Marsel'

Marsel'
Marseille
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Francii
Eläjiden lugu (2021)	873,076 ristitud
Pind	240,62 km²
Pämez'	Benua Pajan; (tal'vku 2020—,; Benoît Payan)
Telefonkod	+33-(0)49
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Marsel' (franc.: Marseille [maʁ.sɛj], sijaline virkand: [mɑχˈsɛjə]) om Francijan lidn da kommun valdkundan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Provans — Al'pad — Azur'ne rand-regionan i sen Buš-dü-Ron-departamentan administrativine keskuz. Järed portkompleks Keskmeren randal radab lidnas.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud läz 600. vot edel meiden erad Anatolijan pol'saren grekalaižil kuti port Massalii-nimenke (amuižgrek.: Μασσαλία). Se kändihe torguindlidnaks aigan mändes. Ripmatoman tazovaldkundan keskuz oli ühtnenu Riman tazovaldkundha. Vll 1720−1722 lidnan ristitišton pol' koli bubonmustmoraspäi. Afrikan kolonijoiden otand kävutamižhe i Suecan kanalan avaiduz eläbzoittihe lidnad.

Marsel' šingotase ühtenzoittud Fosanke meriportal, kivivoin ümbriradmižel, kivivoinhimižel tehmižel, laivan- i lendimensauvomižel, turizmal (4,1 mln matknikoid vl 2012).

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz valdkundas vn 2006 kartal

Lidn sijadase Lionan lahten randal, mererandaližil kukhil 0..652 m ü.m.t. korktusenke. Ronan jogensu om 30 kilometras lodeheze lidnaspäi. Om äi kül'bendrandoid i penid merikaroid randal lidnas da sen ümbrištos.

Klimat om subtropine Keskmeren. Keza om päivoikaz lujas, tal'v om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +15,9 C°, heinkun-elokun +24,9..+25,2 C°, tal'vkun-uhokun +7,7..+8,4 C°. Ekstremumad oma −16,8 C° (uhoku) i +41,2 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +5,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +23,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus, semendkun minimum om 0 C°. Paneb sadegid 532 mm vodes, enamba sügüz'kus-kül'mkus (73..82 mm kus), vähemba heinkus (11 mm). Paneb lunt kaks' päivest tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 59..65 % röunoiš sulakus-elokus, 72..77 % redukus-uhokus.

Tobmuz

Marsel' jagase kahesaks sektoraks (franc.: secteur), kaikutte om ičeze nevondkundanke. Ned kogotas 16 municipališt ümbrikod (arrondissement). Ümbrikod alajagasoiš 111 fartalaks (quartier). Toižikš lidn departamentan palaks jagase 25 nimitadud kantonaks, kaik niid om 57 departamentas.

Edeližed lidnan pämehed (merad, üks'lugu franc.: maire) oma Mišel' Rubirola (Michèle Rubirola, heinku 2020 — tal'vku 2020), Žan-Klod Goden (Jean-Claude Gaudin, kezaku 1995 — heinku 2020).

Eläjad

Vl 2007 lidnan eläjiden lugu oli 859 543 ristitud. Kaik 869 815 eläjad oli lidnas vl 2016. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 908 600 eläjad vl 1975. Vl 2021 kaik 1 888 788 ristitud elihe ezilidnoidenke 3971,8 km² pindal (oli 1 804 777 eläjad vl 2010). Kaikiš suremb ristitišt ezilidnoidenke om nügüd'.

Vl 2011 oli 100 tuhad ristituid lidnas Alžiran, Tunisan i Marokon augotižlibundanke.

Religijan mödhe (lähembaižidenke ezilidnoidenke vl 2007): hristanuskojad — 71 % (riman katolikad 60 %, armenijan apostoližen jumalankodikundan uskojad 8 %, protestantad (vižkümnenden päivän päpaloin) 2 %, ortodoksižed hristanuskojad 1 %), islamanuskojad — 15..20 %, judaistad — 8 %, buddistad — 0,3 %, toižed uskojad — 1..6 %.

Transport

Avtobusad, tramvaid, portan ehtatimlinii, velosipedad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1977 (vspäi 2019 om 29 stancijad kahtel jonol, 22,7 km raudted). Ehtatimed ühtenzoittas Korsik- i Sardinii-saridenke, Alžiranke i Tunisanke.

Rahvahidenkeskeine civiline Marsel' Provans-lendimport^[1] (MRS / LFML, 10,1 mln passažiroid i 56 tuh. tonnoid jüguid vl 2019) sijadase 27 km lodeheze lidnan keskusespäi Marin'jan-kommunas. Tehtas reisid Evropadme i Francijadme, Marokon, Alžir- i Tunis-valdkundoiden lidnoihe, Keskmeren toižihe maihe, Kanadha i Madagaskarha, Kariban meren departamentoihe.