(1)

Nõukogu andis 15. juunil 2018 komisjonile loa alustada läbirääkimisi Tai Kuningriigiga lepingu üle seoses kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmisega Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu.

(2)

Läbirääkimised on lõppenud ning Euroopa Liidu ja Tai Kuningriigi vaheline leping vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 XXVIII artiklile seoses kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmisega Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu (edaspidi „leping“) parafeeriti 7. jaanuaril 2021.

(3)

Leping tuleks liidu nimel allkirjastada,

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/884 (3) on kehtestatud mitu erandit kehtivatest eeskirjadest, sealhulgas veinisektoris kehtivatest eeskirjadest, et kergendada veiniettevõtjate olukorda ja aidata neil tulla toime COVID-19 pandeemia mõjuga. Vaatamata nende meetmete kasulikkusele ei ole veiniturul pakkumise ja nõudluse tasakaal taastunud ning pandeemia tõttu ei ole oodata selle taastumist lühikeses kuni keskpikas perspektiivis.

(2)

Ka enamikus liikmesriikides ja kogu maailmas jätkatakse COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks võetud meetmete rakendamist. Need meetmed hõlmavad piirangute kehtestamist ühiskondlikel kogunemistel ja üritustel osalevate inimeste arvu ning väljaspool kodu einestamise suhtes. Mõnes valdkonnas kohaldatakse jätkuvalt liikumispiiranguid, millega kaasneb nõue tühistada avalikud üritused ja erapeod. Nende piirangute mõjul on veini tarbimine liidus veelgi vähenenud ning kahanenud ka veini eksport kolmandatesse riikidesse. Lisaks põhjustab ebakindlus seoses kriisi kestusega, mis eeldatavasti jätkub ka pärast 2020. aasta lõppu, liidu veinisektorile pikaajalist kahju, sest veini tarbimine tõenäoliselt ei taastu ja eksporditurud kaovad. Sellisel tegurite kombinatsioonil on märkimisväärne negatiivne mõju hinnakujundusele liidu veiniturul. Varud, mis olid juba 2019.–2020. turustusaasta alguses rekordtasemel, on veelgi suurenenud. Lisaks oli 2020. aasta hea saagiaasta ning eeldatavasti toodetakse veini ligikaudu 10 miljoni hektoliitri võrra rohkem kui 2019. aastal, mis halvendab olukorda veelgi.

(3)

Kuna liikmesriikide poolt COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks kehtestatud piiranguid on kohaldatud pika aja jooksul ja piiranguid on vaja säilitada, süvenevad tõsised majandushäired olulistel veiniturgudel ja sellega kaasneb negatiivne mõju veininõudlusele.

(4)

Võttes arvesse seda eriti tõsist turuhäiret ja keeruliste asjaolude kuhjumist veinisektoris, mis algasid siis, kui Ameerika Ühendriigid kehtestasid 2019. aasta oktoobris liidu veinidele imporditariifid, ning üleilmse COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud piiravate meetmete tagajärgi, on liidu veinisektori ettevõtjad erakordselt raskes olukorras. Seepärast on veinisektorile vaja anda täiendavat abi.

(5)

Selleks et tagada ettevõtjatele liidu veinisektoris toetusprogrammide rakendamisel vajalik paindlikkus, on oluline jätkata delegeeritud määruse (EL) 2020/884 kohaselt liidu veinisektoris kriisi lahendamiseks võetud meetmete rakendamist. Kohaldatakse täiendavat paindlikkust, mis võimaldab toorelt koristamist samal maatükil kahel või enamal järjestikusel aastal, teha muudatusi juba rakendatavates tegevustes ning maksta määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 46 ja 47 alusel toetatava tegevuse osalise rakendamise eest, kui täielik rakendamine ei olnud COVID-19 pandeemia tõttu võimalik, ning selle paindlikkusega on tagatud, et liidu veinisektori ettevõtjatel on sobivad vahendid, et reageerida COVID-19 pandeemiast tingitud muutustele ja nende kontrollimiseks kehtestatud piirangutele.

(6)

Kuna COVID-19 pandeemia kestab arvatavasti ka pärast 2020. aasta lõppu ja seega märkimisväärsel osal 2021. eelarveaastast, peetakse vajalikuks pikendada delegeeritud määruse (EL) 2020/884 artikli 2 lõigetes 1, 3, 4 ja 6 sätestatud meetmete kohaldamist 2021. eelarveaasta lõpuni.

(7)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 (4) artikli 54 lõikes 1 on sätestatud, et toetusesaajatele makstakse toetust üksnes juhul, kui kontrollid näitavad, et kogu tegevus või kõik selle osaks olevad üksikmeetmed on täielikult rakendatud. Senised kogemused on siiski näidanud, et juhul, kui tegevuse osaks olevaid üksikmeetmeid ei ole täielikult rakendatud, kuid kogu tegevuse eesmärk on siiski saavutatud, on selle sätte range kohaldamine ja asjaomasele tegevusele antava toetuse kogusumma kinnipidamine teatava olukorra puhul ebaõiglane ja ülekohtune.

(8)

Liikmesriikide poolt komisjonile antud tagasisidest nähtub, et delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 54 lõikes 1 sätestatud eeskirja kohaldamine toob kaasa ebaproportsionaalsed finantskärped nende toetusesaajate jaoks, kes on edukalt rakendanud suure osa heakskiidetud tegevusest, kuid ei ole lõpule viinud üksikmeetmeid, mis ei ole tegevuse edukaks lõpetamiseks hädavajalikud. Selliste üksikmeetmete lõpetamata jätmine ei sea ohtu kogu tegevuse eesmärke, mida on teatavatel asjaoludel võimalik saavutada hoolimata osalisest rakendamisest. Sellistel juhtudel ei näi olevat õigustatud toetuse maksmisest täielikult keelduda või nõuda nõuetekohaselt rakendatud meetmete jaoks makstud toetuse tagasimaksmist.

(9)

Kogu toetuse maksmisest keeldumine sellistel juhtudel tähendab rahalist karistust neile toetusesaajatele, kes on kogu tegevuse suures osas lõpule viinud ning on seega investeerinud aega ja vahendeid ning pingutanud, et meetmetega lõpule jõuda. Võimalikku ebaõiglast mõju süvendavad veelgi COVID-19 pandeemia ja sellega seotud rahavooprobleemid.

(10)

Selleks et tagada veinisektori toetusprogrammide kohase tegevuse eest makstava toetuse proportsionaalsus ja vältida liidu veinisektori, mida juba nõrgestab raske turuolukord ja COVID-19 pandeemia, ülemäärast karistamist, tuleks osalist toetust maksta tegevuse eest, mida ei ole täielikult lõpule viidud, tingimusel et tegevuse üldeesmärk on saavutatud. Seepärast on asjakohane sätestada, et täielikult rakendatud meetmed, mis on osa sellisest tegevusest, on kõlblikud saama liidu toetust.

(11)

Sellistel juhtudel tuleks tegevusele antav toetus arvutada täielikult rakendatud meetmetele antava toetuste summana ning jätta sellest 100 % ulatuses välja summad, mis on eraldatud meetmetele, mida ei ole rakendatud, tagamaks, et toetusesaaja saab summa, mis on proportsionaalne meetmete täielikuks rakendamiseks tehtud jõupingutustega.

(12)

Delegeeritud määruseid (EL) 2020/884 ja (EL) 2016/1149 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(13)

Selleks et vältida häireid liidu veinisektori kriisi lahendamiseks võetavate meetmete rakendamisel ja tagada sujuv üleminek ühelt eelarveaastalt teisele, peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja delegeeritud määrust (EL) 2020/884 tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 16. oktoobrist 2020,

1)

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

2)

Lõige 3 asendatakse järgmisega:

3)

Lõige 4 asendatakse järgmisega:

4)

Lõige 6 asendatakse järgmisega:

1)

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

2)

Lisatakse järgmine lõige:

3)

Lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2021/92 (2) on kehtestatud kvoodid 2021. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on tursavaru püük 1. ja 2.b püügipiirkonnas teatavate liikmesriikide lipu all sõitvate või neis liikmesriikides registreeritud laevade puhul ammendanud 2021. aastaks „muudele liikmesriikidele“ eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru teatav püük,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2021/92 (2) on kehtestatud kvoodid 2021. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on meriahvenate varu püük NAFO 3M püügipiirkonnas Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvate või Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud vahekvoodi, mis on eraldatud perioodiks enne 1. juulit 2021.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru sihtpüük 30. juunini 2021,

(1)

Direktiivi 2006/42/EÜ artikli 7 kohaselt eeldatakse, et masinad, mis on toodetud kooskõlas harmoneeritud standardiga, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas, vastavad nimetatud harmoneeritud standardiga kaetud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

(2)

19. detsembri 2006. aasta kirjas M/396 esitas komisjon Euroopa Standardikomiteele (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele (CENELEC) taotluse (edaspidi „taotlus“) koostada, läbi vaadata ja lõplikult välja töötada direktiivi 2006/42/EÜ toetavad harmoneeritud standardid, et võtta arvesse muudatusi, mida see direktiiv on toonud võrreldes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/37/EÜ (3).

(3)

Taotluse põhjal koostas CEN uued harmoneeritud standardid EN ISO 3743-2:2019 meetodite kohta, mida kasutatakse spetsiaalse järelkõlakestusega katseruumides, mis on ette nähtud väikeste liikuvate allikate jaoks reverbereeruvates väljades, EN 62841-2-11:2016/A1:2020, mis käsitleb erinõudeid käeshoitavatele suundamuutvatele saagidele, ja EN 62745:2017, mis käsitleb masinate juhtmevabadele juhtimissüsteemidele esitatavaid nõudeid.

Lisaks vaatasid CEN ja CENELEC taotluse alusel läbi järgmised harmoneeritud standardid, mille viited on avaldatud komisjoni teatises 2018/C 092/01 (4), et kohandada neid tehnika arenguga: EN 574:1996+A1:2008, EN 349:1993+A1:2008, EN ISO 13857:2008, EN 1612-1:1997+A1:2008, EN 12643:2014, EN ISO 7096:2008, EN 12301:2000+A1:2008, EN 12965:2003+A2:2009, EN 13525:2005+A2:2009, EN 1870-19:2013, EN 940:2009+A1:2012, EN 1870-4:2012, EN ISO 19432:2012, EN ISO 15012-4:2016 ja EN 60745-2-14:2009/A1:2010. Selle tulemusena võeti vastu järgmised harmoneeritud standardid: EN ISO 13851:2019 kahekäe-juhtseadiste konstrueerimise ja valiku põhimõtete kohta; EN ISO 13854:2019, mis käsitleb minimaalsed vahemikke, et vältida inimese kehaosade muljumist; EN ISO 13857:2019 ohutusvahemike kohta, mis väldivad käte ja jalgade sattumist ohtlikku alasse; EN 1612:2019 reaktsioon-vormimismasinate ja paigaldiste ohutusnõuete kohta; EN ISO 5010:2019 ratastega mullatöömasinate juhtimissüsteeminõuete kohta; EN ISO 7096:2020 mullatöömasinate operaatori istme vibratsiooni laboratoorse hindamise kohta; EN 12301:2019 kalandrite kummi- ja plastitöötlusmasinate ohutusnõuete kohta; EN 12965:2019 põllu- ja metsatöö traktorite ja masinate käitusvõllide kardaanide ja kardaanikaitsete kohta; EN 13525:2020 puiduhakkurite ohutusnõuete kohta; EN ISO 19085-9:2020 ketassaepinkide (liuglauaga ja ilma) kohta; EN ISO 19085-11:2020 kombineeritud puidutöötlemismasinate kohta; EN ISO 19085-13:2020 käsitsi etteande ja/või väljajooksuga mitmekettaliste lintsaagimismasinate kohta; EN ISO 19432-1:2020 lõikemasinate tsentraalse paigutusega pöörlevate abrasiivketaste ohutusnõuete kohta; EN ISO 21904-1:2020 keevitussuitsu kogumise ja eraldamise seadmete kohta ja EN 62841-4-1:2020 ketassaagidele esitatavate erinõuete kohta.

(4)

Lisaks sellele muutsid CEN ja CENELEC taotluse alusel järgmisi standardeid, mille viited on esitatud komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/436 (5)I lisas: EN ISO 19225:2017 liikuvate väljamismasinate sahklaadurite ja sahksüsteemide kohta, EN ISO 3691-5:2015 jalgsi juhitavate tööstuslike mootorkärude kohta ja EN 62841-3-4:2016 teisaldatavate lihvpinkide kohta. Selle tulemusena võeti vastu järgmised harmoneeritud standardite muudatused: EN ISO 19225:2017/A1:2019, EN ISO 3691-5:2015/A1:2020 ja EN 62841-3-4:2016/A12:2020.

(5)

CEN ja CENELEC muutsid ka järgmisi harmoneeritud standardeid, mille viited on avaldatud teatisega 2018/C 092/01: EN ISO 11203:2009 mehhanismide ja seadmete müra helirõhutaseme määramise kohta, EN ISO 3691-1:2015 teleskooplaadurite ning kaubaveokite kohta, EN ISO 4254-11:2010 presskogurite kohta, EN ISO 20361:2015 vedelikupumpade ja pumbaseadmete kohta, EN 50636-2-107:2015 akutoitega elektriliste robotmuruniidukite kohta ja EN 62841-3-9:2015 veetavate nurgasaagide kohta. Selle tulemusena võeti vastu järgmised harmoneeritud standardite muudatused: EN ISO 11203:2009/A1:2020, EN ISO 3691-1:2015/A1:2020, EN ISO 4254-11:2010/A1:2020, EN ISO 20361:2019/A11:2020, EN 62745:2017/A11:2020, EN 50636-2-107:2015/A2:2020 ja EN IEC 62841-3-9:2020/A11:2020.

(6)

Komisjon hindas koos CENi ja CENELECiga, kas CENi ja CENELECi koostatud, läbivaadatud ja muudetud standardid on taotlusega kooskõlas.

(7)

CENi ja CENELECi poolt taotluse alusel koostatud, läbivaadatud ja muudetud harmoneeritud standardid vastavad ohutusõuetele, mida nad peavad käsitlema ja mis on sätestatud direktiivis 2006/42/EÜ. Seepärast on asjakohane avaldada viited nendele standarditele Euroopa Liidu Teatajas koos viidetega nende standardite asjaomastele muudatustele või parandustele.

(8)

Rakendusotsuse (EL) 2019/436 I lisas on esitatud viited harmoneeritud standarditele, mille puhul eeldatakse vastavust direktiivile 2006/42/EÜ, ja II lisas viited harmoneeritud standarditele, mille puhul kehtib vastavuseeldus teatavate piirangutega. Selleks et direktiivi 2006/42/EÜ toetuseks koostatud harmoneeritud standardid oleksid loetletud ühes aktis, tuleb nende standardite viited lisada rakendusotsusesse (EL) 2019/436.

(9)

Rakendusotsuse (EL) 2019/436 III lisas on loetletud viited direktiivi 2006/42/EÜ toetuseks koostatud harmoneeritud standarditele, mis kustutatakse Euroopa Liidu Teataja C-seeriast kõnealuses lisas sätestatud kuupäevadel.

(10)

CENi ja CENELECi poolt taotluse alusel tehtud töö tulemusena on järgmised harmoneeritud standardid, mille viited on avaldatud teatises 2018/C 092/01, asendatud või läbi vaadatud või neid on muudetud: EN 12301:2000+A1:2008; EN 574:1996+A1:2008; EN ISO 15012-4:2016; EN 12643:2014; EN 12965:2003+A2:2009; EN 13525:2005+A2:2009; EN 1612-1:1997+A1:2008; EN 1870-19:2013; EN 1870-4:2012; EN 349:1993+A1:2008; EN 50636-2-107:2015, mida on muudetud standardiga EN 50636-2-107:2015/A1:2018; EN 60745-2-13:2009, mida on muudetud standardiga EN 60745-2-13:2009/A1:2010; EN 62841-2-11:2016; EN 62841-3-9:2015, mida on muudetud standardiga EN 62841-3-9:2015/A11:2017 ja parandatud standardiga EN 62841-3-9:2015/AC:2016-09; EN 940:2009+A1:2012; EN ISO 11203:2009; EN ISO 13857:2008; EN ISO 19432:2012; EN ISO 20361:2015; EN ISO 3691-1:2015, mida on muudetud standardiga EN ISO 3691-1:2015/AC:2016; EN ISO 4254-11:2010 ja EN ISO 7096:2008, mida on muudetud standardiga EN ISO 7096:2008/AC:2009. Seepärast on vaja kustutada viited kõnealustele standarditele Euroopa Liidu Teatajast, lisades need viited rakendusotsuse (EL) 2019/436 III lisasse.

(11)

Samuti on vaja kustutada rakendusotsusega (EL) 2019/436 avaldatud viited harmoneeritud standarditele EN ISO 19225:2017 ja EN ISO 3691-5:2015, kuna neid on parandatud või muudetud. Seepärast on asjakohane need viited kõnealuse rakendusotsuse I lisast kustutada.

(12)

Selleks et anda tootjatele piisavalt aega, et valmistuda uute standardite, läbivaadatud standardite ja standardite muudatuste kohaldamiseks, on vaja nende harmoneeritud standardite viidete kustutamine edasi lükata.

(13)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2019/436 vastavalt muuta.

(14)

Harmoneeritud standardi järgimine lubab alates selle standardi viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast eeldada vastavust asjaomastele olulistele nõuetele, mis on sätestatud liidu ühtlustamisõigusaktides. Seepärast peaks käesolev otsus jõustuma selle avaldamise päeval,