31.7.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 227/1

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 807/2014,

11. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3, artikli 14 lõiget 5, artikli 16 lõiget 5, artikli 19 lõiget 8, artikli 22 lõiget 3, artikli 28 lõiget 10, artikli 28 lõiget 11, artikli 29 lõiget 6, artikli 30 lõiget 8, artikli 33 lõiget 4, artikli 34 lõiget 5, artikli 35 lõiget 10, artikli 36 lõiget 5, artikli 45 lõiget 6, artikli 47 lõiget 6 ja artiklit 89,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1305/2013 kehtestatakse üldeeskirjad, millega reguleeritakse maaelu arendamiseks antavat liidu toetust, mida rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), ja mis täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (2) teises osas kehtestatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätteid. Tuleks kehtestada täiendavad eeskirjad.

(2)

Liikmesriigid peaksid kehtestama toetusele juurdepääsu eritingimused sellistele noortele põllumajandustootjatele, kes ei ole tegevuse alustamisel põllumajandusettevõtte ainsad juhid, ja neid tingimusi kohaldama. Selleks et tagada toetusesaajate võrdne kohtlemine sõltumata tegevust alustava põllumajandusettevõtte õiguslikust vormist, tuleks sätestada, et tingimused, mille kohaselt juriidilist isikut või muud partnerlusvormi võib käsitada noore põllumajandustootjana, oleksid samad kui füüsilise isiku korral. Ette tuleks näha piisavalt pikk ajapikendus, mis võimaldaks noortel põllumajandustootjatel omandada vajalikud kutseoskused.

(3)

Tagamaks, et EAFRD toetatavad põllu- ja metsamajandusettevõtete vahetuskavad ja kõnealuste ettevõtete külastused on selgelt määratletud ja muude liidu kavade alusel toimuvast sarnasest tegevusest eristatavad, võttes samal ajal arvesse riigisiseste olude erinevusi, peaksid liikmesriigid oma maaelu arengu programmides määratlema selliste kavade ja külastuste kestuse ja sisu. Kõnealuses sisus tuleks keskenduda teatavatele valdkondadele, mis on tihedalt seotud liidu maaelu arengu tähtsaimate eesmärkide saavutamisega.

(4)

Tuleks kehtestada eeskirjad, millega täpsustatakse selliste tootjarühmade tunnused ja tegevusliigid, mille korral võib toetust saada kvaliteedikavade meetme müügiedendust käsitleva osa raames, kehtestatakse tingimused konkurentsi moonutamise ja teatavate toodete diskrimineerimise vältimiseks ning välistatakse kaubamärkide toetamine.

(5)

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 lõikes 4 osutatud äriplaanides peaks olema piisavalt elemente, mis võimaldavad hinnata valitud meetme eesmärkide saavutamist. Selleks et tagada kõigi liidu toetusesaajate võrdne kohtlemine ning hõlbustada kontrollimist, peaks kõnealuse määruse artikli 19 lõikes 4 osutatud lävendite määramisel kasutatavaks kriteeriumiks olema põllumajandusliku majapidamise tootmispotentsiaal.

(6)

Minimaalsed keskkonnanõuded, millele põllumajandusmaa metsastamine peab vastama, tuleks kehtestada nii, et oleks tagatud, et ei toimu tundlike elupaikade (sh alad, kus arendatakse suure loodusväärtusega põllumajandust) mittenõuetekohast metsastamist, ja et arvesse oleks võetud kliimamuutusele vastupanu võimet. Natura 2000 aladena määratletud aladel peaks metsastamine olema kooskõlas asjaomase ala majandamise eesmärkidega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata teatavate alade konkreetsetele keskkonnavajadustele, nt pinnase erosiooni ärahoidmisele. Rangemad eeskirjad tuleks kehtestada metsastamistegevusele, mis viib suuremate metsade loomiseni, et võtta arvesse sellise tegevuse poolt ökosüsteemidele avaldatava mõju ulatust ja tagada, et see vastab keskkonnasõbraliku infrastruktuuri strateegia (3) ja ELi uue metsastrateegia (4) eesmärkidele.

(7)

Tingimused, mida kohaldatakse loomakasvatuse ekstensiivistamise, põllumajanduse jaoks kadumisohus kohalike tõugude kasvatamise või geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetiliste ressursside säilitamise kohustuste suhtes, peaksid tagama, et kohustused on määratletud kooskõlas liidu maaelu arengu tähtsaimate eesmärkidega ja eelkõige vajadusega tagada maastiku ja selle iseloomulike joonte, loodusressursside (sh vesi), mulla ja geneetilise mitmekesisuse kaitse.

(8)	Määratleda tuleks toimingud, mis võivad saada põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, säästva kasutamise ja arendamise toetust ning metsanduse geneetiliste ressursside säilitamise ja edendamise toetust.

(9)

Selleks et välistada kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (5) artiklis 43 viidatud samaväärsete tavade topeltrahastamist, vältida põllumajandustootjate vahelise konkurentsi moonutamist ja tagada EAFRD vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine, tuleks sätestada, et nende tavade rakendamisest tulenevad lisakulud ja saamata jäänud tulu arvatakse asjakohastest maksetest maha.

(10)

Määratleda tuleks valdkonnad, kus võetakse loomade heaoluga seotud kohustusi, et tagada tootmismeetodite kõrgemad standardid. Sealjuures tuleks vältida kõnealuste, loomade heaoluga seotud kohustuste kattumist standardsete tootmisviisidega ja eelkõige patoloogiate ärahoidmiseks tehtavate vaktsineerimistega.

(11)

Täpsustada tuleks lühikesed tarneahelad ja kohalikud turud, millele võib toetust anda. Kui muu veenev alternatiiv puudub, tuleks nende kahe eristamiseks kasutada lühikest tarneahelat määratleva kriteeriumina vahendajate arvu, samas kui kohalikke turge määratlevaks kriteeriumiks peaks olema kaugus põllumajandusettevõttest kilomeetrites, võttes arvesse asjaomase piirkonna konkreetseid geograafilisi iseärasusi. Väikeettevõtjatevahelises koostöös tuleks hoolega keskenduda maapiirkondade killustatusest põhjustatud ebasoodsa olukorra kaotamisele. Seepärast peaks see piirduma mikroettevõtjate ja füüsiliste isikutega, kes alustavad toetuse taotluse esitamise ajal mikroettevõtlusega. Selleks et tagada ühtne lähenemisviis koostöömeetme rakendamisel, tuleks kõnealuse meetme raames toetust anda ainult lühikese tarneahela ja kohalike turgudega seotud müügiedendustegevusele.

(12)	Tagamaks, et määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 38 lõike 3 punktis b ja artikli 39 lõike 4 punktis b osutatud ühisfondide võetud kommertslaenude intressiga seotud maksed jääksid sobivale tasemele, peaks kõnealuste laenude kestus olema minimaalselt üks aasta ja maksimaalselt viis aastat.

(13)

EAFRD vahendite tõhusa kasutamise tagamiseks tuleks toetuse hulgast välja jätta teatavad liisingulepingutega seotud kulutused, nt liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud. Selleks et võtta arvesse eri liikmesriikide põllumajandussektoris valitsevaid erinevaid finants- ja arengutingimusi, tagades samas EAFRD vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad määratleksid oma maaelu arengu programmides tingimused, mille alusel kasutatud seadmed võivad olla toetuskõlblikud. Kooskõlas liidu maaelu arengu tähtsaimate eesmärkidega tuleks EAFRD toetust anda ainult suure energiatõhususega ja suure keskkonnategevuse tulemuslikkusega taastuvenergia investeeringutele. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama energiatõhususe miinimumnõuded. Liikmesriigid peaksid tagama, et bioenergia suhtes kohaldatavad säästlikkuse kriteeriumid oleksid täidetud. Liikmesriigid peaksid ka toetama üleminekut esimese põlvkonna biokütustelt teise põlvkonna omadele ning edendama selliste täiustatud biokütuste laialdasemat tootmist, mis võimaldavad kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada, millega kaasnev maakasutuse kaudse muutuse oht on väike ning mis ei konkureeri otse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlbliku maa pärast.

(14)

Ette tuleks näha määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28, 29, 33 ja 34 sätestatud meetmete kohase kohustuste ümberkorraldamise või kohandamise suhtes kohaldatavad tingimused ja määratleda olukorrad, kus toetuse tagasimaksmist ei nõuta. Tuleks tagada, et kohustuste ümberkorraldamine või kohandamine on võimalik ainult siis, kui kohustuse kohased keskkonnaeesmärgid on tagatud või tõhustatud.

(15)

Vastu tuleks võtta sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (6) või, Horvaatia korral, nõukogu määruse (EÜ) nr 1085/2006 (7) kohaselt antavalt maaelu arengu toetuselt üleminekuks määruse (EL) nr 1305/2013 kohaselt antavale toetusele. Võttes arvesse et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1310/2013 (8) on juba kehtestatud terve rida maaelu arengu valdkonna üleminekusätteid, tuleks käesolevas määruses sätestada, millistel tingimustel muutuvad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 52 ja 63 osutatud meetmetega seotud kulutused toetuskõlblikuks määruse (EL) nr 1305/2013 kohaselt. Käesoleva määrusega tuleks ka korrigeerida programmide järelhindamiste ja nende kokkuvõtte esitamise kuupäevi, et võtta arvesse määruse (EL) nr 1310/2013 artiklis 1 kehtestatud üleminekusätteid, mis käsitlevad programmiperioodi 2007–2013 programmide rakendamist 2014. aastal.

(16)	Kuna määrus (EÜ) nr 1698/2005 asendatakse määrusega (EL) nr 1305/2013, on asjakohane tunnistada kehtetuks määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakenduseeskirjad, mis on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1974/2006 (9). Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 1974/2006 kehtetuks tunnistada.

(17)

Pidades silmas asjaolu, et käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise hetkel on 2014.–2020. aasta programmitöö periood juba alanud, on vaja selle jõustumise tähtaega nii palju kui võimalik lühendada. Seepärast peaks määrus jõustuma avaldamise päeval ning seda tuleks kohaldada alates 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi esimesest päevast, st 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse:

1)

määrust (EL) nr 1305/2013 täiendavad sätted järgmistes valdkondades: a) noored põllumajandustootjad, b) põllu- ja metsamajandusettevõtete vahetuskavad ja kõnealuste ettevõtete külastamine, c) kvaliteedikavad – müügiedendustegevus, d) põllumajandusettevõtete ja äritegevuse arendamine, e) metsastamine ja metsamaa loomine, f) põllumajanduse keskkonna- ja kliimaküsimused, g) geneetiliste ressursside säilitamine põllumajanduses ja metsanduses, h) topeltrahastamise välistamine, i) loomade heaolu, j) koostöö, k) kommertslaenud ühisfondidele, l) investeeringud, m) kohustuste ümberkorraldamine või kohandamine, n) uued kohustused;

2)

konkreetsed üleminekueeskirjad, millega nähakse ette tingimused, mille kohaselt võib komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel või, Horvaatia puhul, määruse (EÜ) nr 1085/2006 alusel heakskiidetud toetuse ühendada määruse (EL) nr 1305/2013 kohaselt ettenähtud toetusega, mis Horvaatia puhul hõlmab ka tehnilist abi.

II   PEATÜKK

MAAELU ARENGU MEETMEID KÄSITLEVAID EESKIRJU TÄIENDAVAD SÄTTED

Artikkel 2

Noor põllumajandustootja

1.   Kui määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1 punktis n määratletud noor põllumajandusettevõtja, sõltumata oma õiguslikust vormist, ei alusta tegevust põllumajandusettevõtte ainsa juhina, kehtestavad liikmesriigid toetuse saamise eritingimused ja kohaldavad neid. Need tingimused on samaväärsed nendega, mida nõutakse põllumajandusettevõtte ainsa juhina tegevust alustavalt noorelt põllumajandustootjalt. Kõikidel juhtudel peab põllumajandusettevõtte juhtimine olema noorte põllumajandustootjate kontrolli all.

2.   Kui toetust taotletakse juriidilisele isikule kuuluvale ettevõttele, peab määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1 punkti n määratluse kohane noor põllumajandustootja teostama tegelikku ja püsivat kontrolli juriidilise isiku tehtavate juhtimise, tulude ja finantsriskidega seotud otsuste üle. Kui mitu füüsilist isikut, sh isik(ud), kes ei ole noor(ed) põllumajandustootja(d), osalevad juriidilise isiku kapitalis või juhtimises, peab noor põllumajandustootja olema võimeline tegema sellist tegelikku ja püsivat kontrolli kas üksi või koos teiste põllumajandustootjatega.

Juhul kui teine juriidiline isik omab üksi või koos teistega antud juriidilise isiku üle kontrolli, siis kohaldatakse esimeses lõigus sätestatud nõudeid igale füüsilisele isikule, kes kõnealuse teise juriidilise isiku üle kontrolli omab.

3.   Kõik määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1 punktis n sätestatud noore põllumajandustootja määratluse elemendid peavad kõnealuse määruse kohase toetuse taotluse esitamise hetkel olema täidetud. Toetusesaajale võib siiski anda alates toetuse andmist käsitleva üksikotsuse langetamise kuupäevast kuni 36 kuud kestva ajapikenduse, et oleksid täidetud maaelu arengu programmis sätestatud, kutseoskuste omandamist käsitlevad tingimused.

Artikkel 3

Põllu- ja metsamajandusettevõtete vahetuskavad ja kõnealuste ettevõtete külastamine

Liikmesriigid määratlevad oma maaelu arengu programmides määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 lõikes 1 osutatud põllu- ja metsamajandusettevõtete lühiajaliste vahetuskavade ja kõnealuste ettevõtete külastuste kestuse ja sisu. Nende kavade ja külastuste korral keskendutakse eelkõige säästvatele põllumajanduse ja metsanduse meetoditele ja/või tehnoloogiatele, põllumajandusettevõtete mitmekesistamisele, lühikestes tarneahelates osalevatele põllumajandusettevõtetele, uute ettevõtlusvõimaluste ja uute tehnoloogiate väljaarendamisele ning metsade vastupanuvõime suurendamisele.

Artikkel 4

Kvaliteedikavad – müügiedendustegevus

1.   Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 16 lõike 2 kohaselt toetust saavad tootjarühmad on sõltumata oma õiguslikust vormist üksused, mis ühendavad kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 1 osutatud põllumajandustoodete, puuvilla või toiduainete kvaliteedikavas osalevaid ettevõtjaid ühe sellise kavaga hõlmatud konkreetse toote korral.

2.   Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 16 lõike 2 kohase toetuse saamiseks kõlblike meetmete liigid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	nad on loodud selleks, et ärgitada tarbijaid ostma tooteid, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 16 lõikes 1 osutatud põllumajandustoodete, puuvilla või toiduainete kvaliteedikavaga, milles osalemise eest saab maaelu arengu programmi kohast toetust, ning

b)	nendega juhitakse tähelepanu asjaomaste toodete eriomadustele või eelistele, eriti kvaliteedile, erilistele tootmismeetoditele, rangetele loomade heaolu nõuetele ja keskkonnast hoolimisele, mis on seotud asjaomase kvaliteedikavaga.

3.   Toetuskõlblike meetmetega ei ärgitata tarbijaid ostma toodet selle erilise päritolu tõttu, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (10) II jaotises, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (11) III peatükis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 251/2014 (12) III peatükis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (13) II osa II jaotise I peatüki 2. jaos veini suhtes kehtestatud kvaliteedikavade alla kuuluvate toodete korral. Toote päritolu võib välja tuua tingimusel, et seda ei ole põhisõnumist enam rõhutatud.

4.   Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 16 lõike 2 kohast toetust ei anta kaubanduslike kaubamärkidega seotud teabe- ja müügiedendusmeetmetele.

Artikkel 5

Põllumajandusettevõtete ja äritegevuse arendamine

1.   Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 lõikes 4 osutatud äriplaanis kirjeldatakse vähemalt järgmist.

a)

Noorte põllumajandustootjate starditoetuse korral: i) põllumajandusliku majapidamise esialgne olukord; ii) põllumajandusliku majapidamise tegevuse arendamise vahe- ja lõppeesmärgid; iii) põllumajandusliku majapidamise tegevuse arendamiseks vajalike meetmete üksikasjad (sh keskkonnasäästlikkuse ja ressursitõhususega seotud üksikasjad), nt investeeringud, koolitus, nõustamine;

b)

maapiirkondades põllumajandusega mitteseotud ettevõtlustegevuseks antava starditoetuse korral: i) toetust taotleva isiku või mikro- või väikeettevõtja esialgne majandusolukord; ii) isiku või põllumajandusliku majapidamise või mikro- või väikeettevõtja uue tegevuse arendamise vahe- ja lõppeesmärgid; iii) isiku või põllumajandusliku majapidamise või mikro- või väikeettevõtja tegevuse arendamiseks vajalike meetmete üksikasjad, nt investeeringud, koolitus, nõustamine või mis tahes muu tegevus.

c)

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks antava starditoetuse korral: i) põllumajandusliku majapidamise esialgne olukord ning ii) majandusliku elujõulisuse saavutamist toetavate meetmete üksikasjad (sh keskkonnasäästlikkuse ja ressursitõhususega seotud üksikasjad), nt investeeringud, koolitus, koostöö.

2.   Liikmesriigid määratlevad määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 lõike 4 kolmandas lõigus osutatud lävendid põllumajandusliku majapidamise tootmispotentsiaali põhjal, mida mõõdetakse standardtoodanguga vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1242/2008 (14) artikli 5 või mõnele samaväärsele määratlusele.

Artikkel 6

Metsastamine ja metsaalade loomine

Määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 22 osutatud metsastamise ja metsaalade loomise meetmega seoses kohaldatakse järgmisi minimaalseid keskkonnanõudeid:

a)

istutatavate liikide, alade ja kasutatavate meetodite valimisel tuleks vältida selliste tundlike elupaikade nagu turbaalade ja märgalade mittenõuetekohast metsastamist ning negatiivset mõju suure ökoloogilise väärtusega aladele, sh aladele, kus arendatakse suure loodusväärtusega põllumajandust. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (15) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (16) kohaselt Natura 2000 aladena määratletud aladel lubatakse ainult asjaomaste alade majandamise eesmärkidega kooskõlas olevat ning Natura 2000 rakendamise eest vastutava liikmesriigi asutusega kokkulepitud metsastamist;

b)

puude liikide, sortide, ökotüüpide ja kultuuride valimisel võetakse arvesse kliimamuutusele ja loodusõnnetustele vastu panuvõimet ning asjaomase ala biootilist ja mulla- ja veealast olukorda, samuti liikide võimalikku invasiivsust liikmesriikide poolt määratletud kohalikes tingimustes. Toetusesaajalt nõutakse metsa kaitsmist ja hooldamist vähemalt selle aja jooksul, mille eest makstakse lisatoetust saamata jäänud põllumajandusliku tulu ja hoolduse eest. See hõlmab metsa tulevase arengu jaoks vajalikku hooldus- ja harvendusraiet või karjatamist, puude ja rohttaimede konkurentsi reguleerimist ning kergesti süttiva alustaimestiku tekke vältimist. Kiirekasvuliste liikide korral määravad liikmesriigid minimaalse ja maksimaalse langetamiseelse kasvuaja. Minimaalne aeg ei tohi olla alla kaheksa aasta, maksimaalne üle 20 aasta;

c)

juhtudel, kus raskete keskkonna- või kliimatingimuste tõttu (sh keskkonnaseisundi halvenemine) ei saa eeldada, et mitmeaastaste puittaimeliikide istutamise teel tekkib kohaldatava siseriikliku õigusakti kohaselt määratletud metsakate, võib liikmesriik lubada toetusesaajal istutada ja säilitada muudest puittaimedest katte. Toetusesaaja tagab sama hoolduse ja kaitse taseme kui metsa korral;

d)

sellise metsastamistegevuse korral, mis viib teatavat liikmesriikide poolt määratavat lävendit ületava suurusega metsade loomiseni, peab tegevus hõlmama kas i) eranditult selliste ökoloogiliselt kohastunud ja/või asjaomase biogeograafilise ala kliimamuutustele vastupidavamate liikide istutamist, mis mõjuhinnangu kohaselt ei ohusta bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid või millel puudub negatiivne mõju inimeste tervisele, või ii) selliste puuliikide segu külvamist, mis koosneb — vähemalt 10 % ulatuses piirkonna laialehistest puudest või — minimaalselt kolmest puuliigist või -sordist, millest vähim arvukas liik katab vähemalt 10 % pindalast.

Artikkel 7

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimaküsimused

1.   Määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 28 osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme kohased loomakasvatuse ekstensiivistamise kohustused peavad vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

a)	üle- ja alakarjatamise vältimiseks kasutatakse ja hooldatakse kõiki ettevõtte karjamaid;

b)	loomkoormus määratletakse, võttes arvesse kõiki põllumajandusettevõttes peetavaid karjatatavaid loomi või, toitainete leostumise piiramise kohustuse korral, kõiki põllumajandusettevõttes peetavaid loomi, kes on kõnesoleva kohustusega hõlmatud.

2.   Määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 28 osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme kohased kadumisohus kohalike tõugude kasvatamise või geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetiliste ressursside säilitamise kohustused seavad tingimuseks

a)	kasvatada kohalikku tõugu põllumajandusloomi, kes on geneetiliselt kohastunud ühe või mitme riigis käibiva traditsioonilise tootmissüsteemi või -keskkonnaga ja kes on põllumajanduse jaoks kadumisohus, või

b)	säilitada selliste taimede geneetilisi ressursse, mis on kohalike ja piirkondlike oludega looduslikult kohanenud ning mille kadumine muudab genofondi vaesemaks.

Toetuse saamise tingimustele vastavad järgmised põllumajandusloomade liigid:

a)

veised,

b)

lambad,

c)

kitsed,

d)	hobuslased,

e)

sead,

f)

linnud.

3.   Kohalikke tõuge peetakse põllumajanduse jaoks kadumisohus olevaiks siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	asjaomaste emaste aretusloomade arv on riigi tasandil registreeritud;

b)	kõnealuse arvu ja loetletud tõugude ohustatud staatuse on kinnitanud nõuetekohaselt tunnustatud asjaomane teadusasutus;

c)	nõuetekohaselt tunnustatud asjaomane tehniline asutus on registreerinud asjaomase tõu tõuraamatu ja ajakohastab seda;

d)	asjaomastel asutustel on ohustatud tõugu loomade identifitseerimiseks vajalikud oskused ja teadmised.

Nende tingimuste täitmist käsitlev teave on esitatud maaelu arengu programmis.

4.   Taimede geneetilisi ressursse loetakse geneetilisest erosioonist ohustatuks tingimusel, et maaelu arengu programmis on geneetilise erosiooni kohta esitatud piisavalt tõendeid, mis põhinevad teaduslikel tulemustel või näitajatel maatõugude/algupäraste (kohalike) liikide esinemise ja nende liigilise mitmekesisuse vähenemise ning vajaduse korral kohaliku tasandi peamise põllumajandustegevuse muutumise kohta.

5.   Käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuste hulka kuuluvad tegevused ei ole toetuskõlblikud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõike 9 alusel.

Artikkel 8

Geneetiliste ressursside säilitamine põllumajanduses ja metsanduses

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „in situ säilitamine”– põllumajanduses: geneetiliste materjalide säilitamine ökosüsteemides ja looduslikes elupaikades ning liikide või looduslike liikide elujõuliste populatsioonide hoidmine ja taastamine nende looduslikus keskkonnas ning kodustatud loomatõugude või kultuurtaimeliikide puhul põllumajanduskeskkonnas, kus on välja kujunenud nende eriomadused;

b)   „in situ säilitamine”– metsanduses: geneetiliste materjalide säilitamine ökosüsteemides ja looduslikes elupaikades ning liikide elujõuliste populatsioonide hoidmine ja taastamine nende looduslikus keskkonnas;

c)   „põllu- või metsamajandusettevõtetes säilitamine”– in situ säilitamine ja arendamine põllu- või metsamajandusettevõtte tasandil;

d)   „ex situ säilitamine”– põllumajanduse või metsanduse geneetilise materjali säilitamine väljaspool looduslikku elupaika;

e)   „ex situ kogu”– põllumajanduse või metsanduse geneetilise materjali kogu, mida hoitakse väljaspool looduslikku elupaika.

2.   Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõike 9 ja artikli 34 lõike 4 alusel toetuskõlblikud põllumajanduse ja metsanduse geneetiliste ressursside säilitamise alased tegevused on järgmised:

a)

suunatud meetmed: põllumajanduse ja metsanduse geneetiliste ressursside in situ ja ex situ säilitamist, kirjeldamist, kogumist ja kasutamist edendavad tegevused, sh hetkel in situ säilitatavate geneetiliste ressursside veebipõhised loendid, k.a põllu- või metsamajandusettevõttes säilitamine, ning ex situ kogude ja andmebaaside veebipõhised loendid;

b)	kooskõlastatud meetmed: tegevused, millega edendatakse liidu põllumajanduse ja metsanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega seotud teabevahetust liikmesriikide pädevate organisatsioonide vahel;

c)	kaasnevad meetmed: teavitamis-, levitamis- ja nõuandetegevused, millesse kaasatakse valitsusväliseid organisatsioone ja teisi asjaomaseid sidusrühmi ning mis sisaldavad koolitusi ja tehniliste aruannete koostamist.

Artikkel 9

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ja samaväärsete tavade topeltrahastamise välistamine

1.   Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõike 6, artikli 29 lõike 4 ja artikli 30 lõike 1 kohase toetuse kohaldamiseks võetakse selliste maksete arvutamisel arvesse ainult selliseid täiendavaid kulusid ja/või saamata jäänud tulusid, mis on seotud kohustustega, mis ei mahu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 alusel asjakohaste kohustuslike tavade raamesse.

2.   Kui teatatakse määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 kohasest põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme kohustusest, mis kehtib määruse (EL) nr 1307/2013 IX lisa I jao punktides 3 ja 4 ning III jao punktis 7 osutatud tavade korral ning mis tahes muude kõnealusesse lisasse lisatud tavade korral, mida peetakse kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõike 8 eeskirjadega samaväärseks määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõike 2 kohaselt kehtestatud ühe või mitme tavaga, vähendatakse määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõike 6 kohast põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme kohustuse toetust ühekordselt makstava kindla summa võrra, mis vastab iga määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõike 12 punkti c kohaselt kehtestatud keskkonnasäästlikumaks muutmise tava korral liikmesriigis või piirkonnas makstavale keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuse osale.

Artikkel 10

Loomade heaolu

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 33 kohaselt toetuse saamiseks kõlblike, loomade heaoluga seotud kohustuste korral peavad kehtima tootmismeetodite kõrgemad standardid ühes järgmises valdkonnas:

a)	vesi, sööt ja loomade hooldamine kooskõlas loomapidamise loomulike vajadustega;

b)	pidamistingimused, suurem ruum, põrandapinnad, mitmekesistamismaterjalid, loomulik valgus;

c)	võimalus käia õues;

d)	tavad, mille korral välditakse loomade moonutamist ja/või kastreerimist, või kui erijuhtudel peetakse loomade moonutamist või kastreerimist vajalikuks, võimaldatakse tuimastite, valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimite kasutamist või immunokastreerimist.

Artikkel 11

Koostöö

1.   Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 35 lõike 2 punktis d osutatud lühikeste tarneahelate loomise ja arendamise toetus hõlmab ainult selliseid tarneahelaid, milles põllumajandustootja ja tarbija vahel on üks vahendaja.

2.   Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 35 lõike 2 punktis d osutatud kohalike turgude loomise ja arendamise toetus hõlmab turgusid, mille korral

a)	on maaelu arengu programmis määratud, millises raadiuses (kilomeetrites) toote päritoluettevõttest peab töötlemine ja lõpptarbijale müümine toimuma, või

b)	maaelu arengu programmis on ette nähtud mõni alternatiivne veenev lahendus.

3.   Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 35 lõike 2 punkti c kohaselt toetust saavate toimingute korral tähendab „väikeettevõtja” komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (17) määratletud mikroettevõtjat või füüsilist isikut, kes toetuse taotlemise hetkel ei tegele ettevõtlusega.

4.   Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 35 lõike 2 punktis e osutatud müügiedendusmeetmed saavad toetust ainult käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavate lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude osas.

Artikkel 12

Kommertslaenud ühisfondidele

Kui määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 38 ja 39 osutatud ühisfondide makstava hüvitise vahendite allikas on kommertslaen, on laenu kestus üks kuni viis aastat.

Artikkel 13

Investeeringud

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 45 kohaldamisel kehtib järgmine:

a)	liisingu korral ei ole toetuskõlblikud muud liisingulepinguga seotud kulud, näiteks liisinguandja hinnalisand, intresside refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustusmaksed;

b)	liikmesriigid sätestavad oma maaelu arengu programmides tingimused, mille kohaselt võivad kasutatud tehnika ostmise kulud olla toetuskõlblikud;

c)	liikmesriigid nõuavad vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele selliste toetust saanud taastuvenergia taristu investeeringute korral, kui tarbitakse või toodetakse energiat, juhul kui sellised standardid on siseriiklikul või rahvusvahelisel tasandil olemas;

d)	investeeringud seadmetesse, mille esmane eesmärk on elektrienergia tootmine biomassist, ei ole toetuskõlblikud, v.a juhul, kui soojusenergiat kasutatakse minimaalsel määral, mille määrab liikmesriik;

e)

liikmesriigid kehtestavad eri tüüpi seadmetele bioenergia, sh biokütuste tootmiseks kasutatavate teraviljade ja muude tärkliserikaste kultuuride, suhkru ja õlikultuuride maksimaalse osakaalu piirmäära. Bioenergia tootmise projektidele antavat toetust kohaldatakse ainult liidu õigusaktides, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (18) artikli 17 lõigetes 2–6 sätestatud kehtivatele jätkusuutlikkuse kriteeriumidele vastava bioenergia suhtes. Sellega seoses lisatakse maaelu arengu programmi keskkonnamõju strateegilisse hinnangusse üldine hinnang.

Artikkel 14

Kohustuste ümberkorraldamine või kohandamine

1.   Liikmesriigid võivad lubada ühe määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28, 29, 33 või 34 kohase kohustuse ümbermuutmist muuks kohustuseks selle täitmise ajal, eeldusel et täidetakse kõiki järgmisi tingimusi:

a)	muutmine toob olulist kasu keskkonnale või loomade heaolule;

b)	sellega tõhustatakse märkimisväärselt olemasolevat kohustust;

c)	heakskiidetud maaelu arengu programm sisaldab asjaomast kohustust.

Uus kohustus võetakse terveks vastava meetme korral määratud ajavahemikuks, olenemata sellest, kui kaua algset kohustust on juba rakendatud.

2.   Liikmesriigid võivad lubada määruse (EL) nr 1305/2013 artiklite 28, 29, 33 ja 34 järgsete kohustuste kohandamist nende kohaldamise ajal, kui heakskiidetud maaelu arengu programm selliseid kohandusi võimaldab ja kui kohandus on algse kohustuse eesmärkide saavutamist silmas pidades nõuetekohaselt põhjendatud.

Toetusesaaja täidab kohandatud kohustust algse kohustuse lõpuni jäänud aja jooksul.

Kohandusi võib teha ka kohustuse täitmise kestuse pikendamiseks.

Artikkel 15

Olukorrad, kus tagasimaksmist ei nõuta

1.   Kui toetusesaaja suurendab toetuse määramise tingimusena võetud kohustuse kehtivusajal oma põllumajandusettevõtte pindala, võivad liikmesriigid ülejäänud kehtivusajaks ette näha kohustuse laiendamise, nii et see hõlmaks ka lisandunud ala, või esialgse kohustuse asendamise uuega. Sama kehtib ka juhul, kui kohustusega hõlmatud pindala suureneb põllumajandusettevõtte siseselt.

2.   Lõikes 1 osutatud kohustuse laiendamine nii, et see hõlmaks täiendavat pindala, on võimalik ainult järgmistel tingimustel:

a)	see aitab kaasa kohustuse keskkonnaeesmärgi täitmisele;

b)	see on kohustuse olemuse, selle järelejäänud kehtivusaja ning täiendava pindala suuruse seisukohast põhjendatud;

c)	see ei takista toetuse määramise tingimuste täitmise tõhusat kontrolli.

Kohustuse algsest kestusest peetakse kinni.

3.   Lõike 1 kohaselt võib kehtiva kohustuse asendada uuega, tingimusel et see hõlmab kogu asjaomast pindala ja et selle tingimused on vähemalt samaväärsed algse kohustuse omadega.

Kui algne kohustus asendatakse uuega, võetakse uus kohustus terveks asjakohase meetme korral määratud ajavahemikuks, olenemata sellest, kui palju aega on algse kohustuse rakendama hakkamisest juba möödunud.

III   PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 16

Kulutuste toetuskõlblikkus

1.   Toetusesaajate poolt 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 52 ja 63 osutatud meetmete raames võetud juriidiliste kohustustega seotud kulutused on 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil EAFRD toetuse saamiseks kõlblikud maksete korral, mis tuleb teha:

a)	1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2015, kui rahaeraldis vastavalt määrusele (EÜ) nr 1698/2005 vastu võetud vastava kava asjaomasele meetmele on juba ära kasutatud;

b)	pärast 31. detsembrit 2015.

2.   Lõikes 1 osutatud kulud on toetuskõlblikud 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil EAFRD toetuse saamiseks, tingimusel et on täidetud järgmised tingimused:

a)	sellised kulutused on ette nähtud 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi vastavas maaelu arengu programmis;

b)	kohaldatakse vastava meetme EAFRD toetusmäära määruse (EL) nr 1305/2013 alusel, nagu on sätestatud käesoleva määruse I lisas;

c)	liikmesriigid tagavad, et asjaomased üleminekumeetmed on nende juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu selgelt identifitseeritud.

Artikkel 17

Horvaatia

1.   Horvaatia toetusesaajate poolt maaelu arengu ühinemiseelse toetamise rahastamisvahendi (IPARD) raames võetud juriidiliste kohustustega seotud kulutused seoses komisjoni määruse (EÜ) nr 718/2007 (19) artikli 171 lõike 3 punktis b ja lõike 4 punktides a ja b osutatud meetmete kohase tegevusega on 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil EAFRD toetuse saamiseks kõlblikud maksete korral, mis tuleb teha:

a)	1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2016, kui rahaeraldis vastavalt määrusele (EÜ) nr 718/2007 vastu võetud vastava kava asjaomasele meetmele on juba ära kasutatud;

b)	pärast 31. detsembrit 2016.

2.   Lõikes 1 osutatud kulud on toetuskõlblikud 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil EAFRD toetuse saamiseks, tingimusel et on täidetud järgmised tingimused:

a)	sellised kulutused on ette nähtud 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi maaelu arengu programmis;

b)	kohaldatakse vastava meetme EAFRD toetusmäära määruse (EL) nr 1305/2013 alusel, nagu on sätestatud käesoleva määruse II lisas;

c)	Horvaatia tagab, et asjaomased üleminekumeetmed on tema juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu selgelt identifitseeritud.

3.   Kulutused, mis on tehtud pärast 31. detsembrit 2013 seoses IPARDi programmi lõpetamiseks vajalike toimingutega ja määruse (EÜ) nr 718/2007 artiklis 191 osutatud järelhindamisega, võivad EAFRDst toetust saada 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi tehnilist abi käsitleva osa alusel, eeldusel et programmis on sellised kulutused ette nähtud.

Artikkel 18

Järelhindamine

1.   Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõikes 5 osutatud järelhindamise aruanne esitatakse komisjonile 31. detsembriks 2016.

2.   Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 87 osutatud järelhindamiste kokkuvõte valmib hiljemalt 31. detsembriks 2017.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1974/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Selle kohaldamist jätkatakse meetmete suhtes, mida rakendatakse komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel enne 1. jaanuari 2014 heaks kiidetud programmide kohaselt.

Artikkel 20

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(3)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine” (COM(2013) 249 (final)).

(4)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks” (COM(2013) 659 (final)).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(6)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

(7)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1310/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava maaelu arengu toetuse kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 vahendite ja nende jaotamise osas 2014. aastal ning nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses nende kohaldamisega 2014. aastal (ELT L 347, 20.12.2013, lk 865).

(9)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1974/2006, 15. detsember 2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008, 15. jaanuar 2008, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 251/2014, 26. veebruar 2014, aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(14)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1242/2008, 8. detsember 2008, millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus (ELT L 335, 13.12.2008, lk 3).

(15)  Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(17)  Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(19)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 718/2007, 12. juuni 2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 170, 29.6.2007, lk 1).

---

---

---