Pannoonia

Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased. Nende ala piirnes põhjas ja idas Doonau jõega, lõunas enam-vähem Sava jõega ning läänes Alpide eelmäestikuga.

Keldid vallutasid Pannoonia 4. sajandil eKr.

Roomlased vallutasid omakorda Pannoonia 9. aastal eKr ja muutsid selle Tiberiuse valitsemise ajal pärast pannoonlaste ülestõusude mahasurumist Rooma provintsiks. Traianus jagas aastal 103 Pannoonia kaheks provintsiks: Pannonia Superior ja Pannonia Inferior, viimase pealinnaks sai Sirmium.

Aastal 296 reorganiseeris Diocletianus Pannoonia neljaks provintsiks: Pannonia Prima, Pannonia Valeria, Pannonia Savia ja Pannonia Secunda, ning Sirmium sai Pannonia Secunda pealinnaks. Ta ühendas need Noricumi ja Dalmaatsiaga, et rajada Pannoonia diötsees, mille pealinn oli samuti Sirmium. Aastal 293, seoses tetrarhia loomisega, jagati Rooma keisririik neljaks osaks.

5. sajandil asusid Pannooniasse hunnid. Pärast nende valitseja Attila surma on Pannoonia olnud mitmete rahvaste elupaigaks. Hunnide riigi järel, pärast Attila surma aastal 453, algas idagoodite ajalugu Pannoonias, kui Thiudimiri juhitud gepiidid ja idagoodid saavutasid hunnide üle võidu Nedao lahingus aastal 454.

Idagoodid sõlmisid nüüd suhted keisririigiga ja asusid Pannooniasse. Suurema osa 5. sajandi teisest poolest mängisid idagoodid Kagu-Euroopas peaaegu sama rolli, mida läänegoodid mängisid sajand varem.

Tähtsamad linnad

Arrabona (tänapäeva Győri kohal)
Aquincum (Óbuda Budapesti Buda linnaosas)
Carnuntum
Cibalae (Vinkovci)
Gorsium-Herculia (Székesfehérvár)
Marsonia (Slavonski Brod)
Mursa (Eszék)
Savaria (Szombathely)
Scarbantia (Sopron)
Taurunum (Zimony)

Vaata ka