Euroopa Liidu L 155/2020

18.5.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 155/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/658,

15. mai 2020,

millega muudetakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 19 lõike 4 kohast vahepealset läbivaatamist rakendusmäärust (EL) 2015/309, millega kehtestatakse teatava Türgist pärit vikerforelli impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/309 (2) (edaspidi „algne määrus“) kehtestas komisjon lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatava Türgist pärit vikerforelli impordi suhtes (edaspidi „kehtivad meetmed“). Tollimaksud olid vahemikus 6,9 % –9,5 %.

(2)

Pärast kõigi eksportivate tootjate subsideerimist käsitlevat osalist vahepealset läbivaatamist otsustas komisjon 4. juunil 2018 säilitada algselt kehtestatud meetmed (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/823 (3)). Komisjon leidis, et forellikasvatajatele antavaid subsiidiume käsitlevate Türgi õigusaktide muutmine, mis oli läbivaatamise aluseks, ei õigustanud tasakaalustavate tollimaksude läbivaatamist kõigi Türgi forellikasvatajate puhul. Siiski täheldati, et seadusemuudatuse mõju oli äriühingu tasandil erinev ja sõltus iga äriühingu konkreetsest olukorrast (4).

1.2. Osalise vahepealse läbivaatamise taotlus

(3)	5. juunil 2018 esitas üks Türgi eksportiv tootja, Kiliçi kontserni kuuluv „BAFA Su Ürünleri Yavru Üretim Merkezi Sanayi Ticaret AŞ“ (edaspidi „taotluse esitaja“) taotluse osalise vahepealse läbivaatamise kohta, mis piirduks temaga seotud subsideerimise uurimisega.

(4)	Taotluse esitaja väitis, et subsideerimisega seotud asjaolud Türgis, millel põhinevad tema suhtes kehtivad meetmed, on muutunud ning et muutused on taotluse esitaja puhul püsivad.

1.3. Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

(5)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist otsustanud, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamise põhjendamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 22. mail 2019. aastalEuroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade“) (5) teada, et algatatakse osaline vahepealne läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 1, mis piirdub taotluse esitajaga seotud subsiidiumi uurimisega.

1.4. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

(6)	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018.

1.5. Huvitatud isikud

(7)	Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Lisaks teavitas ta eraldi taotluse esitajat, liidu tootmisharu (tootjate ühendus) ja Türgi ametiasutusi osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest.

(8)	Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Oma seisukoha esitas Taani Vesiviljelusliit (edaspidi „DAO“), kes esindas algses uurimises kaebuse esitajat. Ta oli seisukohal, et Türgi ametivõimude poolt õigusraamistikus tehtud muudatusi ei saa pidada püsivaks ning et forellikasvatajatele, sealhulgas taotluse esitajale makstavad subsiidiumid on endiselt suured. Samuti leidis ta, et taotluse esitaja ei saa komisjonilt taotleda oma subsiidiumimäära läbivaatamist üksnes Türgi liiri odavnemise põhjal ning et komisjon peaks võtma arvesse muid forellikasvatajate suhtes kohaldatavaid subsiidiumikavasid, millest taotluse esitaja võib kasu saada. DAO leidis, et komisjon peaks arvesse võtma ka muid tegureid, näiteks asjaolu, et Türgi impordihinnad lõid liidu hinnad märkimisväärselt alla.

(10)

Komisjon tuletas meelde, et vahepealse läbivaatamise taotlus ei põhinenud üksnes Türgi liiri odavnemisel, nagu DAO väitis. Läbivaatamistaotluse peamine põhjus oli pigem väide, et pärast Türgis 2016. aastal tehtud seadusemuudatust vähenesid taotluse esitajale antud subsiidiumid. Teiseks märkis komisjon, et läbivaatamine piirdub taotluse esitajat puudutava subsideerimise taseme hindamisega. Hindade allalöömise taset (mis oli seotud liidu tootmisharule tekitatud kahju hindamisega) käesolevas läbivaatamises ei käsitleta. Sellest tulenevalt hindas komisjon taotluse esitajaga seotud subsiidiumide taset ning põhjendustes 30–57 välja toodud muutuste püsivust.

(11)	Pärast avalikustamist ja täiendavat avalikustamist kordas DAO oma seisukohta, et valuuta odavnemist ei saa pidada püsivaks muutuseks ning et komisjon oleks pidanud kaaluma, kui palju aitas odavnemine kaasa subsideerimise taseme arengule.

(12)

Komisjon nõustus, et alates esialgsest uurimisest on Türgi valuuta vahetuskurss kõikunud ning seega ei saa vahetuskursi kõikumist pidada püsivaks muutuseks. Ta ei nõustunud aga DAO väitega, et ta oleks pidanud võtma võrdlusaluseks algse uurimise vahetuskursi, et hinnata selle kõikumise mõju subsiidiumisumma arvutamisele Kuigi valuutakursi kõikumised mõjutavad paratamatult taotleja uue subsiidiumisumma arvutamist, on ümberarvutamise põhjuseks 2016. aasta seadusemuudatuse mõju taotluse esitajale. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

1.6. Küsimustik ja kontrollkäik

(13)	Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks, et hinnata otsetoetuskava rakendamise õiguslike muudatuste mõju taotluse esitajale.

(14)	Komisjon saatis taotluse esitajale (sealhulgas seotud äriühingutele) ja Türgi ametiasutustele küsimustiku. Neilt kõikidelt saadi täielikud vastused küsimustikule. Komisjon kontrollis küsimustiku vastustes esitatud teavet taotluse esitaja valdustes.

1.7. Avalikustamine

(15)

Komisjon teavitas 27. veebruaril 2020 kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses teha ettepaneku taotluse esitaja suhtes kohaldatava tollimaksumäära muutmiseks. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkuseid 12. märtsiks 2020 ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid arvesse, kui see oli asjakohane. Pärast avalikustamist kuulas komisjon 12. märtsil 2020 taotluse esitaja ära.

(16)

Pärast seda, kui komisjon oli hinnanud huvitatud isikute poolt pärast avalikustamist esitatud märkusi, tegi komisjon 3. aprillil 2020 täiendava avalikustamise. Ta teavitas kõiki huvitatud isikuid oma kavatsusest muuta taotluse esitaja suhtes kohaldatavat tollimaksumäära, mis oli esialgses üldises avalikustamisdokumendis välja pakutud. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada uute faktide ja kaalutluste koha märkuseid 8. aprilliks 2020 ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Komisjon kaalus huvitatud isikute uusi märkusi ja võttis neid arvesse, kui see oli asjakohane.

2. LÄBIVAATAMISEGA SEOTUD TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Läbivaatamisega seotud toode

(17)

Läbivaatamisega seotud toode on vikerforell (Oncorhynchus mykiss):

—	eluskala, kaaluga 1,2 kg või vähem, või

—	värske, jahutatud, külmutatud ja/või suitsutatud kala:

—	terve kala koos peaga, lõpustega või lõpusteta, roogitud või rookimata, kaaluga 1,2 kg või vähem, või

—	ilma peata kala, lõpustega või lõpusteta, roogitud või rookimata, kaaluga 1 kg või vähem, või

—

kalafilee, kaaluga 400 g tükk või vähem,

mis on pärit Türgist ja kuulub praegu CN-koodide ex 0301 91 90, ex 0302 11 80, ex 0303 14 90, ex 0304 42 90, ex 0304 82 90 ja ex 0305 43 00 (TARICi koodid 0301919011, 0302118011, 0303149011, 0304429010, 0304829010 ja 0305430011) alla (edaspidi „läbivaatamisega seotud toode“).

(18)	Komisjon järeldas samamoodi kui algses uurimises, et liidus toodetud tooted ja Türgis toodetud tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

3. UURIMISE TULEMUSED

3.1. Algne uurimine

(19)

Türgi forellikasvatusele antavaid subsiidiume reguleeritakse Türgi valitsuse igal aastal välja antava dekreediga. Dekreediga nähakse ette vesiviljelustootmise põhitingimused ja subsiidiumisummad Türgis. Dekreedi rakendamisega seotud menetlused ja põhimõtted määratakse üksikasjalikumalt kindlaks toidu-, põllumajandus- ja loomakasvatusministeeriumi igal aastal välja antavate teatistega.

(20)	Algses uurimises anti subsiidiume 7. märtsi 2013. aasta dekreedi nr 2013/4463 (põllumajandustoetuste kohta 2013. aastal) alusel, mis avaldati 8. aprillil 2013 ametlikus väljaandes nr 28612 (edaspidi „2013. aasta dekreet“). Dekreet oli seotud 2013. aastal kasvatatud forelliga.

(21)

Dekreedi alusel anti subsiidiume kõikidele forellikasvatajatele, kellel oli kalakasvatusüksusega seotud kehtiv tootmislitsents. Tootmislitsents võis olla seotud meres, veehoidlas või sisemaal toimuva tootmisega. Forellikasvatajal võis olla mitu tootmislitsentsi (kalakasvatusüksused) sama veehoidla või sama merepiirkonna jaoks.

(22)

Tootmine kõikide nende litsentside alusel vastas subsiidiumide saamise tingimustele järgmiste piirmäärade ulatuses: 0,65 Türgi liiri forelli kilogrammi kohta kuni 250 tonni tootmiseks aastas; 251–500-tonnise toodangu puhul said forellikasvatajad poole summast (0,325 liiri/kg); toodangu eest, mis ületas 500 tonni, subsiidiumi ei saadud.

(23)	Algsel uurimisperioodil oli taotluse esitajal 13 kalakasvatusüksust (edaspidi „kasvandused“) ja vastavalt 13 litsentsi. Ta sai toetusi 11 kalakasvatusüksuse puhul.

3.2. Rakendusmääruse (EL) 2018/823 järeldused

(24)	Rakendusmääruses (EL) 2018/823 hindas komisjon 2016. aasta seadusemuudatust ja selle mõju forellikasvatajate subsideerimise üldisele tasemele Türgis.

(25)

Komisjon leidis, et 2016. aastal anti forellikasvatajatele subsiidiume 2016. aastal antavaid põllumajandustoetusi käsitleva dekreedi nr 2016/8791 (6) alusel (edaspidi „2016. aasta dekreet“). Lisaks esitati vesiviljelustoetust käsitlevas teatises nr 2016/33 (7) subsiidiumide üksikasjalikud tingimused.

(26)

Samal ajal kui subsiidiumisumma Türgi liiri kilogrammi kohta jäi küll 2013. aasta tasemele, jäeti 2016. aasta dekreedi uue artikliga 4.16 subsiidiumist ilma põllumajandusettevõtted, mis „paiknesid samas ministeeriumi määratud potentsiaalses piirkonnas, samas veehoidlas või samas tsoonis asuvas piirkondlikus veehoidlas“.

(27)

Juhul kui forellikasvatajal oli enam kui üks tootmislitsents (või kalakasvatusüksus) ministeeriumi määratletud samas potentsiaalses merepiirkonnas, samas veehoidlas või samades piirkondades asuvates samades veehoidlates, mis kuulusid samale isikule või samale ettevõttele/äriühingule, käsitati selle artikli kohaselt ja erinevalt algse uurimisperioodi aegsest olukorrast neid litsentse või kalakasvatusüksusi sellele äriühingule kuuluva üheainsa litsentsi või üksusena ning otsest subsiidiumi maksti vastavalt sellele tõlgendusele.

(28)

Komisjon jõudis siiski järeldusele, et see piirang ei mõjutanud oluliselt nende subsiidiumide üldist taset, mida sai suur osa forellikasvatajaid Türgis tervikuna. Kuna Türgi valitsus oli kehtestanud uued subsiidiumid järgnevate aastate eelarveprognoosi põhjal, järeldas komisjon, et subsiidiumide üldine vähenemine võib olla vaid ajutine ja seda ei saa pidada püsivaks muutuseks.

(29)

Samal ajal täheldas komisjon, et mõju oli äriühingu tasandil erinev, sõltudes iga äriühingu konkreetsest tootmisolukorrast. Forelli toodavad Türgis peamiselt pereettevõtted ning see on killustunud sektor, mis koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest. Kui neil väikestel ettevõtetel on samas piirkonnas üks või mitu väikest kasvandust, jääks litsentside arv, mille alusel subsiidiumi makstakse, samaks. 2016. aastast alates oli aga äriühingutel, kellel oli vana korra kohaselt samas piirkonnas või tsoonis rohkem kui üks litsents, võimalik saada otsetoetust ainult ühe litsentsi puhul. Seega mõjutas 2016. aasta reform enamikku (väikeseid) äriühinguid vaid vähesel määral või üldse mitte, samas kui äriühinguid või äriühingute rühmasid, nagu taotluse esitaja, mõjutas muudatus tõenäoliselt oluliselt rohkem.

3.3. Seadusemuudatuse mõju taotluse esitajale ja muud subsiidiumid, mida taotluse esitaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sai

3.3.1. Taotluse esitajale makstud otsetoetused

(30)

2018. aastal oli forellikasvatajatele määratud subsiidiumide andmise aluseks dekreet nr 2018/11460 (8) põllumajandustoetuste kohta 2018. aastal (edaspidi „2018. aasta dekreet“). Lisaks esitati vesiviljelustoetust käsitlevas teatises nr 2018/24 (9) subsiidiumide üksikasjalikud tingimused. Nagu algses uurimises kinnitati, kujutavad need meetmed endast tasakaalustatavaid subsiidiume (vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1195/2014 (10) põhjendused 61–62). Komisjon vaatas läbi taotluse esitajale läbivaatamisega seotud uurimisperioodil antud subsiidiumi summa.

(31)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (2018) oli taotluse esitajal 11 kasvandust. Kasvandused asusid kolmes eri piirkonnas. Enne seadusemuudatust oli taotluse esitajal õigus saada toetusi kõigi 11 kasvanduse puhul (vt põhjendus 22). Tulenevalt 2016. aasta seadusemuudatusest ja kooskõlas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud õigusaktidega oli tal aga õigus saada läbivaatamisega seotud toote eest subsiidiume ainult ühe kasvanduse puhul piirkonna kohta.

(32)

Seega sai taotluse esitaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil subsiidiume ainult 2 kasvanduse puhul 11st (11) ning seda allpool osutatud 2018. aasta dekreedis nimetatud ulatuses (võrreldes 11 kasvandusega, mille puhul tal oleks olnud õigus saada subsiidiume enne 2016. aastat kehtinud õigusaktide alusel).

(33)

Subsiidiumisummad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmised: kuni 250-tonnise toodangu puhul määrati subsiidiumisummaks 0,75 liiri/kg; vahemikus 250–500 tonni kaaluva toodangu puhul määrati subsiidiumisummaks 0,375 liiri/kg ning toodangu eest, mis ületas 500 tonni, (12) subsiidiume ette ei nähtud.

(34)

Järgides sama metoodikat kui esialgses uurimises, oli taotluse esitaja kogukasu oma tehistingimustes peetava kala puhul keskmine otsetoetuse summa, mis saadi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ostetud kala puhul arvutati kasu Türgi ametiasutuste antud kogusubsiidiumide alusel ja jagati Türgi forellitoodangu kogumahuga. Kasu arvutamisel saadi väärtuseliseks subsiidiumimääraks 1,44 %.

(35)	Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et hea kalakasvatustava toetuskava lõpetati 2019. aastal ning seega ei peaks komisjon seda kaudse toetuse arvutamisel arvesse võtma. Taotluse esitaja väitis veel, et haldustasu, mis tuleks subsiidiumisummast maha arvata, ei olnud mitte 0,2 %, vaid 2 %.

(36)	Komisjon nõustus nende kahe väitega ja arvutas subsiidiumimäärad vastavalt ümber. Kasu arvutamisel saadi uueks väärtuseliseks subsiidiumimääraks 1,42 %.

(37)

Samuti väitis taotluse esitaja, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma ka seda, et toetuse saamise tingimused muutusid 2019. aastal. Uute tingimuste kohaselt võis kalakasvataja saada toetust 0,75 liiri/kg kuni 350 tonni toodangu kohta. Võrreldes 2018. aastaga maksimaalne kasu kalalitsentsi kohta seega vähenes. Komisjon leidis, et tema arvutused peaksid põhinema üksnes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kontrollitud andmetel. Seepärast lükkas komisjon väite tagasi.

(38)

Pärast avalikustamist viitas DAO ka uutele 2019. aasta otsetoetuste andmise tingimustele. DAO sõnul võis kalakasvataja, kes toodab 250–350 tonni kala, saada 2019. aastal rohkem toetusi kui 2018. aastal. Seega palus DAO komisjonil kindlaks teha, kas taotluse esitaja sai 2019. aastal osta kala kõnealustelt kalakasvatajatelt ja saada seega kaudselt rohkem toetusi kui 2018. aastal.

(39)

Kõigepealt tuletas komisjon meelde, et 2019. aastal vähenes maksimaalne subsiidiumisumma kalalitsentsi kohta (vt põhjendus 37). Seetõttu said kalakasvatajad, kes kasvatasid rohkem kui 350 tonni forelli, ühe kalalitsentsi kohta vähem subsiidiume. Kui taotluse esitaja oleks ostnud kala nendelt kalakasvatajatelt, oleks ta seega saanud vähem subsiidiume kui 2018. aastal. Teiseks pidi kaudsete toetuste arvutamine põhinema samamoodi kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmisel subsiidiumil ostetud kala tonni kohta. See keskmine ei saa kajastada iga sellise kalakasvataja olukorda, kellelt taotluse esitaja kala ostis. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

3.3.2. Toetus forelli aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades

(40)	2018. aastal võtsid Türgi ametivõimud kasutusele uue toetuskava, mis on suunatud forelli aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades. Seda kava algses uurimises ei uuritud. Toetuse tingimused ja summad on täpsustatud 2018. aasta dekreedis ja teatises nr 2018/24 (vt põhjendus 30).

(41)	Kui äriühing käitab forellihaudejaama, mis vastab teatavatele ohutuskriteeriumidele, võiks ta saada subsiidiumi 60 Türgi liiri ühiku kohta maksimaalselt 10 000 ühiku eest (maksimaalne saadav subsiidiumisumma oli 600 000 liiri aastas).

(42)

Komisjon leidis, et toetus (otsetoetuse vormis) kujutas endast forellikasvatuse subsiidiume, mis sarnanesid otsetoetustega, nimelt rahalise toetusega, millest saadi kasu vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile i ja artikli 3 lõikele 2. Kuna toetust anti forellikasvatajatele, järeldas komisjon, et kava on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses. Kasu seisnes otsetoetuste andmises forellikasvatajatele, kes vastasid toetuse saamise kriteeriumidele.

(43)	Seega järeldas komisjon, et toetust võib pidada tasakaalustatavaks subsiidiumiks.

(44)

Kontrollkäigu ajal märkis äriühingu tootmisjuht, et äriühing on investeerinud ja kavatseb ka edaspidi investeerida seadmetesse, et tal oleks ka tulevastel aastatel õigus subsiidiumi saada. Äriühingu tegevjuht ja seaduslikud esindajad lükkasid selle teabe siiski tagasi, väites, et sellise otsuse tegemiseks on vaja juhatuse liikmete heakskiitu ja et igal juhul ei olnud sellist otsust ette nähtud.

(45)

Võttes arvesse tootmisjuhi selget ja üheselt mõistetavat teavet minevikus võetud investeerimismeetmete kohta ja äriühingu esindajate vastuolulisi avaldusi kontrollkäigu ajal, pidas komisjon tõenäoliseks, et äriühing saab ka tulevikus kavast kasu, ning arvutas maksimaalse kasu, mida väljendati väärtuselise subsiidiumimäärana 0,72 %. Ta teatas pooltele oma kavatsusest üldises avalikustamisdokumendis.

(46)

Pärast avalikustamist vaidlustasid Türgi ametiasutused ja taotluse esitaja teabedokumendis väljendatud komisjoni kavatsuse kava tasakaalustada. Nad väitsid, et taotluse esitaja ei vastanud kava alusel toetuse saamise tingimustele ja ta ei olnud esitanud valitsusele kava kohta ühtegi taotlust. Valitsus ei olnud taotluse esitajale teinud kava alusel väljamakseid ei 2018. ega 2019. aastal. Türgi valitsus juhtis tähelepanu ka sellele, et kava kohaldamise kestus on igal juhul vaid kolm aastat.

(47)

Lisaks esitas taotluse esitaja 23. märtsil 2020 ametliku kirja, et lükata ümber komisjoni kahtlused selle kohta, kas on tõenäoline, et ta võiks tulevikus kava alusel toetust saada. Taotluse esitaja võttis kohustuse mitte teha enne 2025. aastat ühtegi investeeringut, mis aitaks tal täita kava alusel toetuse saamise tingimused. Peale selle, kui investeering tehakse 2025. aastal või pärast seda, ei esita ükski Kiliçi kontserniga seotud äriühing selle kava alusel taotlust.

(48)	Pärast seda, kui taotluse esitaja oli kirja esitanud, väitis DAO, et see oli enda loodud tõend, mida komisjon ei peaks arvesse võtma. Lisaks väitis ta, et taotluse esitaja ei võtnud kohustusi seoses teiste subsiidiumikavadega.

(49)

Eespool esitatud faktide põhjal hindas komisjon uuesti, kas on tõenäoline, et taotluse esitaja saab tulevikus kava alusel toetust. Valitsuse märkused andsid komisjonile kinnitust, et taotluse esitaja ei vastanud kava alusel toetuse saamise tingimustele ega olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ega 2019. aastal ühtegi taotlust esitanud. Lisaks võttis komisjon teadmiseks äriühingu 23. märtsi 2020. aasta kirja, milles teatati, et ta ei täida kava alusel toetuse saamise tingimusi enne 2025. aastat. Mis puudutab DAO argumenti, et kiri oli enda loodud tõend, mis saabus alles pärast avalikustamist, leidis komisjon, et kiri esitati avalikustamise ajal, st taotluse esitaja õiguste kasutamiseks õigel ajal ning seega ei saa selle sisu tähelepanuta jätta. Lisaks on komisjonil kohustus kõiki märkusi põhjalikult hinnata, et mitte kahjustada avalikustamise eesmärki. Kiri sisaldab taotluse esitaja kindlat kohustust ja on seotud hinnanguga selle kohta, kui tõenäoline on, et tulevikus saadakse selle kava alusel toetust. Seetõttu ei oma asjaolu, et kirjas ei mainita muid subsiidiumikavasid, tähtsust. Seda arvesse võttes otsustas komisjon seda kava mitte tasakaalustada.

(50)

Pärast täiendavat avalikustamist kordas DAO, et komisjonil on kohustus võtta arvesse uurimisperioodile järgneva perioodiga seotud tegureid ning et komisjon oleks pidanud kinnitama oma esialgse hinnangu ja võtma toetust arvutustes arvesse. DAO vaidlustas eelkõige komisjoni otsuse käsitada taotluse esitaja kirja usaldusväärse tõendina. Ta väitis, et juhatuse otsus ei ole siduv ja seda võib igal ajal muuta. Ta oli seisukohal, et sellega rikuti üldist õiguspõhimõtet, mille kohaselt ei tohiks äriühingul olla õigust esitada enda kasuks tõendeid, et vastustada kontrollkäigul saadud teavet minevikus tehtud investeerimisstrateegiate kohta.

(51)

Komisjon leidis, et otsus kava mitte tasakaalustada ei põhinenud üksnes taotluse esitaja kinnituskirjal, vaid ka muudel faktilistel tõenditel, näiteks valitsuselt saadud teabel selle kohta, et taotluse esitaja ei olnud toetust taotlenud ega vastanud kava alusel toetuse saamise tingimustele. Komisjon kordas oma kohustust hinnata kogu teavet ja tõendeid, mis ta on pärast avalikustamist saanud, ning sellega seoses ei olnud asjaolu, et taotluse esitaja võttis sel eesmärgil kohustuse, otsustava tähtsusega selle hindamisel, kui tõenäoline on, et taotluse esitaja saab tulevikus kava alusel toetust. Lisaks tuletas komisjon meelde, et taotluse esitaja ei olnud vaieldamatult teinud kõiki vajalikke investeeringuid selleks, et täita kava alusel toetuse saamise tingimused. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(52)	Kuna forelli aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades saadava toetuse tasakaalustamise küsimus oli muutunud ebaoluliseks, ei käsitlenud komisjon DAO märkusi selle kava alusel saadava tulevase toetuse korrektse arvutamise kohta.

3.3.3. Subsideeritud laenud

(53)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sai taotluse esitaja käibekapitali rahastamiseks kuus sooduslaenu. Laenud andis Türgi Vabariigi Põllumajanduspank (Türkiye Cumhurriyetti Ziraat bankasi või „Ziraat Bankasi“) konkreetselt põllumajandustootmisega seotud laenudeks ja Türk Eximbank (13) eksporditegevusega seotud laenudeks. Kooskõlas algse uurimise järeldustega (14) ja kuna ei esitatud tõendeid olukorra muutumise kohta, järeldas komisjon, et mõlemad pangad rakendavad riigi poliitikat ja on alusmääruse tähenduses avalik-õiguslikud asutused.

(54)	Asjaomane õiguslik alus oli dekreet 2018/11188 (Ziraat panga madala intressiga investeerimis- ja tegevuslaen põllumajanduslikuks tootmiseks) ja Türk Eximbanki rediskonteerimise programm (15).

(55)

Taotluse esitaja saadav kasu seisnes selles, et tema suhtes kohaldati madalamaid intressimäärasid kui turul tavapärane. Komisjon jaotas rediskonteerimise programmiga seotud kasu eksportmüügile, samas kui ülejäänud kontserni kogutoodangule antud subsideeritud laenud jaotati kogumüügile. Kuuest laenust saadud kogukasu väärtuseliseks subsiidiumimääraks saadi 0,15 %.

(56)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et ühe vaidlusaluse laenu puhul pidi ta maksma vahendustasu, samal ajal kui võrdluslaen oli vahendustasuta. Ta väitis, et komisjon oleks pidanud saadavat kasu vastavalt vähendama. Komisjon leidis, et õiglase võrdluse huvides tuleb arvutustes võrrelda ainult tegeliku ja võrdluslaenu intressimäärasid ilma mis tahes muude pangatasudeta. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(57)

Lisaks vaidlustas taotluse esitaja asjaolu, et komisjon kasutas sama võrdlusalust selleks, et teha kindlaks kahest eri ajavahemikel antud tasakaalustatavast laenust saadav kasu. Veel väitis ta, et ühe vaidlusaluse laenu intressimäär määrati kindlaks igakuiselt (mitte aastapõhiselt) ning seega oli taotluse esitaja makstav intressimäär võrdne turuintressimääraga. Komisjon nõustus mõlema väitega. Nende laenude uueks väärtuseliseks subsiidiumimääraks saadi 0,13 %.

3.4. Taotluse esitaja suhtes kohaldatavad uued tasakaalustavad määrad

(58)

Taotluse esitaja kogukasu väärtuseliseks subsiidiumimääraks saadi 1,55 %.

Otsetoetus	1,42 %
Subsideeritud laenud	0,13 %
Kokku	1,55 %

(59)	Eespool esitatud järeldused on seotud taotluse esitaja konkreetse olukorraga ega mõjuta seega algse määruse lisas loetletud äriühingute subsiidiumimäärade taset.

(60)

Pärast avalikustamist ja täiendavat avalikustamist väitsid Türgi ametiasutused, et komisjon oleks pidanud ümber arvutama ka „kõigi teiste äriühingute“ subsiidiumimäära. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Ta kordas, et osaline vahepealne läbivaatamine ja järeldused subsiidiumide taseme märkimisväärse languse kohta olid seotud ainult taotluse esitajaga. Komisjon tuletas samuti meelde, et kõigi teiste Türgi forellikasvatajate kohta tehtud järeldused jäid samaks. Sellega seoses märkis komisjon veel, et vastavalt algatamisteates (punkt 5) märgitule võib huvitatud isik, kes leiab, et tema suhtes kohaldatavate meetmete läbivaatamine on põhjendatud, taotleda läbivaatamist vastavalt subsiidiumivastase alusmääruse artiklile 19.

(61)

Pärast avalikustamist väitsid Türgi ametiasutused, et kuna komisjon ei võtnud arvesse kasu, mida saadakse subsiidiumikava raames, mis on ette nähtud forelli aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades, oleks kogu väärtuseline subsiidiumimäär pidanud olema minimaalne. Ta kordas seda väidet pärast täiendavat avalikustamist. Komisjon tuletas meelde, et miinimumtase on 1 %, kuid arenguriikide puhul 2 %. Ta tuletas ka meelde, et artikli 14 lõike 5 kohaldamisel peetakse riiki arenguriigiks, kui see on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1)) II lisas (16). Kuna Türgi ei ole kantud kõnealuse määruse alusel abikõlblike riikide nimekirja, lükkas komisjon väite tagasi.

3.5. Asjaolude oluline muutus ja seadusemuudatuse püsivus

(62)

Eespool nimetatud järeldused taotluse esitaja konkreetse olukorra kohta kinnitasid rakendusmääruse (EL) 2018/823 järeldusi, mis on kokku võetud põhjendustes 24–29. Kuigi kõnealuses määruses hinnati kõigi Türgi forellikasvatajate üldist olukorda (st keskmise forellikasvataja olukorda), jõuti selles ka järeldusele, et pärast 2016. aasta seadusemuudatust said mõned forellikasvatajad oluliselt vähem subsiidiume (rakendusmääruse (EL) 2018/823 põhjendus 49).

(63)	Komisjon järeldas, et sama kehtib ka taotluse esitaja puhul. Kõigepealt tegi ta kindlaks, et uuesti arvutatud väärtuseline subsiidiumimäär 1,55 % oli märkimisväärselt madalam kui algses uurimises kindlaks määratud määr 9,5 %.

(64)	Teiseks ei saanud taotluse esitaja kasutada paljusid teisi subsiidiumikavasid, et kompenseerida täielikult otsetoetuste vähenemist (17).

(65)

Lisaks tehti 2016. aastal seadusemuudatus, mis viis kalakasvanduste arvu vähenemiseni, ning see jäi kehtima läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (2018) ja 2019. aastal, (18) st et see kehtib juba 4 aastat. Türgi valitsus ei ole komisjonile teatanud plaanidest taastada enne 2016. aastat kehtinud toetuse saamise tingimused. Seepärast käsitas komisjon 2016. aastal tehtud muutust püsiva muutusena alusmääruse artikli 19 lõike 4 tähenduses.

(66)

Pärast avalikustamist ja täiendavat avalikustamist vaidlustas DAO komisjoni järelduse, et taotluse esitajale antavate subsiidiumide vähenemine on püsiv. Tema arvates oleks komisjon pidanud hindama subsideerimissüsteemi püsivust tervikuna, mitte keskenduma ainult 2016. aastal ühes subsiidiumikavas tehtud muudatusele. Lisaks väitis DAO, et pärast 2016. aastat võtsid Türgi ametiasutused kasutusele uusi subsiidiumikavasid, et kompenseerida 2016. aasta muudatusest tulenevat subsideerimise vähenemist, nimelt suletud tootmissüsteemi subsiidiumid, subsiidiumid üle 1 kg kaaluva forelli eest, subsiidiumid hea kalakasvatustava eest ja subsiidiumid kala märgistamise eest. DAO väitis ka, et komisjon ei võtnud uute abikõlblikkuse tingimuste arvutamisel arvesse forelli aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades saadavat toetust ja saadava maksimumsumma suurenemist 2019. aastal. Lisaks leidis DAO, et kui taotluse esitaja teeb toetuse saamiseks investeeringuid, siis teeks ta need valitsuse subsideeritud laenuga.

(67)

Nagu eespool selgitatud, ei hinnanud komisjon üksnes 2016. aasta seadusemuudatuse mõju taotluse esitajale, vaid ka mis tahes uut subsiidiumikava, millest taotluse esitaja võib läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja pärast seda kasu saada. Ta leidis, et taotluse esitaja ei vastanud suletud tootmissüsteemi eest toetuse saamise tingimustele, kuna ta kasvatab forelli veehoidlates ja mitte suletud süsteemis, mis vastaks abikõlblikkuse tingimustele. Komisjon leidis ka, et kala märgistamise ja hea kalakasvatustava toetused lõpetati vastavalt 2018. ja 2019. aastal. Lisaks leidis komisjon ja kontrollis üle, et üle 1 kg kaaluva forelli eest makstava subsiidiumiga toetatakse üle 1,2 kg kaaluva forelli kasvatamist, mis ei kuulu vaatlusaluse toote määratluse alla. Nagu selgitatud põhjendustes 40–52, ei saanud taotluse esitaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toetust kala aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades ning ei olnud tõenäoline, et taotluse esitaja saaks sellist toetust enne 2025. aastat. Võttes arvesse uue teabe uuesti hindamist, nagu on selgitatud põhjendustes 46–47, järeldas komisjon, et taotluse esitaja ei saa tulevikus toetust subsiidiumikava raames, mis on ette nähtud forelli aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades.

(68)	Komisjon leidis ka, et väide, et taotluse esitaja rahastab uusi seadmeid subsideeritud laenust, põhineb pigem võimalusel, mitte konkreetsetel tõenditel. Seega lükkab komisjon kõnealuse väite tagasi.

(69)	Eeltoodu põhjal väitis komisjon, et vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 4 ja eespool esitatud järeldustele on subsideerimisega seotud asjaolud märkimisväärselt muutunud ning otsetoetuste vähenemine on taotluse esitaja puhul püsiv.

3.6. Järeldus

(70)	Eespool esitatust järeldub, et taotluse esitaja suhtes kohaldatavat tasakaalustavat tollimaksu tuleks muuta vastavalt punktile 3.4.

(71)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (19) artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2015/309 artikli 1 lõiget 2 muudetakse taotluse esitaja osas järgmiselt:

Äriühing	Tasakaalustav tollimaks	TARICi lisakood
BAFA Su Ürünleri Yavru Üretim Merkezi Sanayi Ticaret AŞ	1,5 %	B965

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. mai 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(2) Komisjoni 26. veebruari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/309, millega kehtestatakse teatava Türgist pärit vikerforelli impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 56, 27.2.2015, lk 12).

(3) Komisjoni 4. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/823, millega lõpetatakse teatava Türgi Vabariigist pärit vikerforelli impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete osaline vahepealne läbivaatamine (ELT L 139, 5.6.2018, lk 14).

(4) Rakendusmääruse (EL) 2018/823 põhjendus 49.

(5) Teade teatava Türgist pärit vikerforelli impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 176, 22.5.2019, lk 24).

(6) Türgi 25. aprilli 2016. aasta dekreet nr 2016/8791 põllumajandussubsiidiumide kohta 2016. aastal (rakendati tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016).

(7) Teatis pealkirjaga „Teatis põllumajandustoetuse kohta“ nr 2016/33, mis käsitleb dekreedi nr 2016/8791 rakendamist, avaldati ametlikus väljaandes 3. augustil 2016.

(8) Türgi 2. veebruari 2018. aasta dekreet nr 2018/11460 põllumajandussubsiidiumide kohta 2018. aastal (rakendati tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018).

(9) Teatis põllumajandustoetuse kohta nr 2018/24, mis käsitleb dekreedi nr 2018/11460 rakendamist, avaldati ametlikus väljaandes 29. mail 2018.

(10) Komisjoni 29. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1195/2014, millega kehtestatakse ajutine tasakaalustav tollimaks teatava Türgist pärit vikerforelli impordi suhtes (ELT L 319, 6.11.2014, lk 1).

(11) Ühes piirkonnas kasvatas taotluse esitaja üle 1,2 kg kaaluvat forelli (toode, mida uurimine ei puudutanud) ning ta ei kasutanud seda kasvandust vaatlusaluse tootega hõlmatud forelli kasvatamiseks. Seepärast sai ta toetust 3 abikõlblikust piirkonnast 2 puhul.

(12) Piirmäärad kehtestati 2017. aastal vastu võetud õigusaktidega.

(13) Kava võib rakendada Türk Eximbank otse või koos erapankadega.

(14) Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1195/2014 põhjendused 67 ja 69.

(15) Üksikasjad on esitatud rakenduspõhimõtetes ja ringkirjas, mis käsitleb ekspordi- ja välisvaluutateenuste tagasimaksekrediiti (rediskonteerimise programm).

(16) Komisjoni 16. detsembri 2014. aasta rakendusotsuse 2014/918/EL (millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist, Indiast ja Vietnamist pärit polüesterstaapelkiu importi käsitlev subsiidiumivastane menetlus) (ELT L 360, 17.12.2014, lk 65) põhjendus 76, joonealune märkus nr 3.

(17) Nagu on selgitatud põhjendustes 32–41, suurendas forelli aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades saadav toetus ja subsideeritud laenudest saadav kasu Kiliçi kontserni subsiidiumimäära ainult 0,72 % ning seega ei kompenseerinud see otsetoetuste vähenemist.

(18) 2019. aastal oli maksimaalne subsiidiumisumma litsentsi kohta 0,75 liiri/kg maksimaalselt 350 000 kg eest. Võrreldes 2018. aastaga tähendas see ühe kalalitsentsi kohta saadava maksimaalse kogusumma vähenemist.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).

18.5.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 155/20

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/661,

15. mai 2020,

millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2020/47 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 3319 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/47 (3) võeti vastu pärast alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid teatavate liikmesriikide kodulinnukasvatusettevõtetes ning kõnealuste liikmesriikide poolt kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist vastavalt nõukogu direktiivile 2005/94/EÜ (4).

(2)	Rakendusotsuses (EL) 2020/47 on sätestatud, et kõnealuse rakendusotsuse lisas loetletud, liikmesriikide poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid peavad hõlmama vähemalt eespool nimetatud lisas kaitse- või järelevalvetsoonidena loetletud piirkondi.

(3)

Rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisa muudeti hiljuti komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/627 (5) pärast Ungaris kodulindudel esinenud alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid, mida oli vaja kajastada kõnealuses lisas. Üks nendest puhangutest esines Ungaris Békési maakonnas Rumeenia piiri vahetus läheduses, mistõttu laieneb selle puhangu puhul vajalik järelevalvetsoon Rumeenia territooriumile.

(4)	Pärast rakendusotsuse (EL) 2020/627 vastuvõtmise kuupäeva on Ungari teatanud komisjonile alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi uutest puhangutest kõnealuse liikmesriigi kodulinnukasvatusettevõtetes Bács-Kiskuni, Csongrádi ja Békési maakonnas.

(5)

Uued puhangud Ungaris asuvad selliste piirkondade piirides, mis on praegu loetletud rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisas. Ungari pädeva asutuse poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ kehtestatud uute kaitsetsoonide piirid kõnealuste uute puhangukollete ümber ulatuvad siiski väljapoole selliste kaitsetsoonide piire, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas.

(6)

Lisaks sellele asub üks kinnitatud puhangukolle Ungaris Békési maakonnas jällegi Rumeenia piiri vahetus läheduses. Seega on nende kahe liikmesriigi pädevad asutused teinud nõuetekohaselt koostööd seoses vajaliku järelevalvetsooni kehtestamisega vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ, kuna kõnealuse uue puhangukolde ümber kehtestatud järelevalvetsoon ulatub Rumeenia territooriumile.

(7)

Komisjon vaatas läbi Ungari ja Rumeenia poolt direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt võetud meetmed ning leidis, et Ungari pädeva asutuse kehtestatud uute kaitsetsoonide piirid ning Rumeenia pädeva asutuse kehtestatud uus järelevalvetsoon on piisavalt kaugel ettevõtetest, kus hiljuti on kinnitust leidnud alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi haiguspuhangute esinemine.

(8)	Et vältida liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimist ja kolmandates riikides põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist, on vaja koostöös Ungariga kiiresti kirjeldada liidu tasandil kõnealuses liikmesriigis kehtestatud uusi kaitsetsoone.

(9)	Lisaks on vaja koostöös Rumeeniaga kiiresti kirjeldada liidu tasandil uut järelevalvetsooni, mille kõnealune liikmesriik on kehtestanud vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ.

(10)	Seepärast tuleks Ungari uued kaitsetsoonid ning Rumeenia uus järelevalvetsoon loetleda rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisas.

(11)

Sellest tulenevalt tuleks muuta rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisa, et ajakohastada liidu tasandil piirkondadeks jaotamist ning lisada direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt Ungari poolt kehtestatud uued kaitsetsoonid ja Rumeenia poolt kehtestatud uus järelevalvetsoon, ning seal kohaldatavate piirangute kestus.

(12)	Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2020/47 vastavalt muuta.

(13)	Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(14)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. mai 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) Komisjoni 20. jaanuari 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/47, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga teatavates liikmesriikides (ELT L 16, 21.1.2020, lk 31).

(4) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).

(5) Komisjoni 7. mai 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/627, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2020/47 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 146, 8.5.2020, lk 4).

LISA

Rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

A OSA

Artiklites 1 ja 2 osutatud kaitsetsoonid asjaomastes liikmesriikides:

Liikmesriik: Saksamaa

Piirkond	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1
BUNDESLAND SACHSEN-ANHALT, Landkreis Börde
Verbandsgemeinde Flechtingen Gemeinde: 39345 Bülstringen Ortsteil: Wieglitz/Ellersell	15.5.2020
Einheitsgemeinde Stadt Haldensleben Ortsteil: 39345 Uthmöden	15.5.2020

Liikmesriik: Ungari

Piirkond	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1
Bács-Kiskun és Csongrád megye:
Ásotthalom, Balástya, Csongrád, Gátér, Hajós, Pálmonostora, Ruzsa és Tiszaalpár települések közigazgatási területeinek a 46.440827 és a 19.846995, a 46.438786 és 19.850685, a 46.440443 és a 19.857895, a 46.423886 és a 19.854827, a 46.44449 és 19.8483, 46.455321 és 19.852898, a 46.45030 és 19.84853, a 46.40299 és 19.87998, a 46.44957 és 19.87544, a 46.42564 és 19.86214, a 46.44133 és 19.85725, a 46.40685 és 19.86369, a 46.45601 és 19.87579, a 46.45869 és 19.87283, a 46.41407 és 19.88379, a 46.45798081 és 19.86121049, a 46.40755246 és 19.85871844, a 46.47455783 és 19.86788239, a 46.41085 és 19.85558, a 46.5253 és 19.7569, a 46.34363 és a 19.88657, a 46.38582 és 19.87797, a 46.426789 és 19.4482121, a 46.55212 és 19.97079, a46.54135 és 19.83184, a 46.3996 és 19.87582, a 46.2541 és 46.2541, a 46.54013 és a 19.84689, a 46.51653 és 19.88925, a 46.5951638 és 19.8779228, a 46.71642 és 19.94316, a 46.5305 és 19.81879, a 46.5429337 és 19.9725232, a 46.4723 és 19.9973, a 46.5332 és 19.8118, valamint a 46.60756 és 19.94654 GPS-koordináták által meghatározott pontok körüli 3 km sugarú körökön belül eső területei.	31.5.2020
Csongrád megye:
Balástya, Ópusztaszer, Ruzsa, Székkutas, Szentes, Tömörkény és Zákányszék települések közigazgatási területeinek a 46.3424 és 19.8024, a 46.30436 és 19.77187, a 46.22671 és 19.58741, a 46.34363 és 19.88657, a a 46.198931 és 19.5964193, a 46.4386 és 19.9377, a 46.5498 és 20.00926, a 46.48531 és 20.02736, a 46.51651 és 20.54515, a 46.295683 és 19.861898, a 46.3458 és 19.9377, a 46.1781 és 19.7396, a 46.7133 és 20.0775, a 46.66405 és 20.29444, a 46.66473 és 20.29684 46.4595 és 20.0566, a 46.275056 és 19.946250 GPS koordináták által meghatározott pontok körüli 3 km sugarú körökön belül eső területei, valamint Bordány, Csengele, Forráskút, Kistelek, Öttömös, Pusztaszer, Üllés és Zsombó települések teljes közigazgatási területe.	31.5.2020
Bács-kiskun megye:
Ballószög, Balotaszállás, Borota, Bugac, Bugacpusztaháza, Császártöltés, Csávoly, Felsőszentiván, Fülöpháza, Fülöpjakab, Helvécia, Jakabszállás, Jánoshalma, Kaskantyú, Kecskemét, Kéleshalom, Kerekegyháza, Kiskőrös, Kiskunfélegyháza, Kiskunhalas, Kisszállás, Kunfehértó, Kunszállás, Mélykút, Nyárlőrinc, Orgovány, Páhi, Pirtó, Rém, Soltvadkert, Tompa és Városföld települések közigazgatási területeinek a 46.694364 és 19.77329, a a 46.800833 és 19.857222, a 46.860495 és 19.848759, a 46.603350 és 19.478592, a 46.65701 és 19.77743, a 46.581470 és 19.770906, a a 46.22671 és 19.58741, a 46.606053 és 19.788634, a 46.682057 és 19.499820, a 46.536629 és 19.488942, a 46.347100 és 19.402476; a 46.588129 és 19.798864, a 46.34587 és 19.40784, a 46.34457 és 19.40556, a 46.5916734 és 19.4953154, a 46.43887 és 19.603, a 46.59776 és 19.80446, a 46.675319 és 19.503534, a 46.592784 és 19.491405, a 46.55832 és 19.46721, a 46.598149 és 19.465149, a 46.5878624 és 19.882969, a 46.59159 és 19.77504, a 46.6173 és 19.5483, a 46.66314 és 19.49678, a 46.4209 és 19.44301, a 46.44449 és 19.42247, a 46.22658 és 19.39732, a 46.533528 és 19.518495, a 46.22667 és a 19.62321, a 46.620761 és 19.449354, a 46.624254 és 19.407137, a 46.632 és 19.534668, a 46.630572 és 19.534712, a 46.17763 és 19.6145, a 46.44502 és 19.63958, a 46.58973 és 19.78638, a.4134 és 19.45376, a 46.34817 és 19.40526, a 46.40771 és 19.1972, a 46.73519 és 19.45826, a 46.45126 és 19.78045, a 46.22153 és 19.39457, a 46.67671 és 19.49529, a 46.45707 és 19.62088, a 46.46387 és 19.47777, a 46.275227 és 19.52979, a 46.28476 és 19.35571, a 46.634373 és 19.527571, a 46.25856 és 19.12728, a 46.776074 és 19.8004028, a 46.5821446 és 19.4672782, a 46.67858 és 19.66368, a 46.678632 és 19.511939, a 46.618622 és 19.536336, a46.61693 és 19.54551, a 46.6451959 és 19.8422899, a 46.40391 és 19.44543, a 46.62594 és 19.68757, a 46.63124 és 19.603105, a 46.72058 és 19.81876, a 46.8941508 és 19.575034, a 46.26511 és 19.58339, a 46.7228 és 19.6124, a 46.76493 és 19.5579, a 46.40986 és 19.51711, a 46.41677 és 19.42174, a 46.52991 és 19.50579, a 46.69717 és 19.68106, a 46.24569 és 19.36824, a 46.62892 és 19.66855, a 46.46244 és 19.60314, 46.27849 és 19.34532, a 46.31154 és 19.29355, a 46.28330 és 19.35307, 46.24107 és 19.17238, a 46.6610 és 19.8501, a 46.6804205 és 19.6656433, a 46.22462 és 19.41309, a 46.91951 és 19.47583, a 46.75386 és 19.58653, a 46.34972 és 19.40180, a 47.01942 és 19.50579, a 46.68936 és 19.77691, a 46.43783 és 19.44564, a 46.26996 és 19.13649, 46.69514 és 19.94233, a 46.7411418 és 19.7217461 GPS koordináták által meghatározott pontok körüli 3 km sugarú körökön belül eső területei valamint Bócsa, Csólyospálos, Harkakötöny, Jászszentlászló, Kelebia, Kiskunmajsa, Kömpöc, Móricgát, Petőfiszállás, Szank, Tázlár és Zsana települések teljes közigazgatási területe.	3.6.2020
Békés megye:
Almáskamarás, Battonya, Kétegyháza, Mezőhegyes, Nagykamarás települések közigazgatási területeinek a 46.47521 és 21.13890 és a 46.29160 és 20.97959 GPS koordináták által meghatározott pontok körüli 3 km sugarú körökön belül eső területei.	25.5.2020
Kétsoprony és Kondoros települések közigazgatási területeinek a 46.74646 és 20.82643 GPS koordináták által meghatározott pontok körüli 3 km sugarú körökön belül eső területei.	28.5.2020
Battonya, Dombegyház, Dombiratos, Kisdombegyház, Kunágota és Magyardombegyház települések közigazgatási területeinek a 46.372500 és 21.101667 GPS koordináták által meghatározott pontok körüli 3 km sugarú körökön belül eső területei.	3.6.2020

B OSA

Artiklites 1 ja 3 osutatud järelevalvetsoonid asjaomastes liikmesriikides:

Liikmesriik: Saksamaa

Piirkond	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31
BUNDESLAND SACHSEN-ANHALT, Landkreis Börde
Einheitsgemeinde Stadt Haldensleben Ortsteil: 39343 Bodendorf Ortsteil: 39345 Gut Detzel Ortsteil: 39340 Hütten Ortsteil: 39340 Lübberitz Ortsteil: 39345 Satuelle Ortsteil: 39343 Süplingen 39340 Stadt Haldensleben	15.5.2020
Einheitsgemeinde Oebisfelde/Weferlingen Ortsteil: 39359 Keindorf	15.5.2020
Verbandsgemeinde Elbe-Heide Gemeinde Westheide Ortsteil: 39345 Born	15.5.2020
BUNDESLAND SACHSEN-ANHALT, Altmarkkreis Salzwedel
Gemeinde Gardelegen Ortsteil: 39638 Jeseritz Ortsteil: 39638 Parleib Ortsteil: 39638 Potzehne Ortsteil: 39638 Roxförde	15.5.2020

Liikmesriik: Ungari

Piirkond	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31
Bács-Kiskun és Csongrád megye:
Ásotthalom, Balástya, Csongrád, Gátér, Hajós, Pálmonostora, Ruzsa és Tiszaalpár települések közigazgatási területeinek a 46.440827 és a 19.846995, a 46.438786 és 19.850685, a 46.440443 és a 19.857895, a 46.423886 és a 19.854827, a 46.44449 és 19.8483, 46.455321 és 19.852898, a 46.45030 és 19.84853, a 46.40299 és 19.87998, a 46.44957 és 19.87544, a 46.42564 és 19.86214, a 46.44133 és 19.85725, a 46.40685 és 19.86369, a 46.45601 és 19.87579, a 46.45869 és 19.87283, a 46.41407 és 19.88379, a 46.45798081 és 19.86121049, a 46.40755246 és 19.85871844, a 46.47455783 és 19.86788239, a 46.41085 és 19.85558, a 46.5253 és 19.7569, a 46.34363 és a 19.88657, a 46.38582 és 19.87797, a 46.426789 és 19.4482121, a 46.55212 és 19.97079, a46.54135 és 19.83184, a 46.3996 és 19.87582, a a 46.2541 és 46.2541, a 46.54013 és a 19.84689, a 46.51653 és 19.88925, a 46.5951638 és 19.8779228, a 46.71642 és 19.94316, a 46.5305 és 19.81879, a 46.5429337 és 19.9725232, a 46.4723 és 19.9973 a 46.5332 és 19.8118, valamint a 46.60756 és 19.94654 GPS-koordináták által meghatározott pontok körüli 3 km sugarú körökön belül eső területei.	Alates 1.6.2020 kuni 15.6.2020
Bács-Kiskun, Békés, Csongrád, Jász-Nagykun-Szolnok és Pest megye:
Az alábbiak által határolt terület védőkörzeten kívüli területei: Kunbaja nyugati közigazgatási határa, majd Bácsalmás, Bácsbokod, Baja közigazgatási határai, majd Bács-Kiskun és Tolna megye határa, majd Fajsz keleti és Dusnok nyugati közigazgatási határa, majd Miske és Drágszél nyugati közigazgatási határai, majd Homokmégy, Öregcsertő, Kecel, Kiskőrös, Tabdi, Csengőd, Izsák, Fülöpszállás, Szabadszállás nyugati közigazgatási határai, majd Kunadacs, Tatárszentgyörgy és Örkény nyugati és északi közigazgatási határa, majd Bács-Kiskun és Pest megye határa, majd a 46.860495 és 19.848759 GPS koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú kör, majd Tiszaalpár, Tiszasas, Csépa északi határa, majd Szelevény, északi és keleti közigazgatási határa, majd Nagytőke északi közigazgatási határa, majd Csongrád megye és Békés megye határa, majd Fábiánsebestyén és Árpádhalom, Orosháza északi és keleti közigazgatási határa, majd Kardoskút, és Békéssámson keleti közigazgatási határa a Tisza, majd Hódmezővásárhely keleti, déli és nyugati közigazgatási határa, majd Sándorfalva keleti és déli közigazgatási határa, majd Szatymaz keleti közigazgatási határa, majd az 5-ös főút, az 502-es út, az 55-ös út, majd Domaszék és Röszke keleti közigazgatási határa, majd az országhatár.	15.6.2020
Csongrád megye:
Balástya, Ópusztaszer, Ruzsa, Székkutas, Szentes, Tömörkény és Zákányszék települések közigazgatási területeinek a 46.3424 és 19.8024, a 46.30436 és 19.77187, a 46.22671 és 19.58741, a 46.34363 és 19.88657, a a 46.198931 és 19.5964193, a 46.4386 és 19.9377, a 46.5498 és 20.00926, a 46.48531 és 20.02736, a 46.51651 és 20.54515, a 46.295683 és 19.861898, a 46.3458 és 19.9377, a 46.1781 és 19.7396, a 46.7133 és 20.0775, a 46.66405 és 20.29444, a 46.66473 és 20.29684, a 46.4595 és 20.0566, a 46.275056 és 19.946250 GPS koordináták által meghatározott pontok körüli 3 km sugarú körökön belül eső területei, valamint Bordány, Csengele, Forráskút, Kistelek, Öttömös, Pusztaszer, Üllés és Zsombó települések teljes közigazgatási területe.	Alates 1.6.2020 kuni 15.6.2020
Bács-Kiskun megye:
Ballószög, Balotaszállás, Borota, Bugac, Bugacpusztaháza, Császártöltés, Csávoly, Felsőszentiván, Fülöpháza, Fülöpjakab, Helvécia, Jakabszállás, Jánoshalma, Kaskantyú, Kecskemét, Kéleshalom, Kerekegyháza, Kiskőrös, Kiskunfélegyháza, Kiskunhalas, Kisszállás, Kunfehértó, Kunszállás, Mélykút, Nyárlőrinc, Orgovány, Páhi, Pirtó, Rém, Soltvadkert, Tompa és Városföld települések közigazgatási területeinek a 46.694364 és 19.77329, a a 46.800833 és 19.857222, a 46.860495 és 19.848759, a 46.603350 és 19.478592, a 46.65701 és 19.77743, a 46.581470 és 19.770906, a a 46.22671 és 19.58741, a 46.606053 és 19.788634, a 46.682057 és 19.499820, a 46.536629 és 19.488942, a 46.347100 és 19.402476; a 46.588129 és 19.798864, a 46.34587 és 19.40784, a 46.34457 és 19.40556, a 46.5916734 és 19.4953154, a 46.43887 és 19.603, a 46.59776 és 19.80446, a 46.675319 és 19.503534, a 46.592784 és 19.491405, a 46.55832 és 19.46721, a 46.598149 és 19.465149, a 46.5878624 és 19.882969, a 46.59159 és 19.77504, a 46.6173 és 19.5483, a 46.66314 és 19.49678, a 46.4209 és 19.44301, a 46.44449 és 19.42247, a 46.22658 és 19.39732, a 46.533528 és 19.518495, a 46.22667 és a 19.62321, a 46.620761 és 19.449354, a 46.624254 és 19.407137, a 46.632 és 19.534668, a 46.630572 és 19.534712, a 46.17763 és 19.6145, a 46.44502 és 19.63958, a 46.58973 és 19.78638, a.4134 és 19.45376, a 46.34817 és 19.40526, a 46.40771 és 19.1972, a 46.73519 és 19.45826, a 46.45126 és 19.78045, a 46.22153 és 19.39457, a 46.67671 és 19.49529, a 46.45707 és 19.62088, a 46.46387 és 19.47777, a 46.275227 és 19.52979, a 46.28476 és 19.35571, a 46.634373 és 19.527571, a 46.25856 és 19.12728, a 46.776074 és 19.8004028, a 46.5821446 és 19.4672782, a 46.67858 és 19.66368, a 46.678632 és 19.511939, a 46.618622 és 19.536336, a 46.61693 és 19.54551, a 46.6451959 és 19.8422899, a 46.40391 és 19.44543, a 46.62594 és 19.68757, a 46.63124 és 19.603105, a 46.72058 és 19.81876, a 46.8941508 és 19.575034, a 46.26511 és 19.58339, a 46.7228 és 19.6124, a 46.76493 és 19.5579, a 46.40986 és 19.51711, a 46.41677 és 19.42174, a 46.52991 és 19.50579, a 46.69717 és 19.68106, a 46.24569 és 19.36824, a 46.62892 és 19.66855, a 46.46244 és 19.60314, 46.27849 és 19.34532, a 46.31154 és 19.29355, a 46.28330 és 19.35307, 46.24107 és 19.17238, a 46.6610 és 19.8501, a 46.6804205 és 19.6656433, a 46.22462 és 19.41309, a 46.91951 és 19.47583, a 46.75386 és 19.58653, a 46.34972 és 19.40180, a 47.01942 és 19.50579, a 46.68936 és 19.77691, a 46.43783 és 19.44564, a 46.26996 és 19.13649, 46.69514 és 19.94233, a 46.7411418 és 19.7217461 GPS koordináták által meghatározott pontok körüli 3 km sugarú körökön belül eső területei valamint Bócsa, Csólyospálos, Harkakötöny, Jászszentlászló, Kelebia, Kiskunmajsa, Kömpöc, Móricgát, Petőfiszállás, Szank, Tázlár és Zsana települések teljes közigazgatási területe.	Alates 4.6.2020 kuni 15.6.2020
Békés megye:
Almáskamarás, Battonya, Kétegyháza, Mezőhegyes, Nagykamarás települések közigazgatási területeinek a 46.47521 és 21.13890 és a 46.29160 és 20.97959 GPS koordináták által meghatározott pontok körüli 3 km sugarú körökön belül eső területei.	Alates 26.5.2020 kuni 3.6.2020
Keletről és délről az országhatár, majd Mezőhegyes és Végegyháza nyugati közigazgatási határa, majd Mezőkovácsháza nyugati és északi közigazgatási határa, majd Magyarbánhegyes 46.47521 és 21.1389 GPS koordináták által meghatározott pontok körüli 10 km sugarú körökön belül eső területe, majd Medgyesháza déli és nyugati közigazgatási határa, majd Pusztaottlaka nyugati közigazgatási határa, majd Újkígyós nyugati és északi közigazgatási határa, majd Kétegyháza és Elek északi közigazgatási határa.	12.6.2020
Kétsoprony és Kondoros települések közigazgatási területeinek a 46.74646 és 20.82643 GPS koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területei.	Alates 29.5.2020 kuni 6.6.2020
Békéscsaba, Csorvás, Csabacsűd, Kamut, Mezőberény, Nagyszénás, Örménykút, Telekgerendás települések közigazgatási területeinek a 46.74646 és 20.82643 GPS koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül eső területei, Kétsoprony 46.74646 és 20.82643 GPS koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön kívül eső közigazgatási területe, valamint Hunya, Kardos és Orosháza teljes közigazgatási területe.	6.6.2020
Battonya, Dombegyház, Dombiratos, Kisdombegyház, Kunágota és Magyardombegyház települések közigazgatási területeinek a 46.372500 és 21.101667 GPS koordináták által meghatározott pontok körüli 3 km sugarú körökön belül eső területei.	Alates 4.6.2020 kuni 12.6.2020

Liikmesriik: Rumeenia

Piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31

Județul Arad:

Localitățile:

—	Peregu Mic

—	Peregu Mare

3.6.2020

Localitățile:

—

Iratoșu

—

Dorobanți

12.6.2020

“

18.5.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 155/27

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/662,

15. mai 2020,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 3321 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/543 (5) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Leedus, Poolas ja Ungaris.

(2)

Nõukogu direktiivis 2002/60/EÜ (6) on sätestatud liidu miinimummeetmed, mida on vaja võtta sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 9 on eelkõige sätestatud ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine, kui sigade Aafrika katku diagnoos seakasvatusettevõtte sigadel on saanud ametliku kinnituse, ning kõnealuse direktiivi artiklites 10 ja 11 on sätestatud ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides taudi leviku tõkestamiseks võetavad meetmed. Peale selle on direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 15 sätestatud meetmed, mida tuleb võtta, kui sigade Aafrika katku esinemine uluksigadel on saanud kinnituse. Hiljutised kogemused on näidanud, et direktiivis 2002/60/EÜ sätestatud meetmed, eelkõige need, millega nähakse ette tabandunud seakasvatusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine, ning muud meetmed, mis on seotud eespool nimetatud haiguse likvideerimisega kodu- ja uluksigade populatsioonis, on tõhusad kõnealuse taudi leviku kontrolli alla saamiseks.

(3)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2020/543 vastuvõtmise kuupäeva on sigade Aafrika katku uusi juhtumeid esinenud uluksigadel Ungaris ja Poolas. Lisaks on kodu- ja uluksigade epidemioloogiline olukord teatavates Leedu, Poola ja Belgia piirkondades paranenud tänu meetmetele, mida kõnealused liikmesriigid on kohaldanud kooskõlas direktiiviga 2002/60/EÜ.

(4)

2020. aasta aprillis esines mitu sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Ungaris Pesti, Nógrádi, Hajdú-Bihari, Szabolcs-Szatmár-Beregi ja Békési maakonna sellistes piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ning mis asuvad kõnealuse lisa I osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Ungari piirkonnad, mis asuvad nende kõnealuse lisa II osas loetletud piirkondade lähedal, kus esines hiljuti sigade Aafrika katku juhtumeid, loetleda nüüd kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(5)

2020. aasta aprillis esines mitu sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Poolas Nowa Sóli, Grodziski ja Leszno maakonna sellistes piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ning mis asuvad kõnealuse lisa I osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Poola piirkonnad, mis asuvad nende kõnealuse lisa II osas loetletud piirkondade lähedal, kus esines hiljuti sigade Aafrika katku juhtumeid, loetleda nüüd kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(6)

Pidades silmas neid sigade Aafrika katku äsja esinenud juhtumeid uluksigadel Poolas ja Ungaris ning võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus, on kõnealuste liikmesriikide piirkondadeks jaotamist uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on ümber hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmed. Neid muudatusi tuleb kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(7)

Lisaks, võttes arvesse selliste meetmete tõhusust, mida Poolas ja Leedus kohaldatakse kooskõlas direktiiviga 2002/60/EÜ, eelkõige selle artikli 10 lõike 4 punktis b ja artikli 10 lõikes 5 sätestatud meetmeid, ning kooskõlas sigade Aafrika katku puhul võetavate riskimaandamismeetmetega, mis on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis (7) (maismaaloomade tervise koodeks), tuleks praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas loetletud Poolas asuvad Olsztyni, Ostróda, Ełki, Łukówi, Lubartówi, Lubelski, Biłgoraj, Świdnica ja Zamośći maakonna teatavad piirkonnad ning Kazlų Rūda piirkond Leedus loetleda nüüd kõnealuse lisa II osas, pidades silmas, et vastavalt maismaaloomade tervise koodeksi sätetele on tabandunud põllumajandusettevõtte lõpliku puhastamise ja desinfitseerimise kuupäevast möödunud kolm kuud ning viimase kolme kuu jooksul ei ole kõnealustes piirkondades sigade Aafrika katku puhanguid esinenud. Arvestades asjaolu, et rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas on loetletud piirkonnad, kus epidemioloogiline olukord muutub endiselt väga kiiresti, tuleb kõnealuses osas loetletud piirkondade suhtes tehtavate igasuguste muudatuste korral alati arvesse võtta mõju naaberpiirkondadele, nagu on tehtud käesoleval juhul.

(8)

Lisaks ei ole Belgia Luksemburgi provintsi teatavates piirkondades rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul esinenud sigade Aafrika katku juhtumeid uluksigadel. Võttes arvesse selliste üldmeetmete tõhusust, mida Belgias kohaldatakse kooskõlas direktiiviga 2002/60/EÜ, eelkõige selle artiklis 15 sätestatud meetmeid, ning kooskõlas maismaaloomade tervise koodeksis sätestatud sigade Aafrika katkuga seotud riskimaandamismeetmetega, tuleks need Belgia piirkonnad, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ja kus taudi ei ole esinenud rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul, nüüd loetleda kõnealuse lisa I osas, mitte selle II osas.

(9)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Ungaris, Poolas, Leedus ja Belgias piiritleda uued piisava suurusega suure riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I ja II osa loeteludesse. Kõnealuse lisa I ja II osa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(10)	Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses sigade Aafrika katku levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse 2014/709/EL lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(11)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. mai 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5) Komisjoni 17. aprilli 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/543, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 121, 20.4.2020, lk 9).

(6) Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).

(7) https://www.oie.int/en/standard-setting/terrestrial-code/access-online/

LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

dans la province de Luxembourg:

—	la zone est délimitée, dans le sens des aiguilles d’une montre, par:

—	Frontière avec la France,

—	Rue Mersinhat à Florenville,

—	La N818jusque son intersection avec la N83,

—	La N83 jusque son intersection avec la N884,

—	La N884 jusque son intersection avec la N824,

—	La N824 jusque son intersection avec Le Routeux,

—	Le Routeux,

—	Rue d’Orgéo,

—	Rue de la Vierre,

—	Rue du Bout-d’en-Bas,

—	Rue Sous l’Eglise,

—	Rue Notre-Dame,

—	Rue du Centre,

—	La N845 jusque son intersection avec la N85,

—	La N85 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la N802,

—	La N802 jusque son intersection avec la N825,

—	La N825 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411jusque son intersection avec la N40,

—	N40: Burnaimont, Rue de Luxembourg, Rue Ranci, Rue de la Chapelle,

—	Rue du Tombois,

—	Rue Du Pierroy,

—	Rue Saint-Orban,

—	Rue Saint-Aubain,

—	Rue des Cottages,

—	Rue de Relune,

—	Rue de Rulune,

—	Route de l’Ermitage,

—	N87: Route de Habay,

—	Chemin des Ecoliers,

—

Le Routy,

—	Rue Burgknapp,

—	Rue de la Halte,

—	Rue du Centre,

—	Rue de l’Eglise,

—	Rue du Marquisat,

—	Rue de la Carrière,

—	Rue de la Lorraine,

—	Rue du Beynert,

—

Millewée,

—	Rue du Tram,

—

Millewée,

—	N4: Route de Bastogne, Avenue de Longwy, Route de Luxembourg,

—	Frontière avec le Grand-Duché de Luxembourg,

—	Frontière avec la France, jusque son intersection avec la Rue Mersinhat à Florenville.

2. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Hiiu maakond.

3. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

—	Csongrád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403250, 403350, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404570, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950, 406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye 250850, 250950, 251050, 251150, 251360, 251450, 251550, 251650, 251750, 251850, 251950, 252050, 252150, 252250, 252550, 252650 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 553250, 553260, 553350, 553750, 553850 és 553910 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 571050, 571150, 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050,575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580050, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

4. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Pāvilostas novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Ventspils novada Jūrkalnes pagasts,

—	Grobiņas novads,

—	Rucavas novada Dunikas pagasts.

5. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Klaipėdos rajono savivaldybės: Agluonėnų, Priekulės, Veiviržėnų, Judrėnų, Endriejavo ir Vėžaičių seniūnijos,

—	Kretingos rajono savivaldybės: Imbarės, Kartenos ir Kūlupėnų seniūnijos,

—	Plungės rajono savivaldybės: Kulių, Nausodžio, Plungės miesto ir Šateikių seniūnijos,

—	Skuodo rajono savivaldybės: Lenkimų, Mosėdžio, Skuodo, Skuodo miestoseniūnijos.

6. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

gminy Janowiec Kościelny, Janowo i Kozłowo w powiecie nidzickim,

powiat działdowski,

gminy Dąbrówno, Grunwald i Ostróda z miastem Ostróda w powiecie ostródzkim,

gminy Kisielice, Susz, Iława z miastem Iława, Lubawa z miastem Lubawa, w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

gminy Kulesze Kościelne, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

powiat zambrowski,

w województwie mazowieckim:

powiat ostrołęcki,

powiat miejski Ostrołęka,

gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno i Stara Biała w powiecie płockim,

powiat miejski Płock,

powiat sierpecki,

powiat żuromiński,

gminy Andrzejewo, Brok, Małkinia Górna, Stary Lubotyń, Szulborze Wielkie, Wąsewo, Zaręby Kościelne i Ostrów Mazowiecka z miastem Ostrów Mazowiecka w powiecie ostrowskim,

gminy Dzierzgowo, Lipowiec Kościelny, miasto Mława, Radzanów, Szreńsk, Szydłowo i Wieczfnia Kościelna, w powiecie mławskim,

powiat przasnyski,

powiat makowski,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Kowala, Wierzbica, część gminy Wolanów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12, i część gminy Iłża położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 w powiecie radomskim,

powiat miejski Radom,

powiat szydłowiecki,

powiat gostyniński,

w województwie podkarpackim:

gmina Wielkie Oczy w powiecie lubaczowskim,

gminy Laszki, Radymno z miastem Radymno, część gminy Wiązownica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 867 i gmina wiejska Jarosław w powiecie jarosławskim,

gminy Przeworsk z miastem Przeworsk, Gać Jawornik Polski, Kańczuga, Tryńcza i Zarzecze w powiecie przeworskim,

powiat łańcucki,

gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez droge nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gminy Dzikowiec, Kolbuszowa, Niwiska i Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

gminy Borowa, Czermin, Gawłuszowice, Mielec z miastem Mielec, Padew Narodowa, Przecław, Tuszów Narodowy w powiecie mieleckim,

w województwie świętokrzyskim:

powiat opatowski,

powiat sandomierski,

gminy Bogoria, Łubnice, Oleśnica, Osiek, Połaniec, Rytwiany i Staszów w powiecie staszowskim,

gmina Skarżysko Kościelne w powiecie skarżyskim,

gminy Brody i Mirzec w powiecie starachowickim,

powiat ostrowiecki,

gminy Gowarczów, Końskie i Stąporków w powiecie koneckim,

w województwie łódzkim:

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

gminy Biała Rawska, Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka i Regnów w powiecie rawskim,

powiat skierniewicki,

powiat miejski Skierniewice,

gminy Białaczów, Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki i Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

w województwie pomorskim:

gminy Ostaszewo, Stegna, Sztutow, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, nastęnie przez drogę nr 7 i S7, i dalej przez drogę nr 502 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr S7 do północnej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

gminy Lichnowy, Miłoradz, Nowy Staw, Malbork z miastem Malbork w powiecie malborskim,

gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

powiat gdański,

Miasto Gdańsk,

powiat tczewski,

powiat kwidzyński,

w województwie lubuskim:

gminy Maszewo i Gubin z miastem Gubin w powiecie krośnieńskim,

gminy Międzyrzecz, Pszczew, Trzciel w powiecie międzyrzeckim,

gmina Lubrza, Łagów, część gminy Zbąszynek położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Szczaniec położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Świebodzin położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie świebodzińskim,

gmina Cybinka w powiecie słubickim,

część gminy Torzym położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A2 w powiecie sulęcińskim,

w województwie dolnośląskim:

gminy Bolesławiec z miastem Bolesławiec, Gromadka i Osiecznica w powiecie bolesławieckim,

gmina Węgliniec w powiecie zgorzeleckim,

gminy Chocianów, Przemków, część gminy Radwanice położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 i część gminy Polkowice położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 331 w powiecie polkowickim,

gmina Jemielno, Niechlów i Góra w powiecie górowskim,

gmina Rudna i Lubin z miastem Lubin w powiecie lubińskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Krzemieniewo, Lipno, Osieczna, Rydzyna, część gminy Święciechowa położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12w powiecie leszczyńskim,

powiat miejski Leszno,

powiat nowotomyski,

gminy Granowo, Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

gminy Czempiń, Kościan z miastem Kościan, Krzywiń i część gminy Śmigiel położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie kościańskim,

powiat miejski Poznań,

gminy Rokietnica, Suchy Las, Mosina, miasto Luboń, miasto Puszczykowo, część gminy Komorniki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5, część gminy Stęszew położona na południowy – wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 5 i 32 i część gminy Kórnik położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi: nr S11 biegnacą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 434 i drogę nr 434 biegnacą od tego skrzyżowania do południowej granicy gminy w powiecie poznańskim,

gminy Pniewy, Szamotuły, część gminy Duszniki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 92 oraz na północ od linii wyznaczonej przez droge nr 92 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 306, część gminy Kaźmierz położona na północ i na zachód od linii wyznaczonych przez drogi: nr 92 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Witkowice – Gorszewice – Kaźmierz (wzdłuż ulic Czereśniowa, Dworcowa, Marii Konopnickiej) – Chlewiska, biegnącą do wschodniej granicy gminy w powiecie szamotulskim.

7. Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

—	the whole district of Vranov nad Topľou,

—	the whole district of Humenné,

—	the whole district of Snina,

—	the whole district of Sobrance,

—	the whole district of Košice-mesto,

—

in the district of Michalovce, the whole municipalities of Tušice, Moravany, Pozdišovce, Michalovce, Zalužice, Lúčky, Závadka, Hnojné, Poruba pod Vihorlatom, Jovsa, Kusín, Klokočov, Kaluža, Vinné, Trnava pri Laborci, Oreské, Staré, Zbudza, Petrovce nad Laborcom, Lesné, Suché, Rakovec nad Ondavou, Nacina Ves, Voľa, Pusté Čemerné and Strážske,

—	in the district of Košice - okolie, the whole municipalities not included in Part II.

8. Kreeka

Järgmised piirkonnad Kreekas:

—

in the regional unit of Drama:

—	the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

—	the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

—	the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

—	the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

—

in the regional unit of Xanthi:

—	the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

—	the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

—	the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

—

in the regional unit of Rodopi:

—	the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

—	the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

—	the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

—	the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

—

in the regional unit of Evros:

—	the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

—	the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

—	the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

—

in the regional unit of Serres:

—

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

—	the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

—	the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

II OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

dans la province de Luxembourg:

—	la zone est délimitée, dans le sens des aiguilles d’une montre, par:

—	La Rue de la Station (N85) à Florenville jusque son intersection avec la N894,

—	La N894 jusque son intersection avec la rue Grande,

—	La rue Grande jusque son intersection avec la rue de Neufchâteau,

—	La rue de Neufchâteau jusque son intersection avec Hosseuse,

—

Hosseuse,

—	La Roquignole,

—	Les Chanvières,

—	La Fosse du Loup,

—

Le Sart,

—	La N801 jusque son intersection avec la rue de l’Accord,

—	La rue de l’Accord,

—	La rue du Fet,

—	La N40 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler,

—	La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d’Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N88 au niveau d’Aubange,

—	La N88 jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 (rue Baillet Latour, rue Fontaine des Dames, rue Yvan Gils, rue de Virton, rue de Gérouville, Route de Meix) jusque son intersection avec la N981,

—	La N981 (rue de Virton) jusque son intersection avec la N83,

—	La N83 (rue du Faing, rue de Bouillon, rue Albert 1er, rue d’Arlon) jusque son intersection avec la N85 (Rue de la Station) à Florenville.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

—	the whole region of Haskovo,

—	the whole region of Yambol,

—	the whole region of Stara Zagora,

—	the whole region of Pernik,

—	the whole region of Kyustendil,

—	the whole region of Plovdiv,

—	the whole region of Pazardzhik,

—	the whole region of Smolyan,

—	the whole region of Burgas excluding the areas in Part III.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651100, 651200, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652100, 652200, 652300, 652601, 652602, 652603, 652700, 652900, 653000, 653100,653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655400, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658310, 658401, 658402, 658403, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800, valamint 652400, 652500 és 652800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702350, 702450, 702550, 702750, 702850, 702950, 703050, 703150, 703250, 703350, 703360, 703370, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, 705150,705250, 705350, 705450, 705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 7151850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye: 252350, 252450, 252460, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350 és 253450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821, 552010, 552150, 552250, 552350, 552360, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552960, 552970, 553050, 553110, 553650 és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 570950, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aizputes novads,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alsungas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novads,

—	Auces novads,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Beverīnas novads,

—	Brocēnu novads,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads,

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novads,

—	Dobeles novads,

—	Dundagas novads,

—	Durbes novads,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novads,

—	Gulbenes novads,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novads,

—	Ilūkstes novads,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novads,

—	Kandavas novads,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novads,

—	Krustpils novads,

—	Kuldīgas novads,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novads,

—	Pārgaujas novads,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novads,

—	Priekules novads,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novads,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novads,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novads,

—	Rugāju novads,

—	Rundāles novads,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novads,

—	Saulkrastu novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novads,

—	Skrīveru novads,

—	Skrundas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Strenču novads,

—	Talsu novads,

—	Tērvetes novads,

—	Tukuma novads,

—	Vaiņodes novads,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vārkavas novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Alovės, Butrimonių, Daugų, Nemunaičio, Pivašiūnų, Punios, Raitininkų seniūnijos,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė,

—	Jurbarko rajono savivaldybė,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—

Kauno rajono savivaldybė: Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos ir Vilkijos seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907,

—	Kazlų rūdos savivaldybė: Kazlų rūdos seniūnija į šiaurę nuo kelio Nr. 230, į rytus nuo kelio Kokė-Užbaliai-Čečetai iki kelio Nr. 2610 ir į pietus nuo kelio Nr. 2610,

—	Kelmės rajono savivaldybė,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė,

—	Marijampolės savivaldybė: Degučių, Marijampolės, Mokolų, Liudvinavo ir Narto seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybė,

—	Molėtų rajono savivaldybė: Alantos seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio 119 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 2828, Balninkų, Dubingių, Giedraičių, Joniškio ir Videniškių seniūnijos,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė: Stakliškių ir Veiverių seniūnijos,

—	Plungės rajono savivaldybė: Babrungo, Alsėdžių, Žlibinų, Stalgėnų, Paukštakių, Platelių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos,

—	Raseinių rajono savivaldybė,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybės: Aleksandrijos, Barstyčių, Ylakių, Notėnų ir Šačių seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė,

—	Šilutės rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Kybartų, Klausučių, Pajevonio, Šeimenos, Vilkaviškio miesto, Virbalio, Vištyčio seniūnijos,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Prostki, Stare Juchy i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

gminy Elbląg, Gronowo Elbląskie, Milejewo, Młynary, Markusy, Rychliki i Tolkmicko w powiecie elbląskim,

powiat miejski Elbląg,

powiat gołdapski,

gmina Wieliczki w powiecie oleckim,

powiat piski,

gmina Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie w powiecie bartoszyckim,

gminy Biskupiec, Gietrzwałd, Kolno, Jonkowo, Purda, Stawiguda, Świątki, Olsztynek i miasto Olsztyn oraz część gminy Barczewo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim,

gminy Łukta, Małdyty, Miłomłyn, Miłakowo, i część gminy Morąg położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim,

część gminy Ryn położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową łączącą miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

gminy Braniewo i miasto Braniewo, Frombork, Lelkowo, Pieniężno, Płoskinia oraz część gminy Wilczęta położona na pólnoc od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

gmina Reszel, część gminy Kętrzyn położona na południe od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn, na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy oraz na zachód i na południe od zachodniej i południowej granicy miasta Kętrzyn, miasto Kętrzyn i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gminy Lubomino i Orneta w powiecie lidzbarskim,

gmina Nidzica w powiecie nidzickim,

gminy Dźwierzuty, Jedwabno, Pasym, Szczytno i miasto Szczytno i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

powiat mrągowski,

gmina Zalewo w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

gminy Rudka, Brańsk z miastem Brańsk, i część gminy Boćki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wiznaw powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

gminy Dziadkowice, Grodzisk, Mielnik, Nurzec-Stacja i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

gminy Białowieża, Czyże, Narew, Narewka, Hajnówka z miastem Hajnówka i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

gminy Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty i Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

powiat kolneński z miastem Kolno,

gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Michałowo, Supraśl, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady, Choroszcz i część gminy Poświętne położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 681 w powiecie białostockim,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

powiat siedlecki,

powiat miejski Siedlce,

gminy Bielany, Ceranów, Kosów Lacki, Repki i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

powiat węgrowski,

powiat łosicki,

powiat ciechanowskip,

powiat sochaczewski,

powiat zwoleński,

gminy Garbatka – Letnisko, Gniewoszów i Sieciechów w powiecie kozienickim,

powiat lipski,

gminy Gózd, Jastrzębia, Jedlnia Letnisko, Pionki z miastem Pionki, Skaryszew, Jedlińsk, Przytyk, Zakrzew, część gminy Wolanów położona na północ od drogi nr 12 i część gminy Iłża położona na wschód od linii wyznaczonej przez droge nr 9 w powiecie radomskim,

gminy Bodzanów, Bulkowo, Staroźreby, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

powiat nowodworski,

powiat płoński,

gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

powiat wołomiński,

część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Borowie, Garwolin z miastem Garwolin, Górzno, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, Trojanów, Żelechów, część gminy Wilga położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

gmina Boguty – Pianki w powiecie ostrowskim,

gminy Stupsk, Wiśniewo i Strzegowo w powiecie mławskim,

gminy Dębe Wielkie, Halinów i miasto Sulejówek w powiecie mińskim,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

powiat grójecki,

powiat grodziski,

powiat żyrardowski,

gminy Białobrzegi, Promna, Radzanów, Stara Błotnica, Wyśmierzyce w powiecie białobrzeskim,

powiat przysuski,

powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

powiat bialski,

powiat miejski Biała Podlaska,

gminy Aleksandrów, Biłgoraj z miastem Biłgoraj, Biszcza, Józefów, Księżpol, Łukowa, Obsza, Potok Górny, Tarnogród i Tereszpol, część gminy Frampol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Turobin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

powiat janowski,

powiat puławski,

powiat rycki,

gminy Adamów, Krzywda, Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Stanin, gmina wiejska Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Bychawa, Głusk, Jabłonna, Krzczonów, Garbów Strzyżewice, Wysokie, Bełżyce, Borzechów, Niedrzwica Duża, Konopnica, Wojciechów i Zakrzew w powiecie lubelskim,

gminy Abramów, Kamionka, Michów, Uścimów w powiecie lubartowskim,

gminy Mełgiew, Rybczewice, Piaski i miasto Świdnik w powiecie świdnickim,

gmina Fajsławice, część gminy Żółkiewka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

powiat hrubieszowski,

gminy Krynice, Rachanie, Tarnawatka, Łaszczów, Telatyn, Tyszowce i Ulhówek w powiecie tomaszowskim,

gminy Białopole, Chełm, Dorohusk, Dubienka, Kamień, Leśniowice, Ruda – Huta, Sawin, Wojsławice, Żmudź w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

gmina Adamów, Miączyn, Sitno, Komarów-Osada, Krasnobród, Łabunie, Zamość, Grabowiec, Zwierzyniec i część gminy Skierbieszów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim,

powiat miejski Zamość,

powiat kraśnicki,

powiat opolski,

gminy Dębowa Kłoda, Jabłoń, Podedwórze, Sosnowica w powiecie parczewskim,

gminy Hanna, Stary Brus, Wola Uhruska, Wyryki, gmina wiejska Włodawa oraz część gminy Hańsk położona na wschód od linii wyznaczonej od drogi nr 819 w powiecie włodawskim,

gmina Kąkolewnica, Komarówka Podlaska i Ulan Majorat w powiecie radzyńskim,

w województwie podkarpackim:

powiat stalowowolski,

gminy Horyniec-Zdrój, Cieszanów, Oleszyce, Stary Dzików i Lubaczów z miastem Lubaczów w powiecie lubaczowskim,

gminy Adamówka i Sieniawa w powiecie przeworskim,

część gminy Wiązownica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 867 w powiecie jarosławskim,

gmina Kamień, część gminy Sokołów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez droge nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gminy Cmolas i Majdan Królewski w powiecie kolbuszowskim,

powiat leżajski,

powiat niżański,

powiat tarnobrzeski,

w województwie pomorskim:

gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

gmina Stare Pole w powiecie malborskim,

część gminy Nowy Dwór Gdański położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 oraz przez drogę nr 502 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr S7 do północnej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

w województwie świętokrzyskim:

gmina Tarłów i część gminy Ożarów polożona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim,

w województwie lubuskim:

powiat wschowski,

gminy Bobrowice, Bytnica, Dąbie i Krosno Odrzańskie w powiecie krośnieńskim,

gminy Bytom Odrzański, Kolsko, Nowe Miasteczko, Siedlisko oraz część gminy Kożuchów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy w powieie nowosolskim,

gminy Babimost, Czerwieńsk, Kargowa, Nowogród Bobrzański, Sulechów, Świdnica, Trzebiechów oraz część gminy Bojadła położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy w powiecie zielonogórskim,

powiat żarski,

powiat żagański,

gmina Skąpe, część gminy Zbąszynek położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Szczaniec położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Świebodzin położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie świebodzińskim,

w województwie dolnośląskim:

powiat głogowski,

gmina Gaworzyce, Grębocice i część gminy Radwanice położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 w powiecie polkowickim,

w województwie wielkopolskim:

powiat wolsztyński,

gminy Rakoniewice, Wielichowo i część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

gminy Wijewo, Włoszakowice i część gminy Święciechowa położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie leszczyńskim,

część gminy Śmigiel położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie kościańskim,

w województwie łódzkim:

gminy Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

gmina Sadkowice w powiecie rawskim.

8. Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

—

in the district of Košice – okolie, the whole municipalities of Belza, Bidovce, Blažice, Bohdanovce, Byster, Čaňa, Ďurďošík, Ďurkov, Geča, Gyňov, Haniska, Kalša, Kechnec, Kokšov- Bakša, Košická Polianka, Košický Klečenov, Milhosť, Nižná Hutka, Nižná Mysľa, Nižný Čaj, Nižný Olčvár, Nový Salaš, Olšovany, Rákoš, Ruskov, Seňa, Skároš, Sokoľany, Slančík, Slanec, Slanská Huta, Slanské Nové Mesto, Svinica, Trstené pri Hornáde, Valaliky, Vyšná Hutka, Vyšná Myšľa, Vyšný Čaj, Vyšný Olčvár, Zdoba and Ždaňa,

—	the whole district of Trebišov,

—	in the district of Michalovce, the whole municipalities of the district not already included in Part I.

9. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Judeţul Bistrița-Năsăud,

—	Județul Suceava.

III OSA

1. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

—	the whole region of Blagoevgrad,

—	the whole region of Dobrich,

—	the whole region of Gabrovo,

—	the whole region of Kardzhali,

—	the whole region of Lovech,

—	the whole region of Montana,

—	the whole region of Pleven,

—	the whole region of Razgrad,

—	the whole region of Ruse,

—	the whole region of Shumen,

—	the whole region of Silistra,

—	the whole region of Sliven,

—	the whole region of Sofia city,

—	the whole region of Sofia Province,

—	the whole region of Targovishte,

—	the whole region of Vidin,

—	the whole region of Varna,

—	the whole region of Veliko Tarnovo,

—	the whole region of Vratza,

—

in Burgas region:

—	the whole municipality of Burgas,

—	the whole municipality of Kameno,

—	the whole municipality of Malko Tarnovo,

—	the whole municipality of Primorsko,

—	the whole municipality of Sozopol,

—	the whole municipality of Sredets,

—	the whole municipality of Tsarevo,

—	the whole municipality of Sungurlare,

—	the whole municipality of Ruen,

—	the whole municipality of Aytos.

2. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus rajono savivaldybė: Simno, Krokialaukio ir Miroslavo seniūnijos,

—	Birštono savivaldybė,

—

Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Čekiškės, Ežerėlio, Kačerginės, Kulautuvos, Raudondvario, Ringaudų ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907,

—	Kazlų Rūdos savivaldybė: Antanavo, Jankų, Kazlų rūdos seniūnijos dalis Kazlų Rūdos seniūnija į pietus nuo kelio Nr. 230, į vakarus nuo kelio Kokė-Užbaliai-Čečetai iki kelio Nr. 2610 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 2610, Plutiškių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Gudelių, Igliaukos, Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė: Alantos seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 119 ir į pietus nuo kelio Nr. 2828, Čiulėnų, Inturkės, Luokesos, Mindūnų ir Suginčių seniūnijos,

—	Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Jiezno, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Prienų ir Šilavotos seniūnijos,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybės: Gižų ir Pilviškių seniūnijos.

3. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Bisztynek, Sępopol i Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

gminy Kiwity i Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim,

gminy Srokowo, Barciany, część gminy Kętrzyn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

część gminy Wilczęta położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

część gminy Morąg położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim,

gminy Godkowo i Pasłęk w powiecie elbląskim,

gminy Kowale Oleckie, Olecko i Świętajno w powiecie oleckim,

powiat węgorzewski,

gminy Kruklanki, Wydminy, Miłki, Giżycko z miastem Giżycko i część gminy Ryn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

gminy Jeziorany, Dywity, Dobre Miasto i część gminy Barczewo położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim,

w województwie podlaskim:

gminy Orla, Wyszki, Bielsk Podlaski z miastem Bielsk Podlaski i część gminy Boćki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

gminy Łapy, Juchnowiec Kościelny, Suraż, Turośń Kościelna, część gminy Poświętne położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 681 w powiecie białostockim,

gminy Kleszczele, Czeremcha i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

gminy Perlejewo, Drohiczyn i Milejczyce w powiecie siemiatyckim,

gmina Ciechanowiec w powiecie wysokomazowieckim,

w województwie mazowieckim:

gminy Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Sobolew i część gminy Wilga położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia dorzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

gminy Cegłów, Dobre, Jakubów, Kałuszyn, Latowicz, Mińsk Mazowiecki z miastem Mińsk Mazowiecki, Mrozy, Siennica i Stanisławów w powiecie mińskim,

gminy Jabłonna Lacka, Sabnie i Sterdyń w powiecie sokołowskim,

gmina Nur w powiecie ostrowskim,

gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim,

gmina Stromiec w powiecie białobrzeskim,

w województwie lubelskim:

gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Susiec, Tomaszów Lubelski i miasto Tomaszów Lubelski w powiecie tomaszowskim,

gminy Wierzbica, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze w powiecie chełmskim,

gminy Izbica, Gorzków, Rudnik, Kraśniczyn, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Siennica Różana i część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17, część gminy Żółkiewka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

gmina Stary Zamość, Radecznica, Szczebrzeszyn, Sułów, Nielisz i część gminy Skierbieszów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 powiecie zamojskim,

część gminy Frampol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Turobin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

gmina Urszulin i część gminy Hańsk położona na zachód od linii wyznaczonej przez droge nr 819 w powiecie włodawskim,

powiat łęczyński,

gmina Trawniki w powiecie świdnickim,

gminy Serokomla i Wojcieszków w powiecie łukowskim,

gminy Milanów, Parczew, Siemień w powiecie parczewskim,

gminy Borki, Czemierniki, Radzyń Podlaski z miastem Radzyń Podlaski, Wohyń w powiecie radzyńskim,

gminy Lubartów z miastem Lubartów, Firlej, Jeziorzany, Kock, Niedźwiada, Ostrów Lubelski, Ostrówek, Serniki w powiecie lubartowskim,

gminy Jastków, Niemce i Wólka w powiecie lubelskim,

powiat miejski Lublin,

w województwie podkarpackim:

gmina Narol w powiecie lubaczowskim,

w województwie lubuskim:

gminy Nowa Sól i miasto Nowa Sól, Otyń oraz część gminy Kożuchów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy w powiecie nowosolskim,

gminy Zabór oraz część gminy Bojadła położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy w powiecie zielonogórskim,

powiat miejski Zielona Góra.

w województwie wielkopolskim:

gminy Buk, Dopiewo, Tarnowo Podgórne, część gminy Komorniki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5, część gminy Stęszew położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 5 i 32 w powiecie poznańskim,

część gminy Duszniki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 92 oraz na południe od linii wyznaczonej przez droge nr 92 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 306, część gminy Kaźmierz położona na południe i na wschód od linii wyznaczonych przez drogi: nr 92 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Witkowice – Gorszewice – Kaźmierz (wzdłuż ulic Czereśniowa, Dworcowa, Marii Konopnickiej) – Chlewiska, biegnącą do wschodniej granicy gminy w powiecie szamotulskim.

4. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—	Judeţul Mehedinţi,

—	Județul Gorj,

—	Județul Argeș,

—	Judeţul Olt,

—	Judeţul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea,

—	Județul Iași,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Alba,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin,

—	Județul Neamț,

—	Județul Harghita,

—	Județul Mureș,

—	Județul Cluj,

—	Judeţului Maramureş.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 155

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 18. mai 2020

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/657, 15. mai 2020, millega parandatakse rakendusmääruse (EL) 2015/2450 (milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalveasutustele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt teabe esitamise vormidega) teatavaid keeleversioone ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/658, 15. mai 2020, millega muudetakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 19 lõike 4 kohast vahepealset läbivaatamist rakendusmäärust (EL) 2015/309, millega kehtestatakse teatava Türgist pärit vikerforelli impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	3
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/659, 15. mai 2020, milles käsitletakse materjalide, osade ning elektri- ja elektroonikaseadmete hindamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni ühtlustatud standardit, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL toetuseks	12
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/660, 15. mai 2020, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/1326 seoses elektromehaaniliste kontaktorite ja mootorikäivitite, kaarlahenduse kustutamisseadmete, tavaisikutele käsitsemiseks ette nähtud jaotuskilpide ja tööstuslike mootorkärude elektromagnetilise ühilduvusega	16
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/661, 15. mai 2020, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2020/47 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2020) 3319 all) ( 1 )	20
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/662, 15. mai 2020, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2020) 3321 all) ( 1 )	27

Nr	Viide standardile
„6.	EN IEC 60947-4-1:2019 Madalpingelised lülitusaparaadid. Osa 4-1: Kontaktorid ja mootorikäivitid. Elektromehaanilised kontaktorid ja mootorikäivitid
7.	EN IEC 60947-9-1:2019 Madalpingelised lülitusaparaadid. Osa 9-1: Aktiivsed kaarlahendusrikete piiramise süsteemid. Kaarlahenduse kustutamisseadmed
8.	EN 61439-3:2012 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3: Jaotuskilbid, mida tohivad käsitseda tavaisikud EN 61439-3:2012/AC:2019-04
9.	EN 12895:2015+A1:2019 Tööstuslikud mootorkärud. Elektromagnetiline ühilduvus“

Nr	Viide standardile	Kustutamise kuupäev
„4.	EN 55103-2:2009 Elektromagnetiline ühilduvus. Professionaalseks kasutamiseks mõeldud audio-, video- ning audiovisuaalsüsteemide ja etendusvalgustuse juhtseadmete tooteperekonna standard. Osa 2: Häiringukindlus	18. novembril 2021
5.	EN 61439-3:2012 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3: Jaotuskilbid, mida tohivad käsitseda tavaisikud	18. novembril 2020
6.	EN 12895:2015 Tööstuslikud mootorkärud. Elektromagnetiline ühilduvus	18. novembril 2021“

		Parandused
	*	Komisjoni 13. veebruari 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/256 (millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/207 seoses muudatustega suurprojektide kohta teabe esitamise ja ühise tegevuskava vormides ning majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga seotud rakendusaruannete vormides ning millega parandatakse kõnealust määrust tulemuslikkuse hindamist ja tulemusraamistikku käsitlevate andmete osas) parandus ( ELT L 43, 14.2.2019 )	51


	(1) EMPs kohaldatav tekst