVARRO

Member of a Local Executive: Ayuntamiento de Zaragoza

Mr Abel Ramón CABALLERO ÁLVAREZ

Member of a Local Executive: Ayuntamiento de Vigo (Pontevedra)

Mr Juan ESPADAS CEJAS

Member of a Local Executive: Ayuntamiento de Sevilla

Mr José María GARCÍA URBANO

Member of a Local Executive: Ayuntamiento de Estepona (Málaga)

SUOMI

Mr Bert HÄGGBLOM

Member of a Regional Assembly: the Parliament of Åland

II LISA

ПРИЛОЖЕНИЕ II - ANEXO II - PŘÍLOHA II - BILAG II - ANHANG II - II LISA - ΠΑΡΑΡΤΗΜΑ ΙΙ - ANNEX II - ANNEXE II - PRILOG II - ALLEGATO II - II PIELIKUMS - II PRIEDAS - II. MELLÉKLET - ANNESS II - BIJLAGE II - ZAŁĄCZNIK II - ANEXO II - ANEXA II - PRÍLOHA II - PRILOGA II - LIITE II - BILAGA II

Заместник-членове / Suplentes / Náhradníci / Suppleanter / Stellvertreter / Asendusliikmed / Αναπληρωτές / Alternate members / Suppléants / Zamjenici članova / Supplenti / Aizstājēji / Pakaitiniai nariai / Póttagok / Membri Supplenti / Plaatsvervangers / Zastępcy członków / Suplentes / Supleanți / Náhradníci / Nadomestni člani / Varajäsenet / Suppleanter

ESPAÑA

Mr José Francisco BALLESTA GERMÁN

Member of a Local Executive: Ayuntamiento de Murcia

Mr Manuel GARCÍA FÉLIX

Member of a Local Executive: Ayuntamiento de La Palma del Condado (Huelva)

Mr Carlos MARTÍNEZ MÍNGUEZ

Member of a Local Executive: Ayuntamiento de Soria

Ms Lidia MUÑOZ CÁCERES

Member of a Local Executive: Ayuntamiento de Sant Feliu de Llobregat (Barcelona)

SUOMI

Ms Annette BERGBO

Member of a Regional Assembly: the Parliament of Åland

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 32

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 4. veebruar 2020

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2020/142, 21. jaanuar 2020, mis käsitleb Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta) sõlmimist	1
	*	Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll, millega reguleeritakse juurdepääsu EURODAC-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta	3
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2020/143, 28. jaanuar 2020, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni halduskomitees seoses konventsiooni muutmisega	8
	*	Nõukogu otsus (EL) 2020/144, 3. veebruar 2020, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025	16

		Parandused
	*	Teatise (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu jõustumise kohta) parandus ( ELT L 029, 31.1.2020 )	20