18.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 363/101

(1)

2002. aasta juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2002 (2) (edaspidi „esialgne uurimine”) Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu määraga 7,1 %.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1339/2002 (3) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit sulfaniilhappe impordi suhtes 21 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ning Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes 18,3 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(3)

Komisjon kiitis otsusega 2002/611/EÜ (4) heaks ühe India eksportiva tootja, nimelt Kokan Synthetics and Chemicals Pvt. Ltd (edaspidi „Kokan”) pakutud hinnakohustuse seoses dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmetega.

(4)

2004. aasta märtsis tunnistas komisjon pärast Kokani vabatahtlikku hinnakohustusest loobumist otsusega 2004/255/EÜ (5) kehtetuks otsuse 2002/611/EÜ.

(5)

Komisjon kiitis otsusega 2006/37/EÜ (6) heaks Kokani pakutud uue hinnakohustuse seoses dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmetega. Määruseid (EÜ) nr 1338/2002 ja (EÜ) nr 1339/2002 muudeti vastavalt nõukogu määrusega (EÜ) nr 123/2006 (7).

(6)

Määrusega (EÜ) nr 1000/2008 (8) kehtestas nõukogu pärast meetmete aegumise läbivaatamist HRVst ja Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu. Määrusega (EÜ) nr 1010/2008 (9) kehtestas nõukogu pärast aegumise läbivaatamist ja vahepealset läbivaatamist lõplikud tasakaalustavad tollimaksud Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes ning muutis Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude määra.

(7)

Pärast teate avaldamist lõplike tasakaalustavate meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta (10) sai komisjon 1. juulil 2013 nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 18 kohase taotluse algatada kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas CUF — Quimicos Industriais (edaspidi „taotluse esitaja” või „CUF”), kes on sulfaniilhappe ainutootja liidus, esindades seega liidu toodangust 100 %.

(8)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(9)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 16. oktoobril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (11) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artiklile 18.

(10)

Lisaks algatas komisjon 16. oktoobril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteatega (12) muu hulgas Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtivate meetmete aegumise läbivaatamise vastavalt 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (13) artikli 11 lõikele 2.

(11)

Subsideerimise jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2010 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(12)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, India eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevatele kasutajatele ning eksportiva riigi esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(13)

Ainsale liidu tootjale kui ainsale taotluse esitanud huvitatud isikule võimaldati ärakuulamine.

(14)

Võttes arvesse India eksportivate tootjate ning liidu sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine vastavalt algmääruse artiklile 27. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel komisjonile endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(15)

Komisjon sai India eksportivatelt tootjatelt kaks vastust väljavõttelise uuringu küsimustikule. Seetõttu väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(16)

Üks sõltumatu importija vastas uuringu vormile, kuid ei importinud vaatlusalust toodet vaatlusalusest riigist ega vastanud küsimustikule. Seetõttu väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(17)

Kuna liidu tootjaid on ainult üks, siis liidu tootjate suhtes väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta subsideerimise jätkumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Komisjon saatis küsimustikud ainsale liidu tootjale, kahele India eksportivale tootjale, India valitsusele, teadaolevatele importijatele ja liidu kasutajatele.

(19)

Kahest India eksportivast tootjast esitas täieliku vastuse vaid üks. See India tootja esindas suurt osa India koguekspordist liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(20)

Komisjon pidas ühtlasi Delhis konsultatsioone India valitsuse, Maharashtra ja Gujarati osariikide valitsuste ning India Reservpangaga.

(21)

Lisaks korraldati kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse.

(22)

Vaatlusalune toode on sulfaniilhape mida praegu liigitatakse CN-koodi ex 2921 42 00 (TARICi kood 2921420060) alla. On olemas kaks sulfaniilhappe klassi, mis määratletakse vastavalt nende puhtusastmele: tehniline klass ja puhastatud klass. Lisaks sellele kaubastatakse puhastatud klassi sulfaniilhapet mõnikord sulfaniilhappe soola kujul. Sulfaniilhapet kasutatakse toorainena optiliste valgendite, betoonilisandite, toiduvärvide ja spetsiaalvärvide tootmisel. Piiratud kasutamist täheldati ka ravimitööstuses. Ehkki ei saa eitada, et mõlemal klassil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused, mistõttu neid käsitletakse ühe tootena, näitas uurimine ka seda, et praktikas on asendatavus piiratud. Kasutajad, kes vajavad puhastatud klassi sulfaniilhapet, saaksid tehnilise klassi toodet kasutada üksnes juhul, kui neil on võimalik seda ise täiendavalt puhastada. Kasutajad, kes vajavad või eelistavad tehnilise klassi sulfaniilhapet, võiksid teoreetiliselt kasutada ka puhastatud klassi sulfaniilhapet, kuid hinnaerinevuse (20–25 %) tõttu ei ole see lahendus majanduslikult jätkusuutlik.

(23)

Sulfaniilhape on üksnes tooraine ning selle peamised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused on päritolumaast sõltumatult ühesugused. Seega leiti, et vaatlusalusel tootel ning asjaomase eksportiva tootja toodetud ja omamaisel turul müüdavatel ja kolmandatesse riikidesse imporditavatel toodetel ning liidu tootja toodetud ja liidu turul müüdavatel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ja peamiselt samad kasutusviisid, ning seega loetakse need samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 2 tähenduses.

(24)

India eksportivate tootjate koostöö piirdus ühe eksportiva tootjaga. Teiste tootjate koostöö puudumise tõttu tuli tasakaalustavate subsiidiumide tase määrata kindlaks kättesaadavate andmete põhjal, nagu vastused koostööd tegevalt äriühingult, kes andis suurema osa India ekspordist liitu, ning India ametiasutuste esitatud teave.

(25)

Läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist.

(26)

Punktides a, b, c, e, h, i, k ja l nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Seoses läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga on oluline väliskaubanduspoliitika dokument väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 („Foreign Trade Policy 2009–2014”, edaspidi „väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014”). Lisaks sellele sätestab India valitsus väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 reguleeriva korra väljaandes „Menetlusjuhend, I köide” („Handbook of Procedures, Volume I”, edaspidi „HOP 2009–2014 I köide”). Menetlusjuhendit ajakohastatakse korrapäraselt.

(27)

Punktis d nimetatud tulumaksuvabastuse kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(28)

Punktides f ja n nimetatud piirkondlikke kavasid haldavad Maharashtra ja Gujarati osariigid ja need põhinevad Maharashtra osariigi valitsuse tööstus-, energeetika- ja tööhõiveministeeriumi määrustel ning Gujarati osariigi valitsuse tööstus- ja kaevandusministeeriumi määrustel.

(29)

Punktis g nimetatud ekspordikrediidi kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35 A, mis lubavad India reservpangal juhtida kommertspanku ekspordi krediteerimise valdkonnas.

(30)

Punktis j osutatud tollimaksu tagastamise kava põhineb 1962. aasta tolliseaduse jaol 75, 1944. aasta keskse aktsiisiseaduse jaol 37, 1994. aasta rahandusseaduse jagudel 93 A ja 94 ning 1995. aasta tollimaksu, keskse aktsiisimaksu ja teenusemaksu tagastamise eeskirjadel. Tagastamismäärad avaldatakse regulaarselt. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kohaldati kogu tootmisharu suhtes aastatel 2012–2013 kehtinud tollimaksutagastust, mis avaldati teatises nr 92/2012-Cus.(N.T). Tollimaksu tagastamise kavale osutatakse väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 4 ka kui tollimaksust vabastamise kavale.

(31)

Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei kuulu erimajandustsoonide kava ega eksportkauba tootmise eritsoonide kava alla. Siiski oli koostööd tegev eksportiv tootja asutatud ekspordisuunitlusega üksuste kava raames ja ta sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tasakaalustatavaid soodustusi. Allpool esitatud kirjeldus ja hinnang on seega antud vaid ekspordisuunitlusega üksuste kava kohta.

(32)

EOU-kava üksikasjad on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 6 ja HOP 2009–2014 I köite peatükis 6.

(33)

EOU-kava raames võib asutada kõiki põhimõtteliselt kogu toodangu või teenuste ekspordiga tegelevaid äriühinguid, välja arvatud ainult turustamisega tegelevad äriühingud. Ekspordisuunitlusega üksuste kava raames toetuse saamiseks peavad tööstussektori ettevõtted ületama põhivarade osas minimaalse investeeringute läve (10 miljonit India ruupiat).

(34)

Ekspordisuunitlusega üksused võivad asuda ja neid võib asutada igal pool Indias.

(35)

Taotlus ekspordisuunitlusega üksuse staatuse saamiseks peab sisaldama üksikasjalikke andmeid järgmise viie aasta kohta, mis käsitlevad muu hulgas kavandatavaid tootmismahte, ekspordi arvestuslikku väärtust ning impordi- ja kodumaiseid nõudeid. Kui ametiasutused kiidavad äriühingu taotluse heaks, edastatakse kõnealuse nõusolekuga kaasnevad tingimused äriühingule. Leping äriühingu ekspordisuunitlusega üksuse staatuse tunnustamise kohta kehtib viis aastat. Lepingut võib järgnevateks perioodideks pikendada.

(36)

Väliskaubanduspoliitika kavas 2009–2014 sätestatud ekspordisuunitlusega üksuse staatusega äriühingu oluline kohustus on saavutada netotulu välisvaluutas, nimelt peab võrdlusperioodil (5 aastat) ekspordi koguväärtus ületama imporditud kaupade koguväärtust.

(37)

Ekspordisuunitlusega üksustel on õigus järgmistele soodustustele:

(38)

Nende kavade alusel tegutsevad üksused on tolliseaduse paragrahvi 65 kohaselt tolli järelevalve all.

(39)

Koostööd tegev eksportiv tootja tegutses läbivaatamisega seotud uurimisperioodi esimese nelja kuu vältel EOU-kava alusel. Ametlik kiri kavast eraldumise kohta avaldati 6. veebruaril 2013. Seega kasutas äriühing läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõnealust kava üksnes riikliku müügimaksu tagastuse saamiseks. Uurimine näitas, et asjaomane eksportiv tootja ei saanud kasu imporditollimaksudest ja omamaiste ostude aktsiisimaksudest vabastamisest ega osalisest tollimaksutagastusest kodumaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt.

(40)

Riikliku müügimaksu tagastus kujutab endast subsiidiumi algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Riigi tulu, mis oleks oodatav selle kava puudumisel, jääb saamata, millest ekspordisuunitlusega üksus saab kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 mõistes, kuna müügimaksu tagasisaamisega säästab see oma likviidsust. Juriidiliselt sõltub see subsiidium ekspordijõudlusest ning seepärast loetakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks. Ekspordisuunitlusega üksuse ekspordieesmärk, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kavas 2009–2014 punktis 6.1, on vältimatu eeltingimus soodustuste saamiseks.

(41)

Subsiidiumi suurus arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kodumaalt hangitud kaupade tagastatud müügimaksu määra alusel. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kogu ekspordikäibele kui nimetaja, kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sel viisil saadud subsiidiumimarginaal oli 1,4 %.

(42)

DEPB-kava kohaldamine lõppes 30. septembril 2011, s.o enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(43)

EPCG-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 5. peatükis ja HOP 2009–2014 I köite 5. peatükis.

(44)

Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil EPCG-kava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(45)

ITE-kava tühistati 2011. aasta aprillis, s.o enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(46)

Nimetatud kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 4.1.3.1–4.1.14 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.1–4.30.

(47)

Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eellubade kava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(48)

Selleks, et soodustada tootmisettevõtete levikut osariigi vähem arenenud piirkondadesse, on Maharashtra osariigi valitsus 1964. aastast saadik pakkunud toetusi osariigi arenevates piirkondades rajatud uutele üksustele tegevuskava alusel, mida üldjuhul tuntakse ergutussüsteemi nime all. Kava on selle kehtestamisest alates korduvalt muudetud ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtis kaks ergutussüsteemi: PSI 2007 (kehtivusega kuni 2013. aasta aprillini) ja PSI 2013. Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteem koosneb mitmest allkavast, millest peamised on: i) kohaliku maksu octroi/sisseveomaksu tagastamine, ii) elektrimaksuvabastus, iii) vabastus kohalikust müügimaksust/kohaliku müügimaksu tühistamine, iv) intressitoetus uutele ettevõtetele ja v) teatavad toetused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tehnika ajakohastamiseks. Uurimise käigus selgus, et ainuke allkava, mida koostööd tegev eksportiv tootja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutas, oli vabastus kohalikust müügimaksust (osa osutatud punktist iii), mis pärines süsteemist PSI 2001, kuid müügimaks oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ikka veel osaliselt tasumata.

(49)

Tingimustele vastamiseks peavad äriühingud reeglina investeerima vähearenenud piirkondadesse (mis liigitatakse vastavalt majandusarengule eri kategooriatesse, nt vähearenenud piirkonnad, vähemarenenud piirkonnad ja kõige vähem arenenud piirkonnad), rajades selleks kas uue tööstusettevõtte või tehes suuremahulise kapitaliinvesteeringu olemasoleva tööstusettevõtte laiendamisse või mitmekesistamisse. Toetussumma kindlaksmääramise peamine kriteerium on piirkond, kus ettevõte asub või kuhu see rajatakse, ja investeeringu suurus.

(50)

Maharashtra osariigi valitsus on koostööd tegevale eksportivale tootjale andnud „toetusesaaja tunnistuse”, mille alusel võis äriühing müügimaksust vabastuse allkava alusel saada vabastuse omamaise müügi pealt makstavast osariigi müügimaksust.

(51)

Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteemi müügimaksust vabastuse allkava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Uuritud allkava kujutab endast Maharashtra osariigi valitsuse rahalist toetust, kuna kõnealune soodustus vähendab Maharashtra osariigi valitsusele muidu laekuma pidavat tulu. See vabastus toob äriühingule kasu, parandades äriühingu likviidsust.

(52)

Allkava on ette nähtud üksnes äriühingutele, kes on investeerinud teatavatesse Maharashtra osariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse geograafilistesse piirkondadesse. Kavas ei saa osaleda väljaspool neid piirkondi asuvad äriühingud. Toetuse määr erineb piirkonniti. See kava on algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 kohaselt konkreetne ja seega tasakaalustatav.

(53)

Kava maksuvabastust käsitleva osa alusel tühistatud osariigi müügimaksu summa, mis oleks pidanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil laekuma, loetakse võrdseks Maharashtra osariigi valitsuse antava intressivaba laenuga sama suures summas. Seega arvutati koostööd tegeva eksportiva tootja saadav kasu intressi alusel, mis äriühing läbivaatamisega seotud uurimisperioodil maksis võrreldavalt kommertslaenult.

(54)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma (lugeja) äriühingu kogukäibele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium ei sõltu ekspordist ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(55)

Ülaltoodu põhjal sai äriühing selle kava alusel subsiidiumi 1,1 % ulatuses.

(56)

Leiti, et pärast EC-kava muudatusi (2010. aasta juulis seoses ruupia ekspordikrediidiga ning 2012.aasta mais seoses välisvaluuta ekspordikrediidiga) soodsad ekspordikrediidi intressimäärad kõnealuse kava raames sisuliselt kadusid, kui välja arvata teatav piiratud arv tööstussektoreid. Kuna kõnealune keemiatööstuse sektor ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil intressimäära toetuste saajate nimekirjas, ei olnud kõnealust kava vaja selle uurimise raames täiendavalt analüüsida.

(57)

Selle kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 3.15 ja HOP 2009–2014 I köite punktis 3.9.

(58)

Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil FP-kava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(59)

Selle kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 4.2.1–4.2.7 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.31–4.36.

(60)

Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil DFIA-kava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(61)

DD-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud 1995. aasta tollimaksu ja riikliku aktsiisimaksu tagastamise eeskirjades, mida on muudetud hilisemate teadaannetega.

(62)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(63)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda summa tagastamist, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest. India valitsus on kehtestanud tagastamismäärad mitmele tootele, kaasa arvatud vaatlusalune toode. Nende kindlaksmääramisel võetakse aluseks toote valmistusprotsessis kasutatud materjalide keskmine kogus või väärtus ja nende eest makstud tollimaksu keskmine summa. Tagastamist kohaldatakse sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte. Vaatlusaluse toote DD-kava määr oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 % FOB-väärtusest.

(64)

Kõnealuse kava raames soodustuste saamiseks peab äriühing eksportima. Samal hetkel, kui kaubasaadetise andmed sisestatakse tolli serverisse (ICEGATE), loetakse eksport toimuvaks DD-kava alusel ja DD-kava alusel ette nähtud summa fikseeritakse pöördumatult. Kui äriühing on pärast kauba ärasaatmist esitanud üldise ekspordideklaratsiooni (Export General Manifest, EGM) ja tolliasutus pole deklaratsiooni kauba saatearve andmetega võrdlemisel vigu leidnud, on kõik tingimused täidetud, et lubada tagastatava summa väljamaksmist otseülekandega eksportija pangaarvele või käskveksliga.

(65)

Eksportija peab esitama ka eksporditehinguga seotud summa laekumise tõendamiseks panga väljastatava eksporditehingu teostamise tõendi (Bank Realisation Certificate, BRC). Selle dokumendi võib esitada pärast tagastussumma maksmist, kuid India valitsus nõuab väljamakstud summa tagasi, kui eksportija ei esita eksporditehingu teostamise tõendit ettenähtud tähtaja jooksul.

(66)

Tagastatud summat võib kasutada mis tahes otstarbel.

(67)

Leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab tollimaksu tagastamise summa kanda pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse.

(68)

Leiti, et koostööd tegev India eksportiv tootja kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil pärast EOU-kavast eraldumist DD-kava.

(69)

DD-kavaga antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu tagastamise summa on India valitsuse antud rahaline toetus, sest India valitsus kannab vahendid otseselt üle. Pealegi on tollimaksu tagastuse näol saadav summa kasulik eksportijale, kuna suurendab tema likviidsust.

(70)

Lisaks sõltub DD-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(71)

Seda kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele.

(72)

Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada DD-kava soodustusi sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on DD-kava alusel õigus toetust saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

(73)

Seda kinnitab India valitsuse ringkiri nr 24/2001, milles on selget öeldud, et tollimaksu tagastamise määradel ei ole seost toormaterjali tegeliku tarbimise ega tollimaksuga, mida konkreetsed eksportijad maksavad või mida tuleb maksta üksikute kaubapartiide eest, ning milles soovitatakse piirkondlikel ametiasutustel mitte nõuda eksportijatelt tõendeid imporditud või kodumaiste toorainete pealt tegelikult makstud tollimaksude kohta, kui eksportijad esitavad tagasimakse nõude dokumendid.

(74)

Arvestades eespool esitatud andmeid, tehakse järeldus, et DD-kava on tasakaalustatav.

(75)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil subsideerimisest sai. Leiti, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel on India valitsus kohustatud tasuma tagastussumma, mis kujutab endast rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, millel on muu hulgas märgitud selle eksporditehingu puhul ette nähtud tagastussumma, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas anda subsiidiumi või mitte. Ülaltoodut arvesse võttes peetakse õigeks hinnata DD-kava alusel saadud kasu kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute pealt teenitud tagasimaksete summat.

(76)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegsele vaatlusaluse toote ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(77)

Eelöeldut arvestades on koostööd tegeva India eksportiva tootja puhul selle kava raames kindlaks tehtud subsiidiumi määr 0,6 %.

(78)

Selle kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 3.14 ja HOP 2009–2014 I köite punktis 3.8.

(79)

Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil FM-kava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(80)

Selle kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 3.16 ja HOP 2009–2014 I köite punktis 3.10.

(81)

Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil SHIS-kava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(82)

Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud kasu kapitalimahutustest India valitsuselt ega piirkondlikelt valitsustelt. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(83)

Leiti, et koostööd tegeval eksportival tootjal ei ole Gujarati osariigis temaga seotud äriühinguid ega tootmisrajatisi. Seetõttu ei olnud Gujarati osariigi valitsuse piirkondlike kavade edasine analüüs vajalik.

(84)

Algmääruse sätete kohaselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil leitud tasakaalustatavate subsiidiumide summa ad valorem on uuritud eksportiva tootja puhul 3,1 %.

Kokan Synthetics & Chemicals Pvt. Ltd

(85)

Olemasoleva teabe alusel tootis koostööd tegev eksportiv tootja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suure osa Indiast liitu eksporditud sulfaniilhappest. Andmed, mis näitaksid, et teiste võimalike olemasolevate eksportivate tootjate subsideerimistase oleks madalam, ei olnud kättesaadavad.

(86)

Algmääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine.

(87)

Tehti kindlaks, et kuigi aegumisläbivaatuse käigus leitud subsiidiumimarginaal on madalam kui esialgsel uurimisel ja varasemal aegumise läbivaatamisel tuvastatu, sai vaatlusaluse toote koostööd tegev India eksportiv tootja jätkuvalt kasu India ametivõimude tasakaalustavast subsideerimisest. Puuduvad märgid selle kohta, nagu lõpetataks lähemas tulevikus DD-kava, mis on peamine äriühingu kasutatav kava pärast EOU-kavast eraldumist. Nende asjaolude põhjal on selge, et vaatlusaluse toote eksportija saab ka tulevikus tasakaalustatavaid subsiidiume.

(88)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel tootis liidus samasugust toodet üksainus liidu tootja, kelle toodang moodustab seega 100 % liidu toodangust ning kes kujutab endast liidu tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(89)

Liidu tarbimine tehti kindlaks järgmistel alustel:

(90)

Võttes arvesse, et liidu tootmisharu koosneb ainult ühest tootjast ning et USAs on vaid üks eksportiv tootja, siis on konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks teave alljärgnevates tabelites esitatud indekseeritud kujul.

Tabel 1

Tarbimine liidu turul

(91)

Uurimine näitas, et sulfaniilhappe turg suurenes vaatlusaluse perioodi vältel järk-järgult ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks kasvanud 14 % võrra.

(92)

Impordimaht Indiast vähenes vaatlusalusel perioodil 48 % ning samal perioodil vähenes turuosa 54 %.

(93)

Indiast pärit vaatlusaluse toote keskmine hind langes samuti 2011. aastal 21 % ja tõusis seejärel järk-järgult, kuid jäi siiski 8 % alla 2010. aasta hinnataseme.

(94)

Uurimine näitas, et ainsa koostööd tegeva India eksportiva tootja küsitud hinnad ei löönud alla liidu tootja hindasid. Äriteabe konfidentsiaalsuse kaitsmise huvides ei ole võimalik täpset tulemust avalikustada, kuid hindade allalöömine jäi vahemikku – 20 % kuni – 40 %.

(95)

Pärast teatavakstegemist ja liidu tootja esitatud kommentaare taotleti komisjonilt hindade võimaliku allalöömise arvutamist Indiast pärit ülejäänud impordi puhul ja Eurostati andmete põhjal. Nende andmete põhjal kõnealuse impordi puhul hindade allalöömist ei tuvastatud ja seega võib põhjenduses 94 esitatud järeldusi kinnitada.

(96)

Kui välja arvata kolm väheolulist tehingut (2010. ja 2011. aastal Šveitsist ja 2012. aastal Malaisiast), pärines kogu sulfaniilhappe import muudest kolmandatest riikidest vaatlusalusel perioodil HRVst ja USAst.

Tabel 5

Sulfaniilhappe import muudest kolmandatest riikidest

(97)

Hiinast pärit impordi maht vähenes 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 99 % ning nende turuosa kahanes sama perioodi vältel samuti 99 %.

(98)

HRVst pärit sulfaniilhappe keskmine impordihind vähenes 2011. aastal 8 % ja näitas seejärel suurenemistendentsi koos väga järsu, 64 %lise tõusuga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(99)

USAst imporditud sulfaniilhappe kogus ja turuosa suurenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ehk vastavalt 199 % ja 88 %. Kuna liidu tootmisharu turuosa jäi samal perioodil suhteliselt stabiilseks, oli USA import see, mis hõivas Hiina ja India eksportivatest tootjatest mahajäänud turu.

(100)

USAst pärit impordi hinnatasemed jäid vaatlusalusel perioodil küllaltki stabiilseks, olles ligikaudu samas vahemikus liidu tootja hinnatasemetega. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel ei toimunud hindade allalöömist seoses USAst pärit impordiga.

(101)

Kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 4 sisaldas kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uuring hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandustegurite kohta vaatlusalusel perioodil.

(102)

Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks esitatakse teave ainsa liidu tootja kohta indekseeritud kujul.

(103)

Liidu tootmisharu toodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 % suurem kui vaatlusaluse perioodi alguses registreeritud tase. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil muutumatuks ja seega muutus tootmisvõimsuse rakendamine sarnaselt toodanguga, suurenedes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 %.

(104)

Tuleb märkida, et liidu tootmisharu suutis vaatlusalusel perioodil, välja arvatud 2011. aastal, säilitada tootmisvõimsuse rakendamise rahuldava taseme ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil optimaalse taseme.

(105)

Teatavakstegemise järel väitis liidu tootmisharu, et saavutas optimaalse tootmisvõimsuse rakendamise määra kogu vaatlusaluse perioodi vältel ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, millest nähtub, et tootmisharu taastumine on äsjane ja väga ebakindel.

(106)

See kommentaar komisjoni hindamises ei muuda põhjenduse 104 järeldusi, mis ei ole ühelgi viisil vastuolus liidu tootmisharu esitatud kommentaaridega.

(107)

Liidu tootmisharu aastalõpu toodanguvarud tõusid järsult 2011. aastal, näidates hiljem langustendentsi, kuid säilitades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski 71 % võrra kõrgema taseme kui 2010. aastal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tootmismahu põhjal moodustab lõppvarude tase aga vähem kui ühe kuu tootmismahu.

(108)

Liidu tootmisharu müügimaht on kasvanud 4 % võrreldes vaatlusaluse perioodi alguses registreeritud tasemega. 2011. aastal toimus väga järsk vähenemine, millele järgnes ühtlane suurenemine.

(109)

Turuosa järgi võib liidu tootmisharu tulemuslikkust vaatlusalusel perioodil pidada stabiilseks, kui välja arvata 2011. aasta, mil sarnaselt müügi vähenemisega kahanes ka liidu tootmisharu turuosa. Järgnevatel aastatel näitasid nii müük kui ka turuosa kasvutendentsi. Ehkki liidu tootja turuosa jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi väiksemaks kui 2010. aastal, väärib märkimist, et liidu tootmisharu suutis siiski osa saada liidu tarbimise kasvust ning omas kogu vaatlusaluse perioodi vältel liidus valitsevat positsiooni.

(110)

Teatavakstegemisele järgnenud avalduses teatas liidu tootmisharu, et tema turuosa on väga ebastabiilne, kuna sulfaniilhape on hinnast sõltuv kaup, ning tõi näite 2011. aastast, mil liidu tootmisharu turuosa langes järsult.

(111)

Siinkohal tuleb rõhutada, et turuosa langus 2011. aastal ühtis liidu tootja poolse hindade tõstmisega, mis oli vastuolus turu tolleaegsete suundumustega. Uurimine näitas tõepoolest, et impordihinnad kõigist riikidest langesid 2011. aastal vahemikus 5–20 %. Samuti tuleb märkida, et olemasolevate statistiliste andmete põhjal võttis liidu tootmisharu kaotatud turuosa üle peamiselt USA importija.

(112)

Liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul suurenesid vaatlusalusel perioodil 12 %, mis oli tingitud peamise tooraine (aniliini) hinnatõusu edasikandmisest.

(113)

Tööhõive täistööaja ekvivalendina suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 17 %. Keskmine tööjõukulu on vaatlusalusel perioodil näidanud kasvutendentsi, olles läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 16 % suurem kui 2010. aastal. Kuna tootmine kasvas vastavalt põhjendusele 103 vaid 7 %, siis tööviljakus vähenes vaatlusalusel perioodil 9 %.

(114)

Liidu tootmisharu kasumlikkus seoses samasuguse tootega vähenes vaatlusaluse perioodi vältel ning jäi veidi alla liidu tootmisharu määratud optimaalse taseme; siiski väärib märkimist selle positiivseks jäämine vaatlusaluse perioodi vältel.

(115)

Kasumlikkuse vähenemine on tingitud peamiselt keskmise tootmiskulu suurenemisest 20 % alates 2010. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ja müügihindade 12 % suurune tõus vastavalt põhjendusele 112 ei suutnud seda täielikult kompenseerida.

(116)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu ei saanud 2010. aastal investeerida. Seetõttu vähenesid investeeringud sulfaniilhappetööstusse 2011. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni 43 % ning nende maht absoluutarvudes on olnud väike, seondudes peamiselt hooldustöödega. Need järeldused on kooskõlas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi investeeringutasuvuse ja väikese kasumlikkusega.

(117)

Investeeringutasuvus järgis 2011. ja 2012. aastal täpselt kasumlikkuse tendentsi. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil investeeringutasuvus paranes, jõudes 2010. aastaga võrdsele tasemele tänu kasumlikkuse suurenemisele alates 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini.

(118)

Rahavoog oli kõikuv, kuid püsis kogu vaatlusaluse perioodi kestel positiivsena. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes rahavoog võrreldes 2010. aasta tasemega 18 %. Liidu tootmisharu esitatud andmete kohaselt ei olnud tal vaatlusalusel perioodil raskusi kapitali kaasamisega.

(119)

Põhjenduse 84 kohaselt ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi subsiidiumimarginaal märkimisväärne, kuigi see oli miinimumist suurem.

(120)

Võttes arvesse liidu tootmisharu müügimahu kasvu, hindade tõusu ja tootmisvõimsuse rakendamise määra suurenemist, võib järeldada, et meetmed olid edukad ja liidu tootmisharu on taastunud varasema subsideerimise mõjust vaatlusalusel perioodil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esines teatavat langust kahjunäitajates, nagu kasumlikkus ja turuosa, kuid see ei saa olla tingitud vaatlusalusest riigist pärit impordist selle väga madala taseme tõttu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Igal juhul osutavad negatiivse tendentsiga kahjunäitajad siiski liidu tootmisharu jätkusuutlikkusele.

(121)

Uurimine näitas, et vaatlusaluse toote import Indiast on langenud väga madalale tasemele. Liidu tootmisharu turuosa jäi suhteliselt stabiilseks ning vaatlusaluse riigi tõttu kaotatud mahu asendas USAst pärit import, mille hinnatase on sarnane liidu tootmisharu omaga. Liidu tootmisharu suutis suurendada oma müügimahtu ja keskmist müügihinda ning saavutada ligikaudu optimaalse tootmisvõimsuse rakendamise määra.

(122)

Liidu tootmisharu turuosa ja kasumlikkuse mõõdukas langus ei saa põhjenduse 120 kohaselt olla tingitud Indiast pärit impordist.

(123)

Seetõttu järeldatakse, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil materiaalset kahju.

(124)

Ehkki liidu tootmisharu tegi seoses kahju analüüsiga tähelepanekuid ja neid käsitleti põhjendustes 95, 105, 106, 110 ja 111, nõustus ta üldise järeldusega olulise kahju puudumise kohta eeskätt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(125)

Kahju kordumise tõenäosuse hindamise puhul on tähtis märkida, et tootmisvõimsuse optimaalse rakendamise korral, mida suudeti saavutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ei suuda liidu tootmisharu rahuldada kogu liidu tarbimist, mistõttu tuleb märkimisväärne osa liidu tarbimisest katta impordiga.

(126)

Pealegi toodab liidu tootmisharu üksnes puhastatud sulfaniilhapet, mis tähendab, et oma toodangu jaoks tehnilist sulfaniilhapet eelistavad kasutajad on sunnitud kasutama importi.

(127)

Lisaks oli liidu tootmisharul stabiilne turuosa koos müügiga paljudele pikaajalistele klientidele. Uurimisest selgus, et mõne kasutaja hinnangul peaksid sulfaniilhappe tarnijad läbima range ja kuluka sertifitseerimis- ja kontrollprotsessi, mis muudab tarnija vahetuse keeruliseks.

(128)

Sellises kontekstis analüüsiti Indiast pärit impordi potentsiaalset mõju liidu turule ja liidu tootmisharule kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 2, et hinnata kahju kordumise tõenäosust meetmete aeguda laskmise korral.

(129)

Põhjenduste 84, 85 ja 87 kohaselt subsideeritakse Indiast pärit sulfaniilhapet ka praegu ja tõenäoliselt ka tulevikus.

(130)

Samal ajal osutavad uurimise järeldused asjaolule, et Indiast pärit subsideeritud impordi olemasolu ei põhjusta liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumist. See arutluskäik põhineb järgmiste tegurite analüüsil:

(131)

Uurimine ei näidanud märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu Indias.

(132)

Liidu tootmisharu vaidlustas selle järelduse, väites eeskätt, et seoses Hiina toodete üha suurema kättesaadavusega India turul India vaba tootmisvõimsus tõenäoliselt suureneb ja seetõttu suureneb ka soov eksportida.

(133)

Seoses sellega märgib komisjon, et India suurim teadaolev sulfaniilhappe tootja ja eksportija loovutas oma staatuse ekspordisuunitlusega üksusena 2013. aastal, nagu märgitud põhjenduses 39, kavatsedes suurendada müüki omamaisel turul. Kõnealune müük oli varem EOU-kava tingimuste kohaselt väga piiratud. Äriühing kinnitas, et ei tunneta survet Hiina konkurentidelt ning et nende hinnangul on India turul head arenguväljavaated. Seega ei ole põhjust eeldada, et India tootjate praegune ja tulevane vaba tootmisvõimsus suunatakse liitu seoses väidetava Hiina survega India turul.

(134)

Seoses India eksportijate hinnakäitumisega leiti põhjendustes 94 ja 95, et koostööd tegev eksportiv tootja ja ka teised India eksportijad müüsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hindadega, mis ei löönud alla liidu hinnatasemeid.

(135)

Liidu tootmisharu väitis, et Kokani ekspordihinnad põhinesid hinnakohustusel ega olnud seega tüüpilised teiste India eksportivate tootjate puhul. Komisjon märgib, et vaatlusalusel perioodil püsisid Kokani hinnad tunduvalt kõrgemal hinnakohustusega seatud minimaalsest impordihinnast. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid nende keskmised ekspordihinnad teiste India eksportijatega võrreldes Eurostati andmetel isegi kõrgemad. See näitab, et India eksportijate, sealhulgas Kokani hinnad põhinesid pigem turuolukorral kui hinnakohustusel.

(136)

Liidu tootmisharu märkis ühtlasi, et Indiast pärit impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 8 %, vaatamata enam kui 40-protsendilisele peamise tooraine (benseeni) hinnatõusule samal ajavahemikul. Uurimine näitas, et sulfaniilhappe suhteliselt kõrge hinnatase liidu turul tegi võimalikuks hinnalanguse, vaatamata peamise tooraine hinnatõusule. Hoolimata benseeni tähtsusest kuluartiklina ei seleta see üksinda vaatlusaluse toote kulude ja hindade muutumisi. Peale selle näitas uurimine, et India müügihinnad liitu ei olnud erandlikult madalad, sarnanedes India hindadega suuremahulise ekspordi puhul kolmandatesse riikidesse. Seega ei ole lõpptoote (sulfaniilhappe) ja peamise tooraine (benseeni) vastavad hinnasuundumused, millele liidu tootmisharu tähelepanu juhtis, omavahel vastuolus.

(137)

Peale selle märkis liidu tootmisharu, et India ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse, nimelt Türgisse, olid madalamad ekspordi puhul Euroopa Liitu. Komisjon märgib, et Kokani kohta kogutud andmete põhjal olid selle äriühingu ekspordihinnad Türgisse samuti minimaalsest impordihinnast kõrgemad ega löönud liidu tootmisharu hindasid alla. Kokani ekspordimaht Türgisse oli samas suurusjärgus kui see, millele tugines liidu tootmisharu väide, mistõttu kehtivad liidu tootmisharu kohta tehtud järeldused kogu India ekspordi suhtes Türgisse. Eelnevast võib järeldada, et India eksportijate väidetavalt erinev hinnakäitumine kolmandate riikide puhul võrreldes Euroopa Liiduga ei ole kättesaadava teabe põhjal kinnitust leidnud.

(138)

Vastavalt põhjendusele 84 oli koostööd tegeva India tootja subsiidiumimarginaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3,1 %. See näitab subsideerimise jätkuvat vähenemist, mis algas esialgsete tasakaalustavate meetmete kehtestamisega 2002. aastal.

(139)

See langus ei ole seotud üksnes kõnealuse äriühingu olukorraga, vaid süsteemsete muutustega India subsideerimiskavades. Käesoleva määruse C osa kohaselt hülgas India valitsus mõned kavadest ning suuremat osa ülejäänutest piirati äriühingute kasumlikkuse seisukohast. Vaid ühe konkreetse vaatlusaluse kava, nimelt DD-kava puhul leevendati kõlblikkuskriteeriume ja lihtsustati haldusmenetlusi. Seetõttu valis Kokan viivitamatult kõnealuse kava. DD-kava kasutamine välistab aga enamiku ülejäänud kavade (EOU-kava, eellubade kava, FP-kava, DFIA-kava ja FM-kava) kasutamise. Vaatlusaluse toote puhul on DD-kavas selgelt määratud maksimaalne subsideerimistase — läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas see 4 % FOB ekspordiväärtusest ja hiljem langetati seda 3 protsendini. Subsideerimistaseme piiramisest hoolimata võib eeldada, et ülejäänud tootjad valivad või on juba valinud kõnealuse kava selle vähese halduskoormuse tõttu.

(140)

Komisjon on täheldanud sama suundumust mitmes teises subsideerimisvastases uurimises Indias viimase kahe aasta jooksul (16). Seega võib väita, et Kokani puhul tehtud järeldusi põhjenduses 139 saab ekstrapoleerida India ülejäänud sulfaniilhappe tootjatele.

(141)

Arvestades eespool nimetatud subsideerimistaset (prognoosi kohaselt ligikaudu 3 % peamiselt DD-kavaga) ja India ekspordihindade praegust taset, mis sisaldab juba subsiidiume, võib järeldada, et nimetatud ekspordihinnad ei löö alla liidu tootmisharu hindasid isegi siis, kui India suhtes kehivad tasakaalustavad meetmed kehtetuks tunnistatakse. Seega võib järeldada, et Indiast pärit eksport ei ole isegi subsideerituna liidu tootmisharule kahjulik.

(142)

Koostööd tegev India tootja (kes moodustas märkimisväärse osa India impordist liitu) müüs peamiselt tehnilist sulfaniilhapet, võisteldes peamiselt USAst (ja Hiinast) pärit impordiga, kuna liidu tootmisharu tehnilist sulfaniilhapet ei tooda. Lisaks koosnes Kokani sulfaniilhappe märkimisväärses mahus eksport Türgisse peaaegu tervikuna tehnilise klassi sulfaniilhappest.

(143)

Liidu tootmisharu väitis, et tehnilise ja puhastatud klassi sulfaniilhappe kasutus on väga suures osas kattuv ja seega on nendevaheline konkurents tugev.

(144)

Ehkki ei saa eitada, et mõlemad klassid käsitletavad ühe tootena, kinnitas uurimine ka seda, et praktikas on asendatavus piiratud. Kasutajad, kes vajavad või eelistavad tehnilise klassi sulfaniilhapet, võiksid teoreetiliselt kasutada ka puhastatud klassi sulfaniilhapet, kuid märkimisväärse hinnaerinevuse (20–25 %) tõttu ei ole see lahendus majanduslikult jätkusuutlik. Seega võib kinnitada, et India tootjate tehnilise klassi sulfaniilhappe müük pakub konkurentsi peamiselt Hiina ja USA toodetele.

(145)

Võttes arvesse põhjendustes esitatud järeldusi uurimise kohta, võib kinnitada, et India suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete kehtetuks tunnistamine ei põhjusta tõenäoliselt kahju kordumist lühikeses või keskpikas perspektiivis.

(146)

Järelduse tõttu, et kahju kordumine ei ole tõenäoline, ei olnud liidu huvide kindlaksmääramine vajalik.

(147)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal leiti, et Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtivad tasakaalustavad meetmed tuleks tunnistada kehtetuks. Lisaks anti huvitatud isikutele võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist märkusi. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(148)

Eelöeldu põhjal järeldatakse, et vastavalt algmääruse artiklile 18 tuleks tunnistada kehtetuks tasakaalustavad meetmed Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes. Komisjoni otsus, millega kiideti heaks kehtiv hinnakohustus seoses sulfaniilhappe impordiga tootjalt Kokan, tuleks samuti tunnistada kehtetuks.

(149)

Võttes arvesse, et liidu tootmisharu taastumine on äsjane, jälgib komisjon liidu tootja taotlusel vaatlusaluse toote importi. Järelevalveperiood piirdub kahe aastaga pärast käesoleva määruse avaldamist.

(150)

Algmääruse artikli 25 lõike 1 alusel loodud komitee ei esitanud arvamust,