(1)

Määrusega (EL) 2016/429 on kehtestatud loomadele või inimestele ülekanduvate taudide ennetamise ja tõrje eeskirjad, sealhulgas eeskirjad maismaaloomade pidamise ettevõtete ja haudejaamade kohta ning eeskirjad teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavuse kohta liidus. Sama määrusega on komisjonile antud õigus võtta vastu eeskirju, et täiendada delegeeritud õigusaktide kaudu kõnealuse määruse teatavaid mitteolemuslikke osi.

(2)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2035 (2) on sätestatud täiendavad eeskirjad peetavate maismaaloomade ja haudemunade registreeritud ja heaks kiidetud ettevõtete ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavuse kohta. Eelkõige on kõnealuse delegeeritud määruse III osa II jaotises sätestatud eeskirjad peetavate lammaste ja kitsede jälgitavuse kohta, sealhulgas ettevõtjate kohustused seoses kõnealuste loomade identifitseerimisvahendite ja -meetoditega.

(3)

Lisaks on delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikliga 46 ette nähtud teatavad erandid kõnealuse õigusakti artiklis 45 sätestatud peetavate lammaste ja kitsede jälgitavusnõuetest. See hõlmab alla 12 kuu vanuseid lambaid ja kitsi pidavate ettevõtjate võimalust identifitseerida oma loomad ühe elektroonilise kõrvamärgi abil, millel on kordumatu registreerimisnumber ja identifitseerimiskood, kui sellised loomad kavatsetakse pärast kogumist või nuumamist viia samas liikmesriigis asuvasse tapamajja. Pärast delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 vastuvõtmist sai komisjon teatavatelt sidusrühmadelt ja liikmesriikidelt mitmeid märkusi kõnealuse erandi kohaldamise võimaliku mõju kohta, mida peeti lamba- ja kitsekasvatajate jaoks liiga tülikaks, võttes eelkõige arvesse kõnealuste loomakasvatajate poolt inimtoiduks tapetud loomade eest saadud madalat turuhinda. Võttes arvesse määruse (EL) 2016/429 artikli 118 lõikes 3 esitatud kaalutlusi, võib pidada tavalist kõrvamärki või sõrgatsile kinnitatavat tavalist tähist piisavaks, et tagada jälgitavuse tase, kui eri päritoluettevõtetest pärit peetavad noorlambad ja -kitsed viiakse pärast nuumamist tapamajja. Samuti saab piisava jälgitavuse taseme tagada ainult siis, kui sellised liikumised registreeritakse ühtses andmebaasis ja toimuvad seega samas liikmesriigis, mis on vajalik ka enamiku muude delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklis 46 sätestatud erandite puhul.

(4)

Neid kaalutlusi arvesse võttes on asjakohane muuta määrust (EL) 2019/2035, lisades peetavate noorlammaste ja -kitsede suhtes kohaldatava täiendava erandi selleks, et ettevõtjad ei peaks kandma ebaproportsionaalset koormust ja kulusid, tagades samal ajal peetavate lammaste ja kitsede jälgitavuse ning kõnealuste loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi tõrgeteta toimimise.

(5)

Lisaks nõutakse määruse (EL) 2016/429 artiklis 108, et liikmesriigid looksid peetavate maismaaloomade (sh peetavate lammaste ja kitsede) identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi. Kõnealuse süsteemiga peaks olema loodud kord selle süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas liikmesriikides kohaldatavate erandite haldamiseks. Selleks et vältida ohtu loomade tervisele ja tagada peetavate lammaste ja kitsede jälgitavus, peaksid liikmesriigid määruse (EL) 2019/2035 artiklis 46 sätestatud teatavate erandite kohaldamisel olema kohustatud kehtestama selliste erandite kohaldamise korra.

(6)

Kuna delegeeritud määrust (EL) 2019/2035 hakatakse kohaldama alates 21. aprillist 2021, tuleks ka käesolevat määrust kohaldada alates sellest kuupäevast,

1)

Artikli 45 lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:

2)

Artiklisse 46 lisatakse lõige 5:

3)

Artikli 48 lõikesse 4 lisatakse punkt c:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/2025 (2) on kehtestatud kvoodid 2020. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on limapeade püük 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes Portugali lipu all sõitvate või Portugalis registreeritud laevade puhul ammendanud 2020. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru teatav püük,

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/317 (3) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja menetlused tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi rakendamiseks, sealhulgas aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks ja võrgustiku funktsioonide täitmiseks ning õhuruumi kasutajatelt aeronavigatsiooniteenuste eest nõutavate tasude kindlaksmääramiseks, kehtestamiseks ja sissenõudmiseks.

(2)

COVID‐19 pandeemia tõttu on tekkinud olukord, kus lennuliiklus on nõudluse järsu languse ning liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt pandeemia puhangu piiramiseks võetud otsemeetmete tõttu märkimisväärselt vähenenud. COVID-19 pandeemia põhjustatud erakorralised asjaolud mõjutavad oluliselt praeguseid protsesse ja meetmeid, millega rakendatakse tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi kolmandal võrdlusperioodil (2020–2024), sealhulgas tulemuseesmärkide ja ühikumäärade kehtestamist ning stimuleerimiskavade ja riskijagamismehhanismide kohaldamist. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta ajutisi erimeetmeid.

(3)

Liikmesriigid esitasid oma kolmanda võrdlusperioodi tulemuslikkuse kavade projektid komisjonile 1. oktoobriks 2019 ning ajakohastatud tulemuslikkuse kavade projektid 21. novembriks 2019. Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 3 kohaselt hindas komisjon nende tulemuslikkuse kavade projektide kooskõla kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega, mis on sätestatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/903 (4). Kuid nii tulemuslikkuse kavade projektid kui ka kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid koostati enne COVID-19 pandeemia puhkemist, mistõttu ei ole neis arvestatud sellest tulenevat märkimisväärselt muutunud lennutranspordiolukorda.

(4)

COVID-19 pandeemia märkimisväärse ja enneolematu mõju tõttu lennundussektorile, eelkõige aeronavigatsiooniteenuste osutamisele, tuleks kolmanda võrdlusperioodi suhtes kohaldada teatavaid eeskirju, millega tehakse erand rakendusmäärusest (EL) 2019/317. Kui käesolevas määruses ei ole konkreetselt sätestatud teisiti, tuleks kõnealuse võrdlusperioodi suhtes kohaldada rakendusmäärust (EL) 2019/317. Samuti ei tohiks käesolev määrus mõjutada teisest võrdlusperioodist tulenevaid komisjoni rakendusmäärusel (EL) nr 391/2013 (5) põhinevaid ühikumäärade kohandusi.

(5)

Võttes arvesse COVID-19 pandeemia puhkemisele järgnenud ebakindlust liiklussuundumuste osas, ei ole seni olemas piisavalt kindlaid liiklusprognoose aastani 2024. Seetõttu on vaja ette näha erieeskirjad kogu ELi hõlmavate kolmanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuseesmärkide seadmiseks, et tagada selle võrdlusperioodi jätkuv rakendamine. On saadud kinnitused kolmandat võrdlusperioodi hõlmava STATFORi ajakohastatud liiklusprognoosi avaldamise kohta 2020. aasta novembri alguses. Selle liiklusprognoosi alusel algatatakse kogu ELi hõlmavate kolmanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkide läbivaatamine. Arvestades ajalisi piiranguid, ei peaks kõnealuste läbivaadatud eesmärkide kehtestamisel erandkorras olema vaja järgida kõiki rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud protsesse ja tähtaegu. Selleks et komisjonil oleks võimalik kehtestada läbivaadatud eesmärgid, peaksid riiklikud järelevalveasutused esitama komisjonile 15. detsembriks 2020 esialgsed kuluandmed ja teabe asjaomaste kalendriaastate liiklusprognooside kohta, mille põhjal seatakse kogu ELi hõlmavad läbivaadatud tulemuseesmärgid kolmandaks võrdlusperioodiks. Komisjon peaks kogu ELi hõlmavad kolmanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuseesmärgid vastu võtma hiljemalt 1. maiks 2021.

(6)

Kui komisjon on kogu ELi hõlmavad kolmanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuseesmärgid seadnud, peaksid liikmesriigid koostama tulemuslikkuse kavad, mis sisaldavad kolmanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuseesmärke. Riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tasandil tulemuseesmärkide seadmise protsess tuleks lõpule viia alles pärast kogu ELi hõlmavate läbivaadatud tulemuseesmärkide vastuvõtmist. Sellest lähtuvalt tuleks kehtestada ka tulemuslikkuse kavade projektide esitamise uus tähtaeg.

(7)

Kuna COVID-19 pandeemia põhjustatud asjaolude tõttu on vältimatult edasi lükkunud menetlused, mis on seotud tulemuslikkuse kavade koostamise, hindamise ja vastuvõtmisega määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 sätestatud kriteeriume arvesse võttes, peaks tulemuslikkuse kavade lõplikus versioonis sisalduvatel kulutõhususe tulemuseesmärkidel olema kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 17 lõikega 2 tagasiulatuv mõju alates võrdlusperioodi algusest. Need peaksid mõju avaldama siiski üksnes järgnevatel kalendriaastatel tehtavate ühikumäära kohanduste kaudu.

(8)

Võrgustiku haldaja esitas 2019. aasta septembris komisjonile rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 19 kohaselt võrgustiku tulemuslikkuse kava projekti kolmandaks võrdlusperioodiks. Komisjon hindas võrgustiku tulemuslikkuse kava kõnealuse määruse artikli 19 lõike 2 kohaselt. Kuna COVID-19 pandeemia mõju tõttu on asjaolud pärast võrgustiku tulemuslikkuse kava projekti esitamist oluliselt muutunud, peaks võrgustiku haldaja koostama ja esitama komisjonile hindamiseks võrgustiku tulemuslikkuse kava uue projekti. Sellest lähtuvalt tuleks kehtestada kõnealuse kava esitamise tähtaeg.

(9)

Eeldatakse, et läbivaadatud kindlaksmääratud kuludes, mis on seotud 2020. ja 2021. kalendriaastaga kokku, arvestatakse suuremat ebakindlust ja võetakse nõuetekohaselt arvesse COVID-19 pandeemiast tingitud väiksemat liiklusmahtu.

(10)

Et leevendada COVID-19 pandeemia olulist mõju õhuruumi kasutajatele kolmandal võrdlusperioodil, on vaja 2020. ja 2021. kalendriaasta suhtes kohaldada erisätteid, mis käsitlevad kulutõhususega seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärkide läbivaatamist kogu liidu ja kohalikul tasandil, stimuleerimiskavade ja riskijagamismehhanismide rakendamist ning kõnealustest kahest kalendriaastast tulenevaid ühikumäära kohandusi.

(11)

Selleks et kolmandal võrdlusperioodil tagada tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi nõuetekohane kohaldamine ning võttes arvesse, et tulemuseesmärke seatakse tulevikku suunatult, peaks kulutõhususe tulemuseesmärkide läbivaatamine kogu liidu ja kohalikul tasandil hõlmama 2020. ja 2021. kalendriaasta kindlaksmääratud kulusid ühe perioodina. Nende läbivaadatud kulutõhususeesmärkide seadmisel liidu ja kohalikul tasandil tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta aeronavigatsiooniteenuse osutajate ja liikmesriikide tegelikke kulusid.

(12)

Rakendusmääruses (EL) 2019/317 sätestatud eeskirju, mis reguleerivad tulemuslikkuse kavade hilise vastuvõtmise tagajärgi, tuleks kohandada, et leevendada nende mehhanismide olulist negatiivset finantsmõju õhuruumi kasutajatele ning vältida kolmandal võrdlusperioodil ühikumäärade ülemäärast kõikumist. Selleks tuleks vastavad ühikumäära kohandamised erandkorras jaotada viiele kalendriaastale. Riiklikel järelevalveasutustel peaks olema lubatud seda ajavahemikku pikendada seitsme kalendriaastani, kui see on vajalik selleks, et vältida ülekandmiste ebaproportsionaalset mõju õhuruumi kasutajatelt nõutavatele ühikumääradele.

(13)

Liikmesriigid võivad võtta lisameetmeid, et kompenseerida COVID-19 pandeemia mõju kolmanda võrdlusperioodi aeronavigatsioonitasude tasemele, kohaldades rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 29 lõiget 6.

(14)

Et riiklikel järelevalveasutustel ja komisjonil oleks hõlpsam järelevalveülesandeid täita, peaksid aeronavigatsiooniteenuse osutajad olema kohustatud esitama kõnealustele asutustele 15. detsembriks 2020 aruande meetmete kohta, mis on kehtestatud selleks, et käsitleda COVID-19 pandeemia rahalist ja tegevuslikku mõju nende tegevusele.

(15)

Erakorralisi sätteid tuleks kohaldada viivitamata, et komisjon ja liikmesriigid saaksid kiiresti võtta asjakohaseid meetmeid seoses kolmanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkide seadmise protsessiga ja COVID-19 kriisist õhuruumi kasutajatele põhjustatud finantsmõju leevendamisega. Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(16)

Ühtse taeva komitee ei ole arvamust esitanud. Vajalikuks peeti rakendusakti ja eesistuja esitas apellatsioonikomiteele rakendusakti eelnõu lisaaruteluks. Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas apellatsioonikomitee arvamusega,

(1)

Vastavalt määruse (EL) 2015/478 artiklile 2 teatas Prantsusmaa komisjonile, et suundumused kütusena kasutatava taastuvallikatest toodetud etanooli importimises näivad osutavat järelevalvevajadusele. Eelkõige on Prantsusmaa taotlenud tagasiulatuva järelevalve kehtestamist.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikliga 10 võib kohaldada liidu järelevalvet, kui impordisuundumused ähvardavad kahjustada liidu tootjate huve ja kui liidu huvid seda nõuavad. Määruse (EL) 2015/755 artikli 7 kohaselt on samuti võimalik kehtestada järelevalve juhul, kui liidu huvid seda nõuavad. Tagasiulatuva järelevalve võib kehtestada mõlema määruse alusel vastavalt artikli 10 lõike 1 punktile a ja artikli 7 lõike 1 punktile a.

(3)

Prantsusmaa esitatud teabe kohaselt suurenes ajavahemikul 2017–2019 kütusena kasutatava taastuvallikatest toodetud etanooli liitu importimine 512 % – 87,6 tuhandelt tonnilt 536,2 tuhande tonnini. Lisaks lõid kuuest peamisest impordiallikast pärit kütusena kasutatava taastuvallikatest toodetud etanooli impordihinnad 2019. aastal liidu tootjate hinnad alla keskmiselt 15 %.

(4)

Kütusena kasutatava taastuvallikatest toodetud etanooli tarbimine suurenes ELis aastatel 2017–2019 hinnanguliselt 10 % – 3,9 miljonilt tonnilt 4,3 miljonile tonnile. Samal ajavahemikul kasvas kütusena kasutatava taastuvallikatest toodetud etanooli tootmine kogu maailmas 80,6 miljonilt tonnilt 87,5 miljonile tonnile. Arvestades maailmatoodangu mahtu võrreldes ELi kogutarbimisega, leitakse, et isegi väikestel häiretel kütusena kasutatava taastuvallikatest toodetud etanooli ülemaailmsel turul võib olla väga tõsine mõju pakkumisele ELi turul nii koguste kui ka hindade osas.

(5)

Peale selle on kokku ligikaudu 84 % kütusena kasutatava taastuvallikatest toodetud etanooli ülemaailmsest kogutoodangust (üle 70 miljoni tonni) pärit Ameerika Ühendriikidest (54 %) ja Brasiiliast (30 %). Nende kahe riigi tootmisvõimsus on nii suur, et isegi nende aastatoodangu piiratud ülejääk võib maailmaturul tähendada ülepakkumist, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed palju väiksematele turgudele, näiteks ELile. Import Ameerika Ühendriikidest ELi on viimase kolme aasta jooksul pidevalt kasvanud ning import Brasiiliast on 2020. aasta esimestel kuudel järsult kasvanud.

(6)

Samuti tuleks meelde tuletada, et viimase viie aasta jooksul on Ameerika Ühendriikide turul juba täheldatud mõningast liigset tootmisvõimsust, mille tõttu on mitu riiki (nt Brasiilia, Hiina, Peruu, Colombia) pidanud võtma vastu või taastama meetmed, et piirata Ameerika Ühendriikidest pärit kütusena kasutatava taastuvallikatest toodetud etanooli impordi määra. On selge, et varem Ameerika Ühendriikidest nendele turgudele eksporditud kogused võidakse nüüd ümber suunata teistele turgudele, näiteks ELi turule. Peale selle tuleks meelde tuletada, et ELi dumpinguvastased meetmed kütusena kasutatava taastuvallikatest toodetud etanooli suhtes tunnistati kehtetuks 2019. aasta mais.

(7)

Kuna import on viimastel aastatel suurenenud, on liidu tootmisharu turuosa vähenenud. ELi nõudlus on viimastel kuudel kokku kuivanud ja liidu tootmisharu majanduslik olukord on halvenenud. Kui turg taastub, võib eeldada, et olemasolevad kasutamata varud peamistes ELi mittekuuluvates tootjariikides eksporditakse suurtes kogustes ELi, mis takistab ELi tootmisharul taastuda. Lisaks ei saa välistada, et tootmistegevuse säilitamiseks võivad mõned valitsused anda oma etanoolitööstusele subsiidiume või muid toetusi. Mõne toetusprojekti algatamist Ameerika Ühendriikides juba arutatakse.

(8)

Võttes arvesse kütusena kasutatava taastuvallikatest toodetud etanooli impordi hiljutisi suundumusi ja praegust liigset tootmisvõimsust, võib kahjulik mõju liidu tootjatele lähitulevikus kiiresti suureneda.

(9)

Seega on liidu huvides nõuda, et kütusena kasutatava taastuvallikatest toodetud etanooli impordi suhtes kohaldataks liidu tagasiulatuvat järelevalvet, et esitada enne ametliku impordistatistika avaldamist statistilist teavet, mis võimaldaks kiiresti analüüsida kõigist kolmandatest riikidest pärit impordi suundumusi. Andmete kiire ja varajane hankimine on vajalik selleks, et kütusena kasutatava taastuvallikatest toodetud etanooli maailmaturul toimuvate kiirete muutuste korral saaks kaitsta liidu haavatavat taastuva etanooli turgu.

(10)

Kuna kütusena kasutatavat etanooli saab klassifitseerida erinevatesse CN-rubriikidesse, mis sisaldavad muid tooteid, tuleks luua eraldi TARICi koodid, et tagada piisav järelevalve ainult asjaomase toote üle. Tagasiulatuva järelevalve kohaldamisala laiendatakse lisas loetletud toodetele.

(11)

Järelevalvesüsteem tuleks kehtestada üheks aastaks, mida peetakse piisavaks, et jälgida impordi arengut turu taastumise ajal, kuni saavutatakse stabiilne olukord,

(1)

Prantsusmaa taotles 7. augusti 2019. aasta kirjas luba kohaldada elektrimaksu vähendatud määra sadamakai ääres seisvatele mere- ja siseveelaevadele vahetult jaotatava elektri suhtes (edaspidi „kaldalt tulev elekter“) direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 kohaselt. Prantsuse ametiasutused esitasid lisateavet ja selgitusi 4. märtsil 2020 ja 30. aprillil 2020.

(2)

Vähendatud maksumääraga, mida Prantsusmaa kavatseb kohaldada, soovib ta edendada kaldalt tuleva elektri kasutamist. Sellise elektri kasutamist peetakse sadamakai ääres seisvate laevade elektritarbimise vajaduste katmisel keskkonnasõbralikumaks, kui seda on punkrikütuste põletamine laevade pardal.

(3)

Kuna kaldalt tuleva elektri kasutamisel ei teki sellist õhusaasteainete heidet nagu punkrikütuste põletamisel kai ääres seisvate laevade pardal, parandab see sadamalinnade õhukvaliteeti. Prantsusmaa elektrienergia tootmise struktuuri erilisi tingimusi arvesse võttes võib punkrikütuste põletamisel toodetava elektrienergia asemel kaldalt tulevat elektrit kasutades vähendada lisaks CO2-heidet, muid õhusaasteaineid ja müra. Seepärast loodetakse, et meetmega on võimalik kaasa aidata liidu keskkonna-, tervise- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele.

(4)

Lubades Prantsusmaal kohaldada kaldalt tuleva elektri suhtes vähendatud maksumäära, ei minda sellise elektri kasutamise suurendamiseks vajalikust kaugemale, kuna elektrienergia tootmine laevade pardal jääb endiselt enamikul juhtudel konkurentsivõimelisemaks võimaluseks. Samal põhjusel ja asjaomase tehnoloogia praeguse suhteliselt väikese turuosa tõttu ei too kõnealune vähendatud maksumäära kohaldamine oma jõusoleku ajal tõenäoliselt kaasa märkimisväärseid konkurentsimoonutusi ega mõjuta seega negatiivselt siseturu nõuetekohast toimimist.

(5)

Vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikele 2 tuleb kõiki kõnealuse direktiivi artikli 19 lõike 1 alusel antavaid lube ajaliselt rangelt piiritleda. Tagamaks, et loa kehtivusaeg on piisavalt pikk, et see ei heidutaks asjaomaseid ettevõtjaid vajalike investeeringute tegemisest, on asjakohane anda taotletud luba alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2026. Loa kehtivus peaks aga lõppema alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama kaldalt tuleva elektri maksusoodustusi käsitlevaid üldsätteid, mille nõukogu võtab vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 113 või muu asjakohase sätte alusel, kui selliseid sätteid hakatakse kohaldama enne 31. detsembrit 2026.

(6)

Käesolev otsus ei piira liidu riigiabi reeglite kohaldamist,

(1)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/30/EL (2) artikliga 13 eeldatakse, et elektriseadmed, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, vastavad olulistele nõuetele, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud kõnealuse direktiivi I lisas.

(2)

Rakendusotsusega C(2016) 7641 (3) esitas komisjon Euroopa Standardikomiteele (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele (Cenelec) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudile (ETSI) taotluse koostada ja vaadata läbi direktiivi 2014/30/EL toetavad elektromagnetilise ühilduvuse harmoneeritud standardid.

(3)

Rakendusotsuses C(2016) 7641 sätestatud taotluse alusel vaatasid CEN ja Cenelec läbi järgmised harmoneeritud standardid, mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias: (4) EN 55011:2009, EN 55014-1:2006, EN 55015:2013 ja EN 55032:2012. Selle tulemusena võeti vastu vastavalt järgmised harmoneeritud standardid ja nende muudatused: EN 55011:2016, EN 55011:2016/A1:2017 ja EN 55011:2016/A11:2020 (tööstus-, teadus- ja meditsiiniseadmed); EN 55014-1:2017 ja EN 55014-1:2017/A11:2020 (majapidamismasinad, elektrilised tööriistad ja nendesarnased seadmed); EN IEC 55015:2019 ja EN IEC 55015:2019/A11:2020 (elektrivalgustid ja nendetaolised seadmed) ning EN 55032:2015 ja EN 55032:2015/A11:20 (multimeediaseadmed).

(4)

Rakendusotsuses C(2016) 7641 sätestatud taotluse alusel muutsid CEN ja Cenelec harmoneeritud standardit EN 62026-2:2013, mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teataja (5) C-seerias. Selle tulemusena võeti vastu harmoneeritud standard EN 62026-2:2013/A1:2019.

(5)

Komisjon hindas koos CENi ja Ceneleciga, kas kõnealused harmoneeritud standardid vastavad rakendusotsuses C(2016) 7641 sätestatud taotlusele.

(6)

Harmoneeritud standardid EN 55011:2016 (muudetud standarditega EN 55011:2016/A1:2017 ja EN 55011:2016/A11:2020), EN 55014-1:2017 (muudetud standardiga EN 55014-1:2017/A11:2020), EN IEC 55015:2019 (muudetud standardiga EN IEC 55015:2019/A11:2020), EN 55032:2015 (muudetud standardiga EN 55032:2015/A11:2020) ja EN 62026-2:2013 (muudetud standardiga EN 62026-2:2013/A1:2019) vastavad nende suhtes kohaldatavatele nõuetele, mis on sätestatud direktiivis 2014/30/EL. Seepärast on asjakohane avaldada viited nendele harmoneeritud standarditele Euroopa Liidu Teatajas koos viidetega nende standardite asjaomastele muudatustele.

(7)

Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/1326 (6) I lisas on loetletud viited harmoneeritud standarditele, mille puhul eeldatakse vastavust direktiivile 2014/30/EL. Selleks et direktiivi 2014/30/EL toetuseks koostatud harmoneeritud standardite viited oleksid loetletud ühes aktis, tuleb nende standardite viited koos viidetega nende standardite asjaomastele muudatustele lisada kõnealusesse lisasse.

(8)

Seepärast tuleb Euroopa Liidu Teataja C-seeriast kustutada järgmiste harmoneeritud standardite viited koos viidetega nende standardite asjaomastele muudatustele või parandustele: EN 55011:2009 (muudetud standardiga EN 55011:2009/A1:2010), EN 55014-1:2006 (muudetud standarditega EN 55014-1:2006/A1:2009 ja EN 55014-1:2006/A2:2011), EN 55015:2013, EN 55032:2012 (parandatud standardiga EN 55032:2012/AC:2013) ja EN 62026-2:2013.

(9)

Rakendusotsuse (EL) 2019/1326 II lisas on loetletud direktiivi 2014/30/EL toetuseks koostatud harmoneeritud standardite viited, mis kustutatakse Euroopa Liidu Teataja C-seeriast. Seega on asjakohane lisada nimetatud viited koos viidetega nende standardite asjaomastele muudatustele või parandustele kõnealusesse lisasse.

(10)

Selleks et anda tootjatele piisavalt aega, et valmistuda harmoneeritud standardite EN 55011:2016 (muudetud standarditega EN 55011:2016/A1:2017 ja EN 55011:2016/A11:2020), EN 55014-1:2017 (muudetud standardiga EN 55014-1:2017/A11:2020), EN IEC 55015:2019 (muudetud standardiga EN IEC 55015:2019/A11:2020), EN 55032:2015 (muudetud standardiga EN 55032:2015/A11:2020) ja EN 62026-2:2013 (muudetud standardiga EN 62026-2:2013/A1:2019) kohaldamiseks, on vaja järgmiste harmoneeritud standardite viidete ja nende standardite asjaomastele muudatustele või parandustele osutavate viidete kustutamine edasi lükata: EN 55011:2009 (muudetud standardiga EN 55011:2009/A1:2010), EN 55014-1:2006 (muudetud standarditega EN 55014-1:2006/A1:2009 ja EN 55014-1:2006/A2:2011), EN 55015:2013, EN 55032:2012 (parandatud standardiga EN 55032:2012/AC:2013) ja EN 62026-2:2013.

(11)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2019/1326 vastavalt muuta.

(12)

Harmoneeritud standardi järgimine lubab alates selle standardi viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast eeldada vastavust asjaomastele olulistele nõuetele, mis on sätestatud liidu ühtlustamisõigusaktides. Seepärast peaks käesolev otsus jõustuma selle avaldamise päeval,

(1)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 8a lõike 1 kohaselt võib edastada konfidentsiaalset statistilist teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPSi) liikme, kes selle teabe kogus, ja Euroopa statistikasüsteemi asutuse vahel, kui see edastamine on vajalik Euroopa statistika tõhusaks arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks EKPSi ja Euroopa statistikasüsteemi (ESS) vastavates pädevusvaldkondades ning see vajadus on põhjendatud.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 8a kohaselt võib konfidentsiaalset teavet EKPSi ja ESSi vahel vahetada, kui kohaldatakse täiendavaid tagatisi, st esimese edastamise järel täiendavaks edastamiseks peab teabe kogunud asutus selleks andma selge nõusoleku ja konfidentsiaalset statistilist teavet ei või kasutada muudel eesmärkidel peale statistiliste, näiteks maksustamise eesmärgil või õiguslikes menetlustes.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (2) artikli 20 lõike 2 kohaselt võivad üksnes Euroopa statistika tegemiseks kogutud konfidentsiaalseid andmeid kasutada riiklikud statistikaametid ja muud siseriiklikud asutused ja komisjon (Eurostat) ainult statistilistel eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui statistiline üksus on andnud oma selge nõusoleku andmete kasutamiseks muudel eesmärkidel. Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 20 lõike 4 kohaselt peab Eurostat võtma oma vastavates pädevusvaldkondades kõik vajalikud regulatiivsed, haldus-, tehnilised ja korralduslikud meetmed, et tagada konfidentsiaalsete andmete füüsiline ja loogiline kaitse. Sellest lähtudes on Eurostat Euroopa Keskpangale kinnitanud, et ta tagab edastatud statistilise teabe konfidentsiaalsuse ning et seda kasutatakse üksnes statistilistel eesmärkidel ja seda ei kuulu täiendavale avaldamisele. Seetõttu on Eurostat EKP nõukogu hinnangul kehtestanud vajalikud meetmed, millega tagatakse EKP poolt edastatud konfidentsiaalse majandus- ja finantsstatistika teabe konfidentsiaalsus.

(4)

Märtsis 2003 sõlmisid EKP ja Eurostat vastastikuse mõistmise memorandumi majandus- ja finantsstatistika kohta (3) (edaspidi majandus- ja finantsstatistika memorandum), mis muu hulgas sätestab andmevahetuse ja andmete taasesitamise raamistiku. Selle memorandumi G osas sätestatakse, et õigeaegse andmevahetuse kord sätestatakse teenustaseme kokkuleppes, kus käsitletakse ka konfidentsiaalsete statistiliste andmete vahetamist. Majandus- ja finantsstatistika memorandumi 2. lisas esitatud andmevahetuse teenustaseme kokkulepe, (4) mis sõlmiti veebruaris 2008, kirjeldab poolte vastutust, korraldusi ja andmevahetuse kanaleid EKP statistika peadirektoraadi ja Eurostati vahel. Selle teenustaseme kokkuleppe 1. liide sätestab Eurostati ja EKP vahel statistilise teabe vahetamise korra. Statistiline teave hõlmab muu hulgas finantskontode kvartalistatistika, rahaloomeasutuste bilansikirjete ja intressmäärade statistika, rahaloomeasutuste intressimäärade statistika ja välisstatistika, mida kogutakse suunise EKP/2013/24, (5) Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33), (6) Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) (7) ja suunise EKP/2011/23 (8) alusel.

(5)

EKP otsustamismenetluse lihtsustamiseks seoses otsustega Eurostatile konfidentsiaalse majandus- ja finantsstatistika teabe edastamise kohta majandus- ja finantsstatistika memorandumi eesmärkidel, samuti seoses otsustega andmevahetuse teenustaseme kokkuleppe muutmise kohta, mis võib osutuda vajalikuks Eurostatile konfidentsiaalse statistilise teabe edastamiseks, tuleb võimaldada teatavate otsuste tegemise volituste delegeerimine käesoleva delegeerimisotsuse kohaselt. Delegeeritud otsus Eurostatile konfidentsiaalse majandus- ja finantsstatistika teabe edastamise kohta käsitleb teavet ELi, euroala ja riigi tasemel ning riikide andmeedastusi EKP õigusaktide alusel.

(6)

EKP nõukogu võib EKP juhatusele teatavaid volitusi delegeerida Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 12.1 alusel.

(7)

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu poolt välja töötatud ja heakskiidetud delegeerimise üldpõhimõtetele peab otsuste tegemise volituste delegeerimine olema piiritletud, proportsionaalne ja vastama kindlatele kriteeriumidele. Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 8a tingimusi, mida kohaldatakse konfidentsiaalse statistilise teabe edastamisel Eurostatile ja käesoleva otsuse piirangut konfidentsiaalse statistilise teabe edastamisel majandus- ja finantsstatistika memorandumi eesmärkidel, on delegeeritud otsused tehnilise ja mitte poliitilise olemusega, mistõttu võivad delegeerimise kriteeriumid jääda suhteliselt üldisteks.

(8)

Kui delegeeritud otsuse vastuvõtmise kriteeriumid ei ole täidetud, võtab konfidentsiaalse statistilise teabe Eurostatile edastamist käsitleva otsuse vastu EKP nõukogu EKP juhatuse ettepanekul,

1)

„konfidentsiaalne statistiline teave“ – konfidentsiaalne statistiline teave on määratletud määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 punktis 12;

2)

„delegeeritud otsus“ – käesoleva otsuse kohaselt EKP nõukogu poolt delegeeritud volituste alusel vastu võetud otsus;

3)

„majandus- ja finantsstatistika memorandum“ – 10. märtsil 2003 sõlmitud „Memorandum of Understanding on economic and financial statistics between the Directorate General of the European Central Bank (DG Statistics) and the Statistical Office of the European Communities (Eurostat)“.

4)

„andmevahetuse teenustaseme kokkulepe“ – veebruaris 2008 sõlmitud kokkulepe andmete vahetamiseks Euroopa Keskpanga (statistika peadirektoraat) ja Euroopa Ühenduste statistikaameti (Eurostat) vahel, mida vajadusel muudetakse ja mis on majandus- ja finantsstatistika memorandumi lisa 2.

(1)

ELi toimimise lepingu artikli 67 kohaselt moodustab liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus tagatakse isikutele piirikontrolli puudumine sisepiiridel. Schengeni acquis’ kohaselt võib sisepiire ületada igas kohas, ilma et isikuid, olenemata nende kodakondsusest, piiril kontrollitakse. See hõlmab ka ELis seaduslikult elavaid ja liikmesriigi territooriumile seaduslikult sisenenud kolmandate riikide kodanikke, kes võivad liikuda vabalt ka kõigi teiste liikmesriikide territooriumil 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(2)

30. jaanuaril 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra seoses koroonaviirushaigust COVID-19 põhjustava uue koroonaviiruse 2019. aastal alanud ülemaailmse puhanguga. 11. märtsil 2020 andis WHO hinnangu, et COVID-19 võib käsitada pandeemiana.

(3)

Viiruse leviku piiramiseks on liikmesriigid võtnud mitmesuguseid meetmeid, millest mõned on mõjutanud õigust liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada, nagu näiteks sisenemispiirangud või nõuded, mille kohaselt peavad piiriülesed reisijad jääma teatavaks ajaks karantiini. Need meetmed on mõnel juhul avaldanud mõju kodakondsusest sõltumatule piirikontrolli puudumisele Schengeni ala sisepiiride ületamisel.

(4)

Nõukogu soovituses (EL) 2020/1475 (1) määratletakse üldpõhimõtted ja ühised kriteeriumid, sealhulgas ühised künnised, mida võtta arvesse, kui kaalutakse vaba liikumise piiranguid COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. Sellega luuakse ka ühine raamistik seoses võimalike meetmetega suurema riskiga piirkondadest saabuvate reisijate puhul. Selles soovitatakse liikmesriikidel oma tegevust koordineerida ning teavitada üldsust piiravate meetmete kehtestamisest.

(5)

Võttes arvesse, et ELi toimimise lepingu artiklis 26 osutatud isikute vaba liikumine siseturul on tihedalt seotud ELi toimimise lepingu artiklites 67 ja 77 osutatud piirikontrolli puudumisega isikute puhul Schengeni ala sisepiiridel, ning selleks, et austada Schengeni acquis’ ühtsust ja terviklikkust, tuleks käesoleva soovitusega tagada, et kui liikmesriigid kohaldavad Schengeni acquis’d, mis käsitleb piirikontrolli puudumist sisepiiridel mis tahes kodakondsusega isikute puhul, kasutavad nad sama koordineeritud lähenemisviisi.

(6)

Seepärast peaksid liikmesriigid, kui nad tagavad Schengeni ala sisepiiridel piirikontrolli puudumise mis tahes kodakondsusega isikute puhul, kohaldama ka soovituses (EL) 2020/1475 sätestatud põhimõtteid, ühiseid kriteeriume ja ühist meetmete raamistikku.

(7)

Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades et käesolev soovitus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva soovituse üle, kas ta rakendab seda.

(8)

Käesolev soovitus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (2) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)

Bulgaaria, Horvaatia, Küprose ja Rumeenia puhul kujutab käesolev soovitus endast Schengeni acquis’ edasiarendamist vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

(10)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (3) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(11)

Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (4) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (5) artikliga 3.

(12)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (6) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (7) artikliga 3,