Kongo jõgi
Kongo on jõgi Aafrika keskosas Kongo nõos. Jõe pikkus on 4700 kilomeetrit. Selle poolest on ta maailmas kaheksandal ja Aafrikas teisel kohal (Niiluse järel). Valgla ja vooluhulga järgi on ta maailmas teisel kohal (Amazonase järel), kuid suurima sügavuse (225 m) järgi esimesel kohal.
Jõe valgla põhiosa on Kongo DV-s. Väike osa valglast jääb ka Angola, Burundi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Kongo, Rwanda, Sambia ja Tansaania alale.
Jõgi algab Katanga platoolt Lualaba jõena, voolab ülemjooksul algul lääne, seejärel enamikus põhja suunas. Rahuliku vooluga lõigud vahelduvad kärestike ja kohati kuristikega. Kisangani lähedal langeb Lualaba Boyoma kosest, laskub nüüd juba Kongo nime kandes Kongo nõkku ja pöördub läände. Kongo nõos voolab jõgi kaares läände ja edelasse madalate kallaste vahel; jõesängis on palju saari. Seejärel org aheneb kõrgete kaljuste kallaste vahele kuni Malebo järveni. Malebo järvest voolab Kongo alla Livingstone'i koskedest kuni Matadini. Matadis jõuab Kongo rannikumadalikule ja voolab rahulikult, kuni suubub Atlandi ookeani.
Jõe valgla jääb mõlemale poole ekvaatorit. Seetõttu on jõgi aasta ringi ühtlaselt veerohke, sest igal ajal on valgla mõnes osas vihmaperiood.
Ei vasta tõele kuuldused, nagu Kongo oleks ainus jõgi, mis voolab kaks korda üle ekvaatori. Kaks korda ületab ekvaatori ka näiteks Katonga jõgi Ugandas.