Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 kehtestatakse subsidiaarsuse põhimõte. See põhimõte on Euroopa Liidu (EL) toimimise üks nurgakive ja eriti Euroopa otsustusprotsessis kesksel kohal. Eelkõige määratakse selles kindlaks valdkonnad, kus õigusloome on ELi pädevuses. Seda on käsitletud koos kahe teise – pädevuse andmise ja proportsionaalsuse – põhimõttega, mida loetakse samuti Euroopa otsustusprotsessi põhilisteks osadeks.
Lissaboni lepinguga muudeti subsidiaarsuse põhimõtet (mis algselt kehtestati Maastrichti lepinguga), nähes ette kontrollimehhanismid selle rakendamise järelevalveks:
- protokollis nr 2 käsitletakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist ning selles on sätestatud ka subsidiaarsuse põhimõtte rakendamine;
- protokoll nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidu otsustusprotsessis.

PÕHIPUNKTID

Subsidiaarsuse määratlus

Subsidiaarsuse põhimõtte eesmärk on määrata kindlaks kõige asjakohasem sekkumise tasand valdkondades, kus ELil ja ELi liikmesriikidel on jagatud pädevus. See võib puudutada meetmeid ELi, riigi või kohalikul tasandil. EL võib reeglina sekkuda ainult juhul, kui kavandatava meetme eesmärke saab paremini saavutada pigem liidu, mitte liikmesriikide või kohalikul tasandil.
Protokollis nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamise kohta on sätestatud järgmised kolm kriteeriumi, mille alusel saab kindlaks teha ELi tasandil meetmete võtmise vajaduse.
- Kas kavandataval meetmel on rahvusvahelisi eesmärke, mida liikmesriigid ei saa saavutada?
- Kas riiklikud meetmed või nende puudumine oleksid vastuolus aluslepingu tingimustega?
- Kas ELi tasandi meetmetel on selgeid eeliseid?
Subsidiaarsuse põhimõtte eesmärk on samuti tuua EL kodanikele lähemale, tagades meetmete võtmise kohalikul tasandil seal, kus neid vajatakse.

Vastastikune täiendavus pädevuse andmise ja proportsionaalsuse põhimõtetega

Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 on määratletud pädevuse jagamine ELi ja liikmesriikide vahel. Esiteks viitab see pädevuse andmise põhimõttele, mille kohaselt tegutseb EL talle aluslepingutega antud pädevuse piires.
Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted täiendavad pädevuse andmise põhimõtet. Nende alusel määratakse kindlaks piirid, mille ulatuses saab EL talle aluslepingutega antud pädevuse alusel tegutseda.
Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi ükski ELi meede minna aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Seetõttu saab EL võtta mis tahes poliitikavaldkonnas meetmeid üksnes siis, kui
- kõnealune meede kuulub ELile aluslepingutega antud ainupädevuse piiridesse (pädevuse andmise põhimõte);
- liikmesriikidega jagatud pädevusvaldkondades saab aluslepingutes sätestatud eesmärke ELi tasandil paremini saavutada (subsidiaarsuse põhimõte);
- meetme sisu ega vorm ei lähe aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale (proportsionaalsuse põhimõte).

Subsidiaarsuse põhimõtte järelevalve

Lissaboni lepinguga muudeti eelpool nimetatud protokolli sätteid, et järelevalvet parandada ja tugevdada.

Subsidiaarsuse põhimõtte rakendamise järelevalvemehhanismid on sätestatud protokollis (nr 2), milles käsitletakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete rakendamist, ning protokollis (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta ELis.
Algselt Amsterdami lepinguga ettenähtud protokollis (nr 2) sätestati nõuded, mida õigustloovate aktide eelnõude koostamisel tuli järgida. Seega peab Euroopa Komisjon enne õigustloovate aktide kohta ettepanekute tegemist, välja arvatud eriti kiireloomulistel juhtudel, laialdaselt konsulteerima ja vajaduse korral võtma arvesse kavandatud meetmete piirkondlikke ja kohalikke mõõtmeid. Nende konsultatsioonide kaudu saab komisjon koguda riiklike ja kohalike institutsioonide ning kodanikuühiskonna arvamusi õigustloova akti eelnõu vajalikkuse kohta, eriti subsidiaarsuse põhimõtte seisukohalt.
Protokolli alusel on komisjon ka kohustatud lisama õigustloovate aktide eelnõudele üksikasjaliku seletuse, mis võimaldab hinnata subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist.

Protokolli (nr 1) kohaselt lisatakse Lissaboni lepinguga täiendav reform, sidudes riikide parlamente tihedalt subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimisega. Riikide parlamentidel on kaks järgmist kontrollivõimalust.

Neil on õigus avaldada vastuväiteid seadusandliku akti eelnõu kohta. Seega saavad nad lükata eelnõu komisjoni ees tagasi, kui nad leiavad, et see ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele.
Nad võivad esitada Euroopa Liidu Kohtule hagi õigustloova akti kohta, kui nad leiavad, et see rikub subsidiaarsuse põhimõtet.

Lissaboni lepingu alusel on ka Euroopa Regioonide Komiteel subsidiaarsuse järgimise järelevalve kohustus. Regioonide Komitee võib sarnaselt riikide parlamentidega esitada Euroopa Liidu Kohtule hagi õigustloova akti kohta, mis rikub subsidiaarsuse põhimõtet.

Euroopa Komisjon koostab igal aastal aastaaruande subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamise kohta ja avaldab oma parema reguleerimise algatuse raames kord aastas aruande subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta.

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – I jaotis – Ühissätted – Artikkel 5 (endine Euroopa Liidu lepingu artikkel 5) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 18)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Protokoll (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta (ELT C 202, 7.6.2016, lk 206–209)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Protokoll (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus (ELT C 202, 7.6.2016, lk 203–205)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni aruanne – 2020. aasta aruanne subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta ning suhete kohta liikmesriikide parlamentidega (COM(2021) 417 final, 23.7.2021)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava (COM(2015) 215 final, 19.5.2015)

Viimati muudetud: 17.05.2024

Top