Euroopa Liidu L 258/2021

20.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 258/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2021/1187,

7. juuli 2021,

millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 (4) on kehtestatud kodanike teenistuses olevate, liidu sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks vajalike ajakohaseimate liidu koostalitlusvõimeliste võrkude loomise ühisraamistik, aidates luua Euroopa ühtset transpordi- ja liikuvuspiirkonda ning tugevdades seeläbi siseturgu. Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) koosneb kahetasandilisest struktuurist, mis hõlmab üldvõrku ja põhivõrku. Üldvõrk tagab kõigi liidu piirkondade ühendatuse, samal ajal kui põhivõrk koosneb liidu jaoks strateegiliselt kõige tähtsamatest üldvõrgu osadest. Määruses (EL) nr 1315/2013 seatakse siduvad lõpliku väljaarendamise eesmärgid, st et põhivõrk tuleb lõplikult välja arendada 2030. aastaks ja üldvõrk 2050. aastaks, seades esikohale eelkõige piiriülesed ühendused, parandades koostalitlusvõimet ja aidates kaasa liidu mitmeliigilise transpordi taristu integreerimisele.

(2)

Vajadusest ja siduvast ajakavast hoolimata on kogemused näidanud, et paljud TEN-T lõplikuks väljaarendamiseks mõeldud investeeringud jäävad pidama arvukate, erinevate ja keerukate loamenetluste, piiriüleste hankemenetluste ja muude menetluste taha. Selline olukord seab ohtu projektide õigeaegse ellurakendamise ja paljudel juhtudel on tulemuseks märkimisväärsed viivitused ja suuremad kulud. Lisaks võib see tekitada projektiarendajates ja võimalikes erainvestorites ebakindlust ning viia mõnel juhul isegi selleni, et projekte ei viida esialgu kavandatud kujul ellu. Käesoleva direktiivi eesmärk on nende küsimuste lahendamine ning TEN-T lõpliku koordineeritud ja õigeaegse väljaarendamise võimaldamine liidu tasandil võetavate ühtlustatud meetmete abil. Kui liikmesriigid koostavad oma riiklikke kavasid ja programme, peaksid nad kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 49 lõikega 2 võtma arvesse TEN-T arendamist.

(3)

Käesolev direktiiv peaks hõlmama projektidega seotud menetlusi, sealhulgas keskkonnamõju hindamise menetlust. Käesolev direktiiv ei tohiks aga piirata linna- või maakasutuse planeerimist, riigihankelepingute sõlmimist ega strateegilisel tasandil läbi viidavaid projektiga mitteseotud menetlusi, nagu keskkonnamõju strateegiline hindamine, avaliku sektori eelarve kavandamine ning riiklikud või piirkondlikud transpordikavad. Selleks et suurendada loamenetluste tõhusust ja tagada projektide kvaliteetne dokumentatsioon, peaksid projektiarendajad enne loamenetluse algust tegema ettevalmistavaid töid, nagu eeluuringud ja koostama aruanded. Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada vaideid menetleva asutuse või kohtu menetluste suhtes.

(4)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada projektide suhtes, mis on TEN-T põhivõrgu eelnevalt kindlaks määratud lõikude osad vastavalt käesoleva direktiivi lisas esitatud loetelule, ja muude põhivõrgukoridoride projektide suhtes, mille kogumaksumus ületab 300 000 000 eurot. Projektid, mille maksumus ületab sellise summa, on tihtipeale strateegiliselt tähtsad liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamise seisukohalt ja aitavad saavutada määruse (EL) nr 1315/2013 eesmärke. Põhivõrgukoridoride ühendused on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1316/2013 (5) esitatud ühendamiste abil ja määruses (EL) nr 1315/2013 esitatud põhivõrgukaartide abil. Kõnealuste kaartide tehniline alus pärineb TEN-T interaktiivsest geograafilisest ja tehnilisest infosüsteemist (TENtec), mis sisaldab üksikasjalikumaid andmeid TEN-T taristu kohta.

(5)	Üksnes telemaatiliste rakenduste, uue tehnoloogia ja innovatsiooniga seotud projektid tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta, kuna nende kasutuselevõtt ei piirdu põhivõrguga.

(6)

Siiski võivad liikmesriigid kohaldada käesolevat direktiivi muude põhivõrgu ja üldvõrgu projektide suhtes, sealhulgas üksnes telemaatiliste rakenduste, uue tehnoloogia ja innovatsiooniga seotud projektide suhtes, et saavutada transporditaristu projektide ühtlustatud käsitlust. Kui liikmesriikide ametiasutused avaldavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate üksikprojektide loetelud, võib see suurendada projektiarendajate jaoks läbipaistvust seoses TEN-T nii käimasolevate kui ka tulevaste töödega.

(7)

Arvestades eri keskkonnamõju hindamisi, mida on liidu ja liikmesriikide õigusest tulenevalt vaja põhivõrgu projektide jaoks loa saamiseks, peaksid liikmesriigid võimaluse korral ja asjakohasel juhul kehtestama liidu ja liikmesriikide õiguse nõuetele vastava ühise lihtsustatud menetluse, et aidata saavutada käesoleva direktiivi eesmärki ehk meetmete tõhustamist.

(8)

Asjakohasel juhul tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid projekte käsitleda eelisjärjekorras. Selline käsitlemine võib hõlmata lühemaid tähtaegu, samaaegseid menetlusi või kaebuste menetlemise piiratud tähtaegu, tagades samal ajal, et kooskõlas liidu ja liikmesriikide õigusega saavutatakse ka muude horisontaalsete poliitikavaldkondade, näiteks keskkonnapoliitika eesmärgid, mille eesmärk on vältida, ennetada, vähendada või kompenseerida kahjulikku mõju keskkonnale. Paljude liikmesriikide õigusraamistikus käsitletakse eelisjärjekorras teatavaid projektiliike, lähtudes nende strateegilisest tähtsusest majanduse jaoks. Kui selline eelisjärjekord on liikmesriigi õigusraamistikus olemas, tuleks seda automaatselt kohaldada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate projektide suhtes. Sellele vaatamata peaks liikmesriikidel olema õigus katsetada piiratud arvu projektide puhul konkreetseid loamenetlusi, et hinnata nende võimalikku laiendamist teistele projektidele. Nimetatud katsetamise ajal ei tohiks asjaomane liikmesriik olla kohustatud kohaldama selliseid katsemenetlusi teiste käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate projektide suhtes.

(9)

Et teha võimalikuks kogu menetluse selge juhtimine ja pakkuda projektiarendajatele kontaktpunkti, tuleks põhivõrgukoridoride projekte toetada tõhusate loamenetlustega. Liikmesriigid peaksid olenevalt oma riigisisesest õigusraamistikust ja halduskorraldusest ning asjaomastest projektiliikidest määrama selleks ühe ametiasutuse või mitu ametiasutust. Kui liikmesriik määrab mitu asutust, peab ta tagama, et konkreetse projekti jaoks on määratud ainult üks konkreetne asutus ja loamenetlus.

(10)

Ühe asutuse määramine projektiarendaja kontaktpunktiks peaks vähendama menetluste keerukust ning suurendama nende tõhusust ja läbipaistvust. Samuti peaks see asjakohasel juhul parandama liikmesriikide koostööd. Menetlused peaksid edendama tegelikku koostööd projektiarendajate ja määratud asutuse vahel.

(11)	Määratud asutusele võib usaldada muu hulgas ülesandeid, mis on seotud loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral põhivõrgu taristu taastamisele suunatud eriprojektide koordineerimise ja neile loa andmisega kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega.

(12)

Käesolevas direktiivis sätestatud menetlus ei tohiks piirata rahvusvahelise ja liidu õiguse nõuete, sealhulgas keskkonna- ja inimeste tervise kaitse nõuete järgimist. Käesolev direktiiv ei tohiks alandada kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks, vähendamiseks või kompenseerimiseks ette nähtud standardeid.

(13)

Pidades silmas põhivõrgu väljaarendamise hädavajalikkust, tuleks koos loamenetluste lihtsustamisega kehtestada tähtaeg menetlustele, mille tulemuseks on transporditaristu ehitusloa andmise otsuse vastuvõtmine. See tähtaeg peaks soodustama menetluste tõhusust ja ei tohiks mingil juhul olla vastuolus liidu rangete keskkonnakaitse ega üldsuse osalemise nõuetega. Loamenetluste tähtaega peaks olema võimalik pikendada igakülgselt põhjendatud juhtudel, sealhulgas juhul, kui ilmnevad ettenägematud asjaolud või kui see on vajalik keskkonnakaitseks. Pikendamine võiks olla väljendatud näiteks ajavahemiku, kuupäeva või kindlalt saabuva sündmusena. Pikendatud tähtaeg ei tohiks kindlasti hõlmata ajavahemikke, mis on vajalikud vaide- või kohtumenetluse läbiviimiseks või õiguskaitsevahendite taotlemiseks kohtus. Liikmesriike ei tohiks pidada vastutavaks juhul, kui tähtajast ei peeta kinni projektiarendaja põhjustatud viivituse tõttu, näiteks juhul, kui projektiarendaja ei pea kinni liikmesriigi õiguses sätestatud tähtajast või määratud asutuse soovituslikest tähtaegadest või kui projektiarendaja on tegutsenud liigselt viivitades.

(14)	Liikmesriigid peaksid püüdma tagada, et loa andmise otsuse sisu või menetlemise seaduslikkust vaidlustavaid kaebusi menetletakse võimalikult tõhusalt.

(15)

Kahte või enamat liikmesriiki hõlmavate TEN-T taristuprojektide loamenetluste koordineerimine on seotud teatavate probleemidega. Seetõttu peaksid asjaomaste liikmesriikide määratud asutused tegema koostööd oma ajakavade kooskõlastamiseks ja loamenetluse ühise ajakava kindlaksmääramiseks, niivõrd kui selline ajakavade kooskõlastamine ja ühise ajakava koostamine on võimalik ja asjakohane, võttes arvesse projekti ettevalmistatuse ja küpsuse astet, mis sõltub peamiselt projektiarendajast, eelkõige aga kuupäevast, millal projektiarendaja teatas projektist iga asjaomase liikmesriigi määratud asutusele.

(16)	Määruse (EL) nr 1315/2013 kohaselt ametisse nimetatud Euroopa koordinaatoreid tuleks asjaomastest menetlustest teavitada, et hõlbustada nende sünkroniseerimist ja lõpuleviimist, võttes arvesse eesmärki viia põhivõrgu rakendamine lõpule tähtajaks ehk 2030. aastaks.

(17)	Seal, kus TEN-T laieneb kolmandatesse riikidesse, nagu nähtub määruses (EL) nr 1315/2013 esitatud näitlikelt kaartidelt, tuleks kõnealuseid kolmandaid riike kutsuda üles asjakohasel juhul kohaldama käesolevas direktiivis sätestatud normidega sarnaseid norme.

(18)

Piiriüleste projektidega seotud riigihankeid tuleks korraldada kooskõlas aluslepingutega ning kui see on kohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/24/EL (6) või direktiiviga 2014/25/EL (7). Selleks et tagada põhivõrgu piiriüleste projektide tõhus elluviimine, tuleks ühisettevõtte korraldatavate riigihangete suhtes kohaldada ühe liikmesriigi õigust. Erandina liidu riigihankeõigusest tuleks põhimõtteliselt kohaldada selle liikmesriigi õigust, kus on ühisettevõtte registrijärgne asukoht. Jätkuvalt peaks olema võimalik määrata kohaldatav õigus kindlaks valitsustevahelise kokkuleppega. Kui riigihanget korraldab ühisettevõtte tütarettevõtja, peaks see tütarettevõtja kohaldama ühe asjaomase liikmesriigi õigusnorme, mis võiks olla ühisettevõttele kohaldatav liikmesriigi õigus. Õiguskindluse huvides peaksid praegused hankestrateegiad jääma kohaldatavaks ühisettevõtte suhtes, mis on loodud enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(19)

Komisjon ei osale üksikprojektide heakskiitmises süstemaatiliselt. Mõnel juhul on aga vaja teatavaid projekti ettevalmistamise aspekte kontrollida ja need heaks kiita liidu tasandil. Kui komisjon on menetlusesse kaasatud, käsitleb ta eelisjärjekorras liidu projekte ja tagab projektiarendajatele kindlustunde. Mõnel juhul on vaja heaks kiita riigiabi andmine. Ilma et see mõjutaks käesoleva direktiiviga kehtestatud tähtpäevi, peaks liikmesriikidel olema kooskõlas riigiabi kontrollimise parimate tavade juhendiga õigus paluda komisjonil tegeleda nende põhivõrku käsitlevate projektidega, mis nende arvates on prioriteetsemad, kohaldades prognoositavamaid ajakavasid, lähtudes juhtumipõhisest lähenemisviisist või ühisest kavandamisest.

(20)

Põhivõrgu taristuprojektide rakendamist tuleks toetada ka komisjoni suunistega, millega täpsustatakse teatavate projektiliikide elluviimist ja mis samal ajal järgivad liidu õigustikku. Sel eesmärgil annab komisjoni 27. aprilli 2017. aasta teatis „Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava“ suuniseid ning toob rohkem selgust selle kohta, kuidas järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (8) ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (9). Et tagada avaliku sektori raha eest parim hinna ja kvaliteedi suhe, tuleks seoses riigihangetega teha projektidele kättesaadavaks otsene tugi.

(21)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt TEN-T väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete tõhustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda liidu tasandil võetavate ühtlustatud meetmete kaudu TEN-T projektide loamenetluste raamistikku tugevdades paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)	Õiguskindluse huvides ei tohiks käesolevat direktiivi kohaldada nende loamenetluste suhtes, mis on alanud enne käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtpäeva,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse loamenetluste suhtes, mis on nõutavad selliste projektide elluviimise lubamiseks, mis on:

a)	põhivõrgu eelnevalt kindlaks määratud lõikude osad vastavalt lisas esitatud loetelule;

b)	muude määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 44 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud põhivõrgukoridoride projektide suhtes, mille kogumaksumus ületab 300 000 000 eurot,

välja arvatud projektid, mis on seotud üksnes telemaatiliste rakenduste, uue tehnoloogia ja innovatsiooniga nimetatud määruse artiklite 31 ja 33 tähenduses.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate piiriüleste projektidega seotud riigihangete suhtes.

2. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada käesolevat direktiivi teistele põhivõrgu ja üldvõrgu projektidele, sealhulgas lõikes 1 osutatud üksnes telemaatiliste rakenduste, uue tehnoloogia ja innovatsiooniga seotud projektidele. Liikmesriigid teatavad sellisest otsusest komisjonile.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„loa andmise otsus“ – otsus või otsuste kogum, mis võib olla halduslikku laadi ja mille liikmesriigi asutus või asutused, välja arvatud halduskaebusi menetlevad asutused ja kohtud, on vastu võtnud samal ajal või üksteise järel liikmesriigi õigussüsteemi ja haldusõiguse kohaselt ning millega määratakse kindlaks, kas projektiarendajal on õigus projekti asjaomases geograafilises piirkonnas ellu viia, piiramata mis tahes otsuse tegemist vaide- või kohtumenetluse raames;

„loamenetlus“ – menetlus, mida tuleb käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva üksikprojektiga seoses järgida, et saada liidu või liikmesriigi õiguse alusel liikmesriigi asutuse või asutuste nõutav loa andmise otsus, välja arvatud linna või maakasutuse planeerimine, riigihankelepingute sõlmimine ning strateegilisel tasandil võetud ja konkreetse projektiga mitteseotud meetmed, nagu keskkonnamõju strateegiline hindamine, avaliku sektori eelarve kavandamine ning riiklikud või piirkondlikud transpordikavad;

3)	„projekt“ – ettepanek sellise transporditaristu kindlaksmääratud lõigu ehitamiseks, kohandamiseks või muutmiseks, mille eesmärk on parandada taristu läbilaskevõimet, ohutust ja tõhusust ning mille elluviimise peab loa andmise otsusega heaks kiitma;

4)	„piiriülene projekt“ – projekt, mis hõlmab kahe või enama liikmesriigi vahelist piiriülest lõiku;

5)	„projektiarendaja“ – projekti elluviimise jaoks loa taotleja või projekti algatav ametiasutus;

6)	„määratud asutus“ – asutus, mis on projektiarendaja kontaktpunkt ning hõlbustab loamenetluste tõhusat ja struktureeritud läbiviimist kooskõlas käesoleva direktiiviga;

7)	„ühine asutus“ – asutus, mis on loodud kahe või enama liikmesriigi ühisel kokkuleppel, et hõlbustada piiriüleste projektidega seotud loamenetlusi, sealhulgas määratud asutuste loodud ühised asutused, kui liikmesriigid on andnud neile volituse selliste ühiste asutuste loomiseks.

Artikkel 3

Prioriteetsus

1. Liikmesriigid püüavad tagada, et kõik loamenetluses osalevad asutused, sealhulgas määratud asutus, välja arvatud kohtud, seavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad projektid prioriteediks.

2. Kui liikmesriigi õiguses on prioriteetsetele projektidele kehtestatud spetsiifiline loamenetlus, tagavad liikmesriigid, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi eesmärkide, nõuete ja tähtaegade kohaldamist, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid projekte ka nii menetletakse. See ei takista liikmesriike katsetamast spetsiifilist loamenetlust piiratud arvu projektide puhul, et hinnata nende võimalikku laiendamist teistele projektidele, ega kohusta neid kohaldama sellist menetlust käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate projektide suhtes.

3. Käesolev artikkel ei piira eelarveotsuste tegemist.

Artikkel 4

Määratud asutus

1. Iga liikmesriik määrab hiljemalt 10. augustiks 2023 asjakohase haldustasandi asutuse, kes peab tegutsema määratud asutusena.

2. Kui see on kohane, võib liikmesriik määratud asutuseks määrata mitu asutust, sõltuvalt projektist või projektikategooriast, transpordiliigist või geograafilisest piirkonnast. Sel juhul tagab liikmesriik, et konkreetse projekti ja konkreetse loamenetlusega tegeleb ainult üks määratud asutus.

3. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et anda projektiarendajale kergesti kättesaadavat teavet konkreetse projekti määratud asutuse kohta.

4. Liikmesriigid võivad anda määratud asutusele volituse loa andmise otsuse tegemiseks.

Kui määratud asutusele on antud esimese lõigu kohaselt volitus loa andmise otsuse tegemiseks, kontrollib nimetatud määratud asutus, et kõik loa andmise otsuse tegemiseks vajalikud load, otsused ja arvamused on saadud, ning teatab loa andmise otsusest projektiarendajale.

5. Kui määratud asutusel ei ole loa andmise otsuse tegemise volitust, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et projektiarendajale teatatakse loa andmise otsuse vastuvõtmisest.

6. Liikmesriigid võivad volitada määratud asutust kehtestama kooskõlas artikli 5 lõikega 1 loamenetluse eri vaheetappide soovituslikud tähtajad, ilma et see mõjutaks nimetatud lõikes osutatud nelja-aastase tähtaja kohaldamist.

7. Määratud asutusel on järgmised ülesanded:

a)	olla konkreetse projekti loa andmise otsuse tegemise menetluses projektiarendaja ja muude menetluses osalevate asjaomaste asutuste kontaktpunkt teabe saamiseks;

b)	kui see on liikmesriigi õigusega ette nähtud, esitada projektiarendajale artikli 6 lõikes 4 osutatud üksikasjalikud taotlemistingimused, sealhulgas loamenetluse soovituslikke tähtaegu käsitlev teave, kooskõlas artikli 5 lõikes 1 osutatud nelja-aastase tähtajaga;

c)	jälgida loamenetluse tähtaegu ja eelkõige registreerida kõik artikli 5 lõike 4 kohaselt tehtud tähtaegade pikendamised;

d)	anda taotluse korral projektiarendajale suuniseid selle kohta, kuidas esitada kogu asjakohane teave ja kõik asjakohased dokumendid, sealhulgas kõik load, otsused ja arvamused, mis tuleb loa andmise otsuse tegemiseks saada ja esitada.

Määratud asutus võib anda projektiarendajale ka suuniseid selle kohta, millist lisateavet ja/või dokumente tuleks esitada juhul, kui artikli 6 lõikes 1 osutatud teade on tagasi lükatud.

8. Lõige 7 ei piira teiste loamenetluses osalevate asutuste pädevust ega projektiarendaja võimalust taotleda üksikutelt asutustelt loa andmise otsuse osaks olevaid konkreetseid lube, otsuseid ja arvamusi.

Artikkel 5

Loamenetluse kestus

1. Liikmesriigid kehtestavad loamenetluse, sealhulgas menetlustähtpäevad, mis ei või ületada nelja aastat alates loamenetluse algusest. Liikmesriigid võivad võtta vajalikke meetmeid kasutada oleva ajavahemiku eri etappideks jaotamise eesmärgil kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega.

2. Lõikes 1 osutatud nelja-aastane tähtaeg ei piira rahvusvahelisest ja liidu õigusest tulenevaid kohustusi ega hõlma ajavahemikke, mida on vaja vaide- ja kohtumenetluse läbiviimiseks ning järelmeetmete võtmiseks ning õiguskaitsevahendite taotlemiseks kohtus ega ajavahemikke, mida on vaja kaasuvate otsuste või õiguskaitsevahendite rakendamiseks.

3. Lõikes 1 osutatud nelja-aastane tähtaeg ei piira liikmesriigi õigust sätestada, et loamenetlus viiakse lõpuni konkreetse riigisisese õigusakti vastuvõtmisega ning sellisel juhul võib nimetatud õigusakti vastuvõtmise menetlus ületada erandina lõikest 1 nelja-aastast tähtaega, tingimusel et ettevalmistav töö, mille alusel riigisisene õigusakt vastu võetakse, viiakse nimetatud ajavahemiku jooksul lõpuni. Ettevalmistav töö loetakse lõppenuks, kui konkreetne riigisisene õigusakt on esitatud riigi parlamendile.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et igakülgselt põhjendatud juhtudel võib lõikes 1 osutatud nelja-aastast tähtaega asjakohaselt pikendada. Pikendamise kestus määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi, seda tuleb igakülgselt põhjendada ning selle ainus eesmärk saab olla loamenetluse lõpuleviimine ja loa andmise otsuse tegemine. Kui selline pikendamine on heaks kiidetud, teavitatakse projektiarendajat heakskiitmise põhjustest. Tähtaega võib samadel tingimustel veel üks kord pikendada.

5. Kui ei peeta kinni lõikes 1 osutatud nelja-aastasest tähtajast, mida on pikendatud vastavalt lõikele 4 ning kui viivituse põhjustas projektiarendaja, ei vastuta selle eest liikmesriigid.

Artikkel 6

Loamenetluse korraldamine

1. Projektiarendaja teatab projektist määratud asutusele või asjakohasel juhul kooskõlas artikli 7 lõikega 2 loodud ühisele asutusele. Loamenetluse alguseks loetakse projektiarendaja esitatud projektiteadet.

2. Projekti küpsuse hindamise hõlbustamiseks võivad liikmesriigid määrata kindlaks, kui üksikasjalik peab olema projektiarendaja poolt projektiteates esitatav teave ning millised asjakohased dokumendid tuleb esitada. Kui projekt ei ole küps, lükatakse teade mitte hiljem kui neli kuud pärast selle kättesaamist igakülgselt põhjendatud otsusega tagasi.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et projektiarendajatele antakse projekti elluviimiseks nõutavaid lubasid, otsuseid ja arvamusi käsitlevate suuniste kujul üldteavet, mis on asjakohasel juhul kohandatud asjaomasele transpordiliigile.

Kõnealune teave sisaldab iga loa, otsuse ja arvamuse kohta järgmist:

a)	üldteave selle kohta, milline peab olema projektiarendaja esitatava teabe sisuline maht ja üksikasjalikkus;

b)	kohaldatavad tähtajad või kui selliseid tähtaegu ei ole, siis soovituslikud tähtajad, ning

c)	selliste asutuste ja sidusrühmade kontaktandmed, kes on tavaliselt eri lubade, otsuste ja arvamustega seotud konsultatsioonidesse kaasatud.

See teave tuleb teha kõigile asjaomastele projektiarendajatele kergesti kättesaadavaks, eelkõige elektrooniliste või füüsiliste teabeportaalide kaudu.

4. Teate edukuse hõlbustamiseks võivad liikmesriigid kohustada määratud asutust esitama projektiarendaja taotluse korral üksikasjalikud taotlemistingimused, mis sisaldavad järgmist üksikprojektile kohandatud teavet:

a)	menetluse üksiketapid ja kohaldatavad tähtajad, või kui selliseid tähtaegu ei ole, siis soovituslikud tähtajad;

b)	projektiarendaja esitatava teabe sisuline maht ja üksikasjalikkus;

c)	selliste lubade, otsuste ja arvamuste loetelu, mida projektiarendaja peab kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega loamenetluse käigus saama;

d)	selliste asutuste ja sidusrühmade kontaktandmed, kes tuleb asjaomaste kohustuste täitmisesse kaasata, sealhulgas avaliku konsultatsiooni ametlikus etapis.

5. Loamenetluse ajal kehtivad üksikasjalikud taotlemistingimused. Üksikasjalikesse taotlemistingimustesse tehtavad muudatused peavad olema igakülgselt põhjendatud.

6. Määratud asutus võib esitada projektiarendajale taotluse korral täiendavat teavet lõikes 4 osutatud elementide kohta.

7. Kui projektiarendaja on esitanud täieliku taotlustoimiku, võetakse loa andmise otsus vastu artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul.

8. Loamenetluses osalevad asutused teavitavad määratud asutust, kui nõutavad load, otsused ja arvamused või loa andmise otsus on väljastatud.

Artikkel 7

Piiriülese loamenetluse koordineerimine

1. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt kaht liikmesriiki hõlmavate projektide puhul teevad kõnealuste liikmesriikide määratud asutused koostööd, eesmärgiga kooskõlastada oma ajakavasid ja leppida kokku loamenetluse ühises ajakavas.

2. Piiriüleste projektide jaoks võib luua ühise asutuse.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 45 kohaselt ametisse nimetatud Euroopa koordinaatorid saavad loamenetluse kohta teavet ning et Euroopa koordinaatorid võivad hõlbustada määratud asutuste vahelist suhtlust vähemalt kaht liikmesriiki hõlmavate projektidega seotud loamenetluse raames.

4. Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtajast kinni ei peeta, annavad liikmesriigid taotluse korral asjaomastele Euroopa koordinaatoritele teavet meetmete kohta, mis on võetud või mida kavatsetakse võtta, et loamenetluse saaks võimalikult kiiresti lõpule viia.

Artikkel 8

Piiriüleste projektidega seotud riigihanked

1. Kui piiriüleses projektis korraldab hankemenetlust ühisettevõte, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et ühisettevõte kohaldab ühe liikmesriigi õigust ning et erandina direktiividest 2014/24/EL ja 2014/25/EL määratakse see õigus kindlaks direktiivi 2014/24/EL artikli 39 lõike 5 punkti a või direktiivi 2014/25/EL artikli 57 lõike 5 punkti a kohaselt, välja arvatud juhul, kui osalevad liikmesriigid on omavahel kokku leppinud teisiti. Igal juhul määratakse sellises kokkuleppes kindlaks, et ühisettevõtte korraldatavate hankemenetluste suhtes kohaldatakse ühe liikmesriigi õigust.

2. Kui riigihanget korraldab ühisettevõtte tütarettevõtja, võtavad asjaomased liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et tütarettevõtja kohaldab ühe liikmesriigi õigust. Sellega seoses võivad asjaomased liikmesriigid otsustada, et tütarettevõtja peab kohaldama ühisettevõttele kohaldatavat liikmesriigi õigust.

Artikkel 9

Üleminekusätted

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata projektide suhtes, mille loamenetlused algasid enne 10. augustit 2023.

2. Artiklit 8 kohaldatakse ainult selliste lepingute suhtes, mille kohta on riigihange välja kuulutatud, või kui hanke väljakuulutamine ei ole ette nähtud, siis juhtudel, kus avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija alustas hankemenetlust pärast 10. augustit 2023.

3. Artiklit 8 ei kohaldata ühisettevõtte suhtes, mis on loodud enne 9. augustit 2021, kui selle ettevõtte hankemenetluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt sama õigust, mida kohaldati tema hangete suhtes sel kuupäeval.

Artikkel 10

Aruandlus

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule esimest korda 10. veebruariks 2027 ning seejärel korrapäraste ajavahemike järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja selle tulemuste kohta.

2. Kõnealune aruanne põhineb teabel, mille liikmesriigid esitavad iga kahe aasta tagant ja esimest korda 10. augustiks 2026 ning milles on esitatud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate loamenetluste arv, loamenetluste keskmine kestus, tähtaja ületanud loamenetluste arv ja see, kas aruandeperioodi kestel on loodud ühine asutus.

Artikkel 11

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 10. augustiks 2023. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 7. juuli 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

president

A. LOGAR

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 269.

(2) ELT C 168, 16.5.2019, lk 91.

(3) Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seisukoht (ELT C 449, 23.12.2020, lk 576) ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 273, 8.7.2021, lk 1). Euroopa Parlamendi 6. juuli 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(9) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

LISA

Eelnevalt kindlaks määratud piiriülesed ja puuduvad ühendused põhivõrgukorides [millele on osutatud artikli 1 lõike 1 punktis a]

Atlandi põhivõrgukoridor
Piiriülesed ühendused	Évora – Mérida	Raudtee
	Vitoria-Gasteiz – San Sebastián – Bayonne – Bordeaux
	Aveiro – Salamanca
	Douro jõgi (Via Navegável do Douro)	Siseveeteed
Puuduvad ühendused	Pürenee poolsaarel asuvad koostalitlevad liinid, mis ei ole UIC-rööpmelaiusega	Raudtee
Läänemere – Aadria mere põhivõrgukoridor
Piiriülesed ühendused	Katowice/Opole – Ostrava – Brno Katowice – Žilina Bratislava – Wien Graz – Maribor Venezia – Trieste – Divača – Ljubljana	Raudtee
Piiriülesed ühendused	Katowice – Žilina Brno – Wien	Maantee
Puuduvad ühendused	Gloggnitz – Mürzzuschlag: Semmeringi baastunnel Graz – Klagenfurt: Koralmi raudteeliin ja tunnel Koper – Divača	Raudtee
Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor
Piiriülesed ühendused	Barcelona – Perpignan	Raudtee
	Lyon – Torino: baastunnel ja juurdepääsuteed
	Nice – Ventimiglia
	Venezia – Trieste – Divača – Ljubljana
	Ljubljana – Zagreb
	Zagreb – Budapest
	Budapest – Miskolc – UA piir
	Lendava – Letenye	Maantee
	Vásárosnamény – UA piir	Maantee
Puuduvad ühendused	Almería – Murcia	Raudtee
	Pürenee poolsaarel asuvad koostalitlevad liinid, mis ei ole UIC-rööpmelaiusega
	Perpignan – Montpellier
	Koper – Divača
	Rijeka – Zagreb
	Milano – Cremona – Mantova – Porto Levante/Venezia – Ravenna/Trieste	Siseveeteed
Põhjamere–Läänemere põhivõrgukoridor
Piiriülesed ühendused	Tallinn – Rīga – Kaunas – Warszawa: Rail Balticu uus UIC-rööpmelaiusega täielikult koostalitlev liin	Raudtee
	Świnoujście/Szczecin – Berliin	Raudtee ja siseveeteed
	Via Baltica koridor EE – LV – LT – PL	Maantee
Puuduvad ühendused	Kaunas – Vilnius: osa Rail Balticu uuest UIC-rööpmelaiusega täielikult koostalitlevast liinist	Raudtee
	Warszawa/Idzikowice – Poznań/Wrocław, sh ühendused kavandatava keskse transpordisõlmega	Raudtee
	Nord-Ostsee kanal	Siseveeteed
	Berliin – Magdeburg – Hannover; Mittellandkanal; Lääne-Saksamaa kanalid
	Rein, Waal
	Noordzeekanaal, IJssel, Twentekanaal
Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridor
Piiriülesed ühendused	Brussel või Bruxelles – Luxembourg – Strasbourg	Raudtee
	Terneuzen – Gent	Siseveeteed
	Seine – Scheldti võrk ning seonduvad Seine’i, Scheldti ja Meuse’i jõe basseinid
	Reini–Scheldti koridor
Puuduvad ühendused	Albertkanaal/Canal Albert ja Kanaal Bocholt-Herentals	Siseveeteed
Ida/Vahemere idaosa põhivõrgukoridor
Piiriülesed ühendused	Dresden – Praha/Kolín	Raudtee
	Wien/Bratislava – Budapest
	Békéscsaba – Arad – Timişoara
	Craiova – Calafat – Vidin – Sofia – Thessaloniki
	Sofia – RS piir/MK piir
	TR piir – Alexandroupoli
	MK piir – Thessaloniki
	Ioannina – Kakavia (AL piir)	Maantee
	Drobeta Turnu Severin/Craiova – Vidin – Montana
	Sofia – RS piir
	Hamburg – Dresden – Praha – Pardubice	Siseveeteed
Puuduvad ühendused	Igoumenitsa – Ioannina	Raudtee
	Praha – Brno
	Thessaloniki – Kavala – Alexandroupoli
	Timişoara – Craiova
Reini–Alpide põhivõrgukoridor
Piiriülesed ühendused	Zevenaar – Emmerich – Oberhausen	Raudtee
	Karlsruhe – Basel
	Milano/Novara – CH piir
	Basel – Antwerpen/Rotterdam – Amsterdam	Siseveeteed
Puuduvad ühendused	Genova – Tortona/Novi Ligure	Raudtee
Puuduvad ühendused	Zeebrugge – Gent	Raudtee
Reini–Doonau põhivõrgukoridor
Piiriülesed ühendused	München – Praha	Raudtee
	Nürnberg – Plzeň
	München – Mühldorf – Freilassing – Salzburg
	Strasbourg – Kehl Appenweier
	Hranice – Žilina
	Košice – UA piir
	Wien – Bratislava/Budapest
	Bratislava – Budapest
	Békéscsaba – Arad – Timișoara – RS piir
	București – Giurgiu – Rousse
	Doonau (Kehlheim – Constanța/Midia/Sulina) ja seonduvad Váhi, Sava ja Tisza jõe basseinid	Siseveeteed
	Zlín – Žilina	Maantee
	Timișoara – RS piir	Maantee
Puuduvad ühendused	Stuttgart – Ulm	Raudtee
	Salzburg – Linz
	Craiova – București
	Arad – Sighișoara – Brașov – Predeal
Skandinaavia – Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor
Piiriülesed ühendused	RU piir – Helsinki	Raudtee
	København – Hamburg: Fehmarni väina püsiühendusele juurdepääsu teed
	München – Wörgl – Innsbruck – Fortezza – Bolzano – Trento – Verona: Brenneri baastunnel ja juurdepääsuteed
	Göteborg – Oslo
	København – Hamburg: Fehmarni väina püsiühendus	Raudtee/maantee

20.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 258/14

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1188,

19. juuli 2021,

millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2021/138

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 5. veebruaril 2021 vastu rakendusmääruse (EL) 2021/138, (2) millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 ning kehtestatakse nende isikute, rühmituste ja üksuste ajakohastatud loetelu, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 2580/2001 (edaspidi „loetelu“).

(2)	Kui see oli praktiliselt võimalik, esitas nõukogu kõigile isikutele, rühmitustele ja üksustele põhjendused nende loetellu kandmise põhjuse kohta.

(3)

Nõukogu teavitas Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatisega loetellu kantud isikuid, rühmitusi ja üksusi, et ta on otsustanud neid loetelus edasi hoida. Nõukogu teavitas samuti asjaomaseid isikuid, rühmitusi ja üksusi, et nõukogule võib esitada taotluse, et saada põhjendusi nende loetellu kandmise kohta, kui põhjendusi ei ole neile juba edastatud.

(4)

Nõukogu vaatas loetelu läbi, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3. Kõnealuse läbivaatamise käigus võttis nõukogu arvesse märkusi, mida esitasid talle asjassepuutuvad isikud, ning pädevatelt riiklikelt asutustelt saadud ajakohastatud teavet loetellu kantud isikute ja üksuste staatuse kohta riiklikul tasandil.

(5)

Nõukogu on kindlaks teinud, et nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (3) artikli 1 lõikes 4 osutatud pädevad asutused on teinud kõigi loetellu kantud isikute, rühmituste ja üksuste suhtes otsused selle kohta, et nad on osalenud terroriaktides ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses. Nõukogu on samuti jõudnud järeldusele, et nende isikute, rühmituste ja üksuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, tuleks jätkuvalt kohaldada määruses (EÜ) nr 2580/2001 sätestatud konkreetseid piiravaid meetmeid.

(6)	Loetelu tuleks vastavalt ajakohastada ja rakendusmäärus (EL) 2021/138 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3 ette nähtud loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) 2021/138 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2021

Nõukogu nimel

president

J. PODGORŠEK

(1) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70.

(2) Nõukogu 5. veebruari 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/138, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2020/1128 (ELT L 43, 8.2.2021, lk 1).

(3) Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93).

LISA

Artiklis 1 osutatud isikute, rühmituste ja üksuste loetelu

I. ISIKUD

ABDOLLAHI Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), sündinud 11.8.1960 Iraanis. Passi nr: D9004878.

AL-NASSER Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

AL YACOUB Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

ARBABSIAR Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), sündinud 6.3.1955 või 15.3.1955 Iraanis. Iraani ja USA kodanik, passi nr: C2002515 (Iraan); Passi nr: 477845448 (USA). Isikutunnistuse nr: 07442833, kehtivuse lõpp: 15.3.2016 (USA juhiluba).

ASSADI Assadollah, sündinud 22.12.1971 Teheranis (Iraan), Iraani kodanik. Iraani diplomaatilise passi nr: D9016657.

BOUYERI Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad).

EL HAJJ, Hassan, sündinud 22.3.1988 Zaghdraiyas Sidonis (Liibanon), Kanada kodanik. Passi nr: JX446643 (Kanada).

HASHEMI MOGHADAM Saeid, sündinud 6.8.1962 Teheranis (Iraan), Iraani kodanik. Passi nr: D9016290, kehtiv kuni 4.2.2019.

IZZ-AL-DIN Hasan (teise nimega GARBAYA Ahmed, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN Samir), sündinud 1963. aastal Liibanonis, Liibanoni kodanik.

10.

MELIAD, Farah, sündinud 5.11.1980 Sydneys (Austraalia), Austraalia kodanik. Passi nr: M2719127 (Austraalia).

11.

MOHAMMED Khalid Shaikh (teise nimega ALI Salem, teise nimega BIN KHALID Fahd Bin Adballah, teise nimega HENIN Ashraf Refaat Nabith, teise nimega WADOOD Khalid Adbul), sündinud 14.4.1965 või 1.3.1964 Pakistanis. Passi nr: 488555.

12.

ŞANLI, Dalokay (teise nimega Sinan), sündinud 13.10.1976 Pülümüris (Türgi).

13.

SHAHLAI Abdul Reza (teise nimega Abdol Reza Shala’i, teise nimega Abd-al Reza Shalai, teise nimega Abdorreza Shahlai, teise nimega Abdolreza Shahla’i, teise nimega Abdul-Reza Shahlaee, teise nimega Hajj Yusef, teise nimega Haji Yusif, teise nimega Hajji Yasir, teise nimega Hajji Yusif, teise nimega Yusuf Abu-al-Karkh), sündinud u 1957. aastal Iraanis. Aadressid: 1) Kermanshah, Iraan, 2) Mehrani sõjaväebaas, Ilami provints, Iraan.

14.

SHAKURI Ali Gholam, sündinud u 1965. aastal Teheranis Iraanis.

II. RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

„Abu Nidal Organisation/Abu Nidali Organisatsioon“ – „ANO“ (teise nimega „Fatah Revolutionary Council/Fatah’ Revolutsiooniline Nõukogu“, teise nimega „Arab Revolutionary Brigades/Araabia Revolutsioonilised Brigaadid“, teise nimega „Black September/Must September“, teise nimega „Revolutionary Organisation of Socialist Muslims/Sotsialistlike Moslemite Revolutsiooniline Organisatsioon“).

„Al-Aqsa Martyrs’ Brigade/Al-Aqsa Märtrite Brigaad“.

„Al-Aqsa e.V“.

„Babbar Khalsa“.

„Communist Party of the Philippines/Filipiinide Kommunistlik Partei“, sealhulgas „New People’s Army“ – „NPA/Uus Rahvaarmee“, Filipiinid.

Directorate for Internal Security of the Iranian Ministry for Intelligence and Security/Iraani luure- ja julgeolekuministeeriumi sisejulgeoleku direktoraat.

„Gama’a al-Islamiyya“ (teise nimega „Al-Gama’a al-Islamiyya“) („Islamic Group/Islamirühmitus“ – „IG“).

„İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi“ – „IBDA-C“ („Great Islamic Eastern Warriors Front/Suur Islami Idavõitlejate Rinne“).

„Hamas“, sealhulgas „Hamas-Izz al-Din al-Qassem“.

10.

„Hizballah Military Wing/Hizballahi sõjaline tiib“ (teise nimega „Hezbollah Military Wing/Hezbollahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hizbullah Military Wing/Hizbullahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hizbollah Military Wing/Hizbollahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hezballah Military Wing/Hezballahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hisbollah Military Wing/Hisbollahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hizbu’llah Military Wing/Hizbu’llahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hizb Allah Military Wing/Hizb Allahi sõjaline tiib“, teise nimega „Jihad Council/Džihaadi Nõukogu“ (ja kõik sellele alluvad üksused, sealhulgas välisjulgeolekuorganisatsioon)).

11.

„Hizbul Mujahideen“ – „HM“.

12.

„Khalistan Zindabad Force“/Khalistan Zindabadi Relvajõud“ – „KZF“.

13.

„Kurdistan Workers’ Party“/Kurdistani Töölispartei – „PKK“ (teise nimega „KADEK“, teise nimega „KONGRA-GEL“).

14.

„Liberation Tigers of Tamil Eelam“/Tamil Eelami Vabadusvõitluse Tiigrid – „LTTE“.

15.

„Ejército de Liberación Nacional“ („National Liberation Army/Rahvuslik Vabastusarmee“).

16.

„Palestinian Islamic Jihad“/„Palestiina Islami Džihaad“ – „PIJ“.

17.

„Popular Front for the Liberation of Palestine“/Palestiina Vabastamise Rahvarinne „PFLP“.

18.

„Popular Front for the Liberation of Palestine – General Command/Palestiina Vabastamise Rahvarinde peastaap“ (teise nimega „PFLP – General Command/PFLP peastaap“).

19.

„Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi“ – „DHKP/C“ (teise nimega „Devrimci Sol“ („Revolutionary Left/Revolutsioonilised Vasakpoolsed“), teise nimega „Dev Sol“) („Revolutionary People’s Liberation Army/Front/Party/Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/-rinne/-partei“).

20.

„Sendero Luminoso“ („Shining Path/Särav Tee“) – „SL“.

21.

„Teyrbazen Azadiya Kurdistan“ – „TAK“ (teise nimega „Kurdistan Freedom Falcons/Kurdistani Vabastuspistrikud“, teise nimega „Kurdistan Freedom Hawks/Kurdistani Vabastuskullid“).

20.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 258/18

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1189,

7. mai 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 seoses teatavate perekondade ja liikide mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 38 lõike 8 punkti a alapunkti ii,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2018/848 on sätestatud, et ettevõtjatel tuleb lubada turustada mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosnevat taimset paljundusmaterjali, ilma et nad peaksid täitma registreerimisnõudeid, supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali suhtes kehtestatud sertifitseerimisnõudeid ning CAC-, standard- ja kaubanduslike kategooriate suhtes kehtestatud kvaliteedi-, tervise- ja identsusnõudeid, mis on sätestatud nõukogu direktiivides 66/401/EMÜ, (2) 66/402/EMÜ, (3) 68/193/EMÜ, (4) 98/56/EÜ, (5) 2002/53/EÜ, (6) 2002/54/EÜ, (7) 2002/55/EÜ, (8) 2002/56/EÜ, (9) 2002/57/EÜ, (10) 2008/72/EÜ (11) ja 2008/90/EÜ (12) ning nende direktiivide alusel vastu võetud õigusaktides. Ühtlasi tuleks kõnealuse määruse kohaselt järgida turustamisel komisjoni vastu võetud ühtlustatud nõudeid.

(2)

Et võtta arvesse mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjaliga tegelevate ettevõtjate ja tarbijate vajadusi seoses sellise materjali identsus-, tervise- ja kvaliteediaspektidega, tuleks kehtestada eeskirjad seemnepartiide kirjelduse ja kvaliteedi miinimumnõuete, sealhulgas identsuse, analüütilise puhtuse, idanemismäärade ja sanitaarkvaliteedi kohta, samuti mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali pakendamise ja märgistamise kohta ning võimaluse korral sellise materjali säilitamise kohta ettevõtjate juures ja teabe kohta, mida asjaomased ettevõtjad peavad säilitama.

(3)

Et soodustada mahepõllumajandusliku heterogeense materjali kohandamist eri agroökoloogilistele tingimustele, ei tuleks käesoleva määruse nõudeid kohaldada mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali suhtes, mida edastatakse piiratud koguses mahepõllumajandusliku heterogeense materjali teadusuuringuteks ja sellise materjali väljatöötamiseks.

(4)

Ühtlasi tuleks sätestada konkreetsed ametliku kontrolli tegemise kriteeriumid ja tingimused, et tagada jälgitavus kõikides tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappides ning vastavus määrusele (EL) 2018/848 seoses mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosnevat taimset paljundusmaterjali turustavate ettevõtjate kontrollimisega.

(5)

Mahepõllumajanduslikku heterogeenset materjali iseloomustab suur fenotüübiline ja geneetiline varieeruvus ning võime dünaamiliselt areneda ja konkreetsete kasvutingimustega kohaneda. Erinevalt igal aastal sordipõhiselt taaskoostatavatest seemnesegudest, stabiilse populatsiooni taasloomiseks korduvalt risttolmeldatavate kindlaksmääratud lähtematerjalide omavahelise ristamise teel saadud sünteetilistest sortidest ning säilitus- ja hobisortidest, sealhulgas komisjoni direktiivis 2008/62/EÜ (13) ja komisjoni direktiivis 2009/145/EÜ (14) määratletud rahvaselektsioonsortidest, on mahepõllumajanduslik heterogeenne materjal ette nähtud kohanema korduvast looduslikust valikust ja inimtegevusest tulenevast valikust tulenevate eri biootiliste ja abiootiliste stressiteguritega ning on seepärast eeldatavalt ajas muutuv.

(6)

Tuleks kehtestada eeskirjad mahepõllumajandusliku heterogeense materjali seemnepartiide identifitseerimiseks, et võtta arvesse sellise materjali eriomadusi. Kvaliteedi miinimumnõudeid, näiteks tervisenõudeid, analüütilist puhtust ja idanevust käsitlevate eeskirjadega tuleks tagada vastavus samadele normidele, mida kohaldatakse kõige madalama kategooria seemnete ja muu taimse paljundusmaterjali (CAC-materjal, standard-, kaubanduslik või sertifitseeritud kategooria) suhtes vastavalt direktiividele 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 68/193/EMÜ, 98/56/EÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ, 2002/56/EÜ, 2002/57/EÜ, 2008/72/EÜ ja 2008/90/EÜ. Sellised eeskirjad on vajalikud selleks, et kaitsta kõnealuse mahepõllumajandusliku heterogeense materjali kasutajate – põllumajandustootjate ja aednike – huve ning tagada neile kindlus sellise materjali nõuetekohase kvaliteedi ja identsuse suhtes. Kogemusest nähtub, et need normid on mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali puhul saavutatavad.

(7)

Ettevõtjatel peaks olema võimalus lasta turule idanevustingimustele mittevastavaid mahepõllumajandusliku heterogeense materjali seemneid, et tagada suurem paindlikkus sellise materjali turustamisel. Et võimaldada kasutajatel teha teadlikke valikuid, peaks tarnija siiski esitama mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali etiketil või otse pakendil asjaomase seemne idanemismäära.

(8)

Vastavalt määruse (EL) 2018/848 artiklile 37 tehakse mahepõllumajandusliku tootmise puhul ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mis viiakse läbi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/625 (15). Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid määrama mahepõllumajandusliku heterogeense materjaliga tegelevate ettevõtjate ametliku kontrolli eest vastutavad asjakohased pädevad asutused, et tagada vastavus mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele. Mahepõllumajandusliku heterogeense materjali suhtes tuleks teha riskipõhist ametlikku kontrolli, et tagada käesoleva määrusega kehtestatavate nõuete järgimine. Identsust, analüütilist puhtust, idanemismäära ja taimetervist ning nende näitajate vastavust määrusele (EL) 2016/2031 tuleks kontrollida pädeva asutuse määratud laboris vastavalt ametlikele katsejuhenditele kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standarditega.

(9)	Ettevõtjad peaksid säilitama andmeid, mis on vajalikud nende kontrolli all oleva mahepõllumajandusliku heterogeense materjali jälgitavuse, taimetervise kontrollitavuse ja materjali parima võimaliku haldamise tagamiseks.

(10)

Mahepõllumajanduslik heterogeenne materjal ei ole püsiv ja seepärast ei ole praegused sortide registreerimiseks kasutatavad ühtlikkuse ja püsivuse määramise meetodid asjakohased. Seepärast peaks mahepõllumajandusliku heterogeense materjali identsus ja jälgitavus olema tagatud selle tootmise meetodite ning selle fenotüübiliste ja agronoomiliste omaduste kirjelduse kaudu.

(11)	Identsuse ja kvaliteedi tagamise eesmärgil tuleks kehtestada eeskirjad mahepõllumajandusliku heterogeense materjali säilitamiseks juhtudel, kus selline säilitamine on võimalik.

(12)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2022 ehk samast kuupäevast kui määrust (EL) 2018/848,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad määruses (EL) 2018/848 esitatud määratluse kohasest mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali – direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 68/193/EMÜ, 98/56/EÜ, 2002/53/EÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ, 2002/56/EÜ, 2002/57/EÜ, 2008/72/EÜ ja 2008/90/EÜ kohase põllumajandus- ja köögiviljakultuuride seemne, köögiviljade muu paljundusmaterjali kui seemne, dekoratiivtaimede paljundusmaterjali, viinapuude paljundusmaterjali ja viljapuude paljundusmaterjali – tootmiseks ja turustamiseks.

Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosnev taimne paljundusmaterjal, mida edastatakse piiratud koguses mahepõllumajandusliku heterogeense materjali teadusuuringuteks ja sellise materjali väljatöötamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„mahepõllumajanduslik heterogeenne materjal“ – määruse (EL) 2018/848 artikli 3 punktis 18 määratletud taimerühm, mis on toodetud kooskõlas nimetatud määruse artikli 3 punkti 1 nõuetega;

2)	„lähtematerjal“ – mis tahes taimne materjal, mille ristamisel või paljundamisel saadakse mahepõllumajanduslik heterogeenne materjal;

3)	„väikepakend“ – pakend, mis sisaldab seemet maksimaalselt II lisas esitatud koguses.

Artikkel 3

Mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmine ja turustamine liidus

Mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosnevat taimset paljundusmaterjali võib liidus toota ja turustada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

see vastab:

a)	artiklis 5 osutatud identsusnõuetele;

b)	artiklis 6 osutatud sanitaarnõuetele ning analüütilise puhtuse ja idanevusnõuetele;

c)	artiklis 7 osutatud pakendamis- ja märgistamisnõuetele;

2)	selle kirjeldus hõlmab artiklis 4 osutatud elemente;

3)	selle suhtes tehakse artikli 9 kohast ametlikku kontrolli;

4)	seda toodavad või turustavad ettevõtjad, kes täidavad artikli 8 nõudeid teabe kohta, ning

5)	seda säilitatakse vastavalt artiklile 10.

Artikkel 4

Mahepõllumajandusliku heterogeense materjali kirjeldus

1. Mahepõllumajandusliku heterogeense materjali kirjeldus peab hõlmama järgmisi elemente:

selle omaduste kirjeldus, sealhulgas:

i)	materjali iseloomustavate peamiste fenotüübiliste ühisomaduste kirjeldus koos materjali heterogeensuse kirjeldusega, mis hõlmab täheldatavat fenotüübilist varieeruvust paljundusüksuste lõikes;

ii)	dokumentatsioon materjali asjakohaste omaduste kohta, sealhulgas selliste agronoomiliste aspektide kohta nagu saagikus, saagikuse püsivus, sobivus väikese intensiivsusega süsteemide jaoks, tulemuslikkus, vastupanu abiootilisele stressile, kvaliteedinäitajad, maitse ja värvus;

iii)	kõik alapunktis ii osutatud omadusi iseloomustavad olemasolevad katsetulemused;

b)	mahepõllumajandusliku heterogeense materjali aretus- või tootmismeetodi liigi kirjeldus;

c)	mahepõllumajandusliku heterogeense materjali aretamiseks või tootmiseks kasutatud lähtematerjali kirjeldus ning asjaomase ettevõtja kasutatava ettevõttesisese tootmiskontrolliprogrammi kirjeldus koos viitega lõike 2 punktis a ja vajaduse korral lõike 2 punktis c osutatud meetoditele;

d)	põllumajandusettevõtte majandamis- ja selektsioonitava kirjeldus koos viitega lõike 2 punktile b ning vajaduse korral lähtematerjali kirjeldus koos viitega lõike 2 punktile c;

e)	viide riigile, kus toimus aretus või tootmine, teave tootmisaasta kohta ning mullastiku- ja kliimatingimuste kirjeldus.

2. Lõikes 1 osutatud materjali saamiseks võib kasutada ühte järgmistest meetoditest:

mitme eri liiki lähtematerjali ristamine ristamismeetodite abil, millega saadakse järglaskonna arvukuse suurendamise, korduva uuesti külvamise ning loodusliku valiku ja/või inimtegevusest tuleneva valiku tulemusena mitmekesine mahepõllumajanduslik heterogeenne materjal, mida iseloomustab suur geneetiline varieeruvus kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikli 3 punktiga 18;

b)	põllumajandusettevõtte majandamistava, mis hõlmab materjali selektsiooni, loomist või säilitamist ning millega saavutatakse suur geneetiline varieeruvus kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikli 3 punktiga 18;

c)	mahepõllumajandusliku heterogeense materjali aretamiseks või tootmiseks kasutatav mis tahes muu meetod, mille puhul on arvesse võetud paljundamise eripära.

Artikkel 5

Mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali seemnepartiide identsust käsitlevad nõuded

Mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosnev taimne paljundusmaterjal peab olema identifitseeritav kõikide järgmiste elementide alusel:

mahepõllumajandusliku heterogeense materjali loomiseks kasutatud ristamise lähtematerjal ja tootmiskava vastavalt artikli 4 lõike 2 punktis a või vajaduse korral artikli 4 lõike 2 punktis c sätestatule, või materjali ajalugu ja põllumajandusettevõtte majandamistavad, sealhulgas, kas artikli 4 lõike 2 punktides b ja c esitatud meetodite puhul toimus valik looduslikul teel ja/või inimtegevuse teel.

2)	riik, kus toimus aretus või tootmine;

3)	materjali peamiste ühiste omaduste ja fenotüübilise heterogeensuse kirjeldus.

Artikkel 6

Mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali sanitaarkvaliteeti, analüütilist puhtust ja idanevust käsitlevad nõuded

1. Mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosnev taimne paljundusmaterjal peab vastama määrusele (EL) 2016/2031, komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/2072 (16) ja muudele määruse (EL) 2016/2031 alusel vastu võetud asjakohastele õigusaktidele, milles käsitletakse liidu karantiinsete taimekahjustajate, kaitstava piirkonna karantiinsete taimekahjustajate ja liidus reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate esinemist ning nendevastaseid meetmeid.

2. Direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktis A loetletud söödakultuuride mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmisel ja turustamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	direktiivi 66/401/EMÜ I lisa punkt 1 ja punktis 5 esitatud tabeli viimane veerg ning

b)	direktiivi 66/401/EMÜ II lisa I jao punktid 2 ja 3 ning III jagu.

3. Direktiivi 66/402/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktis A loetletud teraviljakultuuride mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmisel ja turustamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	direktiivi 66/402/EMÜ I lisa punkt 1 ja punktis 6 esitatud tabeli viimane veerg;

b)	nimetatud direktiivi II lisa punkti 2 alapunktis A esitatud tabeli kolmas, kuues, kümnes, kolmeteistkümnes, kuueteistkümnes, kahekümnes ja kahekümne esimene rida ning punkti 2 alapunkt B;

c)	nimetatud direktiivi II lisa punktis 3 esitatud tabeli viimane veerg;

d)	nimetatud direktiivi II lisa punktis 4 esitatud tabeli kolmas ja kuues rida.

4. Direktiivi 68/193/EMÜ kohaste viinapuude mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmisel ja turustamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	direktiivi 68/193/EMÜ I lisa 2., 3., 4., 6. ja 7. osa ning 8. osa punkt 6;

b)	direktiivi 68/193/EMÜ II lisa, välja arvatud I punkti alapunkt 1.

5. Direktiivi 98/56/EÜ kohaste dekoratiivtaimede mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmisel ja turustamisel kohaldatakse direktiivi 93/49/EMÜ (17) artiklit 3.

6. Direktiivi 2002/54/EÜ kohase peedi mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmisel ja turustamisel kohaldatakse nimetatud direktiivi I lisa A osa punkti 1 ning B osa punkte 2 ja 3.

7. Direktiivi 2002/55/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b loetletud köögiviljakultuuride mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmisel ja turustamisel kohaldatakse nimetatud direktiivi II lisa punkte 2 ja 3.

8. Direktiivi 2002/56/EÜ kohase seemnekartuli mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmisel ja turustamisel kohaldatakse madalaima kategooria seemnekartulit käsitlevaid nimetatud direktiivi I lisa punkti 3 ja II lisa sätteid.

9. Direktiivi 2002/57/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b loetletud õli- ja kiutaimede mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmisel ja turustamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	direktiivi 2002/57/EÜ I lisa punkt 1 ja punktis 4 esitatud tabeli viimane veerg;

b)	direktiivi 2002/57/EÜ II lisa I jao punkti 4 alapunktis A esitatud tabel, välja arvatud Brassica spp. ja Sinapis alba eliitseemet käsitlevad nõuded, ning punktis 5 esitatud tabeli viimane veerg.

10. Direktiivi 2008/72/EÜ kohasest muust köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjalist kui seemnetest koosneva mahepõllumajandusliku heterogeense materjali tootmisel ja turustamisel kohaldatakse direktiivi 93/61/EMÜ (18) artikleid 3 ja 5.

11. Direktiivi 2008/90/EÜ kohasest puuviljade tootmiseks ette nähtud mahepõllumajanduslikust heterogeensest viljapuude paljundusmaterjalist ning puuviljatootmiseks ette nähtud viljapuudest koosneva taimse paljundusmaterjali tootmisel ja turustamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	komisjoni rakendusdirektiivi 2014/98/EL (19) artikkel 23, välja arvatud lõike 1 punkt b, ning artiklid 24, 26, 27 ja 27a;

b)	rakendusdirektiivi 2014/98/EL I, II ja III lisa ning IV lisas CAC-materjali kohta esitatud nõuded.

12. Lõikeid 2–11 kohaldatakse seemnete puhul üksnes seoses analüütilise puhtuse nõuete ja idanevusnõuetega ning muu paljundusmaterjali puhul üksnes seoses kvaliteedi- ja tervisenõuetega, kuid mitte seoses mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali sordiehtsuse, sordipuhtuse ja põldtunnustamise nõuetega.

13. Erandina lõigete 1–12 sätetest võivad ettevõtjad turule lasta mahepõllumajandusliku heterogeense materjali seemneid, mis ei vasta idanevusnõuetele, kui tarnija esitab etiketil või otse pakendil asjaomase seemne idanemismäära.

Artikkel 7

Mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali pakendamist ja märgistamist käsitlevad nõuded

1. Mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosnev taimne paljundusmaterjal, mis ei ole väikepakendis, pakendatakse selliselt suletavasse pakendisse või mahutisse, et seda ei ole võimalik avada pakendile või mahutile avamisjälgi jätmata.

2. Ettevõtja kinnitab mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosnevat taimset paljundusmaterjali või seemneid sisaldavale pakendile või mahutile etiketi vähemalt ühes liidu ametlikus keeles.

See etikett peab:

a)	olema loetav, ühele poolele trükitud või kirjutatud tekstiga, varem kasutamata ja hõlpsalt nähtav;

b)	sisaldama käesoleva määruse I lisas kirjeldatud teavet;

c)	olema kollane, rohelise diagonaalse ristiga.

3. Etiketi asemel võib I lisas kirjeldatud teabe trükkida või kirjutada ka otse pakendile või mahutile. Sellisel juhul ei kohaldata lõike 2 punkti c.

4. Läbipaistva väikepakendi puhul võib etiketi paigutada pakendi sisse, eeldusel, et see on selgesti loetav.

5. Erandina lõigetest 1–4 võib mahepõllumajandusliku heterogeense materjali seemneid, mis on paigutatud suletud ja märgistatud pakendisse või mahutisse, müüa lõppkasutajale märgistamata ja hermeetiliselt sulgemata pakendis, kui see ei sisalda II lisas ette nähtud maksimumkogusest suuremat kogust ja ostja soovil esitatakse talle tarnimise hetkel kirjalikult teave asjaomase liigi, materjali nimetuse ja partii viitenumbri kohta.

Artikkel 8

Nõuded teabe kohta, mida ettevõtjad peavad säilitama

1. Kõik mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosnevat taimset paljundusmaterjali tootvad või turustavad ettevõtjad peavad:

a)	säilitama koopia määruse (EL) 2018/848 artikli 13 lõike 2 kohaselt esitatud teatisest, nimetatud määruse artikli 39 lõike 1 punkti d kohaselt esitatud avaldusest ja vajaduse korral kõnealuse määruse artikli 35 kohaselt saadud sertifikaadist;

tagama mahepõllumajandusliku heterogeense materjali jälgitavuse artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud tootmisprotsessis või vajaduse korral artikli 4 lõike 2 punktis c sätestatud tootmisprotsessis, säilitades andmeid, mis võimaldavad teha kindlaks mahepõllumajandusliku heterogeense materjali lähtematerjali tarninud ettevõtjad.

Ettevõtjad säilitavad kõnealuseid dokumente viis aastat.

2. Ettevõtjad, kes toodavad mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosnevat turustamiseks ette nähtud taimset paljundusmaterjali, registreerivad ühtlasi järgmised andmed ja säilitavad neid:

a)	iga teatatud mahepõllumajandusliku heterogeense materjali nimetus ja asjaomase liigi nimetus; mahepõllumajandusliku heterogeense materjali tootmiseks kasutatud meetodi liik vastavalt artiklis 4 osutatule;

b)	teatatud mahepõllumajandusliku heterogeense materjali kirjeldus, nagu see on sätestatud artiklis 4;

c)	mahepõllumajandusliku heterogeense materjali aretamise koht ja mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali tootmise koht, nagu on sätestatud artiklis 5;

d)	mahepõllumajandusliku heterogeense materjali tootmiseks kasutatud pinna suurus ja toodetud kogus.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave on kättesaadav direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 68/193/EMÜ, 98/56/EÜ, 2002/53/EÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ, 2002/56/EÜ, 2002/57/EÜ, 2008/72/EÜ ja 2008/90/EÜ kohastele vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 9

Ametlik kontroll

Liikmesriikide pädevad asutused – või kui pädevad asutused on vastavalt määruse (EL) 2017/625 II jaotise III peatükile kontrolliülesanded delegeerinud, siis asjaomased delegeeritud asutused – teevad mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamisega seoses riskipõhist ametlikku kontrolli, et kontrollida vastavust käesoleva määruse artiklite 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 nõuetele.

Idanevuse ja analüütilise puhtuse määramiseks kasutatakse Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni asjakohaseid meetodeid.

Artikkel 10

Mahepõllumajandusliku heterogeense materjali säilitamine

Kui säilitamine on võimalik, säilitab ettevõtja, kes on vastavalt määruse (EL) 2018/848 artiklile 13 teavitanud pädevaid asutusi asjaomasest mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist, kõnealust materjali seni, kuni see on turul kättesaadav, ning sellisel viisil, et säilivad teavitamise ajal sellele iseloomulikud põhiomadused. Selline säilitamine toimub kooskõlas tunnustatud tavaga, mida on kohandatud kõnealuse heterogeense materjali säilitamiseks. Säilitamise eest vastutav ettevõtja registreerib andmed säilitamise kestuse ja viisi kohta.

Kõik asjaomase materjali eest vastutava ettevõtja registreeritud andmed peavad olema pädevatele asutustele igal ajal kättesaadavad, et võimaldada kontrollida materjali säilitamist. Ettevõtja säilitab kõnealuseid andmeid viis aastat alates hetkest, mil asjaomane mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosnev taimne paljundusmaterjal ei ole enam turul kättesaadav.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 150, 14.6.2018, lk 1.

(2) Nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiiv 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298).

(3) Nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiiv 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309).

(4) Nõukogu 9. aprilli 1968. aasta direktiiv 68/193/EMÜ viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 93, 17.4.1968, lk 15).

(5) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/56/EÜ dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 226, 13.8.1998, lk 16).

(6) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1).

(7) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/54/EÜ peediseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 12).

(8) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33).

(9) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/56/EÜ seemnekartuli turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60).

(10) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemnete turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74).

(11) Nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/72/EÜ köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta (ELT L 205, 1.8.2008, lk 28).

(12) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/90/EÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (ELT L 267, 8.10.2008, lk 8).

(13) Komisjoni 20. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/62/EÜ, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks (ELT L 162, 21.6.2008, lk 13).

(14) Komisjoni 26. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/145/EÜ, millega sätestatakse teatavad erandid traditsiooniliselt teatavates paikkondades ja piirkondades kasvatatud ja geneetilisest erosioonist ohustatud köögivilja rahvaselektsioonsortide ja -sortide ning selliste köögiviljasortide heakskiitmiseks, millel ei ole põllukultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid mis on aretatud eritingimustes kasvamiseks, ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete turustamiseks (ELT L 312, 27.11.2009, lk 44).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(16) Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1).

(17) Komisjoni 23. juuni 1993. aasta direktiiv 93/49/EMÜ, milles sätestatakse nende tingimuste loetelu, millele peavad nõukogu direktiivi 91/682/EMÜ kohaselt vastama dekoratiivtaimede paljundusmaterjal ja dekoratiivtaimed (EÜT L 250, 7.10.1993, lk 9).

(18) Komisjoni 2. juuli 1993. aasta direktiiv 93/61/EMÜ, milles sätestatakse loetelu tingimuste kohta, millele peab nõukogu direktiivi 92/33/EMÜ kohaselt vastama köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjal, v.a seeme (EÜT L 250, 7.10.1993, lk 19).

(19) Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/98/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ seoses selle I lisas osutatud viljapuude perekondade ja liikide suhtes kehtivate erinõuetega, tarnijate suhtes kehtivate erinõuetega ning ametlikku inspekteerimist käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 298, 16.10.2014, lk 22).

I LISA

ARTIKLI 7 LÕIKE 2 PUNKTI B KOHANE PAKENDI ETIKETIL ESITATAV TEAVE

A. Etiketil esitatakse järgmine teave:

1.	heterogeense materjali nimetus koos fraasiga „Mahepõllumajanduslik heterogeenne materjal“;

2.	sõnad „ELi eeskirjad ja normid“;

3.	pakendile etiketi kinnitamise eest vastutava ettevõtja nimi ja aadress või registreerimiskood;

4.	tootjariik;

5.	pakendile etiketi kinnitamise eest vastutava ettevõtja määratud viitenumber;

6.	sulgemiskuu ja -aasta sõna „Pakend suletud“ järel;

7.	liik: märgitakse ladina tähtedega vähemalt liigi botaaniline nimetus, mis võib olla lühendatud kujul ja ilma autorite nimedeta;

8.	deklareeritud neto- või brutomass või seemnete puhul deklareeritud arv, välja arvatud väikepakendite puhul;

9.	kui on märgitud mass ja on kasutatud puhtimisaineid või muid tahkeid lisandeid, märgitakse lisandi laad ning ligikaudne puhaste seemnete massi ja kogumassi suhtarv;

10.	teave asjaomase taimse paljundusmaterjali puhul kasutatud taimekaitsevahendite kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (1) artikli 49 lõikega 4;

11.	kui mahepõllumajanduslik heterogeenne materjal ei vasta käesoleva määruse artikli 6 lõike 13 kohaselt idanevusnõuetele, märgitakse idanemismäär.

B. Punkti A alapunktis 1 osutatud nimetus ei tohi olla kasutaja jaoks raskesti äratuntav ega raskesti taasesitatav ning see ei tohi olla:

a)	identne või kergesti segiaetav nimetusega, mille all sama või lähedalt seotud liigi mõni muu sort või mahepõllumajanduslik heterogeenne materjal on kantud ametlikku sordiregistrisse või mahepõllumajandusliku heterogeense materjali loetellu;

b)	identne või kergesti segiaetav sordinimedega, mida kasutatakse tavaliselt kauba turustamisel või mida ei või kasutada tulenevalt muudest õigusaktidest;

c)	eksitav ega põhjustada segadust seoses asjaomase mahepõllumajandusliku heterogeense materjali omaduste, väärtuse või identsusega või seoses aretaja isikuga.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

II LISA

ARTIKLI 7 LÕIKES 5 OSUTATUD MAKSIMUMKOGUSED VÄIKEPAKENDIS SEEMNETE PUHUL

Liik	Seemnete suurim netomass (kg)
Söödakultuurid	10
Peet	10
Teravili	30
Õli- ja kiutaimed	10
Seemnekartul	30
Köögiviljade seemned:
liblikõielised	5
sibul, aed-harakputk, spargel, varspeet, söögipeet, naeris, arbuus, kõrvits, kabatšokk, porgand, redis, aed-mustjuur, spinat ja põldkännak	0,5
kõik muud köögiviljaliigid	0,1

20.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 258/28

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1190,

15. juuli 2021,

milles sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152 teema „IKT kasutamine ja e-kaubandus“ andmenõuete tehnilised üksikasjad vaatlusaastaks 2022

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 1 ja artikli 17 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada määruse (EL) 2019/2152 I lisas loetletud teema „IKT kasutamine ja e-kaubandus“ nõuetekohane rakendamine, peaks komisjon täpsustama muutujad, mõõtühiku, statistilise üldkogumi, liigitused ja jaotused ning andmeedastuse tähtaja, et saada liikmesriikide vahel võrreldavad ja ühtlustatud andmed IKT kasutamise ja e-kaubanduse kohta.

(2)	Liikmesriigid peaksid esitama metaandmete ja kvaliteediaruanded riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite ja igasuguse ettevõtlusstatistika kohta. Seepärast on vaja kindlaks määrata kõnealuste aruannete esitamise kord, nende sisu ja esitamise tähtajad.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid esitavad andmed määruse (EL) 2019/2152 I lisas osutatud teema „IKT kasutamine ja e-kaubandus“ kohta vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud andmenõuete tehnilisele kirjeldusele vaatlusaastaks 2022.

Artikkel 2

Iga-aastane metaandmete aruanne määruse (EL) 2019/2152 I lisas osutatud teema „IKT kasutamine ja e-kaubandus“ kohta edastatakse komisjonile (Eurostatile) 31. maiks 2022.

Iga-aastane kvaliteediaruanne määruse (EL) 2019/2152 I lisas osutatud teema „IKT kasutamine ja e-kaubandus“ kohta edastatakse komisjonile (Eurostatile) 5. novembriks 2022.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuli 2021

Komisjoni nimel

President

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 327, 17.12.2019, lk 1.

LISA

Teema „IKT kasutamine ja e-kaubandus“ andmenõuete tehnilised üksikasjad

Kohustuslik/vabatahtlik

Kohaldamisala (filter)

Muutuja

Kohustuslikud muutujad

i)	kõigi ettevõtete kohta:

(1)	ettevõtte põhiline majandustegevus eelmisel kalendriaastal

(2)	töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate keskmine arv eelmisel kalendriaastal

(3)	kogukäive (väärtusena, v.a käibemaks) eelmisel kalendriaastal

(4)	töö tegemiseks internetiühendust omavate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv või selliste töötajate osatähtsus kõigi töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate seas

(5)	IKT-spetsialistide tööhõive

(6)	mis tahes liiki koolituse pakkumine IKT-spetsialistidele IKT-oskuste arendamiseks eelmisel kalendriaastal

(7)	mis tahes liiki koolituse pakkumine teistele töötajatele IKT-oskuste arendamiseks eelmisel kalendriaastal

(8)	IKT-spetsialistide värbamine või värbamise katse eelmisel kalendriaastal

(9)	IKT-funktsioonide täitmine (nt IKT-taristu hooldus, kontoritarkvara tugi, ärijuhtimise tarkvara/süsteemide ja/või veebilahenduste arendus, turvalisus ja andmekaitse) oma töötajate poolt (kaasa arvatud ema- ja sidusettevõtete töötajad) eelmisel kalendriaastal

(10)	IKT-funktsioonide täitmine (nt IKT-taristu hooldus, kontoritarkvara tugi, ärijuhtimise tarkvara/süsteemide ja/või veebilahenduste arendus, turvalisus ja andmekaitse) välistarnija poolt eelmisel kalendriaastal

(11)	tööstusrobotite kasutamine

(12)	teenindusrobotite kasutamine

(13)	meetmete kohaldamine, et mõjutada ettevõttes järgmist: printimiseks ja paljundamiseks kasutatava paberi kogus

(14)	meetmete kohaldamine, et mõjutada ettevõttes järgmist: IKT-seadmete energiatarbimine

(15)	IKT-teenuste või IKT-seadmete keskkonnamõju arvestamine nende valimisel (näiteks energiatarbimine)

(16)	IKT-seadmete (nt arvutid, monitorid, mobiiltelefonid) kasutusest kõrvaldamine elektroonikaromude kogumise/ringlussevõtu abil (sealhulgas nende jätmine jaemüüjale kõrvaldamise eesmärgil)

(17)	IKT-seadmete (nt arvutid, monitorid, mobiiltelefonid) hoidmine ettevõttes pärast nende kasutamise lõpetamist (näiteks kasutamiseks varuosadena, hirm tundliku teabe avalikustamise pärast)

(18)	IKT-seadmete (nt arvutid, monitorid, mobiiltelefonid) müümine, liisinguettevõttele tagastamine või annetamine pärast nende kasutamise lõpetamist

ii)	ettevõtete kohta, kus töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel on töö tegemiseks juurdepääs internetile:

(19)	internetiühendus: mis tahes tüüpi püsiühenduse kasutamine

(20)	kaugkoosolekute korraldamine

(21)	töötajate kaugjuurdepääs (arvutite või kaasaskantavate seadmete, nt nutitelefonide kaudu) ettevõtte e-posti süsteemile

(22)	töötajate kaugjuurdepääs (arvutite või kaasaskantavate seadmete, nt nutitelefonide kaudu) ettevõtte dokumentidele (nt toimikud, tabelid, esitlused, graafikud, fotod)

(23)	töötajate kaugjuurdepääs (arvutite või kaasaskantavate seadmete, nt nutitelefonide kaudu) ettevõtte ärirakendustele või -tarkvarale (nt juurdepääs raamatupidamisele, müügile, tellimustele, CRM-tarkvarale (välja arvatud sisekommunikatsioonis kasutatavad rakendused))

(24)	toodete või teenuste veebimüük ettevõtte veebisaidi või äppide (sh ekstraneti) kaudu eelmisel kalendriaastal

(25)	toodete või teenuste veebimüük selliste e-kaubanduse veebisaitide või äppide kaudu, mida kasutab kaupade või teenustega kauplemiseks mitu ettevõtet, eelmisel kalendriaastal

(26)	toodete või teenuste EDI-tüüpi müük (elektroonilise andmevahetuse (EDI) kaudu saadud tellimuste alusel) eelmisel kalendriaastal

(27)	IKT-turvameetmete rakendamine ettevõtte IKT-süsteemides: autentimine tugeva parooliga (nt minimaalne pikkus, numbrite ja erimärkide kasutamine, regulaarne vahetamine)

(28)	IKT-turvameetmete rakendamine ettevõtte IKT-süsteemides: autentimine biomeetriliste meetodite abil, mida kasutatakse juurdepääsuks ettevõtte IKT-süsteemile (nt autentimine sõrmejälgede, hääle, näotuvastuse alusel)

(29)

IKT-turvameetmete rakendamine ettevõtte IKT-süsteemides: autentimine vähemalt kahest autentimismehhanismist koosneva kombinatsiooni alusel (st kasutaja määratud parooli, ühekordse parooli, koodigeneraatori genereeritud või nutitelefoni kaudu saadud koodi, biomeetrilise meetodi (näiteks sõrmejäljed, hääl, näotuvastus) kombinatsioon)

(30)	IKT-turvameetmete rakendamine ettevõtte IKT-süsteemides: andmete, dokumentide või e-kirjade krüpteerimine

(31)	IKT-turvameetmete rakendamine ettevõtte IKT-süsteemides: andmete varundamise eraldi asukohas (sh varukoopia pilves)

(32)	IKT-turvameetmete rakendamine ettevõtte IKT-süsteemides: võrgu juurdepääsu kontroll (kasutajate õiguste haldamine ettevõtte võrgus)

(33)	IKT-turvameetmete rakendamine ettevõtte IKT-süsteemides: VPN (virtuaalne privaatvõrk, millega liidetakse privaatvõrk üldkasutatava võrguga selliselt, et on võimalik turvaline andmevahetus üle üldkasutatava võrgu)

(34)	IKT-turvameetmete rakendamine ettevõtte IKT-süsteemides: IKT turvalisuse järelevalvesüsteem, mis võimaldab tuvastada kahtlase tegevuse IKT-süsteemides ja hoiatada ettevõtet ning mis ei ole eraldiseisev viirusetõrjetarkvara

(35)	IKT-turvameetmete rakendamine ettevõtte IKT-süsteemides: logifailide säilitamine, mis võimaldavad analüüsi pärast IKT turvaintsidentide toimumist

(36)	IKT-turvameetmete rakendamine ettevõtte IKT-süsteemides: IKT riskihindamine, st IKT turvaintsidentide tõenäosuse ja tagajärgede regulaarne hindamine

(37)	IKT-turvameetmete rakendamine ettevõtte IKT-süsteemides: IKT turvalisuse testimine (nt läbistustestimine, turvahoiatussüsteemi katsetamine, turvameetmete läbivaatamine, varundamissüsteemide katsetamine)

(38)	IKT turvalisusega seotud kohustuste tutvustamine töötajatele vabatahtliku koolituse või ettevõttesiseselt kättesaadava teabe (nt teave intranetis) vormis

(39)	IKT turvalisusega seotud kohustuste tutvustamine töötajatele kohustusliku koolituse või kohustusliku teabematerjali vormis

(40)	IKT turvalisusega seotud kohustuste tutvustamine töötajatele lepingu (nt töölepingu) abil

(41)

IKT-turvameetmeid, tavasid ja menetlusi käsitlevate dokumentide olemasolu, nt IKT turvalisust ja andmete konfidentsiaalsust käsitlevad dokumendid, mis hõlmavad töötajate IKT-alast koolitust, IKT-turvameetmeid, IKT-turvameetmete hindamist ja kavasid IKT turvalisust käsitlevate dokumentide ajakohastamiseks

(42)	eelmisel kalendriaastal toimunud IKT turvaintsidendid, millel olid järgmised tagajärjed: IKT-teenused ei olnud kättesaadavad riist- või tarkvara rikete tõttu

(43)	eelmisel kalendriaastal toimunud IKT turvaintsidendid, millel olid järgmised tagajärjed: IKT-teenused ei olnud kättesaadavad väljastpoolt tuleva rünnaku tõttu (nt lunavararünne, teenusetõkestusrünne)

(44)	eelmisel kalendriaastal toimunud IKT turvaintsidendid, millel olid järgmised tagajärjed: andmete hävimine või andmelaostus riist- või tarkvara rikete tõttu

(45)	eelmisel kalendriaastal toimunud IKT turvaintsidendid, millel olid järgmised tagajärjed: andmete hävimine või andmelaostus pahavaraga nakatumise või loata juurdepääsu tõttu

(46)	eelmisel kalendriaastal toimunud IKT turvaintsidendid, millel olid järgmised tagajärjed: konfidentsiaalsete andmete avalikustamine sissetungi, andmelõikuse, andmepüügi, ettevõtte oma töötajate tahtliku tegevuse tõttu

(47)	eelmisel kalendriaastal toimunud IKT turvaintsidendid, millel olid järgmised tagajärjed: konfidentsiaalsete andmete avalikustamine ettevõtte oma töötajate tahtmatu tegevuse tõttu

(48)	IKT turvalisusega seotud meetmed, nagu IKT turvalisuse testid, IKT turvalisust käsitlev koolitus, IKT turvaintsidentide lahendamine (v.a tarkvarapakettide uuendamine), mida viivad läbi ettevõtte oma töötajad (sh ema- ja sidusettevõtete töötajad)

(49)	IKT turvalisusega seotud meetmed, nagu IKT turvalisuse testid, IKT turvalisust käsitlev koolitus, IKT turvaintsidentide lahendamine (v.a tarkvarapakettide uuendamine), mida viivad läbi välistarnijad

(50)	IKT turvaintsidente katva kindlustuse olemasolu

iii)	ettevõtete kohta, kellel on mis tahes tüüpi interneti püsiühendus:

(51)	kiireima interneti püsiühenduse maksimaalne lepingujärgne allalaadimiskiirus vahemikes [0 Mbit/s, < 30 Mbit/s], [30 Mbit/s, < 100 Mbit/s], [100 Mbit/s, < 500 Mbit/s], [500 Mbit/s, < 1 Gbit/s], [≥ 1 Gbit/s]

iv)	kaugkoosolekuid korraldavate ettevõtete kohta:

(52)	kas on olemas IKT-turvalisuse suunised kaugkoosolekute korraldamiseks internetis, nt suunised paroolinõuete, otspunktkrüpteerimise kohta

(53)	selliste suuniste olemasolu, mis toetavad kaugkoosolekute korraldamist ärireiside asemel

v)	ettevõtete kohta, kus töötajatel või füüsilisest isikust ettevõtjatel on kaugjuurdepääs ettevõtte e-posti süsteemile:

(54)	ettevõtte e-posti süsteemile kaugjuurdepääsu omavate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv või selliste töötajate osatähtsus kõigi töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate seas

vi)	ettevõtete kohta, kus töötajatel või füüsilisest isikust ettevõtjatel on kaugjuurdepääs ettevõtte dokumentidele, ärirakendustele või tarkvarale:

(55)	ettevõtte dokumentidele, ärirakendustele või tarkvarale kaugjuurdepääsu omavate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv või selliste töötajate osatähtsus kõigi töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate seas

vii)	ettevõtete kohta, kus töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel on kaugjuurdepääs ettevõtte e-posti süsteemile või ettevõtte dokumentidele, ärirakendustele või tarkvarale:

(56)	kas on olemas IKT-turvalisuse suunised kaugjuurdepääsu kohta, nt nõue korraldada parooliga kaitstud kaugkoosolekuid, keeld teha tööd avalikus WiFi võrgus, VPNi kasutamine, nõuded andmekaitse kohta

viii)

ettevõtete kohta, kes tegid eelmisel kalendriaastal müügitehinguid veebis:

(57)	kaupade või teenuste veebimüügi väärtus või kaupade ja teenuste veebimüügi osatähtsus kogukäibest eelmisel kalendriaastal

(58)	eratarbijatele suunatud (ettevõtjalt tarbijale ehk B2C) veebimüügi väärtuse osatähtsus kogu veebimüügist eelmisel kalendriaastal

(59)	teistele ettevõtetele (ettevõtetevaheline ehk B2B) ning avalikule sektorile (ettevõttelt riigile ehk B2G) suunatud veebimüügi väärtuse osatähtsus kogu veebimüügist eelmisel kalendriaastal

ix)	ettevõtete kohta, kes tegelesid toodete ja teenuste veebimüügiga ettevõtte veebisaitide või äppide kaudu ning selliste e-kaubanduse veebisaitide või äppide kaudu, mida kasutab kaupade või teenustega kauplemiseks mitu ettevõtet, eelmisel kalendriaastal:

(60)	toodete või teenuste veebimüük ettevõtte veebisaitide või äppide kaudu: sellise müügi väärtuse osatähtsus kogu veebimüügist eelmisel kalendriaastal

(61)	toodete või teenuste veebimüük selliste e-kaubanduse veebisaitide või äppide kaudu, mida kasutab kaupade või teenustega kauplemiseks mitu ettevõtet: sellise müügi väärtuse osatähtsus kogu veebimüügist eelmisel kalendriaastal

x)	ettevõtete kohta, kes tegelesid eelmisel kalendriaastal kaupade ja teenuste EDI-tüüpi müügiga:

(62)	kaupade ja teenuste EDI-tüüpi müügi väärtus või kaupade ja teenuste EDI-tüüpi müügi osatähtsus kogukäibest eelmisel kalendriaastal

xi)	ettevõtete kohta, kes eelmise kalendriaasta jooksul värbasid või proovisid värvata IKT spetsialiste:

(63)	IKT spetsialistide täitmata töökohad, millele oli raske töötajaid leida

xii)	ettevõtete kohta, kellel on olemas IKT turvalisusega seotud meetmeid, tavasid ja menetlusi käsitlevad dokumendid:

(64)	ettevõtte IKT turvalisusega seotud meetmeid, tavasid ja menetlusi käsitlevate dokumentide viimane määratlemine või läbivaatamine toimus: viimase 12 kuu jooksul; rohkem kui 12 kuud ja kuni 24 kuud tagasi; rohkem kui 24 kuud tagasi

xiii)

tööstus- või teenindusroboteid kasutavate ettevõtete kohta:

(65)	põhjused, mis mõjutasid otsust kasutada ettevõttes roboteid: suured tööjõukulud

(66)	põhjused, mis mõjutasid otsust kasutada ettevõttes roboteid: raskused töötajate värbamisel

(67)	põhjused, mis mõjutasid otsust kasutada ettevõttes roboteid: tööohutuse suurendamine

(68)	põhjused, mis mõjutasid otsust kasutada ettevõttes roboteid: protsesside ja/või toodetud kaupade ja teenuste täpsuse ja kvaliteeditaseme tagamine

(69)	põhjused, mis mõjutasid otsust kasutada ettevõttes roboteid: ettevõtte toodetud kaupade või osutatud teenuste valiku laiendamine

(70)	põhjused, mis mõjutasid otsust kasutada ettevõttes roboteid: maksud või muud valitsuse stiimulid

Vabatahtlikud muutujad

i)	ettevõtete kohta, kus töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel on töö tegemiseks juurdepääs internetile:

(1)	selliste töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv või osatähtsus kõigi töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate seas, kes kasutavad töö tegemiseks ettevõtte pakutud kaasaskantavat seadet, mis võimaldab internetiühendust mobiiltelefonivõrgu kaudu

ii)	ettevõtete kohta, kes tegid eelmisel kalendriaastal müügitehinguid veebis:

(2)	veebimüük oma riigi tarbijatele eelmisel kalendriaastal

(3)	veebimüük teiste liikmesriikide tarbijatele eelmisel kalendriaastal

(4)	veebimüük mujal maailmas asuvatele tarbijatele eelmisel kalendriaastal

iii)	ettevõtete kohta, kes tegid veebis müügitehinguid vähemalt kahes järgmises geograafilises piirkonnas asuvate tarbijatega: oma riik, teised liikmesriigid või muu maailm, eelmisel kalendriaastal:

(5)	oma riigi tarbijatega tehtud veebimüügitehingute väärtuse osatähtsus kogu veebimüügist eelmisel kalendriaastal

(6)	teiste liikmesriikide tarbijatega tehtud veebimüügitehingute väärtuse osatähtsus kogu veebimüügist eelmisel kalendriaastal

(7)	mujal maailmas asuvate tarbijatega tehtud veebimüügitehingute osatähtsus kogu veebimüügist eelmisel kalendriaastal

iv)	ettevõtete kohta, kes tegid eelmisel kalendriaastal veebis müügitehinguid teiste liikmesriikide tarbijatega:

(8)	teistesse liikmesriikidesse müümisel ilmnenud raskused: toodete kohaletoimetamise või tagastamisega seotud suured kulud eelmisel kalendriaastal

(9)	teistesse liikmesriikidesse müümisel ilmnenud raskused: raskused kaebuste või vaidluste lahendamisel eelmisel kalendriaastal

(10)	teistesse liikmesriikidesse müümisel ilmnenud raskused: toote märgistuse kohandamine teistes liikmesriikides müümiseks eelmisel kalendriaastal

(11)	teistesse liikmesriikidesse müümisel ilmnenud raskused: teistes liikmesriikides asuvate tarbijatega suhtlemiseks vajaliku võõrkeele oskuse puudumine eelmisel kalendriaastal

(12)	teistesse liikmesriikidesse müümisel ilmnenud raskused: ettevõtte äripartnerite piirangud seoses müügiga teatavatesse liikmesriikidesse eelmisel kalendriaastal

(13)	teistesse liikmesriikidesse müümisel ilmnenud raskused: teiste liikmesriikide käibemaksusüsteemiga seotud raskused (näiteks ebakindlus seoses käibe maksustamisega eri riikides) eelmisel kalendriaastal

v)	ettevõtete kohta, kus on vabad IKT spetsialistide töökohad, mida oli eelmisel kalendriaastal IKT spetsialistide värbamise käigus raske täita:

(14)	kandideerijate vähesusest tingitud raskused IKT-spetsialistide värbamisel eelmisel kalendriaastal

(15)	raskused IKT spetsialistide värbamisel eelmisel kalendriaastal, mis on tingitud sellest, et kandideerijatel puudus hariduse või koolituse teel omandatud asjakohane IKT-alane kvalifikatsioon

(16)	kandideerijate puudulikust asjakohasest töökogemusest tingitud raskused IKT-spetsialistide värbamisel eelmisel kalendriaastal

(17)	kandideerijate liiga kõrgetest palgaootustest tingitud raskused IKT-spetsialistide värbamisel eelmisel kalendriaastal

vi)	tööstus- või teenindusroboteid omavate ettevõtete kohta:

(18)	ettevõttes kasutatavate tööstus- ja teenindusrobotite arv

Mõõtühik

Absoluutarvud, välja arvatud nende näitajate puhul, mis on seotud omavääringus väljendatud käibega (tuhandetes) või osatähtsusega (kogu)käibest

Statistiline üldkogum

Hõlmatavad tegevusalad

NACE jaod C–J, L–N ja grupp 95.1

Hõlmatavad suurusklassid

Vähemalt kümne töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga ettevõtted. Alla kümne töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga ettevõtete kaasamine on vabatahtlik.

Jaotused

Jaotus tegevusvaldkonna järgi

Riiklike koondandmete arvutamiseks:

—	NACE jagude ja rühma tasandi koondandmed C+D+E+F+G+H+I+J+L+M+N+95.1, D+E

—	NACE jaod: C, F, G, H, I, J, L, M, N

—	NACE osad: 47, 55

—	NACE osade koondandmed: 10 + 11 + 12 + 13 + 14 + 15 + 16 + 17 + 18, 19 + 20 + 21 + 22 + 23, 24 + 25, 26 + 27 + 28 + 29 + 30 + 31 + 32 + 33

—	osade ja rühmade koondandmed: 26.1 + 26.2 + 26.3 + 26.4 + 26.8 + 46.5 + 58.2 + 61 + 62 + 63.1 + 95.1

Ainult Euroopa koondandmetes kasutamiseks

—	NACE jaod: D, E

—	NACE osad: 19, 20, 21, 26, 27, 28, 45, 46, 61, 72, 79

—	NACE grupp: 95.1

—	NACE osade koondandmed: 10 + 11 + 12, 13 + 14 + 15, 16 + 17 + 18, 22 + 23, 29 + 30, 31 + 32 + 33, 58 + 59 + 60, 62 + 63, 69 + 70 + 71, 73 + 74 + 75, 77 + 78 + 80 + 81 + 82

Suurusklass töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu alusel: 10+, 10–49, 50–249, 250+; vabatahtlik: 0–9, 0–1, 2–9

Andmeedastuse tähtpäev

5. oktoober 2022

20.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 258/37

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1191,

19. juuli 2021,

millega pikendatakse toimeaine klopüraliidi heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiviga 2006/64/EÜ (2) kanti toimeaine klopüraliid nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)	Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)	Toimeaine klopüraliidi heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 30. aprillil 2022.

(4)	Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikli 1 kohaselt on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemiku jooksul esitatud taotlus toimeaine klopüraliidi heakskiidu pikendamiseks.

(5)	Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)	Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamisaruande kavandi ning esitas selle 31. mail 2017 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)	Toiduohutusamet tegi täiendava kokkuvõtliku toimiku üldsusele kättesaadavaks. Samuti edastas toiduohutusamet pikendamise hindamisaruande kavandi taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning algatas selle kohta avaliku arutelu. Toiduohutusamet edastas saadud märkused komisjonile.

(8)

6. juulil 2018 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas klopüraliid võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Komisjon esitas 24. märtsil 2021 pikendamisaruande ja määruse eelnõu klopüraliidi kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele.

(9)

Seoses endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemise kriteeriumidega, mis kehtestati komisjoni määrusega (EL) 2018/605, (7) märgitakse toiduohutusameti järelduses, et lähtuvalt teaduslikest tõenditest on väga ebatõenäoline, et klopüraliid on endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal, kuna toksilist mõju endokriinsüsteemile ei ole täheldatud. Seepärast leiab komisjon, et klopüraliidi ei tule pidada endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks.

(10)	Komisjon palus taotlejal esitada oma märkused toiduohutusameti järelduse kohta ning kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõiguga pikendamisaruande kohta. Taotleja esitas oma märkused pikendamisaruande kavandi kohta ja neid märkusi on põhjalikult uuritud.

(11)	Vähemalt ühe klopüraliidi sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses on leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud.

(12)

Toimeaine klopüraliidi heakskiidu pikendamist käsitlev riskihindamine põhineb tüüpilisel kasutusviisil herbitsiidina taliteravilja puhul ja rohumaadel. Kõnealusest riskihindamisest tulenevalt ei ole vaja säilitada piirangut, mille kohaselt võib toimeainet kasutada üksnes herbitsiidina, kuid vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõikele 1 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 6 ning olemasolevatest teaduslikest ja tehnilistest teadmistest lähtuvalt on siiski vaja kehtestada teatavad tingimused ja piirangud. Eriti asjakohane on nõuda kinnitavat lisateavet.

(13)	Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 tuleks seega vastavalt muuta.

(14)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/566 (8) pikendati klopüraliidi heakskiidu kehtivusaega 30. aprillini 2022, et pikendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse toimeaine heakskiidu aegumist. Kuna heakskiidu pikendamise otsus võeti vastu enne heakskiidu pikendatud kehtivusaja lõppkuupäeva, peaks käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev olema sellest kuupäevast varasem.

(15)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamine

Toimeaine klopüraliidi heakskiitu pikendatakse vastavalt I lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 18. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/64/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ klopüraliidi, tsüprodiniili, fosetüüli ja trineksapaki lisamisega toimeainete hulka (ELT L 206, 27.7.2006, lk 110).

(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(5) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(6) EFSA Journal 2018; 16(8): 5389. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu.

(7) Komisjoni 19. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/605, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks (ELT L 101, 20.4.2018, lk 33).

(8) Komisjoni 30. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/566, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete abamektiini, Bacillus subtilis’e ((Cohn 1872) tüvi QST 713), Bacillus thuringiensis subsp. aizawai (tüved ABTS-1857 ja GC-91), Bacillus thuringiensis subsp. israeliensis’e (serotüüp H-14, tüvi AM65-52), Bacillus thuringiensis subsp. kurstaki (tüved ABTS 351, PB 54, SA 11, SA 12 ja EG 2348), Beauveria bassiana (tüved ATCC 74040 ja GHA), klodinafopi, klopüraliidi, Cydia pomonella Granulovirus’e (CpGV), tsüprodiniili, dikloroprop-P, fenpüroksimaadi, fosetüüli, mepanipüriimi, Metarhizium anisopliae (var. anisopliae, tüvi BIPESCO 5/F52), metkonasooli, metrafenooni, pirimikarbi, Pseudomonas chlororaphis’e (tüvi MA342), pürimetaniili, Pythium oligandrum M1, rimsulfurooni, spinosaadi, Streptomyces K61 (varem „S. griseoviridis“), Trichoderma asperellum’i (varem „T. harzianum“, tüved ICC012, T25 ja TV1), Trichoderma atroviride (varem „T. harzianum“, tüvi T11), Trichoderma gamsii (varem „T. viride“, tüvi ICC080), Trichoderma harzianum’i (tüved T-22 ja ITEM 908), triklopüüri, trineksapaki, tritikonasooli ja tsiraami heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 118, 7.4.2021, lk 1).

I LISA

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

Klopüraliid

CASi nr: 1702-17–6

CIPACi nr: 455

3,6-dikloropüridiin-2-karboksüülhape või 3,6-dikloropikoliinhape

≥ 950 g/kg

1. oktoober 2021

30. september 2036

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse klopüraliidi heakskiidu pikendamise aruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	kaubanduslikult toodetud tehnilise materjali kirjeldusele;

—	käitlejate kaitsele ja selle tagamisele, et käitlejate suhtes kohaldatavate kasutustingimustega nähtaks ette piisavad isikukaitsevahendid;

—	klopüraliidijääkide võimalikule esinemisele külvikorrakultuurides;

—	klopüraliidijääkide võimalikule ülekandumisele töödeldud aladelt pärit komposti või loomade sõnniku kaudu, et hoida ära vastuvõtlike põllukultuuride kahjustamist;

—	põhjavee kaitsele ohualtites tingimustes.

Vajaduse korral peavad kasutustingimused hõlmama riskivähendamismeetmeid.

Taotleja esitab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile kinnitava teabe veetöötlemisprotsesside mõju kohta joogivees esinevatele jääkidele.

Taotleja esitab selle teabe kahe aasta jooksul pärast seda, kui on võetud vastu juhenddokument, milles käsitletakse pinna- ja põhjavees esinevatele jääkidele veetöötlemisprotsesside tulemusena avalduva mõju hindamist.

(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud pikendamisaruandes.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt:

(1)	A osast jäetakse välja kanne 129 klopüraliidi kohta;

(2)

B osasse lisatakse järgmine kanne:

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

„147

Klopüraliid

CASi nr: 1702-17–6

CIPACi nr: 455

3,6-dikloropüridiin-2-karboksüülhape või 3,6-dikloropikoliinhape

≥ 950 g/kg

1. oktoober 2021

30. september 2036

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	kaubanduslikult toodetud tehnilise materjali kirjeldusele;

—	käitlejate kaitsele ja selle tagamisele, et käitlejate suhtes kohaldatavate kasutustingimustega nähtaks ette piisavad isikukaitsevahendid;

—	klopüraliidijääkide võimalikule esinemisele külvikorrakultuurides;

—	klopüraliidijääkide võimalikule ülekandumisele töödeldud aladelt pärit komposti või loomade sõnniku kaudu, et hoida ära vastuvõtlike põllukultuuride kahjustamist;

—	põhjavee kaitsele ohualtites tingimustes.

Vajaduse korral peavad kasutustingimused hõlmama riskivähendamismeetmeid.

Taotleja esitab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile kinnitava teabe veetöötlemisprotsesside mõju kohta joogivees esinevatele jääkidele.

(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud pikendamisaruandes.“

20.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 258/42

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/1192,

19. juuli 2021,

millega ajakohastatakse selliste isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ning tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2021/142

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 27. detsembril 2001 vastu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (1).

(2)	Nõukogu võttis 5. veebruaril 2021 vastu otsuse (ÜVJP) 2021/142 (2), millega ajakohastatakse selliste isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4 (edaspidi „loetelu“).

(3)	Ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõike 6 kohaselt on vaja loetelus sisalduvate isikute, rühmituste ja üksuste nimed korrapäraselt läbi vaadata tagamaks, et nende loetelus hoidmine on põhjendatud.

(4)	Käesolevas otsuses esitatakse sellise nõukogu tehtud läbivaatamise tulemused, mis puudutab isikuid, rühmitusi ja üksusi, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4.

(5)

Nõukogu on kindlaks teinud, et ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikes 4 osutatud pädevad asutused on teinud kõigi loetellu kantud isikute, rühmituste ja üksuste suhtes otsused selle kohta, et nad on osalenud terroriaktides ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses. Nõukogu on samuti jõudnud järeldusele, et nende isikute, rühmituste ja üksuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, tuleks jätkuvalt kohaldada ühises seisukohas 2001/931/ÜVJP sätestatud konkreetseid piiravaid meetmeid.

(6)	Loetelu tuleks vastavalt ajakohastada ja otsus (ÜVJP) 2021/142 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on esitatud selliste isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4.

Artikkel 2

Otsus (ÜVJP) 2021/142 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. juuli 2021

Nõukogu nimel

president

J. PODGORŠEK

(1) Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93).

(2) Nõukogu 5. veebruari 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/142, millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2020/1132 (ELT L 43, 8.2.2021, lk 14).

LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD ISIKUTE, RÜHMITUSTE JA ÜKSUSTE LOETELU

I. ISIKUD

1.	ABDOLLAHI Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), sündinud 11.8.1960 Iraanis. Passi nr: D9004878.

2.	AL-NASSER Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

3.	AL YACOUB Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

4.	ARBABSIAR Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), sündinud 6.3.1955 või 15.3.1955 Iraanis. Iraani ja USA kodanik, passi nr: C2002515 (Iraan); Passi nr: 477845448 (USA). Isikutunnistuse nr: 07442833, kehtivuse lõpp: 15.3.2016 (USA juhiluba).

5.	ASSADI Assadollah, sündinud 22.12.1971 Teheranis (Iraan), Iraani kodanik. Iraani diplomaatilise passi nr: D9016657.

6.	BOUYERI Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad).

7.	EL HAJJ, Hassan, sündinud 22.3.1988 Zaghdraiyas Sidonis (Liibanon), Kanada kodanik. Passi nr: JX446643 (Kanada).

8.	HASHEMI MOGHADAM Saeid, sündinud 6.8.1962 Teheranis (Iraan), Iraani kodanik. Passi nr: D9016290, kehtiv kuni 4.2.2019.

9.	IZZ-AL-DIN Hasan (teise nimega GARBAYA Ahmed, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN Samir), sündinud 1963. aastal Liibanonis, Liibanoni kodanik.

10.	MELIAD, Farah, sündinud 5.11.1980 Sydneys (Austraalia), Austraalia kodanik. Passi nr: M2719127 (Austraalia).

11.	MOHAMMED Khalid Shaikh (teise nimega ALI Salem, teise nimega BIN KHALID Fahd Bin Adballah, teise nimega HENIN Ashraf Refaat Nabith, teise nimega WADOOD Khalid Adbul), sündinud 14.4.1965 või 1.3.1964 Pakistanis. Passi nr: 488555.

12.	ŞANLI, Dalokay (teise nimega Sinan), sündinud 13.10.1976 Pülümüris (Türgi).

13.

14.	SHAKURI Ali Gholam, sündinud u 1965. aastal Teheranis Iraanis.

II. RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

„Abu Nidal Organisation / Abu Nidali Organisatsioon“ – „ANO“ (teise nimega „Fatah Revolutionary Council / Fatah’ Revolutsiooniline Nõukogu“, teise nimega „Arab Revolutionary Brigades / Araabia Revolutsioonilised Brigaadid“, teise nimega „Black September / Must September“, teise nimega „Revolutionary Organisation of Socialist Muslims / Sotsialistlike Moslemite Revolutsiooniline Organisatsioon“).

2.	„Al-Aqsa Martyrs’ Brigade / Al-Aqsa Märtrite Brigaad“.

3.	„Al-Aqsa e.V“.

4.	„Babbar Khalsa“.

5.	„Communist Party of the Philippines / Filipiinide Kommunistlik Partei“, sealhulgas „New People’s Army“ – „NPA / Uus Rahvaarmee“, Filipiinid.

6.	Directorate for Internal Security of the Iranian Ministry for Intelligence and Security / Iraani luure- ja julgeolekuministeeriumi sisejulgeoleku direktoraat.

7.	„Gama’a al-Islamiyya“ (teise nimega „Al-Gama’a al-Islamiyya“) („Islamic Group / Islamirühmitus“ – „IG“).

8.	„İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi“ – „IBDA-C“ („Great Islamic Eastern Warriors Front / Suur Islami Idavõitlejate Rinne“).

9.	„Hamas“, sealhulgas „Hamas-Izz al-Din al-Qassem“.

10.

„Hizballah Military Wing / Hizballahi sõjaline tiib“ (teise nimega „Hezbollah Military Wing / Hezbollahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hizbullah Military Wing / Hizbullahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hizbollah Military Wing / Hizbollahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hezballah Military Wing / Hezballahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hisbollah Military Wing / Hisbollahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hizbu’llah Military Wing / Hizbu’llahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hizb Allah Military Wing / Hizb Allahi sõjaline tiib“, teise nimega „Jihad Council / Džihaadi Nõukogu“ (ja kõik sellele alluvad üksused, sealhulgas välisjulgeolekuorganisatsioon)).

11.	„Hizbul Mujahideen“ – „HM“.

12.	„Khalistan Zindabad Force“ / Khalistan Zindabadi Relvajõud“ – „KZF“.

13.	„Kurdistan Workers’ Party“ / Kurdistani Töölispartei – „PKK“ (teise nimega „KADEK“, teise nimega „KONGRA-GEL“).

14.	„Liberation Tigers of Tamil Eelam“ / Tamil Eelami Vabadusvõitluse Tiigrid – „LTTE“.

15.	„Ejército de Liberación Nacional“ („National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee“).

16.	„Palestinian Islamic Jihad“ / „Palestiina Islami Džihaad“ – „PIJ“.

17.	„Popular Front for the Liberation of Palestine“ / Palestiina Vabastamise Rahvarinne „PFLP“.

18.	„Popular Front for the Liberation of Palestine – General Command / Palestiina Vabastamise Rahvarinde peastaap“ (teise nimega „PFLP – General Command / PFLP peastaap“).

19.	„Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi“ – „DHKP/C“ (teise nimega „Devrimci Sol“ („Revolutionary Left / Revolutsioonilised Vasakpoolsed“), teise nimega „Dev Sol“) („Revolutionary People’s Liberation Army/Front/Party / Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/-rinne/-partei“).

20.	„Sendero Luminoso“ („Shining Path/Särav Tee“) – „SL“.

21.	„Teyrbazen Azadiya Kurdistan“ – „TAK“ (teise nimega „Kurdistan Freedom vFalcons/Kurdistani Vabastuspistrikud“, teise nimega „Kurdistan Freedom Hawks / Kurdistani Vabastuskullid“).

20.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 258/53

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1196,

19. juuli 2021,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2020/167 seoses harmoneeritud standarditega, mis käsitlevad teatavaid raadioseadmeid (pinnase ja seina sondeerimisradarid, raadiosagedustuvastusseadmed, raudteesidesüsteemi Euroloop raadioseadmed, võrgupõhised lähitoimeseadmed, juhtmeta tööstuslikud rakendused ning lairiba raadiolingid laevadele ja avamere ehitistele)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (1), eriti selle artikli 10 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL (2) artiklile 16 eeldatakse, et raadioseadmed, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, on vastavuses kõnealuse direktiivi artiklis 3 sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud harmoneeritud standardid või nende osad käsitlevad.

(2)

Komisjon esitas oma rakendusotsusega C(2015) 5376 (3) Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudile (ETSI) taotluse raadioseadmete harmoneeritud standardite koostamise ja läbivaatamise kohta, et toetada direktiivi 2014/53/EL (edaspidi „taotlus“).

(3)	Taotluse alusel koostas ETSI harmoneeritud standardi EN 303258 V1.1.1 juhtmevabade tööstuslike rakenduste jaoks.

(4)

Taotluse alusel vaatas ETSI läbi harmoneeritud standardid EN 302066-2 V1.2.1, EN 302208 V3.1.1, EN 302609 V2.1.1, EN 303204 V2.1.2 ja EN 303276 V1.1.1, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias (4). Selle tulemusena võeti vastu harmoneeritud standardid EN 302066 V2.2.1 (pinnase ja seina sondeerimisradarid), EN 302208 V3.3.1 (raadiosagedustuvastusseadmed), EN 302609 V2.2.1 (raudteesidesüsteemi Euroloop raadioseadmed), EN 303204 V3.1.1 (võrgupõhised lähitoimeseadmed) ning EN 303276 V1.2.1 (lairiba raadiolingid laevadele ja avamere ehitistele).

(5)	Komisjon hindas koos ETSIga, kas kõnealused harmoneeritud standardid vastavad taotlusele.

(6)	Harmoneeritud standardid EN 303204 V3.1.1 ja EN 303276 V1.2.1 vastavad olulistele nõuetele, mida nad peaksid hõlmama ja mis on sätestatud direktiivis 2014/53/EL. Seepärast on asjakohane avaldada viited nendele standarditele Euroopa Liidu Teatajas.

(7)

Harmoneeritud standardi EN 302066 V2.2.1 punkti 6.2.5 üheksanda lõigu viimases lauses ning punkti 6.2.5 kümnendas ja üheteistkümnendas lõigus on lubatud kõnealuses harmoneeritud standardis sätestatud spetsifikatsioone subjektiivselt tõlgendada ja määratleda. Seetõttu tuleks viide sellele harmoneeritud standardile avaldada Euroopa Liidu Teatajas piirangutega.

(8)

Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi soovituses 74-01 soovimatu kiirguse kohta kõrvalsageduse alas (ERC soovitus 74-01 (2019)) on sätestatud nõuded raadiospektri tõhusaks kasutamiseks. ERC soovituse 74-01 (2019) tabelis 6 on sätestatud, et kaitstud sagedusala piirmäär peaks olema 694 MHz. Harmoneeritud standardi EN 302208 V3.3.1 tabel 2 ei ole kooskõlas ERC soovitusega 74-01, kuna selles tabelis esitatud piirmäär erineb ERC soovituses 74-01(2019) esitatud piirmäärast. Seetõttu tuleks viide sellele harmoneeritud standardile avaldada Euroopa Liidu Teatajas piiranguga.

(9)	Harmoneeritud standardi EN 302609 V2.2.1 tabelis 3 on vasturääkivusi seoses mõõtevastuvõtja sagedusvahemikega. Seetõttu tuleks viide sellele harmoneeritud standardile avaldada Euroopa Liidu Teatajas piiranguga.

(10)	Harmoneeritud standardi EN 303258 V1.1.1 punktides 4.2.8.2, 4.2.9.3 ja 4.2.10.3 ei ole sätestatud katsemeetodeid kõnealustes punktides sätestatud spetsifikatsioonidele vastavuse tõendamiseks. Seetõttu tuleks viide sellele harmoneeritud standardile avaldada Euroopa Liidu Teatajas piirangutega.

(11)

Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/167 (5) I lisas on loetletud viited harmoneeritud standarditele, mille puhul eeldatakse vastavust direktiivile 2014/53/EL, ja kõnealuse rakendusotsuse II lisas on loetletud viited harmoneeritud standarditele, mille puhul eeldatakse vastavust direktiivile 2014/53/EL piiranguga. Tagamaks, et viited direktiivi 2014/53/EL toetuseks koostatud harmoneeritud standarditele oleksid loetletud ühes õigusaktis, tuleks rakendusotsuse (EL) 2020/167 I lisasse lisada viited standarditele EN 303204 V3.1.1 ja EN 303276 V1.2.1 ning kõnealuse rakendusotsuse II lisasse lisada viited standarditele EN 302066 V2.2.1, EN 302208 V3.3.1, EN 302609 V2.2.1 ja EN 303258 V1.1.1.

(12)

Seepärast on vaja Euroopa Liidu Teataja C-seeriast (6) kustutada viited harmoneeritud standarditele EN 302066-2 V1.2.1, EN 302208 V3.1.1, EN 302609 V2.1.1, EN 303204 V2.1.2 ja EN 303276 V1.1.1, kuna need on läbi vaadatud. Rakendusotsuse (EL) 2020/167 III lisas on loetletud direktiivi 2014/53/EL toetuseks koostatud harmoneeritud standardite viited, mis kustutatakse Euroopa Liidu Teataja C-seeriast. Seega on asjakohane lisada nimetatud viited kõnealusesse lisasse.

(13)

Selleks et anda tootjatele piisavalt aega harmoneeritud standardite EN 302066 V2.2.1, EN 302208 V3.3.1, EN 302609 V2.2.1, EN 303204 V3.1.1 ja EN 303276 V1.2.1 kohaldamiseks, on vaja harmoneeritud standardite EN 302066-2 V1.2.1, EN 302208 V3.1.1, EN 302609 V2.1.1, EN 303204 V2.1.2 ja EN 303276 V1.1.1 viidete kustutamine edasi lükata.

(14)	Harmoneeritud standardi järgimine lubab alates selle standardi viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast eeldada vastavust asjakohastele olulistele nõuetele, mis on sätestatud liidu ühtlustamisõigusaktides. Käesolev otsus peaks seetõttu jõustuma kiiremas korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsust (EL) 2020/167 muudetakse järgmiselt:

(1)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale;

(2)	II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale;

(3)	III lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse III lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 19. juuli 2021

Komisjoni nimel

President

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

(3) Komisjoni 4. augusti 2015. aasta rakendusotsus C(2015) 5376 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL toetava standardimistaotluse kohta, mis esitatakse Euroopa Elektrotehnika Standardimiskomiteele ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudile seoses raadioseadmetega.

(4) ELT C 326, 14.9.2018, lk 114.

(5) Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/167 5. veebruar 2020, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL toetuseks koostatud raadioseadmeid käsitlevate harmoneeritud standardite kohta (ELT L 34, 6.2.2020, lk 46).

(6) ELT C 326, 14.9.2018, lk 114.

I LISA

Rakendusotsuse (EL) 2020/167 I lisasse lisatakse järgmised read:

Viide standardile

„10.

EN 303204 V3.1.1

Andmesidevõrgu paiksed lähitoimeseadmed (SRD); Raadiosagedusalas 870 MHz kuni 876 MHz töötavad raadioseadmed võimsusega kuni 500 mW e.r.p.; Raadiospektrile juurdepääsu harmoneeritud standard

11.

EN 303276 V1.2.1

Raadiosagedusalas 5 852 MHz kuni 5 872 MHz ja/või 5 880 MHz kuni 5 900 MHz töötavad mereside lairiba raadiolingid laevadele ja avamere ehitistele; Raadiospektrile juurdepääsu harmoneeritud standard“.

II LISA

Rakendusotsuse (EL) 2020/167 II lisasse lisatakse järgmised read:

Viide standardile

„10.

EN 302066 V2.2.1

Lähitoimeseadmed (SRD); Pinnase ja seina sondeerimisradarid (GPR/WPR); Raadiospektri juurdepääsu harmoneeritud standard

Märkus: selle harmoneeritud standardi järgimine ei anna alust eeldada vastavust direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõikes 2 sätestatud olulisele nõudele, kui kohaldatakse üht alljärgnevatest sätetest:

—	selle standardi punkti 6.2.5 üheksanda lõigu lauset „Kiirguse mõõtmisel võib kogu sagedusala 30 MHz kuni 1 000 MHz katmiseks kasutada ka kahekoonuseliste ja logoperioodiliste võreantennide kombinatsiooni“;

—	selle standardi punkti 6.2.5 kümnendat lõiku;

—	selle standardi punkti 6.2.5 üheteistkümnendat lõiku.

11.

EN 302208 V3.3.1

Raadiosagedusalas 865 MHz kuni 868 MHz võimsusega kuni 2 W ja raadiosagedusalas 915 MHz kuni 921 MHz võimsusega kuni 4 W töötavad raadiosagedustuvastusseadmed; Raadiospektrile juurdepääsu harmoneeritud standard

Märkus: Et eeldada vastavust direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõikes 2 sätestatud olulisele nõudele, asendatakse käesoleva harmoneeritud standardi tabelis 2 piirnorm „692 MHz“ järgmisega: „694 MHz“.

12.

EN 302609 V2.2.1

Lähitoimeseadmed (SRD); Raudteesidesüsteemi Euroloop raadioseadmed; Raadiospektrile juurdepääsu harmoneeritud standard

Märkus: Direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõikes 2 sätestatud olulisele nõudele vastavuse eelduse täitmiseks:

—	loetakse selle harmoneeritud standardi tabeli 3 teises reas piirnormiks „29 090 MHz“ asemel „27 090 MHz“;

—	loetakse selle harmoneeritud standardi tabeli 3 kolmandas reas piirnormiks „29 100 MHz“ asemel „27 100 MHz“.

13.

EN 303258 V1.1.1

Juhtmevabad tööstuslikud rakendused (WIA); Sagedusalas 5 725 MHz – 5 875 MHz töötavad seadmed võimsusega kuni 400 mW; Raadiospektrile juurdepääsu harmoneeritud standard

Märkus: Selle harmoneeritud standardi järgimine ei anna alust eeldada vastavust direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõikes 2 sätestatud olulisele nõudele, kui ei kasutata asjakohaseid katsemeetodeid, et tõendada seadmete vastavust selle harmoneeritud standardi punktidele 4.2.8.2, 4.2.9.3 ja 4.2.10.3.“

III LISA

Rakendusotsuse (EL) 2020/167 III lisasse lisatakse järgmised read:

Nr	Viide standardile	Kustutamise kuupäev
„17.	EN 302066-2 V1.2.1 Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Pinnase ja seina sondeerimisradarite rakenduste (GPR(/WPR) pilditehnika süsteemid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel	20. jaanuar 2023
18.	EN 302208 V3.1.1 Raadiosagedusalas 865 MHz kuni 868 MHz võimsusega kuni 2 W ja raadiosagedusalas 915 MHz kuni 921 MHz võimsusega kuni 4 W töötavad raadiosagedustuvastusseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 oluliste nõuete alusel	20. jaanuar 2023
19.	EN 302609 V2.1.1 Lähitoimeseadmed (SRD); Raudteesidesüsteemi Euroloop raadioseadmed; Raadiospektrile juurdepääsu harmoneeritud standard	20. jaanuar 2023
20.	EN 303204 V2.1.2 Võrgupõhised lähitoimeseadmed (SRD); Raadiosagedusalas 870 MHz kuni 876 MHz töötavad raadioseadmed, kus võimsus ulatub kuni 500 mW; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 oluliste nõuete alusel	20. jaanuar 2023
21.	EN 303276 V1.1.1 Raadiosagedusalas 5 852 MHz kuni 5 872 MHz ja/või 5 880 MHz kuni 5 900 MHz töötavad mereside lairiba raadiolingid laevadele ja avamere ehitistele; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 oluliste nõuete alusel	20. jaanuar 2023“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 258

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 20. juuli 2021

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1187, 7. juuli 2021, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2021/1188, 19. juuli 2021, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2021/138	14
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1189, 7. mai 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 seoses teatavate perekondade ja liikide mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamisega ( 1 )	18
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1190, 15. juuli 2021, milles sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152 teema IKT kasutamine ja e-kaubandus andmenõuete tehnilised üksikasjad vaatlusaastaks 2022 ( 1 )	28
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1191, 19. juuli 2021, millega pikendatakse toimeaine klopüraliidi heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	37
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1192, 19. juuli 2021, millega ajakohastatakse selliste isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ning tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2021/142	42
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1193, 19. juuli 2021, millega pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja volitusi Bosnias ja Hertsegoviinas ning muudetakse otsust (ÜVJP) 2019/1340	46
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1194, 19. juuli 2021, millega pikendatakse Kosovosse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi ning muudetakse otsust (ÜVJP) 2020/1135	48
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1195, 19. juuli 2021, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 toetuseks koostatud in vitro diagnostikameditsiiniseadmete harmoneeritud standardite kohta	50
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1196, 19. juuli 2021, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2020/167 seoses harmoneeritud standarditega, mis käsitlevad teatavaid raadioseadmeid (pinnase ja seina sondeerimisradarid, raadiosagedustuvastusseadmed, raudteesidesüsteemi Euroloop raadioseadmed, võrgupõhised lähitoimeseadmed, juhtmeta tööstuslikud rakendused ning lairiba raadiolingid laevadele ja avamere ehitistele)	53

Nr	Viide standardile
1.	EN ISO 11135:2014 Tervishoiutoodete steriliseerimine. Etüleenoksiid. Nõuded meditsiiniseadmete steriliseerimisprotsessi väljatöötamiseks, valideerimiseks ja rutiinseks kontrollimiseks (ISO 11135:2014) EN ISO 11135:2014/A1:2019
2.	EN ISO 11137-1:2015 Tervishoiutoodete steriliseerimine. Kiirgus. Osa 1: Nõuded meditsiiniseadmete steriliseerimisprotsessi väljatöötamiseks, valideerimiseks ja rutiinseks kontrollimiseks (ISO 11137-1:2006, sh muudatus 1:2013) EN ISO 11137-1:2015/A2:2019
3.	EN ISO 11737-2:2020 Tervishoiutoodete steriliseerimine. Mikrobioloogilised meetodid. Osa 2: Steriilsuskatsed steriliseerimisprotsessi määratlemisel, valideerimisel ja rakendamisel (ISO 11737-2:2019)
4.	EN ISO 25424:2019 Tervishoiutoodete steriliseerimine. Madalatemperatuuriline aur ja formaldehüüd. Nõuded meditsiiniseadme steriliseerimisprotsessi väljatöötamiseks, valideerimiseks ja rutiinseks kontrollimiseks (ISO 25424:2018)


	(1) EMPs kohaldatav tekst