52011PC0074

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 7.3.2011

KOM(2011) 74 lõplik

2011/0044 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

milles käsitletakse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammi

{COM(2011) 71 final}{COM(2011) 72 final}{COM(2011) 73 final}{SEC(2011) 204 final}

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euratomi asutamislepingu kohaselt on kõigi teadusprogrammide kestus piiratud viie aastaga. Praegune Euratomi raamprogramm – Euratomi seitsmes raamprogramm (2007–2011) –, mis koosneb kahest eriprogrammist (kaudsete meetmete eriprogramm ja Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete eriprogramm), lõpeb 2011. aasta lõpus. Käesoleva seletuskirjaga kaasneb ettepanek võtta vastu nõukogu otsus pikendada otsemeetmete eriprogrammi kahe aasta võrra 2012–2013. Peamine eesmärk on tagada ELi rahastatavate teadusuuringute jätkumine kõnealustes valdkondades aastatele 2007–2011 järgneva kahe aasta jooksul. Seepärast on ettepanekus selgitatud teadus- ja arendustegevuse eesmärke.

1.2. Üldine taust

Teadusuuringute Ühiskeskuse programmis keskendutakse jäätmekäitlusega seotud teadusuuringutele ning olemasolevate ja kõrgtehnoloogiliste tuumasüsteemide ohutusele ja julgeolekule. Teadusprogrammiga parandatakse teadusteadmisi kõnealustes valdkondades ning toetatakse poliitikavalikute tegemist 21. sajandi energiaallikate jaotuse ning tuumaenergia ohutu ja tõhusa kasutamise valdkonnas. Et saada põhjalikke teadmisi selle valdkonna kohta on vaja toetavaid alusuuringuid ja sihipäraseid teadusuuringuid. Erilist tähelepanu pööratakse praeguste ja tulevaste teadlaste ja inseneride koolituse ja hariduse toetamisele.

ELis ja kogu maailmas tunnustatakse üha enam vajadust tuumaenergia vastutustundliku kasutuse järele, mis hõlmaks ohutust ja julgeolekut. Seda rõhutati hiljuti kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, eelkõige 8. ja 9. märtsil 2010 Pariisis toimunud konverentsil, kus käsitleti tsiviilotstarbelisele tuumaenergiale juurdepääsu, 12. ja 13. aprillil Washingtonis toimunud tuumajulgeoleku tippkohtumisel ning 2010. aasta mais New Yorgis toimunud tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise kohtumisel.

Euroopa teadusruumi tugevdamiseks on Euroopal vaja ühist seisukohta põhiküsimustes ja ühist lähenemisviisi; seega peavad tegevused olema kooskõlastatud peamiste tehniliste foorumitega, nagu säästva tuumaenergia tehnoloogiaplatvorm (Sustainable Nuclear Energy Technology Platform, SNETP) ning geoloogilise lõppladustamise tehnoloogiaplatvorm (Implementing Geological Disposal Technology Platform, IGDTP). Edendatakse võrgustike loomist rahvusvaheliste organisatsioonide ning tähtsaimate kolmandate riikidega, nt IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi liikmed. Vajaduse korral tuleb tegevust koordineerida teadusuuringute peadirektoraadi võetavate kaudsete meetmetega ning teiste peadirektoraatide muude algatustega.

1.3. Tuumavaldkonna teadustegevus (otsemeetmed)

Käesolev otsemeetmete eriprogramm hõlmab kolme järgmist temaatilist prioriteeti:

1. tuumajäätmete käitlemine, keskkonnamõju ja põhiteadmised;

2. tuumaohutus;

3. tuumaenergiaalased kaitsemeetmed ja julgeolek.

1.4. Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Euratomi asutamislepingu artikli 7 kohaselt on Euratomi raamprogramm Euratomi peamine vahend liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse toetamisel ja täiendamisel tuumatehnoloogia valdkonnas. Praegused sätted, s.o nõukogu otsused, millega luuakse seitsmes Euratomi raamprogramm aastateks 2007–2011,[1] kaotavad kehtivuse 2011. aasta lõpus.

1.5. Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Kavandatud Euratomi raamprogrammiga toetatav teadus- ja arendustegevus on täielikult kooskõlas Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kavaga (SET-kavaga).

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1. Konsulteerimine huvitatud isikutega

Komisjon konsulteeris Euratomi asutamislepingu kohaselt Euratomi teadus- ja tehnikakomiteega. Euratomi raamprogrammi ettepanek põhineb ka nõukoguga ITERi üle peetud arutelude tulemustel.

2.2. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon kasutas Euratomi raamprogrammi ettepaneku koostamisel mitmesuguseid allikaid, sealhulgas:

a) sõltumatute ekspertide teostatud Euratomi seitsmenda raamprogrammi vahehindamine;

b) Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogu panus;

c) Euratomi teadus- ja tehnikakomitee panus Euratomi seitsmenda raamprogrammi pikendamisele ja kaheksanda raamprogrammi ettevalmistamisele;

d) aruanded, näiteks visioonidokumendid ja strateegiliste uuringute kavad, mille on koostanud tuumaenergiavaldkonna tehnoloogiafoorumid ( säästva tuumaenergia tehnoloogiaplatvorm (SNETP), geoloogilise lõppladustamise tehnoloogiaplatvormi (IGD-TP) ning Euroopa multidistsiplinaarne väikese kiirgusdoosi algatus (MELODI).

2.3. Mõju hindamine

Komisjon tegi vastavalt finantsmääruse rakenduseeskirjade (komisjoni määrus nr 2342/2002) artiklile 21 eelhindamise. Kuna käesoleva ettepaneku eesmärk on jätkata Euratomi raamprogrammi tegevusi aastatel 2012–2013 sama finantsperspektiivi alusel, ei ole mõjuhinnangut vaja teha.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesoleva eriprogrammi õiguslik alus on sätestatud Euratomi lepingu artiklites 1, 2, 4 ja 7.

4. MÕJU EELARVELE

Käesolevale otsuse ettepanekule lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning personali- ja haldusressursside vajadus.

2011/0044 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

milles käsitletakse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[2]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3]

ning arvestades järgmist:

4. Vastavalt nõukogu [kuupäev] otsusele nr XXXX/20XX/Euratom, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013)[4] (edaspidi „raamprogramm (2012–2013)”), tuleb raamprogrammi (2012–2013) rakendada eriprogrammidega, milles määratakse kindlaks nende rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja nende kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid.

5. Raamprogramm (2012–2013) hõlmab kahte liiki meetmeid: kaudsed meetmed tuumasünteesiuuringute ning tuumalõhustumise ja kiirguskaitse valdkonnas ning Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed tuumaenergeetika valdkonnas. Otsemeetmeid tuleks rakendada käesoleva eriprogrammiga.

6. Teadusuuringute Ühiskeskus peaks läbi viima teadus- ja koolitustegevust, mida teostatakse raamprogrammi (2012–2013) rakendavate Teadusuuringute Ühiskeskuse eriprogrammi otsemeetmete kaudu.

7. Oma ülesande täitmisel peaks Teadusuuringute Ühiskeskus pakkuma kliendikeskset teaduslikku ja tehnilist tuge liidu poliitika kujundamisel, tagades toetuse praeguse poliitika rakendamisele ja järelevalvele ning vastates uutele poliitikast tulenevatele nõudmistele. Oma ülesande täitmiseks peaks Teadusuuringute Ühiskeskus tegema Euroopa tipptasemel teadustegevust, säilitades sealhulgas keskuse enda teadustegevuse tipptaseme.

8. Käesoleva eriprogrammi rakendamisel tuleks tähelepanu pöörata teadlaste liikuvusele ja koolitamisele ning uuendustegevusele Euroopa Liidus. Teadusuuringute Ühiskeskus peaks eelkõige korraldama asjakohaseid koolitusi tuumaohutuse ja tuumaenergiaalase julgeoleku valdkonnas.

9. Käesolevat eriprogrammi tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes arvesse nii Teadusuuringute Ühiskeskuse kasutajate kui ka Euroopa Liidu poliitika asjakohaseid nõudmisi ning lähtudes eesmärgist kaitsta Euroopa Liidu finantshuve. Eriprogrammi raames tehtav teadustegevus tuleks vajaduse korral kohandada kõnealuste vajaduste ning teaduse ja tehnoloogia arenguga ning selle eesmärk peaks olema teadusalase tipptaseme saavutamine.

10. Käesoleva eriprogrammi rakendamiseks võib lisaks Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga või assotsiatsioonilepinguga ettenähtud koostööle teha rahvusvahelist koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige vastavalt asutamislepingu artikli 2 punktile h ning artiklitele 101 ja 102.

11. Laienemise ja integratsiooni kontekstis edendab Teadusuuringute Ühiskeskus uute liikmesriikide organisatsioonide ja teadlaste kaasamist oma tegevusse, eelkõige ELi õigustiku teadusliku ja tehnoloogilise osa rakendamisse, ning ka tihedamat koostööd ühinevate riikide ja kandidaatriikide organisatsioonide ja teadlastega. Ka suhetes naaberriikidega tuleks ette näha järkjärgulist avanemist, eelkõige Euroopa naabruspoliitikat hõlmavates prioriteetsetes valdkondades.

12. Teadusuuringute Ühiskeskus peaks jätkama täiendavate vahendite loomist konkureerivate tegevuste abil. Need hõlmavad osalemist raamprogrammi (2012–2013) kaudsetes meetmetes, kolmanda osapoole tööd ja vähemal määral intellektuaalomandi kasutamist.

13. Kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[5] ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad,[6] tuleks tagada raamprogrammi (2012–2013) usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendada seda võimalikult tõhusal ja kasutajasõbralikul viisil ning tagada samal ajal kõikidele asjaosalistele õiguskindlus ja juurdepääs sellele.

14. Tuleks võtta asjakohased (Euroopa Liidu finantshuvidega vastavuses olevad meetmed), et jälgida antud rahaliste vahendite ja nende kasutamise tõhusust, et vältida pettusi ja eeskirjade eiramist. Tuleks astuda vajalikud sammud kaduma läinud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta),[7] nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest)[8] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta)[9].

15. Komisjon peaks õigel ajal korraldama käesoleva eriprogrammiga hõlmatud valdkondade tegevuse sõltumatu hindamise.

16. Käesoleva eriprogrammi raames tehtavate teadusuuringute käigus tuleks austada eetika aluspõhimõtteid ning järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

17. Komisjon on konsulteerinud teadus- ja tehnikakomiteega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidav Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogramm (edaspidi „eriprogramm”) võetakse vastu ajavahemikuks 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 2

Eriprogrammiga kehtestatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiavaldkonna meetmeid käsitlev tegevus kõikide riikidevahelise koostöö raames läbiviidavate teadusuuringute tegemiseks järgmistes valdkondades:

18. tuumajäätmete käitlemine, keskkonnamõju ja põhiteadmised;

19. tuumaohutus (praeguse ja uue põlvkonna tuumareaktorite tuumaohutus ning nende kütusetsükli ohutus);

20. tuumaenergiaalane julgeolek (tuumaenergiaalased kaitsemeetmed, tuumarelva leviku tõkestamine, salakaubaveo vastane võitlus ja tuumaalane kohtuekspertiis).

Esimeses lõigus osutatud tegevuste eesmärgid ja põhisuunad on esitatud lisas.

Artikkel 3

Otsuse [ viide Euratomi raamprogrammi käsitlevale nõukogu otsusele, mis lisatakse selle vastuvõtmisel ] artikli 3 kohaselt on eriprogrammi rakendamiseks vajaliku summa suurus 233 216 000 eurot.

Artikkel 4

Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid.

Artikkel 5

Eriprogrammi rakendatakse otsuse [ viide Euratomi raamprogrammi käsitlevale nõukogu otsusele, mis lisatakse selle vastuvõtmisel ] II lisas esitatud otsemeetmete kaudu.

Artikkel 6

1. Komisjon koostab eriprogrammi rakendamiseks mitmeaastase tööprogrammi, sätestades üksikasjalikumalt lisas ettenähtud eesmärgid, teadus- ja tehnoloogiaprioriteedid ning rakendamise ajakava.

2. Mitmeaastases tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastavaid teadusuuringuid. Tööprogrammi ajakohastatakse vastavalt vajadusele.

Artikkel 7

Otsuse … artikli 6 kohaselt korraldab komisjon eriprogrammiga hõlmatavate valdkondade tegevuse sõltumatu hindamise.

Artikkel 8

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Teadusuuringute Ühiskeskuse eriprogramm

1. EESMÄRK

Eriprogrammi üldeesmärk on pakkuda kliendikeskset teaduslikku ja tehnilist tuge ELi tuumaenergiaga seotud poliitika kujundamisel ning täita asutamislepingust tulenevaid kohustusi. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb teadmisi ja pädevust pidevalt ajakohastada, et tagada tipptasemel teadmised tuumareaktori ohutuse ning tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete ja julgeoleku valdkonnas.

2. LÄHENEMISVIIS

Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalase tegevuse eesmärk on täita asutamislepingust tulenevaid teadus- ja arenduskohustusi ja toetada nii komisjoni kui ka liikmesriike sellistes valdkondades nagu kaitsemeetmed ja tuumarelva leviku tõkestamine, jäätmekäitlus, tuumarajatiste ja tuumkütusetsükli ohutus, radioaktiivsus keskkonnas ja kiirguskaitse.

Raamprogrammi (2012–2013) teadusuuringud ja tehniline toetustegevus on jätkuvalt suunatud järgmistele valdkondadele:

21. tuumajäätmete käitlemine, keskkonnamõju ja põhiteadmised;

22. tuumaohutus (praeguse ja uue põlvkonna tuumareaktorite tuumaohutus ning nende kütusetsükli ohutus);

23. tuumaenergiaalane julgeolek (tuumaenergiaalased kaitsemeetmed, tuumarelva leviku tõkestamine, salakaubaveo vastane võitlus ja tuumaalane kohtuekspertiis).

Lisaks tugevdab Teadusuuringute Ühiskeskus oma rolli Euroopa võrdluskeskusena teabe levitamisel ning noorteadlaste koolituse ja hariduse valdkonnas.

3. TEGEVUS

3.1. Tuumajäätmete käitlemine, keskkonnamõju ja põhiteadmised

3.1.1. Kasutatud tuumkütuse ja kõrgaktiivsete jäätmete iseloomustamine, ladustamine ja lõppladustamine

Kasutatud tuumkütuse ja kõrgaktiivsete tuumajäätmete käitlus hõlmab nende ümbertöötlemist, konditsioneerimist, vedu, vaheladustamist ja geoloogilist lõppladustamist. Kõigi nende valdkondade puhul on põhieesmärk hoida ära radionukliidide eraldumine biosfääri nende väga pika lagunemisaja jooksul. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on oluline luua kunstlikud ja looduslikud tõkkesüsteemid ning hinnata nende toimimist sobiva aja jooksul, see sõltub muu hulgas kütuse ja/või jäätmete käitumisest geoloogilises keskkonnas. Käesolev eriprogramm hõlmab kõnealuseid uuringuid.

3.1.2. Eraldamine ja transmutatsioon

Uue põlvkonna tuumaenergiasüsteemide põhistrateegia hõlmab tuumkütusetsükli lõpetamist selliselt, et väheneks tuumajäätmete pikaajaline radioaktiivne toksilisus ja paraneks ressursside säästev kasutamine. Selle kontseptsiooni peamisteks väljakutseteks on optimeerida valitud pikaealiste radionukliidide eraldamine kütusest ning luua ja iseloomustada ohutuid ja usaldusväärseid kütuseid aktinoidide transmutatsiooni jaoks. Teadusuuringute Ühiskeskus katsetab eraldamist nii leostumis- kui ka pürometallurgia protsessides (soolakeskkonnas).

3.1.3. Aktinoidide alusuuringud

Tsiviilotstarbel kasutatava tuumatehnoloogia valdkonnas on pädevuse ja juhtpositsiooni säilitamiseks oluline edendada tuumamaterjalidele keskenduvaid valdkondadevahelisi alusuuringuid, millest omakorda võivad tekkida tehnoloogilised uuendused. Selleks on vaja teadmisi nn 5f-elektronkihi elementide (s.o aktinoidid) ning nende ühendite reageerimisest termodünaamilistele parameetritele (tavaliselt ekstreemsed). Vastavate katseandmete vähesuse ja modelleerimise olemuse keerukuse tõttu on praegused teadmised sellistest mehhanismidest piiratud. Kõnealuse valdkonna alusuuringud on olulised, et mõista selliste elementide käitumist ning püsida kondenseeritud aine füüsikas tänapäeval esirinnas. Katseprogrammide mõju suurendamiseks soodustatakse modelleerimise ja simuleerimisega seotud saavutusi.

Teadusuuringute Ühiskeskuse aktinoidide alusuuringute programm on jätkuvalt esikohal aktinoidide füüsikas ja keemias ning selle põhieesmärk on pakkuda ülikoolide ja uurimiskeskuste teadlastele maailmatasemel katserajatisi. Need võimaldavad teadlastel uurida aktinoidide omadusi, et täiendada oma teadmisi ja panustada tuumateaduse edusammudesse.

3.1.4. Tuumaandmed

Väikeste aktinoidide spetsiaalsete põletite jaoks pakutud lahendused ning tuumaenergia tootmise uudsed kontseptsioonid vajavad oluliselt täpsemaid tuumaandmeid. Katseandmete kvaliteet on ohutusnormide ja veamarginaali vähendamise seisukohalt olulise tähtsusega ning seetõttu kulutõhus uue põlvkonna reaktorsüsteemide projekteerimisel ja ehitamisel. Tööstuse ja teaduslaborite kasutatavad andmed peavad olema täielikud, täpsed ning valideeritud selgelt määratletud kvaliteedi tagamise protseduuride abil.

Teadusuuringute Ühiskeskus kogub rahvusvaheliselt nõutavad andmed ning jätkab Van de Graaffi ja GELINA lineaarkiirendite tegevust.

3.1.5. Tuumateadmiste meditsiiniline rakendus

Uues vähiravis nn suunatud alfakiirgusravis (targeted alpha therapy, TAT) kasutatakse ära alfaosakeste kiirguse füüsikalisi omadusi (eelkõige nende suur energia ja täpne ulatus inimkoes), et hävitada valikuliselt haiged rakud, säästes samal ajal ümbritseva terve koe. Kõnealust tehnikat saab kasutada vähi- ja nakkushaiguste ravis.

Teadusuuringute Ühiskeskus jätkab suunatud alfakiirgusravi arendamise toetamist, pöörates erilist tähelepanu alfakiirgurite tootmise alternatiivsetele protsessidele ja radiomärgistatud biomolekulide radiobioloogilisele katsetamisele, hinnates nende tõhusust ja teostatavust ning tehes need uued rakendused haiglatele ja farmaatsiatööstusele kasutamiseks kättesaadavaks.

3.1.6. Radioaktiivsuse seire keskkonnas

Asutamislepingu 3. peatüki II jaotises on sätestatud, et kehtestatakse põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Asutamislepingu artiklitega 13–38 on ette nähtud liikmesriikide ja komisjoni roll seoses inimeste tervise kaitsega, radioaktiivsustaseme seirega keskkonnas, eraldumisega keskkonda ja tuumajäätmete käitlemisega. Asutamislepingu artikli 39 kohaselt abistab Teadusuuringute Ühiskeskus komisjoni selle ülesande täitmisel.

Arvestades radionukliidide uusi piirmäärasid joogivees ja toiduainetes, töötab Teadusuuringute Ühiskeskus välja analüüsimeetodid ja koostab vastavad võrdlusmaterjalid. Liikmesriikide seirelaboritega võrreldakse andmeid, et hinnata asutamislepingu artiklite 35 ja 36 kohaselt kogutud seireandmete võrreldavust ja toetada võrdlusmaterjali kasutades radioaktiivse kiirguse seiresüsteemide ühtlustamist.

3.1.7. Teabehaldamine, koolitus ja haridus

On oluline, et tuumateadlaste ja -inseneride uus põlvkond säilitaks tuumaalased teadmised ja süvendaks neid, selleks tuleks jagada teadustöö ja rakendusprogrammide käigus saadud kogemusi, tulemusi, tõlgendusi ja oskusi.

Teadusuuringute Ühiskeskus annab oma panuse, et need teadmised oleksid kergesti kättesaadavad, hästi organiseeritud ja dokumenteeritud, ning ta toetab kõrgharidust Euroopas seoses olemasolevate ja innovatiivsete neljanda põlvkonna reaktoritega. Lisaks loob Teadusuuringute Ühiskeskus Euroopa tuumavaldkonna inimressursside vaatluskeskuse (European Nuclear Human Resources Observatory), et analüüsida suundumusi Euroopas ning pakkuda teaduslikku tuge liidu poliitika kujundamisel. Teadusuuringute Ühiskeskus jätkab tuumavaldkonnas teabevahetuse parandamist, eelkõige keskendutakse üldsuse toetusele ja üldise energiateadlikkuse suurendamise strateegiate väljatöötamisele. Pikaajaline kogemus ja spetsiaalsed rajatised tuumaandmete mõõtmisteks on suurepärane võimalus tuumateadlaste ja -inseneride koolitamiseks, mis täiendaks ülikooliõpet ja võimaldaks praktilist juurdepääsu tuumarajatistele.

3.2. Tuumaohutus

3.2.1. Tuumareaktori ohutus

Tuumaohutust ja rajatiste töökindlust optimeeritakse pidevalt, et vastata uutele väljakutsetele, mis on tekkinud turu liberaliseerimisest, tehase käitamisaja pikenemisest ning nn tuumatööstuse taassünnist. Selleks et tagada nii lääne kui ka Vene tüüpi tuumaelektrijaamade ohutus ja seda suurendada, tuleb kõrgetasemelisi ohutuse hindamise meetodeid ja asjakohaseid analüüsivahendeid arendada ja valideerida. Teadusuuringute Ühiskeskus korraldab spetsiifilisi katsepõhiseid uuringud, et mõista paremini aluseks olevaid füüsikalisi nähtusi ja protsesse ning et deterministlikke ja tõenäosuslikke ohutushinnanguid saaks valideerida ja kontrollida; selleks kasutatakse rajatise protsesside (reaktsioonivõime ja termohüdraulilised protsessid), koostisosade (arvestades töökoormust/vananemist) ning inimfaktorite ja organisatsiooniliste tegurite tänapäevast modelleerimist. Teadusuuringute Ühiskeskusel on jätkuvalt keskne roll käitamisel saadud kogemuste tagasiside Euroopa keskuse (European Clearinghouse for Operational Experience Feedback) loomisel ja selle töö korraldamisel liikmesriikide huvides. Euroopa reguleerivate asutuste huvides esitab keskus temaatilisi aruandeid rajatiste konkreetsete aspektide kohta ning lihtsustab käitamisel saadud kogemuste tagasiside tõhusat jagamist ja rakendamist tuumaelektrijaamade ohutuse tagamiseks.

3.2.2. Tuumkütuse ohutus liidus töötavates reaktorites

21. sajandil kasutatakse II ja III põlvkonna kergvee tuumareaktoreid. Selleks et optimeerida nende ohutust ja tõhusust, tuleb paremini mõista kütusevarda (kütus ja plankeerimine) reaktorisisest käitumist, eelkõige tavatingimustes, häire ja õnnetuse korral. Sellekohase uuringu kaks peamist aspekti on kütusevarraste mehaaniline terviklikkus reaktori eluajal ning kütuse reageerimine muutuvatele tingimustele (sh reaktori tõsistele õnnetustele kuni näiteks südamiku sulamiseni).

Selleks tuleb täpselt määratletud füüsiliste ja keemiliste mehhanismidega seotud katsed ja vastav teooria kaasata multiskaala mudelitesse ning lisada tuumkütuse näitajate tarkvarasse.

Teadusuuringute Ühiskeskuse teadusuuringud aitavad parandada ka eksperimentaalset sihtmärki seoses uraandioksiidi ja seguoksiidkütuse käitumisega kõrge põlemuse tingimustes.

3.2.3. Kõrgtehnoloogiliste tuumaenergiasüsteemide ohutu ekspluateerimine

Uute ohutumate, tõhusamate ja jätkusuutlikumate reaktorite kontseptsioone peetakse ülemaailmselt uueks uurimisteemaks, eelkõige IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi raames. Liikmesriigid on volitanud Teadusuuringute Ühiskeskust tegutsema ühenduse esindajana IV põlvkonna rahvusvahelisel foorumil. Teadusuuringute Ühiskeskus kooskõlastab jätkuvalt Euroopa vastavat tegevust (otsemeetmete või kaudsete meetmete või liikmesriikide kaudu) mitmesugustes IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi projektides.

Teadusuuringute Ühiskeskuse laborites tehtavad uuringud hõlmavad peamiselt innovaatiliste reaktoriprojektide kontseptsioonide ja tuumkütusetsüklite ohutusaspekte, eelkõige uute kütuste iseloomustamine, kiiritamine ja kiiritusjärgne uuring, samuti innovatiivsete konstruktsiooni ja kattekihi materjalide iseloomustamine ja kvalifikatsioon. Lisaks uuritakse uue põlvkonna reaktorite ohutusnõudeid ning mitmesuguste innovatiivsete süsteemide objektiivset hindamist. Eesmärk on toetada Euroopa ühtse lähenemisviisi väljatöötamist innovaatiliste reaktorite ohutuse hindamisel – see on eeltingimus säästva tuumaenergia tehnoloogiaplatvormi kasutamisstrateegia kohaste prototüüpide ja näidisrajatiste õigeaegseks ehitamiseks.

3.3. Tuumajulgeolek

3.3.1. Tuumaenergiaalased kaitsemeetmed

Kuna tuumaenergial on elektritootmises üha suurem roll Euroopas ja kogu maailmas, suureneb ka tuumamaterjalide käitlemine tuumkütusetsüklis. Tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete tugev ja usaldusväärne süsteem ning tuumarelva leviku tõkestamine on olulised selleks, et selliseid materjale kasutataks üksnes vastavalt deklareeritud otstarbele. Tehnilised uuendused ja parendused on vajalikud ka edaspidi, et rakendada uut kaitsemeetmete poliitikat. Tänapäeval on nii inspektorite töökoormuse kui ka tuumatööstuse koormuse vähendamiseks seatud eesmärk rakendada teabe analüüsimisel enam automatiseerimist ja kasutada paremaid vahendeid. Järgmise põlvkonna reaktoritüüpide ja vastavate tuumkütusetsüklite puhul on vaja uusi ja innovatiivseid kaitsemeetmeid.

3.3.2. Lisaprotokoll

Lisaprotokolli eesmärk on tagada, et ei toimuks tuumategevust, millest ei ole teatatud. Selle rakendamiseks on vaja meetodeid, mis erinevad tuumamaterjali arvepidamise kontrollimisel kasutatavatest meetoditest või on neist täiuslikumad. Rohkem tuleb teha tööd deklaratsioonide õigsuse kontrollimisel, mis nõuab suuremat teadus- ja arendustegevust ebaseaduslike programmide tuvastamise meetodite valdkonnas ning mõnel juhul tuleb kasutada samu meetodeid kui tuumaalase kohtuekspertiisi puhul. Olulisi jõupingutusi on vaja osakeste analüüsimeetodite parandamiseks, et kontrollida teatatud tegevusi või avastada teatamata tegevusi.

3.3.3. Tuumarelva tõkestamist käsitleva teabe kogumine avalikust allikast

Teadusuuringute Ühiskeskus jätkab eri allikatest (internet, erialakirjandus, andmebaasid) pärit tuumamaterjalide leviku tõkestamist käsitleva teabe süstemaatilist kogumist ja analüüsi, et toetada komisjoni talitusi ning teha koostööd IAEA ja liikmesriikide ametiasutustega. Seda teavet kasutatakse selleks, et koostada riikide kohta aruanded, milles vaadeldakse üksikasjalikult tuumaenergiaalase tegevuse arengut ning vahetult kasutatavate ja kahese kasutusega tuumaseadmete ning tehnoloogia importi ja/või eksporti valitud riikides. Lisaks jälgib Teadusuuringute Ühiskeskus ekspordikontrolli süsteemide tehnilist arengut ja osutab asjaomastele komisjoni talitustele tehnilist abi.

3.3.4. Tuumamaterjali salakaubaveo vastane võitlus, sealhulgas tuumaalane kohtuekspertiis

Tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete materjalide salakaubaveo ja tuumarelva leviku tõkestamise ning tuumaterrorismi ohuga seotud probleemide lahendamiseks on vaja asjakohaseid meetmeid, mis hõlmavad preventsiooni ja avastamist ning reageerimist. Tuumajulgeolekule pööratakse suuremat tähelepanu kõigil tasanditel alates rahvusvahelistest algatustest (ülemaailmse tuumaterrorismiga võitlemise algatus, massihävitusrelvade leviku julgeolekualgatus, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1540 jm) kuni mitmepoolse koostöö ja tehnilise arenguni. Personali koolitamine on tuumajulgeoleku meetmete rakendamisel olulise tähtsusega. Teadusuuringute Ühiskeskus jagab liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega oma kogemusi ja teadmisi tuumavaldkonnas üldiselt ja eelkõige tuumajulgeolekuvaldkonnas. Selleks tuleb välja töötada mitmesugused koolituskavad või tõhustada olemasolevaid ning arendada välja või ajakohastada vastavaid koolitusmudeleid. Teadusuuringute Ühiskeskus loob Euroopa Julgeolekukoolituse Keskuse, mille tegevus on algselt suunatud tuuma- ja radioloogilisele julgeolekule.

4. EETILISED ASPEKTID

Käesoleva eriprogrammi rakendamise ajal ja sellest tuleneva teadustegevuse elluviimisel tuleb austada eetika aluspõhimõtteid. Need hõlmavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid.

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ja Euroopa lähenemisviiside mitmekesisust arvestades peavad teadusprojektides osalejad täitma nende riikide kehtivaid õigusnorme ja eetikareegleid, kus teadustööd tehakse. Igal juhul kohaldatakse riiklikke õigusnorme ning Euratomi raames ei rahasta üheski liikmesriigis ega kolmandas riigis ühtki teadustegevust, mille teostamine on kõnealuses liikmesriigis või kolmandas riigis keelatud.

Teadusprojektide korraldajad peavad vajaduse korral taotlema asjaomaste siseriiklike või kohalike eetikakomiteede nõusolekut enne tegevuse alustamist. Komisjon korraldab süstemaatiliselt eetikakontrolle nende ettepanekute puhul, mis hõlmavad eetilises mõttes tundlikke teemasid või mille puhul eetilistele aspektidele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Erijuhtudel võib see aset leida projekti rakendamise ajal.

Lissaboni lepingu kohaselt peab ühendus pöörama täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele ELi poliitika, sealhulgas teadusuuringutealase poliitika (nõukogu direktiiv 86/609/EMÜ) kavandamisel ja rakendamisel.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, mille kuludele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammi

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[10]

10 03 - Otsefinantseeritavate teadusuuringute tegevusassigneeringud – Euratom

10 03 01 - Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus

10 03 02 - Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemisest

10 01 - Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna halduskulud

10 01 05 - Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

10 01 05 01 - Teadustöötajatega seotud kulud

10 01 05 02 - Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

10 01 05 03 - Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[11]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Eriprogramm on üks Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute poliitika ja ELi 2020. aasta strateegia, eelkõige innovatiivse liidu alustaladest. Eriprogrammiga toetatakse innovatsiooni tuumaenergeetika valdkonnas, et lahendada energeetika ja kliimamuutustega seotud probleeme. Käesolevas ettepanekus käsitletakse üksikasjalikult aastaid 2012–2013, kuid tegevused on täielikult kooskõlas Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas sätestatud tehnoloogiaarenduse peamiste vahe-eesmärkidega tuumaenergia valdkonnas järgmise kümnendi jooksul.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Otse finantseeritavate teadusuuringute üldeesmärk on pakkuda ELi tuumaenergiaga seotud poliitikale kliendikeskset teaduslikku ja tehnilist tuge. Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalase tegevuse eesmärk on täita Euratomi lepingust tulenevaid teadus- ja arenduskohustusi ja toetada nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriike sellistes valdkondades nagu kaitsemeetmed ja tuumarelva leviku tõkestamine, jäätmehooldus, tuumarajatiste ja tuumkütusetsükli ohutus, radioaktiivsus keskkonnas ja kiirguskaitse. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb teadmisi, oskusi ja pädevust pidevalt ajakohastada, et tagada tipptasemel teadmised tuumareaktori ohutuse ning tuumajulgeoleku valdkonnas. Jätkuvalt on esmatähtsal kohal kõigi Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaobjektidel asuvate tuumarajatiste ja laborite ohutu ja usaldusväärne käitamine ja hooldus ning nende kasutamisest tulenevate tegevusjäätmete käitlemine.

Teadusuuringute Ühiskeskuse konkreetsed eesmärgid on järgmised.

- Tuumajäätmete käitlemine ja keskkonnamõju

Tuumajäätmete käitlemine: suurendada alusteadmisi asjaomastest protsessidest kasutatud tuumkütuse kuivladustamisel ja lõppladustamiskoha lähiväljas (alates jäätmetest/jäätmepakenditest kuni geoloogilise barjäärini); eraldamise ja transmutatsiooni valdkonnas: tutvustada kütusetootmis- ja eraldamisrajatiste tõhusaid protsesse ja ohutut toimimist laboriuuringutega, mis põhinevad vesikeskkonnas kasutatavatel tehnikatel või kuivmeetodil.

Alusuuringud ja rakendused : säilitada aktinoidide füüsikas ja keemias ning tuumavõrdlusandmete puhul koht esirinnas, põhieesmärgiga pakkuda maailmatasemel katsetulemusi ning tagada ülikoolide ja uurimiskeskuste teadlastele juurdepääs oma rajatistele; tuumaandmete valdkonnas: koguda rahvusvaheliselt vajalikke andmeid ning Van de Graaffi ja GELINA lineaarkiirendite ohutu kasutamine; meditsiiniliste rakenduste valdkonnas: toetada suunatud alfakiirgusravi arendamist, pöörates erilist tähelepanu alfakiirgurite tootmise alternatiivsetele protsessidele ja radiomärgistatud biomolekulide radiobioloogilisele katsetamisele, hinnates nende tõhusust ja teostatavust.

Radioaktiivsuse mõõtmine keskkonnas: arendada reaalajalisi süsteeme, et koguda, valideerida, kaardistada ja edastada andmeid keskkonna radioaktiivsuse kohta Euroopa tasandil, arendades analüüsimeetodeid ja koostades vastavaid võrdlusmaterjale.

- Tuumaohutus

Tuumareaktorite ohutus: säilitada pädevus nii lääne kui ka Vene tüüpi tuumaelektrijaamade projekteerimisel ja käitusohutuse alal, et anda väärtuslikku tehnilist tuge komisjoni teiste peadirektoraatide poliitikakujundajatele seoses tuumaohutuse valdkonna õigusaktide/projektide/ülesannetega, samuti anda tehnilist tuge ELi reguleerivatele asutustele ja tehnilistele tugiorganisatsioonidele tuumaelektrijaamades toimuvate protsesside tõlgendamisel ja tutvustamisel.

Praeguse põlvkonna reaktorite tuumkütusetsükli ohutus : arendada praegusi ja kõrgtehnoloogilisi kütusetsüklite suundumusi ja kontseptsioone selliste kütuste jaoks, mida kasutatakse praegu II ja III põlvkonna reaktorites; hinnata tipptasemel kiiritusjärgsete kontrollitehnikate abil kütusevarda ohutust reaktori kasutamisel; mudelrakendused.

Kõrgtehnoloogiliste tuumasüsteemide ohutu kasutamine: tehniline tugi säästva tuumaenergia tehnoloogiaplatvormi (SNETP) kasutamisstrateegia rakendamiseks; Euratomi IV põlvkonna rahvusvahelisel foorumil osalemise edasine ja tõhusam koordineerimine ning Euratomi olulise panuse jätkumine IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi teadmiste ja andmebaasi loomiseks kõrgtehnoloogiliste kütuste ohutuse, ohutuse hindamise ning innovatiivsete materjalide iseloomustamise valdkonnas.

- Tuumaenergiaalased kaitsemeetmed ja tuumajulgeolek

Tuumaenergiaalased kaitsemeetmed : arendada kontrolli-, avastamis-, ohjeldamis- ja järelevalvetehnoloogiaid, tuumamaterjali kõrgtehnoloogilisi ja innovatiivseid mõõtmismeetodeid, esitada vajalikke tuumaenergia võrdlusmaterjale, korraldada laboritevahelisi võrdlusi ja pakkuda koolitusi, eelkõige IAEA ja komisjoni inspektoritele; seoses lisaprotokolliga: suurendada teatamata tuumaalaste tegevuste avastamist, täiustada spektromeetrilisi meetodeid suurema resolutsiooni, tundlikkuse ja usaldusväärsuse saavutamiseks.

Tuumamaterjali salakaubaveo vastane võitlus, sealhulgas kohtuekspertiis : luua ühtne tuumajulgeolekualane kontseptsioon teatamata tegevustega seotud juhtude vältimiseks ja avastamiseks ning neile reageerimiseks ning luua Teadusuuringute Ühiskeskuse Euroopa Julgeolekukoolituse Keskus ja alustada selle tegevust.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Teadusuuringute Ühiskeskuse programmis keskendutakse jäätmekäitlusega seotud teadusuuringutele ning olemasolevate ja kõrgtehnoloogiliste tuumasüsteemide ohutusele ja julgeolekule. Teadusprogrammiga parandatakse teadusteadmisi kõnealustes valdkondades ning toetatakse selliste poliitikavalikute tegemist, mis on kõige olulisemad tuumaenergia ohutul ja tõhusal kasutamisel 21. sajandi energiaallikate jaotuse kontekstis. Et saada põhjalikke teadmisi selle valdkonna kohta, on vaja toetavaid alusuuringuid ja sihipäraseid teadusuuringuid, ning eelkõige pööratakse tähelepanu praeguste ja tulevaste teadlaste ja inseneride hariduse ja koolituse toetamisele.

1.4.4 Tulemus- ja mõjunäitajad

Teadusuuringute Ühiskeskus on võtnud kasutusele toetava hindamissüsteemi, mis ulatub eesmärkide saavutamise jälgimisest ja sellest, et direktorid vaatavad iga poole aasta järel tegevusaruanded läbi, kuni tegevuse perioodilise hindamiseni (PAR), mille käigus hinnatakse kord aastas Teadusuuringute Ühiskeskuse uurimisprojekte (meetmed), lähtuvalt saavutatud poliitikamõjust ja teaduslikest tulemustest, kasutades näitajatepõhist meetodit. Seoses poliitika toetamisega määrab Teadusuuringute Ühiskeskus kindlaks tulemuste arvu (tootlikkuse näitaja) ning tuntava mõjuga sündmuste arvu poliitikakujundamise tasandil, kasutades eelnevalt määratletud kriteeriume (mõjunäitaja). Teaduslikke tulemusi mõõdetakse eksperdihinnangu saanud ajakirjaartiklites avaldatud publikatsioonide arvu (tootlikkuse näitaja) põhjal ning koos väliste teadusasutustega avaldatud ühisväljaannete arvu (koostöövõime mõõtmiseks tipptasemel instituutidega) põhjal. 2011. aasta jooksul töötab Teadusuuringute Ühiskeskus välja süsteemi oma teaduslike väljaannete mõju hindamiseks. Hinnatakse ka koolitus- ja haridustulemusi ja mõju.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumategevuse eesmärk on täita Euratomi lepingust tulenevaid teadus- ja arenduskohustusi ja toetada nii komisjoni kui ka liikmesriike sellistes valdkondades nagu kaitsemeetmed ja tuumarelva leviku tõkestamine, jäätmehooldus, tuumarajatiste ja tuumkütusetsükli ohutus, radioaktiivsus keskkonnas ja kiirguskaitse. Kavandatavas eriprogrammis käsitletakse mitmesuguseid teaduslikke ja tehnoloogilisi küsimusi SET-kava lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Üksikasjalikumat teavet leiate eelhinnangust.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Tuumauuringute valdkonnas on Euratomi sekkumise lisaväärtus seotud piiriülese mõjuga ja mastaabisäästuga ning teadusuuringutesse tehtavate riiklike investeeringute soodustamisega. Tuumavaldkonnas tegutsemine Euroopa tasandil on õigustatud. Teatavad tuumaenergiaalased teadusuuringud on sellise ulatusega, et vaid vähesed liikmesriigid saavad tagada vajalikud ressursid ja pädevuse.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

2010. aastal esitas rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgetasemeline ekspertide rühm Euratomi seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) vahehinnangu – Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed. Eksperdid kirjutasid, et „üldhinnang töö kohta on positiivne, võttes arvesse asjaolu, et suur osa Teadusuuringute Ühiskeskuse teadustööst on väga kõrgel tasemel (rahvusvaheline tipptase)”. Lisaks soovitab ekspertide rühm Teadusuuringute Ühiskeskusel suurendada oma tuumategevuse juhtimise läbipaistvust, tulemuslikkust ja tõhusust ning arendada ambitsioonikat 2030. aasta visiooni ning sellega seotud tuumategevuse strateegiat. Mitmeid aspekte on arvesse võetud Teadusuuringute Ühiskeskuse 2010–2020 strateegias ning tööprogrammi temaatilise juhtimise kohandamisel.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kavandatud eriprogrammiga toetatav teadus- ja arendustegevus on Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava), mille on heaks kiitnud Euroopa Ülemkogu, reguleerimisalas.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

- X Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [01/01]2012–[31/12]2013

- X Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2012–2016 (Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmete rahastamise eeldatav lõpp.)

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Komisjon teostab Euratomi raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamise üle pidevat ja süstemaatilist järelevalvet ning avaldab ja levitab korrapäraselt nimetatud järelevalve tulemusi. Komisjon tellib kaks aastat pärast raamprogrammi ja selle eriprogrammide lõpuleviimist (2015) sõltumatutelt välisekspertidelt hinnangu selle põhjenduste, rakendamise ja tulemuste kohta. Teadusuuringute Ühiskeskus pakub oma kasutajatele (peamiselt komisjonile) teaduslikku ja tehnoloogilist tuge tööprogrammis sisalduva ligikaudu saja meetmega, millest 25 % on seotud Euratomi programmiga. Teadusuuringute Ühiskeskus hindab oma meetmete tulemusi ja mõju kord aastas, kasutades vastastikuse hindamise menetluses rakendatavat järelhindamise metoodikat. Hindamise tulemusi kasutatakse vahetult järgmise aasta tööprogrammi kavandamisel. Tegevuse perioodilisel hindamisel kasutatavad näitajad ja kriteeriumid on otseselt seotud meetmete tulemuste ja Teadusuuringute Ühiskeskuse tulemuslikkuse põhinäitajatega. Igal aastal ja vastavalt komisjoni otsusele[12] (Teadusuuringute Ühiskeskuse ümberkorraldamise kohta) ning kooskõlas eriprogrammidest (tuumaenergiaga seotud osad ja osad, mis ei ole seotud tuumaenergiaga) tulenevate kohustustega teostab Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogu kord aastas Teadusuuringute Ühiskeskuse tööprogrammi rakendamise järelevalvet ja esitab oma tähelepanekud Teadusuuringute Ühiskeskuse aastaaruande kohta. Tagatakse asjakohane seos kaudsete meetmete iga-aastase järelevalvega.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1. Tuvastatud ohud

Komisjoni nõuete kohaselt tehakse igal aastal riskianalüüs riskide tuvastamiseks ja parandusmeetmete esitamiseks. Tuvastatud riskid, parandusmeetmed ja ligikaudne ajakava esitatakse komisjoni halduskavas.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Kohaldatakse mitmeid kontrollimeetodeid, mida rakendati ka Euratomi seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) jooksul, sealhulgas eelkontrollimeetmed ja juhuslikult valitud järelkontrollid (kaks korda aastas) sisekontrolli raames. Lisaks aitab auditiaruande nõue ja nõue teha korrapäraselt sõltumatuid välisauditeid tagada usaldusväärse finantsjuhtimise, sealhulgas teostatud tehingute korrektsuse ja seaduslikkuse.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Võetakse asjakohased meetmed eeskirjade eiramiste ja pettuste vältimiseks ning vajalikke samme tuleks astuda kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste eelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta,[13] nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/95, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest,[14] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[15].

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus…...….] | Liigendatud/liigendamata[16] | EFTA[17] riigid | Kandidaatriigid[18] | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

1 a | 10 03 - Otsefinantseeritavate teadusuuringute tegevusassigneeringud – Euratom 10 03 01 Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus 10 03 02 Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemisest | Liigendatud | EI | JAH/EI * | JAH | JAH |

10 01 Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna halduskulud 10 01 05 Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud 10 01 05 01 Teadustöötajatega seotud kulud 10 01 05 02 Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad 10 01 05 03 Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud | Liigendamata | EI | JAH/EI * | JAH | EI |

* Läbirääkimised Türgiga seoses tuumaenergiaalaste teadusuuringutega on käimas.

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Ei kohaldata

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele, miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 1 a | Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |

Teadusuuringute Ühiskeskus | Aasta | Aasta | Aasta | KOKKU |

( Tegevusassigneeringud | 2012 | 2013 | ≥ 2014 |

Eelarverida nr 10.03 | Kulukohustused | (1) | 9,895 | 10,252 | 0 | 20,147 |

Maksed | (2) | 4,650 | 8,972 | 6,525 | 20,147 |

Eelarverida nr 10.03.01 | Kulukohustused | (1) | 9,895 | 10,252 | 0 | 20,147 |

Maksed | (2) | 4,650 | 8,972 | 6,525 | 20,147 |

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud |

Eelarverida nr 10.01.05 | (3) | 104,648 | 108,421 | 0 | 213,069 |

Eelarverida nr 10.01.05.01 | (3) | 57,444 | 59,515 | 116,959 |

Eelarverida nr 10.01.05.02 | (3) | 10,577 | 10,958 | 21,536 |

Eelarverida nr 10.01.05.03 | (3) | 36,627 | 37,948 | 74,574 |

Teadusuuringute Ühiskeskuse assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | =1+1a +3 | 114,543 | 118,673 | 0 | 233,216 |

Maksed | =2+2a+3 | 109,298 | 117,393 | 6,525 | 233,216 |

( Tegevusassigneeringud KOKKU | Kulukohustused | (4) | 9,895 | 10,252 | 0 | 20,147 |

Maksed | (5) | 4,650 | 8,972 | 6,525 | 20,147 |

( Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU | (6) | 104,648 | 108,421 | 0 | 213,069 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 a assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | =4+ 6 | 114.543 | 118,673 | 0 | 233,216 |

Maksed | =5+ 6 | 109,298 | 117,393 | 6,525 | 233,216 |

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

( Tegevusassigneeringud KOKKU | Kulukohustused | (4) |

Maksed | (5) |

( Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU | (6) |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) | Kulukohustused | =4+ 6 |

Maksed | =5+ 6 |

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 5 | Halduskulud |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Teadusuuringute Ühiskeskus | Aasta 2012 | Aasta 2013 | KOKKU |

( Personalikulud |

( Muud halduskulud |

Teadusuuringute Ühiskeskus KOKKU | Assigneeringud |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU | (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta ≥ 2014 | KOKKU |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | 114,543 | 118,673 | 233,216 |

Maksed | 109,298 | 117,393 | 6,525 | 233,216 |

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

- X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ( | Aasta 2012 | Aasta 2013 | KOKKU |

VÄLJUNDID |

Väljundi liik | Väljendi keskmine kulu | Väljundite arv | Kulu | Väljundite arv | Kulu | Väljundite arv | Kulud kokku |

ERIEESMÄRK nr 1[19] |

KULUD KOKKU | 9,895 | 10,252 | 20,147 |

(*) väljundite hinnanguline arv

(**) Väljundite kulu võib olla väga erinev. Nä iteks ei ole rutiinne teenus (nt korrapärane saagiprognoos) võrreldav suure ja tõenäoliselt kalli uuringu lõpparuandega, mille puhul läheb ühe uuringu koostamiseks vaja märkimisväärselt vahendeid. Mõlemad on asjakohased ja kasulikud, kuid neil on eri eesmärk. Näidatud keskmine kulu on kõigest matemaatiline arvutus, mis on saadud eelarve jagamisel väljundite hinnangulise arvuga.

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1. Ülevaade

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

- X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2012 | Aasta 2013 | KOKKU |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 |

Personalikulud |

Muud halduskulud |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud | Otsene teadustegevus | Otsene teadustegevus | Otsene teadustegevus |

Personalikulud | 68,021 | 70,474 | 138,495 |

Muud halduskulud | 36,627 | 37,948 | 74,574 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku | 104,648 | 108,421 | 213,069 |

KOKKU | 104.648 | 108.421 | 213.069 |

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

- X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Aasta 2012 | Aasta 2013 |

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

X 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) | 566 | 566 |

( Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[20] |

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |

XX 01 04 yy[21] | - peakorteris[22] |

- delegatsioonides (F4E) |

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) |

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) | 166 | 166 |

Muud eelarveread (täpsustage) |

KOKKU | 732 | 732 |

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | Tuumaenergiaalasest eriprogrammist tulenevad ülesanded, eelkõige seoses tuumajäätmete käitlemise, tuumaohutuse ning tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete ja julgeolekuga. |

Koosseisuvälised töötajad |

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- ( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

Ei kohaldata

- ( Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[23]

Ei kohaldata

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

- Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

- X Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2012 | Aasta 2013 |

Täpsustage kaasrahastav asutus | Programmiga ühinenud kolmandad riigid |

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU | Kolmandate isikute panused lisatakse hiljem |

3.3. Hinnanguline finantsmõju tuludele

- ( Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

- X Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

- ( omavahenditele

- X mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida | Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud | Ettepaneku/algatuse mõju[24] |

Aasta 2012 | Aasta 2013 |

Punkt 6013 Punkt 6031 | pm pm | pm pm |

* Läbirääkimised Türgiga seoses tuumaenergiaalaste teadusuuringutega on käimas.

Mitmesuguste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

10 03 02 - Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemisest

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

Teatavad assotsieerunud riigid võivad assotsieerimislepingute kaudu eraldada raamprogrammi rahastamiseks täiendavaid vahendeid.

[1] Nõukogu otsus Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kohta (2006/970/EURATOM), ELT L54, 22.2.2007, lk 21; nõukogu otsus kaudsete meetmete eriprogrammi kohta (2006/976/Euratom), ELT L54, 22.2.2007, lk 139; nõukogu otsus osalemiseeskirjade kohta (1908/2006), ELT L54, 22.2.2007, lk 4; nõukogu otsus Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu ellu viidava eriprogrammi kohta (2006/977/Euratom), ELT L54, 22.2.2007, lk 149.

[2] Arvamus on esitatud [kuupäev]

[3] ELT C xxx

[4] ELT L xxx

[5] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[6] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[7] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[8] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[9] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[10] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[11] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[12] EÜT L 107, 30.4.1996, lk 12 - 96/282/Euratom.

[13] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[14] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[15] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[16] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[17] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[18] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[19] Nagu on kirjeldatud jaotises 1.4.2. „Erieesmärk (erieesmärgid)…”

[20] Lepingulised töötajad, INT= tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad („Intérimaire”); JED= „Jeune Expert en Délégation” (noored eksperdid lähetuses); kohalikud töötajad; SNE= riikide lähetatud eksperdid;

[21] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[22] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[23] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[24] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.