(1)

Majanduse ümberkujundamine nullnetoheite suunas põhjustab juba praegu kõikjal maailmas ülisuuri tööstuslikke, majanduslikke ja geopoliitilisi nihkeid, mis muutuvad veelgi nähtavamaks, kui maailm teeb süsinikuheite vähendamisel edusamme. Liit peab energiasüsteemi ümberkujundamisel ning kliimapöörde ja keskkonnaalase ülemineku elluviimisel nimetatud suundumustele reageerima. Oluliseks elemendiks juurdepääsu tagamisel nullnetotehnoloogiatele ja kvaliteetsete töökohtade säilitamisel liidus on tugev tootmisbaas. See nõuab, et liit säilitaks oma konkurentsivõime, sealhulgas innovatsiooni kaudu, eelkõige seoses puhta tehnoloogiaga.

(2)

Võttes arvesse nullnetotehnoloogiate keerukust ja riigiülest olemust, tekiks juhul, kui kõnealustele tehnoloogiatele juurdepääsu tagamiseks võetaks kooskõlastamata riiklikke meetmeid, risk moonutada konkurentsi ja killustada siseturgu. Liikmesriikide sellised meetmed võivad tuua kaasa turuosaliste suhtes erinevate normide kehtestamise, eri liikmesriikides nullnetotehnoloogiate tarnetele erineval tasemel juurdepääsu pakkumise, sealhulgas erineval tasemel toetuse nullnetotehnoloogia tootmisprojektidele, ning erinevate normide ja kooskõlastamata vormide sätestamise hangetes, samuti loamenetluste erinevad protsessid ja kestused, takistades seeläbi piiriülest kaubandust liikmesriikide vahel ja siseturu tõrgeteta toimimist. Siseturu toimimise kaitseks on seetõttu vaja luua ühine liidu õigusraamistik, et koos lahendada see keskne probleem, suurendades liidu vastupanuvõimet ja varustuskindlust nullnetotehnoloogiate valdkonnas.

(3)

Liit on võtnud kohustuse kiirendada oma majanduse süsinikuheite vähendamist ja taastuvate energiaallikate ambitsioonikat kasutuselevõttu, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nimelt kasvuhoonegaaside nullnetoheide ehk heide pärast sidumise mahaarvamist. See eesmärk on kesksel kohal Euroopa rohelises kokkuleppes, mis on esitatud komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ ja komisjoni 5. mai 2021. aasta teatises „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“, ning on kooskõlas Pariisi kokkuleppe raames võetud liidu kohustusega võtta üleilmseid kliimameetmeid (4). Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (5) seatud siduv liidu kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heite netokogust 1990. aasta tasemega võrreldes 2030. aastaks vähemalt 55 %. Paketis „Eesmärk 55“, mis on esitatud komisjoni 14. juuli 2021. aasta teatises „„Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“, seatakse sihiks liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine ning sellega seoses vaadatakse läbi ja ajakohastatakse liidu õigust.

(4)

Lisaks on komisjoni 1. veebruari 2023. aasta teatises esitatud rohelise kokkuleppe tööstuskavas ette nähtud terviklik lähenemisviis puhta energia tehnoloogia laiendamise toetamiseks nelja samba alusel. Esimese samba eesmärk on luua regulatiivne keskkond, millega lihtsustatakse ja ühtlustatakse menetlusi lubade andmiseks uutele nullnetotehnoloogia tootmis- ja koosteüksustele, ning hõlbustada liidu nullnetotööstuse laiendamist. Teise samba eesmärk on edendada investeeringuid nullnetotehnoloogia tootmisse ja selle rahastamist, kasutades komisjoni 17. märtsi 2023. aasta teatises ette nähtud ja muudetud riigiabimeetmete ajutist kriisi- ja üleminekuraamistikku majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale ning rajades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/795 (6) loodud Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP), et säilitada liidu edumaa rohe- ja digipöörde seisukohalt oluliste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate vallas. Kolmas sammas käsitleb ülemineku elluviimiseks vajalike oskuste arendamist ja oskustööliste arvu suurendamist puhta energia tehnoloogia sektoris. Neljas sammas keskendub kaubandusele ja kriitiliste toormete tarneahela mitmekesistamisele. See hõlmab kriitiliste toormete rühma loomist, koostöö tegemist sarnaseid seisukohti jagavate partneritega, et ühiselt tugevdada tarneahelaid, ning kriitilise tähtsusega sisendite allikate mitmekesistamist, et mitte hankida neid ainult ühelt tarnijalt. Käesolev määrus on osa nendest meetmetest ja aitab suurendada tööstuse süsinikuheite vähendamise majanduslikku tasuvust liidus.

(5)

Siseturg tagab sobiliku keskkonna, et saada vajaliku ulatuse ja kiirusega juurdepääs tehnoloogiatele, mida on vaja liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks ning et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk muuta süsinikuheite vähendamine kestlikuks konkurentsivõimeks. Tee kliimaneutraalse, ressursitõhusa ja nullnetoheitega majanduse suunas loob häid võimalusi liidu nullnetotööstuse laiendamiseks, kasutades ära siseturu tugevaid külgi ning edendades investeeringuid nullnetotehnoloogiatesse ja nende tarneahelatesse. Nimetatud tehnoloogiad on vajalikud liikmesriikide riiklike lõimitud energia- ja kliimakavade eesmärkide saavutamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1999, (7) aitavad suurendada liidu tööstuse vastupanuvõimet ja konkurentsivõimet ning võimaldavad vähendada majandussektorite süsinikuheidet alates energiavarustusest kuni transpordi, hoonete ja tööstuseni liidus. Liidu tugev nullnetotööstus võib aidata märkimisväärselt kaasa liidu kliima- ja energiaeesmärkide tulemuslikule saavutamisele ning toetada muid Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke, edendades samal ajal tööstusbaasi ning luues seeläbi kvaliteetseid töökohti ja kestlikku majanduskasvu.

(6)

Nende kohustuste täitmiseks peab liit kiirendama oma üleminekut nullnetoheitega majandusele, sealhulgas suurendades puhta energia osakaalu oma energiaallikate jaotuses ning suurendades energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate osakaalu. See aitab saavutada liidu eesmärke, mis on sätestatud 2030. aasta Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas, mis on komisjoni panus Göteborgis 2017. aastal välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse.

(7)

Pärast Venemaa põhjendamatut ja ebaseaduslikku Ukraina-vastast sõjalist agressiooni tõusnud energiahinnad andsid tugeva tõuke Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisele ja määrusega (EL) 2018/1999 reguleeritava energialiidu vastupanuvõime tugevdamisele, kiirendades üleminekut puhtale energiale ja lõpetades igasuguse sõltuvuse Venemaalt eksporditud fossiilkütustest. Komisjoni 18. mai 2022. aasta teatises „Kava „REPowerEU““ esitatud kaval „REPowerEU“ on keskne roll Venemaa sissetungist Ukrainasse põhjustatud raskustele ja ülemaailmse energiaturu häiretele reageerimisel. Kava eesmärk on kiirendada liidu energiasüsteemi ümberkujundamist, et vähendada liidu gaasi ja elektri tarbimist ning suurendada investeeringuid energiatõhusate ja vähese süsinikuheitega lahenduste kasutuselevõttu.

(8)

Liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks tuleb esikohale seada energiatõhusus. Energia säästmine on kõige odavam, ohutum ja puhtam viis neid eesmärke saavutada. Energiatõhususe esikohale seadmine on liidu energiapoliitika üldpõhimõte ja see on oluline nii poliitika praktilisel kohaldamisel kui ka investeerimisotsustes. Seega on ülioluline suurendada liidu selliste energiatõhusate tehnoloogiate, näiteks soojuspumbad, kaugkütte- ja kaugjahutus- ning tarkvõrgu tehnoloogiad, tootmisvõimsust, mis aitavad liidul vähendada ja piirata oma energiatarbimist.

(9)

Liidu süsinikuheite vähendamise eesmärgid, energiavarustuskindlus, energiasüsteemi digitaliseerimine ja elektripõhise nõudluse suurendamine, näiteks seoses liikuvusega, ning vajadus täiendavate ja kiiremate laadimispunktide järele eeldavad liidu elektrivõrkude ülisuurt laiendamist nii ülekande kui ka jaotuse tasandil. Ülekande tasandil on vaja alalisvooluülekandesüsteeme, muu hulgas avamere taastuvenergiaga ühendamiseks, jaotuse tasandil tugineb elektrienergia pakkujate ühendamine ja nõudluspoolse paindlikkuse haldamine aga investeeringutele sellistesse innovatiivsetesse võrgutehnoloogiatesse nagu elektrisõidukite nutilaadimine, hoonete ja tööstuse energiatõhususe automatiseerimine ja kontrollerid, nutikas mõõtetaristu ja kodune energiajuhtimissüsteem. Elektrivõrk peab toimima koos paljude osaliste ja seadmetega, tuginedes üksikasjalikule kindlaksmääratud jälgitavusele ning seega andmete kättesaadavusele, et võimaldada paindlikkust, arukat laadimist ning arukaid hooneid tarkvõrkudega ja väiksemahuliste paindlikkusteenustega, tänu millele on võimalik tarbimiskaja ja taastuvenergia kasutuselevõtt. Nullnetotehnoloogiate liidu võrku ühendamiseks on vaja märkimisväärselt suurendada elektrivõrkudega seotud tootmisvõimsust sellistes valdkondades nagu mere- ja maismaakaablid, alajaamad ja trafod.

(10)

Seepärast on vaja täiendavaid poliitilisi jõupingutusi, et liidul oleks suur potentsiaal tootmisvõimsuse kiireks suurendamiseks, et aidata kaasa liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamisele, parandades turutingimusi kaubanduslikult kättesaadavate tehnoloogiate jaoks ning nullnetotehnoloogiate ja nende tarneahelate varustuskindlust, vähendades turu killustatust ning kaitstes ja tugevdades liidu energiasüsteemi üldist vastupanu- ja konkurentsivõimet. See hõlmab juurdepääsu oma klassi parimate kütuste ohutule ja kestlikule allikale, nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1214 (8).

(11)

Käesolev määrus peaks täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1252, (9) keskendudes selliste nullnetotehnoloogiate tootmisele, mis on lõpptooted, konkreetsed komponendid ja nende tootmiseks peamiselt kasutatavad konkreetsed masinad. Määruses (EL) 2024/1252 keskendutakse aga tarneahela eelnevale etapile, eelkõige kriitilistele toormetele ning nende kaevandamisele, töötlemisele ja ringlussevõtule. Nimetatud tehnoloogiad on hädavajalikud paljude strateegiliste sektorite jaoks, sealhulgas nullnetotehnoloogia tööstuse, digitööstuse ning lennundus- ja kaitsesektori jaoks. Järgides sama ehk ärimudeli edendamise, ajakohastamise, piisavate oskuste tagamise ja investeeringute toetamise loogikat, täiendavad käesolev määrus ja määrus (EL) 2024/1252 teineteist, et luua liidus regulatiivse toetuse koosmõju kogu nullnetotehnoloogia tootmise tarneahelas. Käesolev määrus hõlmab ka töödeldud materjale, mis on nullnetotehnoloogiate olulised komponendid, välja arvatud kriitilised toormed, mis kuuluvad määruse (EL) 2024/1252 kohaldamisalasse.

(12)

Lõpptooted ja konkreetsed komponendid, mis on nullnetotehnoloogiate tootmiseks hädavajalikud, tuleks loetleda lisas mittetäielikus loetelus. Need hõlmavad lõpptooteid ja nende komponente, mida ettevõte toodab ja millega ta kaupleb, sealhulgas töödeldud materjale, kuid välja arvatud määrusega (EL) 2024/1252 hõlmatud toormeid. Selle lisa eesmärk on teha võimalikult suures ulatuses kindlaks lõpptooted ja konkreetsed komponendid, mis on nullnetotehnoloogiate tootmiseks hädavajalikud ja mida võib seetõttu põhjendatult pidada peamiselt kasutatavaks kõigi käesolevas määruses loetletud nullnetotehnoloogiate puhul. Nimetatud lisaga hõlmamata konkreetsed komponendid ja masinad võivad siiski kuuluda käesoleva määruse kohaldamisalasse juhul, kui projektiarendaja suudab riigi pädevale asutusele esitatud tõendite, näiteks turu-uuringute või väljaostulepingute põhjal tõendada, et konkreetseid komponente või masinaid kasutatakse peamiselt nullnetotehnoloogiate tootmiseks; siia hulka ei kuulu kriitilised toormed, mis kuuluvad määruse (EL) 2024/1252 kohaldamisalasse.

(13)

Teatavaid nullnetotehnoloogiate tarneahela konkreetseid komponente toodetakse energiamahukate tootmisprotsesside abil, nimelt terase-, alumiiniumi-, mitteraudmetallide, põhikemikaalide, tsemendi-, lubja-, klaasi-, keraamika-, väetise- ning tselluloosi- ja paberisektoris. Paljusid neist protsessidest iseloomustab suur energia- ja süsiniku-mahukus, mistõttu on nende CO2 heidet tavaliselt raske vähendada. Samal ajal nõutakse määruses (EL) 2021/1119 liidu majanduse süsinikuheite kiiret vähendamist. Võttes arvesse asjaolu, et energiamahukad tööstusharud andsid 2019. aastal liidu kasvuhoonegaaside koguheitest 17 %, on nende süsinikuheite vähendamine liidus kliimaneutraalsuse saavutamiseks hädavajalik. See tähendab, et nullnetotehnoloogiate jaoks kasutatavate konkreetsete komponentide varustuskindlus liidus sõltub ka süsinikuheite vähendamiseks tehtavate jõupingutuste intensiivistamisest energiamahukates tööstusharudes. Energiamahukad tööstusrajatised kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, kui asjaomased rajatised toodavad konkreetseid komponente, mida kasutatakse peamiselt nullnetotehnoloogiates. Arvestades vajadust vähendada nimetatud sektorite süsinikuheidet tervikuna ja selleks, et tagada nende sektorite toodetud, nullnetotehnoloogia tarneahelates kasutatavate konkreetsete komponentide kättesaadavus, tuleks erinevalt muudest nullnetotehnoloogia tootmisprojektidest, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, kohaldada käesolevat määrust ka selliste energiamahukate tööstusharude projektide suhtes, mis toodavad konkreetseid komponente, mida kasutatakse nullnetotehnoloogiate tarneahelates, kuid ka mujal. Selliste rajatiste, kus süsinikuheidet on raske vähendada käesoleva määruse kohaldamisalasse lisamisel peaks olema täidetud tingimus, et sellise rajatise ehitamist või ümberehitamist hõlmav projekt toob kaasa tootmistegevusest tuleneva CO2-heite märkimisväärse vähenemise. Nimetatud sektorite sihipärane toetamine käesoleva määruse alusel aitab tagada juurdepääsu nullnetotehnoloogiate kestlikele tarnetele siseturul, suurendab investeerimiskindlust ning loob nõudluse poolse tõmbe murranguliste nullnetotehnoloogiate ja süsinikuheite vähendamise tehnoloogiate jaoks.

(14)

Nullnetotehnoloogiate loetelus on esitatud tehnoloogiad, mis on olulised liidu heitesüsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamiseks ja siseturu toimimise parandamiseks. See loetelu hõlmab ka tehnoloogiaid, mida kõik liikmesriigid ei aktsepteeri puhta ja kindla energia allikana. See on kooskõlas nende õigusega otsustada erinevate energiaallikate valiku ja oma energiavarustuse üldise struktuuri ning samuti tööstuspoliitika üle. Nimetatud õiguste kaitsmise eesmärgil ei piira nullnetotehnoloogiate loetelu rahaliste vahendite eraldamist praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) alusel, eelkõige seoses liidu rahastatavate energiatehnoloogiatega eraldatud vahendite rahastamiskõlblikkuse ja toetuse andmise kriteeriumide osas, hõlmates ka heitkogustega kauplemise süsteemi (HKSi) lubatud heitkoguse ühikute kaudu rahastatut või Euroopa Investeerimispanga (EIP) poolset rahastamist. Samuti ei peaks liikmesriik olema kohustatud tunnustama strateegilisena projekte, millega toetatakse sellise tehnoloogia väärtusahelat, mida ta oma energiaallikate jaotuse osana ei aktsepteeri.

(15)

Liidu tulevase energiasüsteemi vastupanuvõime tagamiseks tuleks laiemat kasutuselevõttu rakendada kõnealuste tehnoloogiate kogu tarneahelas täielikus sidususes ja vastastikuses täiendavuses määrusega (EL) 2024/1252 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1781 (10).

(16)

Selleks et lahendada varustuskindlusega seotud probleemid, toetades samal ajal liidu energiasüsteemi vastupanuvõimet ning süsinikuheite vähendamise ja ajakohastamise jõupingutusi, tuleb laiendada nullnetotehnoloogia tootmisvõimsust liidus. Liidul tuleb tagada, et fotogalvaaniliste tehnoloogiate tootjate regulatiivne keskkond võimaldab neil suurendada oma konkurentsieelist ja parandada varustuskindluse väljavaateid, seades eesmärgiks jõuda kogu fotogalvaanilise energia väärtusahelas 2030. aastaks vähemalt operatiivse tootmisvõimsuseni 30 gigavatti kooskõlas Euroopa fotogalvaanikatööstuse liidu seatud eesmärkidega, mida toetatakse ELi päikeseenergia strateegia alusel, mis loodi komisjoni 18. mai 2022. aasta teatisega. Liidul tuleb tagada, et tuuleenergia ja soojuspumpade tehnoloogiate tootjate regulatiivne raamistik võimaldab neil suurendada oma konkurentsieelist ja säilitada või suurendada oma praegust turuosa 2020. aastatel kooskõlas liidu tehnoloogia kasutuselevõtu prognoosidega, mis vastavad liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidele. Sellest tulenev liidu tootmisvõimsus on 2030. aastal tuuleenergia puhul vähemalt 36 GW ja soojuspumpade puhul vähemalt 31 GW. Liidu akude ja elektrolüüsiseadmete tootjad peavad leidma regulatiivse keskkonna, mis võimaldab neil kindlustada oma tehnoloogilise juhtpositsiooni ja aitab aktiivselt nimetatud turge kujundada. Akutehnoloogiate puhul tähendab see panustamist Euroopa akuliidu eesmärkide saavutamisse ning sihti, et liidu akutootjad katavad 2030. aastaks peaaegu 90 % liidu iga-aastasest akunõudlusest, mis tähendab, et liidu tootmisvõimsus on vähemalt 550 GWh. Liidu elektrolüüsiseadmete tootjate puhul on kavas „REPowerEU“ prognoositud, et liidus toodetakse 2030. aastaks 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku ja sellist vesinikku imporditakse kuni 10 miljonit tonni. Selleks et liidu tehnoloogiline juhtpositsioon annaks juhtpositsiooni ka kaubanduse valdkonnas, mida on toetatud komisjoni ja Euroopa saastevaba vesiniku liidu elektrolüüsiseadmeid käsitleva ühisdeklaratsiooniga, tuleks liidu elektrolüüsiseadmete tootjatel võimaldada veelgi suurendada oma tootmisvõimsust, mille tulemusena jõuab kasutatav paigaldatud elektrolüüsiseadmete koguvõimsus 2030. aastaks vähemalt 100 GW vesinikuenergiani. Kava „REPowerEU“ eesmärk on ka suurendada 2030. aastaks kestliku biometaani tootmist 35 miljardi kuupmeetrini. Kuna biometaani tarneahel asub praegu suurel määral Euroopas, aitab see juba kaasa liidu vastupanuvõime suurendamisele, ning seda tuleks veelgi edendada. Liidu lennuki- ja laevakütuste tootjad peavad kestlikke alternatiivkütuseid edasi arendama, tootma ja nende kasutust laiendama, et aidata märkimisväärselt kaasa transpordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamisele 90 % võrra 2050. aastaks ning et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2405 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1805 (12) sätestatud kohustused. Kõnealust vähendamist toetab tugevalt ka taastuvate ja vähese süsinikuheitega kütuste väärtusahela tööstusliit. EL peab tagama, et õiguskeskkond ja toetusraamistik lennunduses ja laevanduses kasutatavate kestlike alternatiivkütuste tehnoloogiate tootjate jaoks võimaldab neil suurendada oma tootmisvõimsust kogu kütuste väärtusahela ulatuses alates lähteaine kogumisest ja tarnimisest kuni segamiseni, sealhulgas muundamis- ja rafineerimisvõimsust.

(17)

Võttes arvesse kõiki nimetatud eesmärke ning samuti seda, et tarneahela teatavate elementide puhul nagu näiteks inverterid, päikeseelemendid, plaadid ja valuplokid fotogalvaanilise energia puhul või katoodid ja anoodid akude puhul on tootmisvõimsus liidus väike. Selleks et aidata vähendada sõltuvust impordist ja vähest kaitstust ning tagada liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamine, tuleks liidus kehtestada nullnetotehnoloogia toodete tootmisvõimsuse üldine võrdlusalus, püüdes samal ajal liikuda sarnase võrdlusaluse suunas nullnetotehnoloogiate puhul. Liidu nullnetotehnoloogiate aastase võimsuse eesmärk peaks olema jõuda nulltehnoloogiate puhul tervikuna 2030. aastaks üldise iga-aastase tootmise võrdlusaluseni, milleks on vähemalt 40 % aastasest kasutuselevõtu vajadusest, või selle lähedale.

(18)

Samal ajal suurendavad nullnetotehnoloogia tooted liidu puhta energia vastupanuvõimet ja varustuskindlust. Puhta energia varustuskindlus on majandusarengu, avaliku korra ja julgeoleku eeltingimus. Nullnetotehnoloogia tooted toovad kasu ka muudele strateegiliselt olulistele majandussektoritele, näiteks põllumajandusele ja toidutootmisele, andes juurdepääsu puhtale energiale ja masinatele konkurentsivõimeliste hindadega ning aidates seeläbi tagada kestlikult liidu toiduga kindlustatus ning pakkuda suuremat turustusvõimalust bioloogilistele alternatiividele ringmajanduse abil. Samamoodi toob liidu kliimaeesmärkide täitmine kaasa nii majanduskasvu kui ka sotsiaalse heaolu.

(19)

Peamiste masstoodanguna toodetud puhta energia tehnoloogiate ülemaailmne turg on 2030. aastaks väärt ligikaudu 650 miljardit USA dollarit aastas, mis on üle kolme korra suurem kui praegu. Kogu maailmas kasvab nullnetotööstus üha kiiremini. Liidu tööstus saab tagada liidu kodanikele heaolu ainult siis, kui ta on maailmaturul konkurentsivõimeline ja sellele avatud. Üleilmselt konkurentsivõimeline liidu nullnetotehnoloogia sektor toetab liidu tugeva nullnetotehnoloogiate tootmisvõimsuse arendamist. Lisaks aitavad liidu tööstusharud, mis on nullnetotehnoloogia tarneahelate segmentides üleilmselt konkurentsivõimelised, suurendada liidu nullnetotehnoloogia tarneahelate üldist vastupanuvõimet ja parandada liidu juurdepääsu nullnetotehnoloogiatele.

(20)

Nullnetotehnoloogiate tootmine sõltub keerukatest ja üleilmselt omavahel seotud väärtusahelatest. Selleks et säilitada konkurentsivõimet ja vähendada praegust strateegilist impordist sõltuvust nullnetotehnoloogia toodete ja nende tarneahelate puhul, vältides samal ajal uute sõltuvuste tekitamist, peab liit jätkuvalt tugevdama oma nullnetotööstuse baasi ning muutuma konkurentsivõimelisemaks ja innovatsioonile avatumaks. Koos muude meetmetega liidu konkurentsivõime suurendamiseks peaks liidu tootmisvõimsuse suurendamise meetmed tagama ka selle, et liit mängib juhtivat rolli üleilmse väärtusahela strateegilistes osades, sealhulgas lõpptoodetes, et tagada varustuskindluse tase, mida liit vajab oma kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks. Seepärast tuleks kehtestada teine üldine võrdlusalus. Liidu nullnetotehnoloogiate tootmisvõimsuse eesmärk peaks olema saavutada suurem osakaal üleilmses tootmises, et jõuda 2040. aastaks 15 %-ni maailma toodangu väärtusest, tuginedes käesolevas määruses sätestatud seirele. Nimetatud teist võrdlusalust ei tohiks kohaldada siis, kui liidu suurenenud tootmisvõimsus oleks märkimisväärselt suurem kui liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks vajalike vastavate tehnoloogiate kasutuselevõtu vajadus.

(21)

Selleks et nullnetotehnoloogia tootmisprojekte, sealhulgas strateegilisi nullnetotehnoloogia projekte saaks võimalikult kiiresti käivitada või laiendada, et tagada liidu nullnetotehnoloogiate varustuskindlus, on oluline tagada planeerimise tõhusus ja investeerimiskindlus, hoides projektiarendajate halduskoormuse miinimumtasemel. Seetõttu tuleks liikmesriikide nullnetotehnoloogia tootmisprojektide, sealhulgas strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide loamenetlusi lihtsustada, tagades samal ajal, et kõnealused projektid on ohutud, turvalised, keskkonnakestlikud ning vastavad keskkonna-, sotsiaal- ja ohutusnõuetele. Liidu keskkonnaalase õigusega on sätestatud ühtsed tingimused riiklike loamenetluste korrale ja sisule, et tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. Strateegilise nullnetotehnoloogia projekti staatuse andmine ei tohiks piirata asjaomaste projektide suhtes kohaldatavaid mis tahes loatingimusi, sealhulgas neid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2000/60/EÜ, (13) 2004/35/EÜ, (14) 2010/75/EL, (15) 2011/92/EL (16) ja 2012/18/EL (17) ning nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ (18).

(22)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik oma sisemist korraldust silmas pidades valida, kas luua või määrata oma ühtsed kontaktpunktid kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil või mis tahes muul asjakohasel haldustasandil. Asjaomased pädevad asutused peaksid ka täpsustama ja tegema ühtsele kontaktpunktile kättesaadavaks nõuded ja sellise teabe ulatuse, mida projektiarendajalt enne loamenetluse algust nõutakse. Ühtne kontaktpunkt peaks vastutama selle teabe projektiarendajale edastamise eest. Ühtne kontaktpunkt peaks koordinaatorina hõlbustama teabe edastamist pädevatele asutustele, eelkõige selleks, et vältida loamenetluse taotluste mis tahes dubleerimist. Sellised taotlused võivad hõlmata uuringuid, lube või kinnitusi.

(23)

Selleks et vähendada loamenetluste keerukust ning suurendada nende tõhusust ja läbipaistvust, peaks nullnetotehnoloogia tootmisprojektide, sealhulgas strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide arendajatel olema võimalus suhelda ühtse kontaktpunktiga, kes vastutab kogu loamenetluse hõlbustamise ja koordineerimise eest. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid looma või määrama ühe või mitu ühtset kontaktpunkti, tagades samal ajal, et projektiarendajad peavad suhtlema ainult ühe ühtse kontaktpunktiga. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas ühtne kontaktpunkt on ka loaotsuseid tegev asutus. Liikmesriigid peaksid tagama oma ühtsetele kontaktpunktidele ning mis tahes muule loamenetluses osalevale asutusele piisavalt töötajaid ja vahendeid, et nad saaksid oma ülesandeid tulemuslikult täita.

(24)

Selleks et ettevõtted ja projektiarendajad, sealhulgas piiriüleste projektide arendajad, saaksid siseturust otsest kasu, ilma et neile tekiks põhjendamatu täiendav halduskoormus, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724, (19) millega luuakse ühtne digivärav, sätestatud üldnormid siseturu toimimisega seotud teabe, menetluste ja abiteenuste veebipõhiseks pakkumiseks. Teavet, mis tuleb esitada asjaomase ühtse kontaktpunkti kaudu mis tahes asjaomastele asutustele käesoleva määrusega hõlmatud loamenetluse osana, käsitletakse määruse (EL) 2018/1724 I lisas, ning sellega seotud menetlused on esitatud kõnealuse määruse II lisas, tagamaks et projektiarendajad saaksid täielikult kasutada veebipõhiseid menetlusi ja andmete ühekordse küsimise põhimõtte kohase tehnilise süsteemi teenuseid. Käesoleva määruse kohaselt loodud või määratud ühtsed kontaktpunktid kantakse määruse (EL) 2018/1724 III lisa abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkujate loetellu.

(25)

Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid läbivad pikaajalise ja keeruka loamenetluse, mis võib olenevalt liikmesriigist, tehnoloogiast ja väärtusahela segmendist kesta 2–7 aastat. Võttes arvesse vajalike investeeringute suurust, eelkõige gigatehase suuruses projektide puhul, mis on vajalikud oodatava mastaabisäästu saavutamiseks, põhjustavad vajakajäämised loamenetluses täiendava ja sageli kahjustava tõkke liidus nullnetotehnoloogia tootmisvõimsuse suurendamiseks. Selleks et tagada projektiarendajatele ja muudele investoritele nullnetotehnoloogia tootmisprojektide aktiivsemaks arendamiseks vajalik kindlus ja selgus, peaksid liikmesriigid tagama, et selliste projektide loamenetlus ei ületa eelnevalt kindlaks määratud tähtaegu. Strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide puhul ei tohiks loamenetlus olla pikem kui 12 kuud rajatiste puhul, mille aastane tootmisvõimsus on 1 GW või rohkem, üheksa kuud alla 1 GW aastase tootmisvõimsusega rajatiste puhul või 18 kuud kõigi vajalike lubade puhul strateegilise süsinikdioksiidi säilitamiskoha käitamiseks ning sellega seotud süsinikdioksiidi kogumise ja transpordi projektide kasutuselevõtuks. Nullnetotehnoloogia tootmisprojektide puhul ei tohiks loamenetlus olla pikem kui 18 kuud rajatiste puhul, mille aastane tootmisvõimsus on 1 GW või rohkem, ning 12 kuud alla 1 GW aastase tootmisvõimsusega rajatiste puhul. Kui nullnetotehnoloogia, näiteks võrkude ning süsiniku kogumise ja säilitamise või CO2 transpordi ja utiliseerimise tehnoloogia puhul ei ole gigavattides toodangu mõõtmine asjakohane, siis tuleks kohaldada kõnealuste tähtaegade ülempiiri. Direktiivi 2011/92/EL kohase keskkonnamõju hindamise esimese etapi, mis seisneb keskkonnamõju hindamise aruande koostamises, teostab aga sageli peamiselt projektiarendaja. Seetõttu ei tohiks kõnealust etappi integreerida liikmesriikide jaoks siduvatesse ajakavadesse, nagu on osutatud loamenetluses. Selleks peaks ühtne kontaktpunkt teatama kuupäeva, milleks projektiarendaja peab keskkonnamõju hindamise aruande esitama, ning mis tahes ajavahemikku, mis jääb teatatud kuupäeva ja aruande tegeliku esitamise vahele, ei tohiks ajakavas arvesse võtta. Sama põhimõtet tuleks kohaldada juhul, kui ühtne kontaktpunkt teavitab pärast nõutavaid konsultatsioone projektiarendajat võimalusest esitada keskkonnamõju hindamise aruande täiendamiseks lisateavet. Liikmesriikidel peaks olema kavandatud projekti olemuse, keerukuse, asukoha või suurusega seotud erandjuhtudel tähtaegu võimalik pikendada. Sellised erandjuhud võivad hõlmata ettenägematuid asjaolusid, mis tingivad vajaduse täiendada projektiga seotud keskkonnamõju hindamisi või need lõpule viia, või viivitusi, mis on tingitud sundvõõrandamisprotsessist, kui see on nõutav.

(26)

Mõningaid konkreetseid nullnetotehnoloogia tootmisprojekte on võimalik tunnistada strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidena. Need toovad täiendavat kasu, eelkõige seoses liidu sõltuvuse vähendamisega või energialiidu ja kliimaeesmärkide saavutamisega. Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid võivad aidata tugevdada liidu tehnoloogilist ja tööstuslikku vastupanuvõimet, suurendades tarneahela olulise segmendi tootmisvõimsust. Eelkõige võimaldab tootmisvõimsuse lisamine sektorites, kus liidu tootmisvõimsus moodustab märkimisväärse osa maailma toodangust ja millel on liidu vastupanuvõimes oluline roll, tugevdada liidu positsiooni üleilmses nullnetotööstuse tootmise tarneahelas ja lahendada impordi vähese kaitstusega seotud probleeme. Lisaks võivad need projektid tuua täiendavat kasu oskuste arendamise ja konkurentsivõime seisukohast ning toetada liidu süsinikuheite vähendamise eesmärke ringmajandusel põhinevate ja kestlike tootmistavade rakendamise kaudu. Võttes arvesse sellist täiendavat kasu, peaksid liikmesriigid need projektid välja valima kui strateegilised projektid ja nende jaoks peaks olemas olema raamistik, mis võimaldab nende kiiremat rakendamist, eeskätt eelisstaatuse ja lühemate tähtaegade kaudu loamenetluses. Projektiarendajad, kes soovivad saada strateegilise nullnetotehnoloogia projekti staatust, peavad seda staatust ametlikult taotlema asjaomaselt liikmesriigilt kooskõlas käesolevas määruses sätestatud taotlus- ja tunnustamiskriteeriumidega.

(27)

Liidu õiguse alusel nõutud keskkonnamõju hindamised ja keskkonnaload, sealhulgas vee, pinnase, õhu, ökosüsteemide, elupaikade, elurikkuse ja linnustiku valdkonnas, on nullnetotehnoloogia tootmisprojektide loamenetluse lahutamatu osa ning hädavajalik kaitsemeede, et tagada negatiivse keskkonnamõju vältimine või minimeerimine. Siiski tuleks keskkonnakaitse taset langetamata kasutada kõiki võimalusi nõutavate hindamiste ja lubade väljastamise lihtsustamiseks, et tagada nullnetotehnoloogia tootmisprojektide loamenetluste prognoositavus ja õigeaegsus. Sellega seoses tuleks koondada kõik vajalikud hindamised põhjendamatute kattumiste vältimiseks ning projektiarendajad ja asjaomased asutused peaksid enne hindamist sõnaselgelt kokku leppima kooshindamise ulatuses, et vältida tarbetuid järelmeetmeid.

(28)

Nullnetotehnoloogia tootmisprojektide kasutuselevõttu võivad tõkestada vastuolud maakasutuses. Hästi läbimõeldud kavade, sealhulgas ruumilise planeerimise ja detailplaneeringu puhul tuleks kaaluda nullnetotehnoloogia tootmisprojektide kasutuselevõtu võimalust, arvestades samas avalike konsultatsioonide tulemusi ja võimalikke keskkonnamõjusid. Need kavad võivad aidata tasakaalustada avalikku huvi ja ühist hüve, vähendades konfliktipotentsiaali ja kiirendades nullnetotehnoloogia tootmisprojektide kestlikku kasutuselevõttu liidus. Seepärast tuleks vastavaid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi julgustada lisama kavade väljatöötamisel, kui see on asjakohane, nendesse sätteid nullnetotehnoloogia tootmisprojektide, sealhulgas strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide kohta.

(29)

Tööstussümbioosile suunatud tööstustegevuse klasterdamine võib minimeerida tegevuse keskkonnamõju ja suurendada asjaomaste tööstusvaldkonna osalejate tõhusust. Klasterdamine võib aidata oluliselt kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele. Käesoleva määrusega edendatakse sellega seoses nullnetotööstuse arengukeskuste (edaspidi „arengukeskused“) arendamist. Arengukeskuste eesmärk on luua nullnetotööstuse tegevusklastreid, et suurendada liidu atraktiivsust tootmistegevuse asukohana ja veelgi ühtlustada haldusmenetlusi nullnetotehnoloogia tootmisvõimsuse loomiseks. Arengukeskused peaksid olema geograafilise ja tehnoloogilise ulatuse osas piiritletud, et edendada tööstussümbioosi. Ulatuse määratlemisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse vajadust eelistada kindlaksmääratud alade mitmesugust kasutamist, et tagada liidu nullnetotehnoloogia tööstusklastrite laienemine, taasindustrialiseerimine või loomine ning asjakohase transpordi- ja võrgutaristu, salvestamise ja muude paindlikkusvahendite kättesaadavus. Arengukeskuste loomine peaks vastama mis tahes kavandatud või olemasolevatele projektidele ning omama potentsiaali pääseda juurde haridus- ja koolitusvõimalustele või neid luua, et tagada oskustööjõu kättesaadavus. Arengukeskuste määramisega peaksid tegelema liikmesriigid ja iga määramisega peaks kaasnema kava, milles on esitatud konkreetsed riiklikud meetmed arengukeskuse kui tootmiskoha atraktiivsuse suurendamiseks. Eelkõige tuleks arengukeskust kasutada kui vahendit nullnetotööstuse tugevdamiseks piirkondades, eelkõige üleminekuetapis söekaevanduspiirkondades, võttes arvesse õiglast üleminekut ja selle eesmärke.

(30)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik arengukeskuseid määrata ja toetada. Arengukeskuse määramisel peaksid liikmesriigid koostama kava, milles täpsustatakse, milline nullnetotehnoloogia tootmistegevus peab olema arengukeskusega hõlmatud (edaspidi „kava“). Liikmesriigid peaksid viima läbi ka keskkonnamõju hindamised, mis on nõutavad arengukeskuses toimuva nullnetotehnoloogia tootmistegevuse puhul. Sellised mõjuhindamised vähendavad suuresti vajadust, et ettevõtjad peaksid need hindamised läbi viima, et saada luba nullnetotehnoloogia tootmistegevuseks arengukeskuse piires. Kava peaks sisaldama keskkonnamõju hindamiste tulemusi ning mis tahes negatiivse keskkonnamõju minimeerimiseks või leevendamiseks võetavaid riiklikke meetmeid. Kava peaks sisaldama ka konkreetseid riiklikke meetmeid tööstustegevuse toetamiseks arengukeskuse piires. Need meetmed peaksid hõlmama meetmeid energia-, digi- ja transporditaristusse investeerimiseks või erainvesteeringute käivitamiseks, samuti meetmeid, millega vähendatakse arengukeskuse tööstuse tegevuskulusid, näiteks energia hinnavahelepinguid. Muud meetmed, mida tuleks kaaluda, on intellektuaalomandi kaitse tugevdamise meetmed, arengukeskuses innovatsioonikeskuse loomine ning idufirmade ligimeelitamine arengukeskusesse. Selleks et tagada liidu tööstusele investeerimiskindlus, tuleks kavas täpsustada ka toetusmeetmete kestus.

(31)

Liikmesriike julgustatakse määrama arengukeskused vähem arenenud ja üleminekupiirkondadesse ning abi saavatesse piirkondadesse. Investeeringutele, mille eesmärk on luua arengukeskuseid, tagada neile asjakohane taristu, ümber kujundada mahajäetud tööstusalasid ning arendada kohaliku tasandi oskusi, võib kasuks tulla avaliku sektori finantstoetus, sealhulgas ühiselt hallatavate fondide kaudu, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (20) loodud Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 (21) loodud Õiglase Ülemineku Fond ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 (22) loodud Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+). Vastavalt iga fondi reguleerivatele normidele ja asjaomaste korraldusasutuste äranägemisel võidakse nende investeeringute suhtes kohaldada kõrgeimaid võimalikke kaasrahastamise määrasid, mida iga fond lubab.

(32)

Võttes arvesse arengukeskuste rolli liidu avatud strateegilise autonoomia seisukohast oluliste ressursside kogumisel ja koondamisel ning nende panust liidu nullnetotehnoloogiate varustuskindlusse ning rohe- ja digipöördesse, peaksid asjaomased lubasid andvad asutused pidama arengukeskuseid avalikes huvides olevateks. Kõnealune meede seisneb sellise sätte kehtestamises, mis näeb ette, et arengukeskustes läbiviidavad projektid pakuvad avalikku huvi liidu asjakohase keskkonnaõiguse kohaldamise eesmärgil. Need projektid ei tohiks avaldada keskkonnale olulist kahjulikku mõju, mida ei ole võimalik leevendada ega kompenseerida. Asjaomane lubasid andev asutus võib eelhindamise alusel teha järelduse, et arengukeskuses läbiviidavatest projektidest tulenev avalik huvi on olulisem looduse ja keskkonna kaitsega seotud avalikust huvist ning et seega võib projektide elluviimist lubada, tingimusel et kõik direktiivis 2000/60/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ, (23) direktiivis 92/43/EMÜ ning looduse taastamist käsitlevates liidu seadusandlikes aktides sätestatud asjakohased tingimused on täidetud.

(33)

Riiklike loamenetluste prognoosimatus, keerukus ja vahel liigne pikkus õõnestab investeerimiskindlust, mida on vaja nullnetotehnoloogia tootmisprojektide, sealhulgas strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide tulemuslikuks arendamiseks. Sellest lähtuvalt peaksid liikmesriigid kohaldama tulemusliku rakendamise tagamiseks ja kiirendamiseks lihtsustatud ja tõhusaid loamenetlusi. Lisaks peaksid liikmesriigid kaaluma selle valdkonna poliitikauuendusi. Lisaks sellele tuleks strateegilisi nullnetotehnoloogia projekte käsitada riiklikul tasandil kiireloomulistena ja seega tuleks neile anda eelisstaatus, kui riigisiseses õiguses on sellised kiireloomulised menetlused ette nähtud ja seal sätestatud ulatuses, kõigis nendega seotud kohtu- ja vaidluste lahendamise menetlustes, tagades samas kaitseõiguste austamise, kui riigisiseses õiguses on sellised kiireloomulised menetlused ette nähtud ja seal sätestatud ulatuses. Seda tehes ei tohiks takistada pädevatel asutustel lihtsustada muu hulgas loamenetlusi muude nullnetotehnoloogia tootmisprojektide puhul, mis ei ole strateegilised nullnetotehnoloogia projektid.

(34)

2030. aasta eesmärkide saavutamiseks tuleb pöörata erilist tähelepanu strateegilistele nullnetotehnoloogia projektidele, võttes muu hulgas arvesse nende märkimisväärset panust 2050. aastaks CO2 nullnetoheite saavutamisse. Nimetatud projektidel on määrav osa liidu avatud strateegilises autonoomias, tagades kodanikele juurdepääsu puhtale, taskukohasele ja kindlale energiale. Võttes arvesse selliste projektide rolli, peaks nende loamenetlus olema veelgi rohkem lihtsustatud ja tõhus, sellele tuleks omistada riigisiseste õigusaktide alusel suurim võimalik riiklik tähtsus ja vajalik oleks täiendav toetus, et kaasata investeeringupõhist ühisrahastust, järgides endiselt liidu ja rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad direktiividest 2009/147/EÜ, 92/43/EMÜ, looduse taastamist käsitlevatest liidu seadusandlikutest aktidest ning 25. juunil 1998. aastal Århusis allkirjastatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonist ning liidu või riigisisese õigusega kehtestatud kohaldatavatest kohustustest sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas.

(35)

Võttes arvesse nende rolli liidu nullnetotehnoloogia varustuskindluse tagamisel ja panust liidu avatud strateegilisse autonoomiasse ning rohe- ja digipöördesse, peaksid asjaomased lubasid andvad asutused käsitama strateegilisi nullnetotehnoloogia projekte avalikku huvi pakkuvate projektidena. Juhtumipõhise hindamise alusel võib lubasid andev asutus järeldada, et projektist tulenev avalik huvi on olulisem looduse ja keskkonna kaitsega seotud avalikust huvist ning seega võib projekti elluviimist lubada, tingimusel et kõik direktiivis 2000/60/EÜ, 2009/147/EÜ või 92/43/EMÜ looduse taastamist käsitlevates liidu õigusaktides sätestatud asjaomased tingimused on täidetud.

(36)

Samuti on vaja ette näha meetmed, et täita liidu eesmärk saavutada 2030. aastaks aastane kasutatav CO2 sisestusvõimekus 50 miljonit tonni, toetades seeläbi liidu tööstuse süsinikuheite vähendamist ja võideldes kliimamuutuste vastu.

(37)

2020. aastal võttis komisjon vastu ELi energiasüsteemi lõimimise strateegia. Strateegias esitati visioon, kuidas kiirendada üleminekut paremini lõimitud energiasüsteemile, mis toetab kliimaneutraalset majandust kõige väiksemate kuludega kõigis sektorites. See hõlmab kolme üksteist täiendavat ja tugevdavat kontseptsiooni: esiteks ringluspõhisem energiasüsteem, mille keskmes on energiatõhusus, teiseks elektri otsesem kasutamine lõppkasutussektorites, kolmandaks taastuvallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega kütuste, sealhulgas vesiniku kasutamine. Energiasüsteemi lõimimisega seotud kaalutlused osutavad lahendustele, mis võimaldavad kaasata taastuvenergia rajatiste toodetud kogu elektri täielikult laiemasse energiasüsteemi. Selle raames võetakse kasutusele tehnilised lahendused, mis võimaldavad lõimida taastuvenergia rajatiste toodetud elektri ülejäägi, sealhulgas selle eri vormides salvestamise ning planeeritavate mittefossiilsete elektrienergia allikate võrku lisamise ja nõudluse juhtimise kaudu.

(38)

Süsiniku kogumine ja säilitamine on tehnoloogia, mis aitab leevendada kliimamuutusi. See seisneb tööstusrajatiste tekitatava CO2 kogumises, selle transpordis säilitamiskohta ja selle sisestamises sobivasse maa-alusesse geoloogilisse formatsiooni püsiva säilitamise eesmärgil.

(39)

Tööstuse jaoks süsiniku kogumise ja säilitamise lahenduste väljatöötamist takistab ebapiisav kooskõlastamine. Kuigi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2 hinnasignaal ajendab tööstust CO2 heite kogumisse investeerima ja muudab need investeeringud majanduslikult elujõuliseks, tekib märkimisväärne risk, et nad ei pääse ligi lubatud maapõues asuvale säilitamiskohale. Samas tekivad esimestesse CO2 säilitamiskohtadesse investeerijatele esialgsed kulud nende kindlakstegemiseks, arendamiseks ja hindamiseks juba enne seda, kui nad saavad esitada taotluse õigusaktide kohase säilitamisloa saamiseks. Läbipaistvus CO2 potentsiaalse säilitamisvõimsuse osas, lähtudes asjasse puutuvate alade geoloogilisest sobilikkusest ja kõigist olemasolevatest geoloogilistest andmetest, sealhulgas toor- ja mudelandmetest, eelkõige süsivesinike tootmiskohtade uurimisest, võib aidata turu korraldajatel oma investeeringuid planeerida. Liikmesriigid peaksid konfidentsiaalsust, riiklikku julgeolekut ja äriliselt tundlikke küsimusi ning eraviisiliselt loodud ja eraomandis olevate andmete eest antavat piisavat hüvitist arvesse võttes tegema need olemasolevad andmed üldsusele kättesaadavaks ja teatama tulevikuperspektiivi arvesse võttes korrapäraselt CO2 säilitamiskohtade arendamisel tehtud mis tahes edusammudest ning vastavatest vajadustest sisestusvõimekuse ja säilitamisvõimsuse järele, et saavutada ühiselt kogu liidu CO2 sisestusvõimekuse eesmärk. Need läbipaistvuskohustused ei piira liikmesriikide õigust mitte lubada või piirata CO2 säilitamisvõimsuse kasutuselevõttu oma territooriumil.

(40)

Selleks et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja tagada, et majanduslikult elujõuline sisestusvõimekus vähendab CO2 heidet, tuleks luua kogu väärtusahelat hõlmav ärimudel. Seepärast tuleb 2030. aastaks luua täielikud ja individuaalsed süsiniku kogumise ja säilitamise väärtusahelad, sealhulgas kogumine, transport ja säilitamine, kasutades selleks mõjusat liidu ja riiklikku poliitikat koos asjakohaste õigusnormidega, mis tagavad konkurentsi ja avatud juurdepääsu.

(41)

Peamine kitsaskoht CO2 kogumisse tehtavate investeeringute puhul, mis on tänapäeval majanduslikult üha elujõulisemad, on tegutsevate CO2 säilitamiskohtade kättesaadavus liidus, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (24) kehtestatud stiimulite alus. Tehnoloogia laiemaks kasutuselevõtuks ja peamiste tootmisvõimsuste suurendamiseks peab liit töötama välja tulevikku suunatud selliste püsivate CO2 maapõues säilitamise kohtade pakkumise, mis on saanud loa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ, (25) samuti CO2 transpordi taristud. Kui määrata kindlaks liidu eesmärk saavutada 2030. aastaks 50 miljonit tonni igal aastal kasutatavat CO2 sisestusvõimekust kooskõlas 2030. aastaks vajaliku eeldatava mahuga ning võtta arvesse ettevõtteid, mis tegutsevad peamiselt sellistes liikmesriikides, kus on õiguslike, geoloogiliste, geograafiliste, tehniliste või turupiirangute tõttu väga piiratud säilitamisvõimsus, saavad asjaomased sektorid kooskõlastada oma investeeringuid Euroopa CO2-neutraalse transpordi ja säilitamise väärtusahelasse, mida tööstusharud saavad kasutada oma tegevuse CO2 heite vähendamiseks. See algne kasutuselevõtt toetab ka edasist CO2 säilitamist 2050. aastani. Komisjoni prognooside kohaselt võib liidul tekkida 2050. aastaks vajadus koguda aastas kuni 550 miljonit tonni CO2, et saavutada nullnetoheite eesmärk, sealhulgas CO2 sidumiseks. See esimene tööstusliku ulatusega säilitamisvõimsuse eesmärk vähendab riski, mis tekib investeerimisel CO2 heite kogumisse kui kliimaneutraalsuse saavutamise ühte olulisse vahendisse. Kui käesolev määrus inkorporeeritakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse, siis kohandatakse vastavalt liidu eesmärki saavutada 2030. aastaks aastane kasutatav CO2 sisestusvõimekus 50 miljonit tonni. Liidu eesmärgi saavutamise tagamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, et hõlbustada ja stimuleerida süsiniku kogumise ja säilitamise projektide kasutuselevõttu. Sellised meetmed peaksid hõlmama ka meetmeid, millega antakse heitetekitajatele stiimuleid heidet koguda ning investeerimistoetust investoritele CO2 transporditaristute rajamise eesmärgil, et CO2 säilitamiskohta transportida.

(42)

Kõikides rahvusvahelistes lepingutes, mis on seotud liidu CO2 püsiva säilitamisega kolmandates riikides, tuleks sätestada samaväärsed tingimused, et tagada kogutud CO2 püsivalt turvaline ja keskkonnaohutu maapõues säilitamine ning tagada, et liidu CO2 säilitamist ei kasutata süsivesinike tootmise suurendamiseks ja see vastab heitkoguste tegelikule vähendamisele.

(43)

Määratledes liidu 2030. aasta eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad CO2 säilitamiskohad ning kõik seotud CO2 kogumise ja CO2 taristuprojektid strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidena, saab CO2 säilitamiskohtade arendamist kiirendada ja lihtsustada ning tööstuse suurenevat nõudlust säilitamiskohtade järele saab suunata kõige kulutõhusamate kohtade poole. Oma kasuliku tootmisaja lõppu on jõudnud üha enam ammenduvaid gaasivälju ja naftamaardlaid, mille saaks muuta ohututeks CO2 säilitamiskohtadeks. Lisaks sellele on nafta- ja gaasitööstus kinnitanud oma pühendumist energiasüsteemi ümberkujundamisele ning neil on varad, oskused ja teadmised, mida on vaja täiendavate säilitamiskohtade uurimiseks ja arendamiseks. Selleks et saavutada liidu eesmärk, milleks on aastane operatiivne CO2 sisestusvõimekus 50 miljonit tonni 2030. aastaks, peab sektor koondama oma panused, et tagada süsiniku kogumine ja säilitamine kliimaprobleemide lahendamise viisina nõudlust ennetavalt. Et tagada kogu liidus õigeaegne CO2 säilitamiskohtade kulutõhus arendamine kooskõlas liidu sisestusvõimekuse eesmärgiga, peaksid liidu nafta- ja gaasitootmise loa omanikud panustama selle eesmärgi saavutamisse proportsionaalselt oma nafta ja gaasi tootmisvõimsusega, tagades samal ajal paindlikkuse teha koostööd kolmandate isikutega ja võtta arvesse nende muud panust. Väärtusahelal põhinevat lähenemisviisi tuleks edendada nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega. Sellest tulenevalt peaksid liidu nafta- ja gaasitootmise loa omanikud tegema vajalikud investeeringud ja toetama elujõuliste ärimudelite arendamist kogu CO2 väärtusahela jaoks.

(44)

Selleks et aidata kaasa liidu CO2 sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamisele, saavad kohustatud üksused sõlmida mittekohustatud üksustega kokkuleppeid oma kohustuse täielikuks või osaliseks täitmiseks. Kõnealused kokkulepped võivad olla osa ühisettevõtte kokkuleppest, millega luuakse säilitamiskoht, või neid võib sõlmida osaliste vahel eraldi, et täita kohustatud üksuse panus. Kui sellised ühisettevõtted on loodud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, võib kohustatud üksuste osapoole kohustuste täitmiseks kasutada asjaomase ühise CO2 säilitamise projekti täielikku sisestusvõimekust.

(45)

Selleks et tagada säilitamiskohtade väljaarendamine mõistlikes turutingimustes, peaks komisjon viima läbi hindamise, milles vaadeldakse seost käimasolevatest või 2030. aastaks toimima kavandatud CO2 kogumise projektidest tuleneva konkreetse sisestusvõimekuse alase nõudluse ja CO2 transpordiks vajaliku peamise taristu ning 2030. aasta säilitamisvõimsusega seotud kohustuste vahel.

(46)

Kohustusest tehtavad erandid on oluline vahend, et hoida sellises olukorras ära varade kasutuskõlbmatuks muutumist. Erandite tulemuslikuks kohaldamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema asjaomaste loa saanud üksustega igakülgset koostööd erandi tegemise vajalikkuse hindamisel, eelkõige juhul, kui loa saanud üksus annab erandi tegemise vajadusest märku. Liidu CO2 sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamiseks teevad komisjon ja liikmesriik juhul, kui vastavalt komisjoni hinnangule erandit ei tehta või kui asjaomane liikmesriik erandit ei taotlenud, koostööd asjaomaste loa saanud üksustega, et aidata kõrvaldada takistusi ja tõkkeid kohustuse täitmise hõlbustamiseks.

(47)

Piiriülese taristu planeerimise kasutuselevõtu tagamiseks on väga oluline teha poliitilisi lisapingutusi. CO2 transpordiga seotud kogu korralduse juurdepääsetavus ja ühendatus on süsiniku kogumise ja säilitamise ning süsiniku kogumise ja kasutamise projektide kasutuselevõtul otsustava tähtsusega. Selline korraldus hõlmab laevu, praame, ronge ja veokeid ning püsirajatisi ühendamiseks ja sildumiseks, CO2 veeldamiseks ja puhversäilitamiseks, samuti CO2 konvertereid, pidades silmas selle edasist transporti torujuhtmete ja eriotstarbeliste transpordiliikide kaudu.

(48)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik moodustada üksusi või toetada selliste üksuste loomist, mille eesmärk on luua CO2 transpordivõrke, sealhulgas ehitada taristut või pakkuda laevu või muid transpordivahendeid.

(49)

CO2 kogumine, säilitamine ja utiliseerimine on vältimatult osa liidu vähese CO2 heitega tulevikust, sealhulgas sidumisest. Vaja on kogu liitu hõlmavat kogutud CO2, CO2 sisestusteenuste, CO2 transporditeenuste ja CO2 utiliseerimisega seotud tegevuste hästi toimivat turgu. See turg peaks saavutama teatavad avaliku poliitika eesmärgid majanduslikult kõige soodsamal viisil. Üldeesmärk on liidu tööstuse CO2 heite kestlik ja kulutõhus vähendamine, tagades, et CO2 heidet, mida ei ole võimalik tehniliste vahenditega vähendada või mille vähendamine ei ole majanduslikult elujõuline, on võimalik koguda ning kas säilitada või utiliseerida, vältides viibega heidet. Samuti peaks kõnealune turg tagama kogutud CO2 maapõues säilitamise ohutuse, kestlikkuse ja püsivuse ning kogutud CO2 kättesaadavuse CO2 utiliseerimisega seotud tegevusteks kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega. Toimivat CO2 turgu peaks toetama ka minimaalse keskkonnajalajäljega CO2 transporditaristu võrgustik, mis on turuosalistele juurdepääsetav õiglastel, avatud ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Kõnealune turg peaks vastama liidu keskkonnastandarditele.

(50)

Kogutud CO2 kasutamine teatavates tootmisprotsessides võib CO2 püsivalt säilitada või aidata vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest. Seepärast tuleks kõiki käesolevas määruses sätestatud CO2 sisestamise väärtusahelas osalevaid üksusi julgustada kaaluma, kas säilitatavat CO2 saaks püsivalt uutes toodetes säilitada või kas see võiks toetada liidu eesmärke vähendada oma sõltuvust fossiilkütustest.

(51)

Liit on aidanud luua üleilmse majandussüsteemi, mille aluseks on avatud, läbipaistev ja reeglitel põhinev kaubandus, nõudnud sotsiaalsete ja keskkondlike kestlikkus- ja kliimapöördestandardite austamist ja edendamist ning on neile väärtustele täielikult pühendunud. Liidu eesmärk on luua võrdsed võimalused, reformides Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), luues uusi partnerlusi ning võideldes ebaausate kaubandustavade ja liigse tootmisvõimsuse vastu, et tagada liidu tööstusele õiglane konkurentsikeskkond, sealhulgas nullnetotööstuse partnerluste kaudu, pakkudes töötajatele kvaliteetseid töökohti.

(52)

Et tagada liidu juurdepääs tema vastupanuvõime kaitsmiseks vajalikele kindlatele ja kestlikele nullnetotehnoloogiate tarnetele ning selleks et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärgid, peab siseturg olema nullnetotehnoloogiate vallas toimuvaks innovatsiooniks toetav keskkond. Innovatsioon on otsustav tegur liidu konkurentsivõime tagamisel ja nullnetoheite eesmärkide võimalikult kiirel saavutamisel. Arvestades nullnetotehnoloogiate kiiret arengut ja rohepööret käsitlevaid märkimisväärseid regulatiivseid suuniseid, on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks äärmiselt oluline, et liidu õigusaktide ja poliitikaalgatuste ettevalmistamisel, läbivaatamisel ja muutmisel võetaks arvesse nende võimalikku mõju innovatsioonile, kohaldades innovatsioonipõhimõtet.

(53)

Käesoleva määruse eesmärkide kajastamiseks võiks komisjon kaaluda, kas ajakohastada üleminekujuhiseid, mida töötatakse välja komisjoni 2021. aasta mai teatise põhjal ja millega saaks kindlaks teha liidu tööstuse ülemineku ja konkurentsivõimega seotud soodustavad tegurid ja kitsaskohad, või võtta käesolevat määrust arvesse sellistes tulevastes algatustes.

(54)

Rohelise kokkuleppe tööstuskava esimese samba alusel peab liit töötama välja tööstusbaasi nullnetotehnoloogia lahenduste pakkumiseks ja seda säilitama, et tagada energia varustuskindlus, tegutsedes samal ajal kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamise nimel. Et toetada seda eesmärki ja vältida nulltehnoloogiatega varustatuse valdkonnas sõltuvust, mis aeglustaks liidu jõupingutusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või seaks ohtu energiavarustuskindluse, tuleks käesoleva määrusega kehtestada sätted, mis stimuleerivad nõudlust kestlike ja vastupanuvõimeliste nullnetotehnoloogiate järele.

(55)

Kohustuslike miinimumnõuete kohaldamine tagab, et avaliku sektori kulutuste võimendust, mille eesmärk on suurendada nõudlust tulemuslikumate nullnetotehnoloogia toodete hangete järele keskkonnakestlikkuse valdkonnas, suurendatakse struktureeritud viisil, nii et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad saavad seda rakendada. Mõned erandid peaksid võimaldama avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel vältida konkreetseid soovimatuid tagajärgi. Need erandid on seotud monopolide, konkreetsete turutõrgete või olukordadega, kus avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad võivad seista silmitsi ebaproportsionaalsete kulude või tehnilise ühildumatusega. Avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele peaks jääma õigus lisada oma hankedokumentidesse täiendavaid miinimumnõudeid, tingimusel et nad järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL, (26) 2014/24/EL (27) või 2014/25/EL (28) ning kohaldatavat valdkondlikku õigust. Samuti peaks neile samadel tingimustel jääma õigus kasutada majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlakstegemiseks lisaks pakkumuste hindamise kriteeriume, nagu hind, maksumus või muud kriteeriumid.

(56)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate ehitustööde hankelepingute ja ehitustööde kontsessioonide puhul peaks avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad valima ka ühe või mitu konkreetset tingimust, nõuet või lepingulist kohustust, et aidata saavutada mitut eesmärki, näiteks sotsiaalsete või tööhõivega seotud kaalutluste käsitlemine positiivse sotsiaalse tulemuse saavutamiseks, asjakohasel juhul küberturvalisusega seotud probleemide tulemuslik arvessevõtmine või piisava kindluse saamine selle kohta, et asjaomased tooted tarnitakse õigeaegselt. Need aspektid on olulised ka vastupanuvõime suurendamiseks. Ette tuleks näha ka erandid seoses monopolide, konkreetsete turutõrgete või olukordadega, kus avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad võivad seista silmitsi ebaproportsionaalsete kulude või tehnilise ühildumatusega.

(57)

Mõnel juhul tuleks tähelepanu pöörata sellele, milline on pakkumuse panus vastupanuvõimesse seoses teatavate kolmandate riikidega. Kui komisjon on kindlaks teinud, et kolmandast riigist pärit nullnetotehnoloogia või selle peamiste erikomponentide osakaal moodustab üle 50 % selle konkreetse tehnoloogia või nende komponentide tarnetest liidus, peaksid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad olema kohustatud lisama oma hankedokumentidesse mitu tingimust, et saavutada vastupanuvõimeline tulemus. Sel viisil ei tohiks asjaomasest kolmandast riigist pärit konkreetse nullnetotehnoloogia või selle peamiste erikomponentide väärtus ületada konkreetsetel tingimustel 50 % piirmäära. Kui komisjon on kindlaks teinud, et kolmandast riigist pärit kõnealuste toodete või komponentide tarnete osakaal liidus on kahel järjestikusel aastal suurenenud keskmiselt vähemalt 10 protsendipunkti ja jõudnud vähemalt 40 %ni liidusisestest tarnetest, tuleks kohaldada sama mehhanismi. See võimaldab liidul tõhusalt arvesse võtta väljakujunevat sõltuvust. Lepingute puhul, mis on hõlmatud WTO riigihankelepingu liitu käsitleva I liitega või muude asjakohaste rahvusvaheliste lepingutega, mis on liidule siduvad, ei tohiks avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad kõnealuseid tingimusi kohaldada nullnetotehnoloogia või selle peamiste erikomponentide suhtes, mis pärinevad tarnijatelt, kes on nende lepingute osalised.

(58)

Kui neid vastupanuvõimet käsitlevaid tingimusi ei täideta, peaksid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad oma hankedokumentides ühtlasi nõudma, et peatöövõtja oleks kohustatud maksma asjaomasele avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale proportsionaalse tasu, mis moodustab vähemalt 10 % lepingu konkreetsete nullnetotehnoloogiate väärtusest, et tagada mehhanismi järgimine.

(59)

Liikmesriigid ei tohiks diskrimineerida ega kohelda põhjendamatult erinevalt teisest liikmesriigist pärit nullnetotehnoloogiate pakkujat. See kohustus kajastab direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL kohast avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate juba kehtivat kohustust kohelda ettevõtjaid võrdselt ja diskrimineerimata ning järgida kõnealustes direktiivides sätestatud menetlusnorme, tagamaks et võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise nõudeid praktikas järgitakse ning et riigihanke menetlused on konkurentsile avatud.

(60)

Ilma et see piiraks konkreetse tehnoloogia suhtes kohaldatavate liidu õigusaktide kohaldamist, sealhulgas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1781 (29) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2023/1542, (30) ning kui neis ei ole sätestatud teisiti, peaksid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad käesoleva määruse alusel hangitud nullnetolahenduste keskkonnakestlikkuse hindamisel saama arvesse võtta mitmesuguseid kliimat ja keskkonda mõjutavaid elemente.

(61)

Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et kehtestada avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele juhtpõhimõtted riigihankelepingute keskkonnakestlikkusega seotud tehniliste kirjelduste, nõuete ja lepingu täitmise tingimuste kindlaksmääramiseks. See ei tohiks piirata konkreetsete tehnoloogiate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktide kohaldamist, sealhulgas vastavalt määrusele (EL) 2024/1781 ja määrusele (EL) 2023/1542.

(62)

Selleks et võtta riigihanke menetluse või võistupakkumise puhul arvesse vajadust toetada taastuvatest energiaallikatest energia tootmist või tarbimist ning vajadust mitmekesistada nullnetotehnoloogiate tarne allikaid ja mitte hankida neid ühest allikast, ning ilma, et see piiraks liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist, tuleks tarne mitmekesisust käsitada ebapiisavana vähemalt juhul, kui konkreetne nullnetotehnoloogia või selle peamised erikomponendid pärinevad ühest kolmandast riigist ja moodustavad rohkem kui 50 % sellest tarnest liidus.

(63)

Selleks et edendada pakkujate vastutustundlikke ettevõtlustavasid, kasutatavate tehnoloogiate, projektide ja nendega seotud taristute küberturvalisust ja andmeturvet ning et edendada projektide täielikku ja õigeaegset elluviimist, peaksid avaliku sektori asutused, kes kavandavad võistupakkumisi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtuks, lisama neisse eelkvalifitseerimise kriteeriumid, mis on seotud vastutustundlike ettevõtlustavade, küberturvalisuse ja andmeturbega ning suutlikkusega projekt täielikult ja õigeaegselt ellu viia.

(64)

Selleks et toetada eesmärki töötada välja ja säilitada tööstusbaas taastuvenergiatehnoloogiate pakkumiseks, et tagada liidu energiavarustus ja vältida kõnealuste tehnoloogiate tarnimisel sõltuvust, mis lükkaks edasi liidu jõupingutusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või seaks ohtu energiavarustuskindluse, peaksid avaliku sektori asutused, kes kavandavad võistupakkumisi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtuks, suurendama nende tehnoloogiate tarnetega seotud kestlikkust ja vastupanuvõimet liidus. Liikmesriigid peaksid hindama võistupakkumiste panust kestlikusse, uurides pakkumuste keskkonnakestlikkust, nende panust innovatsiooni ja energiasüsteemi lõimimisse. Selleks peaks liikmesriikidel olema võimalus lisada võistupakkumise kavandamisel sellesse eelkvalifitseerimise või hindamiskriteeriumid. Kui võistupakkumisel osalemiseks peaksid kõikide pakkujate projektid vastama eelkvalifitseerimise kriteeriumidele, siis hindamiskriteeriumide eesmärk on võistupakkumisel osalevaid eri projekte hinnata ja need paremusjärjestusse seada.

(65)

Pakkumuste keskkonnakestlikkuse kaalumisel, kas eelkvalifitseerimise või hindamiskriteeriumide vormis, võivad avaliku sektori asutused, kes kavandavad võistupakkumisi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtuks, võtta arvesse mitmesuguseid kliimat ja keskkonda mõjutavaid elemente. Need elemendid võivad hõlmata lahenduse vastupidavust ja usaldusväärsust, parandatavust ja hooldatavust ning juurdepääsu sellistele teenustele, ajakohastatavust ja renoveeritavust, ringlussevõtu lihtsust ja kvaliteeti, ainete kasutamist, energia, vee ja muude ressursside tarbimist toote olelusringi ühes või enamas etapis, toote ja selle pakendi kaalu ja mahtu, taastuvate materjalide või ringlussevõetud või kasutatud komponentide kasutamist, nõuetekohaseks kasutamiseks ja hooldamiseks vajalike tarbekaupade kogust, omadusi ja kättesaadavust, toote keskkonnajalajälge ja selle olelusringi keskkonnamõju, toote süsinikujalajälge, mikroplasti eraldumist, heite õhku, vette või pinnasesse sattumist toote olelusringi ühes või enamas etapis, tekitatavate jäätmete kogust ning kasutustingimusi.

(66)

Selleks et toetada uuenduslikumate ja kõrgematasemeliste taastuvenergiatehnoloogiate projekteerimist ja tootmist, võib selle hindamisel, milline on pakkumuste panus kestlikkusse, kas eelkvalifitseerimise või hindamiskriteeriumide kaudu arvesse võtta panust innovatsiooni, nähes ette sellised eelkvalifitseerimise või hindamiskriteeriumid, millega edendatakse täiesti uute lahenduste kasutamist või võrreldavate tipptasemel lahenduste täiustamist.

(67)

Selleks et toetada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõimimist liidu energiasüsteemi ja selle positiivset mõju süsinikuheite kulutõhusale vähendamisele, võib selle hindamisel, milline on pakkumuste panus kestlikkusse, võtta arvesse panust energiasüsteemi lõimimisse näiteks energia salvestamise, heitsoojuse taaskasutamise ja külmatagastuse ning taastuvallikatest vesiniku tootmise kaudu.

(68)

Selleks et suurendada taastuvenergia nullnetotehnoloogiate tarnetega seotud vastupanuvõimet ja vältida liigset sõltuvust riikidest, mille tarnete kontsentratsioon liidus on suur, peaksid avaliku sektori asutused eelkvalifitseerimise või hindamiskriteeriumide abil kaaluma taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu võistupakkumistel osalevate eri projektide panust vastupanuvõimesse, võttes arvesse vajadust mitmekesistada taastuvenergiatehnoloogiate tarneid, ilma et see piiraks liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist. Vastupanuvõime kriteeriumi kohaldamisel peaksid avaliku sektori asutused võtma arvesse, et tarnete mitmekesisust tuleks käsitada ebapiisavana vähemalt juhul, kui konkreetse nullnetotehnoloogia või selle peamiste erikomponentide puhul kaetakse liidus rohkem kui 50 % nõudlusest ühest kolmandast riigist.

(69)

Hindamiskriteeriumidena kohaldamisel kaalutakse kriteeriume, mille alusel hinnatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu võistupakkumiste käigus esitatud pakkumuste panust kestlikkusse ja vastupanuvõimesse, piiramata neid võistupakkumisi kavandavate asutuste võimalust kehtestada kõrgem künnis keskkonnakestlikkuse, innovatsiooni ja energiasüsteemi lõimimise kriteeriumidele, kui see on kooskõlas mis tahes piiranguga, mis võib riigiabi normide kohaselt olla kehtestatud hinnaga mitteseotud kriteeriumidele. Igal juhul peaks nende kriteeriumide ning nende minimaalse ja kombineeritud osakaalu kohaldamine võistupakkumistel tagama, et võistupakkumised jäävad konkurentsipõhiseks ja vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitele 107 ja 108.

(70)

Selleks et suurendada liidu taastuvenergiatehnoloogiate tarneid, et saavutada liidus 2030. aastaks vajalik üldine iga-aastane tootmise võrdlusalus, tuleks käesolevas määruses sätestada konkreetne osa võistupakkumisel müüdavast mahust, mille suhtes kohaldatakse hinnaga mitteseotud kriteeriume. Komisjon peaks seda osakaalu hindama iga kahe aasta järel, et teha kindlaks hinnaga mitteseotud kriteeriumide mõju liidu iga-aastasele taastuvenergiatehnoloogiate tootmise arengule ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtule, sealhulgas nende finantsmõju ja mõju kasutuselevõtu kiirusele, võttes samal ajal arvesse süsteemi toimivust ja selgust projektiarendajate jaoks. Kui hindamised näitavad, et vastupanuvõime ja kestlikkuse kriteeriumide kohaldamine soodustab liidu nullnetotehnoloogiate varustuskindlust, eelkõige suurendades liidus taastuvenergiatehnoloogiate tootmisvõimsust, ega takista märkimisväärselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (31) sätestatud taastuvenergiaeesmärkide saavutamist, sealhulgas kasutuselevõttu igas liikmesriigis, tuleks neid sätteid järk-järgult rohkem kohaldada. Iga etapi puhul tuleks läbi viia mõjuhindamine tagamaks, et suurem osakaal jätkuvalt soodustab taastuvenergiatehnoloogiate varustuskindlust ning et see kasu kaalub üles mõju taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu kuludele ja kiirusele. Võistupakkumisel müüdava mahu osakaalu kindlaksmääramisel tuleks juhul, kui see on asjakohane ja teostatav, püüda saavutada järkjärguline üldine kasv, et aidata kaasa käesoleva määruse üldeesmärkide saavutamisele ja 2029. aasta lõpuks 50 % osakaalu saavutamisele.

(71)

Sõltuvalt sellest, millised on liikmesriikide taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu eesmärgid ja riiklikud süsinikuheite vähendamise strateegiad, võib vastupanuvõime ja kestlikkuse kriteeriumide kohaldamine mõjutada liikmesriike väga erinevalt. Kui komisjon hindab nende kriteeriumide mõju taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtule, peaks ta seega analüüsima üldist finantsmõju ja mõju kasutuselevõtule liidus, samuti mõju liikmesriikidele ja muudele asjaomastele sidusrühmadele, sealhulgas leibkondadele ja ettevõtetele. Selleks et teha kindlaks mõju taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtule ja võtta arvesse hinnaga mitteseotud kriteeriumide kohaldamisel saadud praktilisi kogemusi, peaks komisjon oma hindamise raames struktureeritud ja läbipaistval viisil konsulteerima võistupakkumisi korraldavate riiklike ametiasutustega.

(72)

Võistupakkumiste kriteeriumid võivad lisada liigse koormuse väikese võimsusega taastuvenergiaprojektide arendajatele. Selleks et piirata käesoleva määruse mõju võistupakkumistele, mille eesmärk on toetada projekte, mille maksimaalne võimsus on 10 megavatti, peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta need võistupakkumised aastas võistupakkumisel müüdava võimsuse kogumahu arvutamisest välja.

(73)

Kui võistupakkumistel, mille suhtes kohaldatakse eelkvalifitseerimise, vastupanuvõime ja kestlikkuse kriteeriume, osalemise määr on ebapiisav, ei tohiks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõttu aeglustada sellega, et liikmesriike kohustatakse kohaldama neid kriteeriume võistupakkumise mahu selle osa suhtes, millel osalemise määr on ebapiisav. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta võistupakkumiste nõuetest välja see osa võistupakkumise mahust, millel osalemine on ebapiisav. Võistupakkumisel osalemise määra loetakse ebapiisavaks, kui asjaomase võistupakkumise kohta esitatud pakkumused hõlmavad mahtu, mis on väiksem võistupakkumisel müüdava võimsuse kogumahust.

(74)

Selleks et luua leibkondade, ettevõtete või tarbijate huvides kavad, mis ajendavad ostma nullnetotehnoloogia lõpptooteid, ning ilma, et see piiraks liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist, tuleks tarne mitmekesisust käsitada ebapiisavana, kui ühest allikast hangitakse rohkem kui 50 % konkreetse nullnetotehnoloogia kogunõudlusest liidus. Järjepideva kohaldamise tagamiseks peaks komisjon avaldama iga-aastase loetelu alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast sellesse kategooriasse kuuluvate nullnetotehnoloogia lõpptoodete päritolu jaotuse kohta, mis on liigitatud eri allikatest pärit tarnete osakaalu järgi liitu viimasel aastal, mille kohta andmed on kättesaadavad.

(75)

Nõukogu otsusega 2014/115/EL (32) kiideti muu hulgas heaks WTO riigihankelepingu muudatus. WTO riigihankelepingu eesmärk on luua riigihankelepingute mitmepoolne tasakaalustatud õiguste ja kohustuste raamistik, et liberaliseerida ja laiendada maailmakaubandust. Lepingute puhul, mis on hõlmatud WTO riigihankelepingu liitu käsitleva I liitega ning muude asjakohaste rahvusvaheliste lepingutega, mis on liidule siduvad, sealhulgas vabakaubanduslepingutega ning 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe III artikli lõike 8 punktiga a, mis käsitleb valitsusasutuste hankeid seoses kaubanduslikuks edasimüügiks ostetud toodetega või kaubanduslikuks müügiks mõeldud kaupade tootmiseks ostetud toodetega, ei tohiks avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad kohaldada vastupanuvõimet käsitlevaid nõudeid selliste nullnetotehnoloogiate või nende põhiliste erikomponentide suhtes, mis pärinevad tarnijatelt, kes on nende lepingute osalised.

(76)

Vastupanuvõimet käsitlevate sätete kohaldamine riigihankemenetlustes vastavalt käesolevale määrusele ei tohiks piirata direktiivi 2014/24/EL artikli 25 ning direktiivi 2014/25/EL artiklite 43 ja 85 kohaldamist kooskõlas komisjoni 24. juuli 2019. aasta teatisega „Suunised kolmandate riikide pakkujate ja kaupade osalemise kohta ELi hanketurul“. Samuti tuleks selliste ehitustööde, asjade ja teenuste suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, jätkuvalt kohaldada riigihankeid käsitlevaid sätteid, sealhulgas direktiivi 2014/24/EL artikli 67 lõiget 4 ja määrusest (EL) 2024/1781 tulenevaid rakendusmeetmeid.

(77)

Selleks et piirata halduskoormust, mis tuleneb vajadusest võtta arvesse nõudeid, mis on seotud pakkumuse panusega kestlikkusse ja vastupanuvõimesse, eelkõige väiksemate avaliku sektori ostjate ja väiksema väärtusega lepingute puhul, mis ei avalda turul märkimisväärset mõju, tuleks käesoleva määruse asjakohaste sätete kohaldamine lükata edasi kahe aasta võrra avaliku sektori ostjate puhul, kes ei ole kesksed hankijad, ning lepingute puhul, mille väärtus on alla 25 miljoni euro.

(78)

Riigihankeid käsitlevate sätete kohaldamiseks vastavalt käesolevale määrusele peaksid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad juhul, kui toode on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369 (33) kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga, ostma ainult tooteid, mille puhul on järgitud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud kohustust.

(79)

Leibkonnad, ettevõtted ja lõpptarbijad esindavad üliolulist osa liidu nõudlusest nullnetotehnoloogiate lõpptoodete järele ning avaliku sektori toetuse kavad, millega ajendatakse leibkondi (eelkõige kaitsetus olukorras olevaid madala ja madalama keskmise sissetulekuga leibkondi ja tarbijaid) neid tooteid ostma, on olulised vahendid rohepöörde kiirendamiseks. Komisjoni 18. mai 2022. aasta teatises välja kuulutatud päikesekatuste algatuse alusel peaksid liikmesriigid näiteks looma riiklikud programmid, millega toetatakse ulatuslikku katusele paigaldatavate päikeseenergia tootmisseadmete kasutuselevõttu. Kavas „REPowerEU“ kutsus komisjon liikmesriike üles kasutama täiel määral toetusmeetmeid, millega edendatakse üleminekut soojuspumpadele. Sellised toetuskavad, mille liikmesriigid loovad riiklikul tasandil või kohalikud või piirkondlikud omavalitsused kohalikul tasandil, peaksid samuti aitama parandada liidu nullnetotehnoloogiate kestlikkust ja vastupanuvõimet. Avaliku sektori asutused peaksid näiteks maksma nullnetotehnoloogia lõpptoodete ostmiseks suuremat rahalist hüvitist toetusesaajatele, kes panustavad suuremal määral liidu vastupanuvõimesse. Avaliku sektori asutused võivad seada kavade toetuskõlblikkuse tingimuseks panuse kestlikkusse ja vastupanuvõimesse. Seejuures julgustatakse liikmesriike võtma arvesse kava juurdepääsetavust energiaostuvõimetute kodanike jaoks. Avaliku sektori asutused peaksid tagama, et nende kavad on avatud, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad, aidates seeläbi suurendada nõudlust nullnetotehnoloogia toodete järele liidus. Avaliku sektori asutused peaksid ühtlasi piirama kõnealuste toodete eest makstavat täiendavat rahalist hüvitist, et mitte aeglustada nullnetotehnoloogiate kasutuselevõttu liidus. Selliste kavade tõhususe suurendamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et teave on tasuta veebisaidil kergesti kättesaadav nii tarbijatele kui ka nullnetotehnoloogia tootjatele. See, et avaliku sektori asutused kasutavad tarbijatele või leibkondadele suunatud kavades kestlikkusse ja vastupanuvõimesse antavat panust, ei tohiks piirata riigiabi normide ja subsiidiume käsitlevate WTO reeglite kohaldamist.

(80)

Kui liikmesriigid, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused ning ühest või mitmest omavalitsusest või avalik-õiguslikust asutusest koosnevad ühendused koostavad leibkondadele, ettevõtetele või tarbijatele suunatud kavasid, mis ajendavad ostma nullnetotehnoloogia lõpptooteid, siis peaksid nad tagama liidu rahvusvaheliste kohustuste austamise ja selle, et sellised kavad ei saavuta sellist ulatust, mis kahjustab märkimisväärselt WTO liikmete huve.

(81)

Komisjon peaks samuti saama aidata liikmesriike leibkondadele, ettevõtetele ja tarbijatele suunatud kavade koostamisel, et luua koostoimet ja vahetada parimaid tavasid. Euroopa nullnetotehnoloogia platvormil (edaspidi „platvorm“) peaks samuti olema oluline osa, et kiirendada liikmesriikide ja avaliku sektori asutuste poolt panuse andmist kestlikkusse ja vastupanuvõimesse riigihanke menetluste ja võistupakkumistega seotud tavadega. Komisjon peaks pärast platvormiga konsulteerimist võtma vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks kestlikkusse ja vastupanuvõimesse antava panuse hindamise kriteeriumid. Selles õigusaktis tuleks pöörata erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kellel peaks olema õiglane võimalus olulisel riigihangete turul osaleda. Samuti peaks see tagama, et kestlikkuse ja vastupanuvõimega seotud nõudeid kohaldatakse viisil, mis tagab ausa ja võrdse konkurentsi turuosaliste vahel, olenemata nende omandistruktuurist.

(82)

Tagamaks, et riigihanke menetlused ja võistupakkumised taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks aitaksid liidu vastupanuvõimele tõeliselt kaasa, peavad nimetatud tegevused olema tööstuse jaoks prognoositavad. Selleks et tööstus saaks oma tootmist õigel ajal kohandada, peaksid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad teavitama turgu eelnevalt oma hinnangulisest vajadusest nullnetotehnoloogia toodete hankimise järele.

(83)

Lisaks meetmetele, mis on suunatud avaliku sektori ja leibkondade nõudlusele, võiks liit kaaluda meetmeid nullnetotehnoloogiate kasutuselevõtu lihtsustamiseks liidu tööstuse väärtusahelates, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, eelkõige tööstusepoolse pakkumise ja nõudluse vahelise seose hõlbustamise kaudu.

(84)

Nagu on märgitud rohelise kokkuleppe tööstuskava käsitlevas teatises, on liidu tööstuse turuosa tugeva surve all kolmandates riikides antavate subsiidiumide tõttu, mis õõnestavad võrdseid võimalusi. Selline olukord kujutab endast liidu jaoks konkurentsiväljakutset seoses oma tööstuse säilitamise ja arendamisega, mistõttu on liidul vaja kiiresti ja ambitsioonikalt oma õigusraamistikku ajakohastada.

(85)

Võttes arvesse liidu eesmärki vähendada nullnetotehnoloogiate vallas strateegilist sõltuvust kolmandatest riikidest, on äärmiselt oluline, et avaliku sektori toetusmehhanismid, nagu riigihanke menetlused ja võistupakkumised, seda sõltuvust ei süvendaks. Seepärast tuleks juhul, kui see on vajalik ja asjakohane, kehtestada põhjendatud piirangud hankelepingute puhul kolmandatest riikidest hangitud toodete osakaalule, kui komisjon on kindlaks teinud, et käesolevas määruses sätestatud vastupanuvõimega seotud tingimused on täidetud. Lisaks tuleks teha jõupingutusi, et tulemuslikult võidelda kolmandate riikide ebaõiglaste subsiidiumide vastu, mis õõnestavad võrdseid võimalusi, näiteks kasutades kõiki võimalikke meetmeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2022/1031 (34) ja (EL) 2022/2560 (35).

(86)

Juurdepääs avaliku ja erasektori rahastamisele on määrava tähtsusega, et tagada liidu avatud strateegiline autonoomia ning luua kindel ja konkurentsivõimeline nullnetotehnoloogiate tootmisbaas ja nende tarneahelad kogu liidus. Enamik Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vajalikest investeeringutest tuleb erakapitalist, mida meelitab ligi nii nullnetoökosüsteemi kasvupotentsiaal kui ka stabiilne ja ambitsioonikas poliitikaraamistik. Hästi toimivad, sügavad ja integreeritud kapitaliturud on seega hädavajalikud, et hankida ja suunata vahendeid, mis on vajalikud rohepöörde ja nullnetotehnoloogia tootmisprojektide jaoks. Seega tuleb teha kiireid edusamme kapitaliturgude liidu suunas, et liidul oleks võimalik saavutada oma nullnetoheite eesmärgid. Kestliku rahanduse tegevuskaval (ja segarahastamisel) on samuti väga oluline osa väärtusahelates nullnetotehnoloogiatesse tehtavate investeeringute suurendamisel, tagades samal ajal sektori konkurentsivõime. Nagu on märgitud käesolevale määrusele lisatud komisjoni talituste töödokumendis, on ajavahemikul 2023–2030 investeerimisvajaduste suurus ligikaudu 92 miljardit eurot, kusjuures see vahemik on eri stsenaariumidest sõltuvalt umbes 52–119 miljardit eurot, ning seejuures oleks avaliku sektori rahastamisvajaduse suurus 16–18 miljardit eurot. Arvestades, et selles hinnangus võetakse arvesse ainult kuut konkreetset tehnoloogiat, on tegelik investeerimisvajadus tõenäoliselt oluliselt suurem.

(87)

Väga olulised on ettevõtete ja finantsinvestorite tehtavad erainvesteeringud. Kui erasektori investeeringutest üksi ei piisa, võib nullnetotehnoloogia tootmisprojektide tulemuslikuks käivitamiseks vaja minna avaliku sektori toetust, näiteks tagatiste, laenude või omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringute vormis, vältides samal ajal moonutusi siseturul. Kui kõnealust avaliku sektori toetust antakse riigiabi vormis, peaks sellisel abil olema ergutav mõju ning see peaks olema vajalik, sihipärane, ajutine, asjakohane ja proportsionaalne, säilitades samal ajal konkurentsi ja ühtekuuluvuse siseturul. Kehtivad riigiabi suunised, mida on hiljuti põhjalikult muudetud kooskõlas rohe- ja digipöörde eesmärkidega, annavad piisavalt võimalusi, et toetada teatavatel tingimustel investeeringuid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatesse projektidesse. Liikmesriikidel võib olla oluline osa, et lihtsustada nullnetotehnoloogia tootmisprojektide jaoks juurdepääsu rahastamisele, kõrvaldades turutõrkeid sihipärase ja ajutise riigiabi teel. 9. märtsil 2023 vastu võetud ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku eesmärk on tagada siseturul võrdsed ning abisummade poolest proportsionaalsed võimalused, pidades silmas sektoreid, kus on kindlaks tehtud tootmise kolmandatesse riikidesse üleviimise oht. See võimaldab liikmesriikidel võtta meetmeid, et toetada uusi investeeringuid tootmisrajatistesse kindlaksmääratud nullnetosektorites, sealhulgas maksusoodustuste kaudu. Lubatavat abisummat saab muuta abi osakaalu ja abisumma ülemmäära suurendamise abil, kui investeering tehakse abi saavates piirkondades, et kaasa aidata liikmesriikide ja piirkondade lähenemise eesmärgile. Siseturu killustumise vältimiseks on vaja asjakohaseid tingimusi, et kontrollida investeeringu väljapoole Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) ümbersuunamise konkreetseid riske ja seda, et puudub EMP-sisese ümberpaigutamise oht. Sel otstarbel riiklike ressursside kaasamiseks kutsutakse liikmesriike üles kulutama direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 3 kohaselt 25 % HKSi tuludest, mille liikmesriigid igal aastal HKSi enampakkumistelt koguvad.

(88)

Igasugune täiendav riigiabi kasutuselevõtt peaks olema sihipärane, ajutine ning kooskõlas liidu poliitikaeesmärkidega, näiteks Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. Selline rahastamine ei tohiks suurendada liikmesriikide vahelist ebavõrdsust kooskõlas liidu konkurentsi- ja ühtekuuluvuspoliitikaga.

(89)

Avaliku sektori toetust tuleks kasutada konkreetsete kindlakstehtud turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erasektoripoolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema liidu jaoks selge lisaväärtus. Avaliku sektori investeeringud võivad eelkõige keskenduda vajalikele taristuinvesteeringutele, innovatsiooni edendamisele ja murranguliste tehnoloogiate täiustamisele.

(90)

Nullnetotehnoloogia tootmisprojektidesse tehtavate investeeringute rahastamiseks on olemas ka mitu liidu rahastamisprogrammi, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (36) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (37) loodud programm „InvestEU“, ühtekuuluvuspoliitika programmid või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (38) kohaselt loodud innovatsioonifond. Lisaks aitab STEP suunata olemasolevaid liidu vahendeid paremini kriitilise tähtsusega investeeringutesse, mille eesmärk on toetada elutähtsate tehnoloogiate, sealhulgas puhaste tehnoloogiate arendamist või tootmist.

(91)

Määrusega (EL) 2023/435 (39) tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks täiendavad 20 miljardit eurot tagastamatu toetusena, et edendada energiatõhusust ja asendada fossiilkütused, muu hulgas liidu nullnetotööstuse projektide kaudu. Nagu on märgitud komisjoni suunistes REPowerEU peatükkide kohta, julgustatakse liikmesriike lisama oma taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükki meetmed, millega toetatakse investeeringuid nullnetotehnoloogiate tootmisse ja tööstuse innovatsiooni, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (40).

(92)

Programm „InvestEU“ on liidu juhtprogramm, millega suurendatakse investeeringuid, eelkõige rohe- ja digipöördesse, tagades rahastamise ja tehnilise abi, näiteks segarahastamismehhanismide kaudu. Selline lähenemisviis võimaldab kaasata täiendavat avaliku ja erasektori kapitali. Lisaks sellele kutsutakse liikmesriike üles panustama programmi „InvestEU“ liikmesriigi osasse, et toetada nullnetotehnoloogia tootmiseks kättesaadavaid finantstooteid, piiramata kohaldatavate riigiabi normide kohaldamist.

(93)

Liikmesriigid saavad anda toetust ühtekuuluvuspoliitika programmidest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, (41) et julgustada strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide ning nullnetotehnoloogia tootmisprojektide kasutuselevõttu kõikides piirkondades, eelkõige vähem arenenud piirkondades, üleminekupiirkondades ja Õiglase Ülemineku Fondi territooriumidel, taristu investeerimispakettide, innovatsiooni tehtavate tootlike investeeringute, VKEde tootmisvõimsuse suurendamise, teenuste, koolituse ja täiendõppe meetmete, sh avaliku sektori asutuste ja arendajate suutlikkuse suurendamisele antava toetuse teel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (42) loodud tehnilise toe instrument võib aidata liikmesriikidel ja piirkondadel koostada kasvuhoonegaaside nullnetoheitega majanduskasvu strateegiaid, parandada ettevõtluskeskkonda, vähendada bürokraatiat ja kiirendada loamenetlusi. Liikmesriike tuleks kutsuda üles edendama nullnetotehnoloogia projektide kestlikkust, kaasates need investeeringud liidu väärtusahelatesse, eelkõige piirkondadevaheliste ja piiriüleste koostöövõrgustike abil. Selliste meetmete vastuvõtmist tuleks kaaluda eelkõige arengukeskuste puhul.

(94)

Innovatsioonifond pakub samuti väga paljulubavat ja kulutõhusat võimalust toetada saastevaba vesiniku ja muude nullnetotehnoloogiate tootmise ja kasutuselevõtu laiendamist liidus ning seega tugevdada liidu suveräänsust kliimameetmete ja energiajulgeoleku seisukohast olulisimate tehnoloogiate valdkonnas.

(95)

Selleks et ületada piiranguid, mis tulenevad avaliku ja erasektori praegustest killustatud investeeringutest, ning soodustada integratsiooni ja investeeringutasuvust, peaksid komisjon ja liikmesriigid paremini koordineerima olemasolevaid rahastamisprogramme liidu ja riiklikul tasandil, tekitama nendevahelise koosmõju ning tagama parema koordineerimise ja koostöö tööstuse ning oluliste erasektori sidusrühmadega. Platvormil on määrav osa tervikliku ülevaate andmisel kättesaadavatest ja asjakohastest rahastamisvõimalustest ning strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide individuaalsete rahastamisvajaduste käsitlemisel. Selleks et stimuleerida nullnetotehnoloogiate tootmist liidus, võib platvorm arutada, kuidas tegeleda rahastamise, õigusraamistiku ning investeerimis- ja asukohatagatiste küsimusega.

(96)

Võttes arvesse nullnetotehnoloogia tootmisprojektide ja strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide olulisust liidu energiavarustuse jaoks, tuleks teatavad halduslikud piirangud osaliselt tühistada või neid tuleks selliste projektide kiiremaks rakendamiseks lihtsustada.

(97)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/696 (43) loodud liidu kosmoseprogrammist, eelkõige Copernicuse programmist saadud kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse võimaluste piires, et anda keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnalubade otstarbel teavet geoloogia, bioloogia, ökoloogia, sotsiaal-majandusliku arengu ja ressursside kättesaadavuse kohta. Sellised andmed ja teenused, eelkõige Copernicuse programmi inimtekkelise CO2 heite seire ja kontrolli võimekus, on olulised, et hinnata tööstusprojektide mõju ning inimtekkelise CO2 sidujate mõju üleilmsetele kasvuhoonegaaside kontsentratsioonidele ja voogudele.

(98)

Komisjon peaks esitama ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse käesoleva määruse eesmärke toetavate Euroopa standardite koostamiseks, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (44) artikli 10 lõikes 1.

(99)

Tööstusliku lõppkasutaja rakendustega vesiniku arengukeskustel on oluline osa energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamisel. Kavas „REPowerEU“ seati eesmärk kahekordistada vesiniku arengukeskuste arvu liidus. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid kiirendama lubade andmist, kaaluma nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastide loomist ja seadma rahastamisele juurdepääsu esmatähtsale kohale. Nullnetotööstuse vastupanuvõime tugevdamiseks peaksid liikmesriigid tagama vesiniku arengukeskuste omavahelise ühendatuse liidu piires. Tööstusrajatisi, mis toodavad ise enda tarbitava energia ja mis saavad panustada elektritootmisse, tuleks julgustada osalema tarkvõrkudes energiatootjatena, lihtsustades regulatiivseid nõudeid.

(100)

Nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastid võivad olla oluline vahend, et edendada innovatsiooni nullnetotehnoloogiate ja regulatiivse õppimise valdkonnas. Innovatsiooni tuleb soodustada eksperimendikeskkondade abil, kuna teaduslikke tulemusi tuleb katsetada kontrollitud ja tegelikele oludele vastavas keskkonnas. Nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastid tuleks võtta kasutusele, et katsetada innovatiivseid nullnetotehnoloogiaid või muid innovatiivseid tehnoloogiaid, millel on potentsiaal võimaldada üleminekut kliimaneutraalsele ja puhtale majandusele ning vähendada strateegilist sõltuvust, tehes seda kontrollitud reaalmaailma keskkonnas piiratud aja jooksul, suurendades seeläbi regulatiivset õppimist ning võimalusi tegevuse laiendamiseks ja laiemaks kasutuselevõtuks. On asjakohane leida tasakaal nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastides osalejate õiguskindluse ja liidu õiguse eesmärkide saavutamise vahel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik näha riigisiseses õiguses ette nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastidega seotud erandeid, tagades samal ajal vastavuse liidu õigusele ja riigisiseses õiguses nullnetotehnoloogia suhtes sätestatud olulistele nõuetele. Vastavalt Euroopa uues innovatsioonikavas lubatule avaldas komisjon 2023. aastal suunised regulatiivliivakastide kohta, et toetada liikmesriike nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastide ettevalmistamisel. Sellised innovatiivsed tehnoloogiad võivad kokkuvõttes olla hädavajalikud, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk ning tagada liidu energiasüsteemi varustuskindlus ja vastupanuvõime.

(101)

Komisjoni 20. oktoobri 2023. aasta teatises läbi vaadatud liidu energiatehnoloogia strateegilise kavaga (edaspidi „SET-kava“) toetatakse puhaste, tõhusate ja kulude poolest konkurentsivõimeliste energiatehnoloogiate arendamist koordineerimise ja koostöö kaudu puhta energia alaste teadusuuringute ja innovatsiooni vallas, tuues kokku Euroopa tööstuse, teadusorganisatsioonid ja valitsuste esindajad SET-kavaga hõlmatud riikidest (45). SET-kava läbivaatamise eesmärk on viia algsed SET-kava strateegilised eesmärgid kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega, kavaga „REPowerEU“ ja rohelise kokkuleppe tööstuskavaga, eelkõige käesoleva määrusega. Selle eesmärk on edendada ühtset lähenemisviisi Euroopa süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamiseks, Euroopa nullnetotehnoloogiate toetamiseks ning kestliku ja vastupanuvõimelise energiatuleviku ülesehitamiseks. SET-kaval on olnud struktureeriv mõju teadusuuringute ja innovatsiooni ühismeetmetele, aidates neil kiiremini ja tulemuslikumalt täita ühiseid energiaalaseid teadusuuringute ja tehnoloogiaeesmärke. SET-kava on aidanud ühtlustada teadusuuringute ja innovatsiooni alaseid jõupingutusi ning võimendada osalevate riikide riiklikku avaliku sektori poolset rahastamist, et toetada ühiselt kokku lepitud teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteete puhtale energiale ülemineku partnerluse kaudu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (46) loodud programmi „Euroopa horisont“ raames partnerluse „Ülemineku juhtimine linnades“ kaudu, mis on näide edukast liidu sektoriülesest koostööst. SET-kaval on keskne roll riiklike energia- ja kliimakavade energialiidu teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõtme rakendamisel. SET-kava oli aga alates selle käivitamisest 2007. aastal mitteametlik foorum. Käesolev määrus annab tõuke Euroopa innovatsiooni ja uute innovatiivsete tehnoloogiate tootmise vahelise seose tugevdamiseks.

(102)

Selleks et võimaldada rohe- ja digipööret ning liidu kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet, liidu nullnetotehnoloogia tööstuse tarneahelate laiendamist ja kvaliteetsete töökohtade säilitamist liidus, on vaja täiendavaid oskustöölisi. See eeldab märkimisväärsete investeeringute tegemist ümber- ja täiendõppesse, sh kutsehariduse ja -õppe valdkonnas.. Energiasüsteemi ümberkujundamiseks tuleb märkimisväärselt suurendada oskustööliste arvu mitmes sektoris, sh taastuvenergia ja energia salvestamise ning toormete sektoris, ning see annab häid võimalusi kvaliteetsete töökohtade loomiseks. Vesinikkütuseelemendi allsektoris vajatakse ainuüksi tootmise valdkonnas 2030. aastaks hinnanguliselt 180 000 väljaõppe läbinud töötajat, tehnikut ja inseneri vastavalt SET-kavale. Fotogalvaanilise päikeseenergia sektoris oleks ainuüksi tootmise valdkonnas vaja luua kuni 66 000 töökohta. Seetõttu on äärmiselt oluline muuta nullnetotehnoloogiate valdkonna töökohad atraktiivseks ja juurdepääsetavaks ning tegeleda praeguse mittevastavusega töötajate oskuste ja ettevõtete vajaduste vahel.

(103)

Kuna peamiste nullnetotehnoloogiate tootmisvõimsuse suurendamine liidus ei ole võimalik ilma piisavalt arvuka oskusliku tööjõuta, on vaja kehtestada meetmed, mis võimaldavad lõimida ja kaasata tööturule rohkem inimesi, eelkõige naisi, noori, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-noored), rändetaustaga inimesi, vanemaealisi inimesi ja puuetega inimesi. Lisaks peaks see hõlmama kolmandatest riikidest pärit töötajaid, kuna liit meelitab ligi vaid väikese osa kvalifitseeritud rändajatest. Kooskõlas eesmärkidega, mis on määratud kindlaks nõukogu soovituses õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta, on oluline anda töötajatele tähtsuse kaotanud või väheneva tähtsusega sektorites eritoetust ühelt töökohalt teisele liikumiseks. See tähendab, et tuleb investeerida kõigi oskustesse, kasutades samal ajal sihipärast lähenemisviisi kaitsetute rühmade ja üleminekupiirkondade suhtes. Lõppeesmärk peaks olema luua liidus nullnetotehnoloogiate jaoks vajalikud kvaliteetsed töökohad kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud eesmärkidega tööhõive ja koolituse valdkonnas, sealhulgas õiglane ja piisav palk, elamis- ja töötingimuste parandamine ning ohutute ja tervislike töökohtade tagamine, samuti õigus kvaliteetsele elukestvale õppele. Oskuste nappus ja tööjõupuudus võib tuleneda ka ebaatraktiivsetest töökohtadest ja halbadest töötingimustest. Seetõttu on töökohtade kvaliteedi parandamine halbade töötingimustega sektorites ja ettevõtetes oluline tegur töötajate ligimeelitamiseks. Tuginedes olemasolevatele algatustele (nt Euroopa oskuste pakt, liidu tasandi meetmed oskuste analüüsiks ja prognoosimiseks, nagu need, mida rakendavad Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja Euroopa Tööjõuamet, ning oskustealase valdkondliku koostöö kavad) ja võttes neid täiel määral arvesse, on eesmärk koolitusprogrammide asjakohasuse ja nende kasutuselevõtu suurendamise tagamiseks rakendada kõik osalised, sealhulgas liikmesriikide ametiasutused, ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil, haridus- ja koolitusteenuse osutajad, sotsiaalpartnerid ja tööstus, eelkõige VKEd, samuti igat liiki ülikoolid, et teha kindlaks vajalikud oskused, töötada välja haridus- ja koolitusprogramme ning võtta need kiiresti, operatiivselt ja ulatuslikult kasutusele. Strateegilistel nullnetotehnoloogia projektidel on selles valdkonnas määrav osa. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama asjakohase rahalise toetuse, sh kasutades liidu eelarve võimalusi selliste vahendite kaudu nagu ESF+, programm „InvestEU“, Õiglase Ülemineku Fond, programm „Euroopa horisont“, Euroopa Regionaalarengu Fond, taaste- ja vastupidavusrahastu, direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d kohaselt loodud moderniseerimisfond, kava „REPowerEU“, ühtse turu programm ja STEP. Rahaline toetus peaks hõlmama stardirahastamist, mida komisjon annab Euroopa nullnetotööstuse akadeemiate (edaspidi „akadeemiad“) asutamiseks ja nende toimimise võimaldamiseks, nii et need muutuksid rahaliselt jätkusuutlikuks kolm aastat pärast nende asutamist, sealhulgas erasektori rahalise toetuse kaudu.

(104)

Akadeemiad tuleks käivitada eesmärgiga töötada välja haridus- ja koolitusprogrammid, sisu ja materjalid ning kvalifikatsioonitunnistused, mis tõendavad, et õppeprogrammi on välja töötanud üks akadeemiatest, et võimaldada täiend- ja ümberõpet peamiste nullnetotehnoloogia väärtusahelate jaoks vajalikele eri vanuses tööealistele inimestele, ning pakkuda neid programme, sisu ja materjale asjakohastele haridus- ja koolitusteenuse osutajatele ning muudele täiend- ja ümberõppe vallas osalejatele liikmesriikides vabatahtlikuks kasutamiseks. Akadeemiatel peaks olema vahendav roll, austades täielikult liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse ning kutseõppe sisu ja korralduse eest. Seejuures peaksid akadeemiad aitama saavutada pikaajalist eesmärki, milleks on liidu üheaegne taasindustrialiseerimine ja süsinikuheite vähendamine, kriitilise tähtsusega oskuste nappusele reageerimine, liidu avatud strateegilisele autonoomiale kaasaaitamine ja liidus toodetud nullnetotehnoloogiate vajaduse käsitlemine, tugevdades liidu innovatsiooni- ja tootmissuutlikkust. Akadeemiad tuleks käivitada oskuste nappust käsitleva komisjoni hinnangu alusel, tuginedes olemasolevatele objektiivsetele uuringutele, nullnetotehnoloogia tööstusharudes, mis on tööstuse ümberkujundamiseks ja süsinikuheite vähendamiseks keskse tähtsusega. Iga akadeemia peaks välja töötama tegevuskava, milles sätestatakse vahe-eesmärgid ja sihid, sealhulgas õppijate arvu osas, tuginedes oskuste nappust käsitlevale hinnangule.

(105)

Akadeemiad peaksid julgustama tööalast liikuvust hõlbustavate valdkonnaüleste oskuste õpetamist koos muude nõutavate oskustega. Akadeemiad peaksid tegema oma õppesisu kättesaadavaks eri keeltes, et õppeprogrammidele pääseks juurde võimalikult palju õppijaid. Nad peaksid pakkuma koolitust kõigil oskuste tasemetel vajalikul määral, keskendudes seega kõigile hariduse ja kvalifikatsioonide tasemetele asjaomaste sektorite kogu väärtusahelas. Liikmesriikide haridus- ja koolitusteenuse osutajad võivad täiendada akadeemiate välja töötatud haridus- ja koolitussisu ning materjale liikmesriigi tasandil koostatud asjakohase lisateabega, mis kajastab näiteks töötajate ja sotsiaalõigusi käsitlevat riigisisest õigust, kohaldatavaid kollektiivlepinguid või territoriaalseid või sektoripõhiseid nõudeid, kaasates asjakohasel juhul sotsiaal- ja majanduspartnerid. Õppesisu peaks olema suunatud ka riiklike ja kohalike ametiasutuste töötajatele, eelkõige nendele, kes vastutavad lubade andmise, mõju hindamise ja uute tehnoloogiate reguleerimise eest, aidates seega kaasa riiklike ametiasutuste suutlikkuse suurendamisele ja liikmesriikide vahelise ebavõrdsuse vähendamisele.

(106)

Selleks et toetada oskuste läbipaistvust ja ülekantavust ning töötajate liikuvust, töötavad akadeemiad välja kvalifikatsioonitunnistused, sealhulgas juhul, kui see on asjakohane, mikrokvalifikatsioonitunnistused õpitulemuste kohta, ning edendavad nende kasutuselevõttu haridus- ja koolitusteenuse osutajate hulgas. Akadeemiate välja töötatud kvalifikatsioonitunnistusi võivad välja anda haridus- ja koolitusteenuse osutajad või neid tunnistusi välja andvad asutused liikmesriikides, kus akadeemiate välja töötatud haridus- ja koolitusprogramm edukalt läbiti. Kvalifikatsioonitunnistused tuleks välja anda Euroopa digitaalsete kvalifikatsioonitunnistustena ja need võidakse lisada Europassi, ning kui see on asjakohane ja teostatav, riiklikesse kvalifikatsiooniraamistikesse. Euroopa tööturuasutuste võrgustikul (EURES), mis pakub kogu liidus töötajatele ja tööandjatele teavet, nõuandeid ning abi värbamisel või töölesuunamisel, võib olla oluline roll nullnetotehnoloogiatega seotud vabade ametikohtade avaldamisel ja asjakohasel juhul Euroopa ametiprofiilide kasutuselevõtul.

(107)

Platvorm peaks aitama suunata akadeemiate tööd, tagades, et nende sisu aitab tegeleda komisjoni hinnangus kindlaks tehtud oskuste nappusega, ja tagada üldise järelevalve. Liikmesriigid peaksid tagama, et määratud riiklik esindaja saab toimida ühenduslülina asjaomaste riiklike ministeeriumide ja liikmesriikide pädevate asutuste ning riiklike sotsiaalpartnerite ja tööstuse esindajate vahel. Platvorm peaks seirama eri akadeemiate edusamme, analüüsima oskuste nappuse algpõhjuseid ja tegema kindlaks, mil määral akadeemiate koolitusprogrammide kasutuselevõtt aitab tegeleda oskuste nappusega nullnetotehnoloogia tööstusharudes ja täiendab liikmesriikide olemasolevaid koolitusvõimalusi nullnetotehnoloogiate vallas. Platvorm peaks õppeprogrammide rakendamise kohta aru andma, sealhulgas eduaruande kaudu, mis esitatakse kolm aastat pärast iga akadeemia asutamist ning milles tuuakse välja akadeemiate programmidest kasu saavate õppijate arv, jaotatuna tööstussektorite, soo, vanuse ning haridus- ja kvalifikatsioonitasemete kaupa.

(108)

Kui liidu õiguses puuduvad konkreetsed sätted, millega kehtestatakse koolituse miinimumnõuded reguleeritud kutsealale juurdepääsuks või sellel töötamiseks, siis on liikmesriigi pädevuses otsustada, kas ja kuidas kutseala reguleerida. Reguleeritud kutsealadele juurdepääsu reguleerivad riiklikud normid ei tohiks aga kujutada endast põhjendamatut või ebaproportsionaalselt suurt takistust asjaomaste põhiõiguste kasutamisele. Pädevust reguleerida juurdepääsu kutsealale tuleb kasutada mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtete piires kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/958 (47). Liikmesriigid peaksid võtma oma hinnangus arvesse mis tahes kahjulikku mõju, mida kutsealade reguleerimine võib avaldada oskuste kättesaadavusele nullnetotööstuses, ning proovima kõnealuseid valdkondi võimalikult vähe reguleerida.

(109)

Kui liikmesriigid teevad kindlaks, et akadeemiate välja töötatud õppeprogrammid on võrdväärsed konkreetsete kvalifikatsioonidega, mida vastuvõttev liikmesriik nõuab reguleeritud tegevustele juurdepääsuks selle liikmesriigi nullnetotööstuse jaoks erilist huvi pakkuva kutseala raames, peaksid liikmesriigid reguleeritud kutsealale juurdepääsu kontekstis ja selleks, et hõlbustada liikuvust nullnetotööstuse kutsealadel, käsitlema neid kvalifikatsioonitunnistusi piisava kvalifikatsiooni tõendava dokumendina kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (48) artikliga 11.

(110)

Nullnetotehnoloogiate panus liidu süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamisse saab avalduda vaid siis, kui need tehnoloogiad kasutusele võetakse. Kõnealune kasutuselevõtt toimub tõenäoliselt teataval määral tavaleibkondades, kuid suurem osa süsinikuheite vähendamisest tuleneb tõenäoliselt tööstusprotsesside süsinikuheite vähendamisest. Et tagada liidus sellisesse süsinikuheite vähendamisse investeeringute tegemine, mis on oluline selleks, et tagada liidus kvaliteetsed töökohad ja heaolu ning täita liidu süsinikuheite vähendamise eesmärgid, on äärmiselt tähtis, et käesolev määrus aitaks parandada liidu tööstuse investeerimiskliimat.

(111)

Liidu tasandil tuleks luua platvorm, milles osalevad liikmesriigid ja mille eesistuja on komisjon. Platvorm võib nõustada ja abistada komisjoni ning liikmesriike konkreetsetes küsimustes ja tegutseda konsultatiivorganina, milles komisjon ja liikmesriigid kooskõlastavad oma tegevust ja edendavad teabevahetust käesoleva määrusega seotud küsimuste kohta. Platvorm peaks ühtlasi täitma käesolevas määruses sätestatud ülesandeid, eelkõige seoses lubade väljastamisega, sealhulgas ühtsed kontaktpunktid, strateegilised nullnetotehnoloogia projektid, rahastamise koordineerimine, turulepääs, oskused ning nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastid, samuti seoses komisjoni abistamisega meetmete ettepanekute teostatavuse ja proportsionaalsuse hindamisel, kui komisjon jõuab järeldusele, et käesoleva määruse üldeesmärke tõenäoliselt ei saavutata. Kui see on vajalik, võib platvorm luua alalisi või ajutisi allrühmi ja kutsuda kolmandaid isikuid, näiteks eksperte või nullnetotööstuse esindajaid, nendes osalema.

(112)

Kui see on asjakohane ja kasulik, peaks platvorm püüdma teha tihedat koostööd teiste asjaomaste komisjoni algatuste, platvormide ja rühmadega, et saavutada koostoime, jagada eksperditeadmisi, vahetada teavet ja edendada sidusrühmade kaasamist, vältides samal ajal dubleerimist ja kattumist. Platvorm teeb koostööd olemasolevate liidu tööstusliitudega ja panustab seeläbi liikmesriike kaasates nende liitude töösse. Peamised liidud, kellega platvormi kaudu koostööd teha, on Euroopa akuliit, Euroopa fotogalvaanikatööstuse liit, Euroopa saastevaba vesiniku liit, heitevaba lennunduse liit, protsessori- ja pooljuhitehnoloogiate tööstusliit ning taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste väärtusahela tööstusliit. Sektorid, mis ei ole praegu tööstusliitudes esindatud, saavad platvormi pakutavast struktureeritud raamistikust samuti kasu. Strateegiliste nullnetotehnoloogia partnerluste puhul on ette nähtud tihe koostöö kriitiliste toormete nõukoguga, kui see on asjakohane.

(113)

Regulatiivse ja halduskoormuse vähendamine ning sobiva õigusraamistiku olemasolu on eriti oluline tööstuse jaoks, et kohaneda tulemuslikult kliimapöörde ja energiasüsteemi ümberkujundamisega. Seepärast peaks liit seadma eesmärgiks vähendada 2030. aastaks märkimisväärselt üldist regulatiivset koormust tööstuse seisukohast, eelkõige seoses uue toote siseturule laskmisega. Neid jõupingutusi tuleks eelkõige teha parema õigusloome raamistikus ning ilma, et see piiraks liidu keskkonna- ja tööstandardite kohaldamist. Komisjon peaks teavitama platvormi arengutest, mis on seotud nullnetotehnoloogia tööstusharude regulatiivse ja halduskoormusega liidus, tuginedes komisjoni 24. oktoobri 2023. aasta aruandele „Edusammud puhta energia tehnoloogia konkurentsivõime parandamisel“ ja komisjoni 2022.aasta koormusanalüüsile. Liidu institutsioonide töö hõlbustamiseks, et hoida nullnetotehnoloogia tööstusharude regulatiivne koormus minimaalsena, luuakse käesoleva määrusega nullnetotehnoloogia alane regulatiivse koormuse teadusnõuanderühm (edaspidi „teadusnõuanderühm“). Teadusnõuanderühm peaks regulatiivse koormuse mõju hindamiseks välja töötama teaduspõhiseid nõuandeid, mis käsitlevad regulatiivse koormuse mõju nullnetotööstusele liidus, kasutades teaduspõhist metoodikat ja võttes asjakohasel juhul arvesse parema õigusloome vahendeid. Teadusnõuanderühma töö ei piira liidu institutsioonide eesõigusi.

(114)

Määruses (EL) 2018/1999 on sätestatud, et liikmesriigid esitavad oma 2021.–2030. aasta riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud projektid. Nagu on rõhutatud liikmesriikidele kõnealuseks ajakohastamiseks esitatud komisjoni suunistes, tuleks ajakohastatud riiklikes energia- ja kliimakavades kirjeldada liikmesriikide eesmärke ja poliitikameetmeid, mille siht on edendada kaubanduslikult kättesaadavate energiatõhusate ja vähese süsinikuheitega tehnoloogiate, seadmete ja peamiste komponentide tootmise projektide laiemat kasutuselevõttu nende territooriumil. Neis kavades tuleks samuti kirjeldada liikmesriikide eesmärke ja poliitikameetmeid, millega saavutada selline laiem kasutuselevõtt kolmandates riikides tehtavate mitmekesistamise püüdluste kaudu ning võimaldada tööstusharudel CO2 heidet koguda, transportida ja püsivalt maapõues säilitada. Kõnealused kavad peaksid olema aluseks, mille põhjal määratakse kindlaks vajadus nullnetotehnoloogiate järele. Võttes käesolevat määrust oma riiklike energia- ja kliimakavade koostamisel arvesse, peaksid liikmesriigid kaaluma nii üldist konkurentsivõimet kui ka teadusuuringuid ja innovatsiooni nullnetotööstuse valdkonnas pikemas perspektiivis.

(115)

Komisjon teatas rohelise kokkuleppe tööstuskava osana kavatsusest luua nullnetotehnoloogiaid hõlmavad nullnetotööstuse partnerlused, suurendades oma jõupingutusi, et ühendada jõud Pariisi kokkuleppele pühendunud partneritega. Selliste partnerluste kaudu tehtav koostöö tõenäoliselt edendab nullnetotehnoloogiate kasutuselevõttu kõikjal maailmas ning toetab vastastikku tugevdavaid partnerlusi liidu ja kolmandate riikide vahel, sealhulgas kestlikke investeeringuid ja tehnilist abi. Nullnetotööstuse partnerlused peaksid olema liidule ja selle partneritele vastastikku kasulikud ning aitama kaasa üleilmsete kliimaeesmärkide saavutamisele. Kõnealused partnerlused võivad aidata kaasa ka liidu nullnetotehnoloogiate ja nende komponentide tarnete mitmekesistamisele ja vastupanuvõimele, edendada liidu ja tema partnerite vahel teabe jagamist nullnetotehnoloogiate arendamise kohta ning toetada liidu nullnetotööstust juurdepääsul ülemaailmsele puhta energia turule, toetades samal ajal puhta energia tehnoloogia valdkonnas tärkavaid tööstusharusid kolmandates riikides, millel on selged suhtelised eelised. Komisjon ja liikmesriigid võivad platvormi raames nullnetotööstuse partnerlusi koordineerida, arutades olemasolevaid asjakohaseid partnerlusi ja protsesse, nagu rohelised partnerlused, energiadialoogid ja muud olemasolevate kahepoolsete lepingupõhiste kokkulepete vormid, ning samuti võimalikku koostoimet asjaomaste kahepoolsete lepingutega, mille liikmesriigid on kolmandate riikidega sõlminud.

(116)

Liidu eesmärk peaks olema mitmekesistada ja stimuleerida rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid nullnetotehnoloogiatesse, luues vastastikku tugevdavaid partnerlusi, edendades samal ajal kogu maailmas kõrgeid sotsiaal-, töö- ja keskkonnastandardeid. Seda tuleks teha tihedas koostöös ja partnerluses sarnaselt meelestatud riikidega olemasolevate lepingute või uute strateegiliste kaasamiste kaudu. Samuti tuleks nullnetotehnoloogiate väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks tugevdada rahvusvahelist koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, tehes seda tihedas koostöös partnerriikidega avatud ja tasakaalustatud viisil, lähtudes vastastikkusest ja ühistest huvidest.

(117)

Nullnetotehnoloogiatega seotud võimalike tarneriskide kindlakstegemiseks ja leevendamiseks peaks olema võimalik pidevalt seirata näitajaid, mis on seotud turusuundumuste, tootmisvõimsuste, innovatsiooni, tööhõive ja oskuste, nullnetotehnoloogiatele lubade andmise aja ja CO2 sisestusvõimekusega. Praegu aga ei ole nende näitajate seireks piisavalt kvaliteetseid andmeid. Kuna käesolevas määruses sätestatud ülesanded sõltuvad kvaliteetsete andmete kättesaadavusest, on vaja, et komisjon seaks seire puhul nullnetotehnoloogiad tähtsuse järjekorda, lähtudes nende olulisusest liidus, töötades samal ajal selliste andmete kättesaadavuse parandamise nimel. Samuti teeb komisjon tihedat koostööd liidu statistikaameti Eurostatiga, et töötada välja ühtsed nullnetotehnoloogiate koodid, mis on vajalikud kvaliteetse ja pikaajalise aruandluse ja statistika jaoks.

(118)

Kui komisjonile antakse käesoleva määruse alusel õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (49) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(119)

Kui mõni käesoleva määrusega kavandatud meede kujutab endast riigiabi, ei piira selliseid meetmeid käsitlevad sätted ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist.

(120)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,