Sõnastik

Säte, mis võimaldab tootjatel kasutada päritolustaatuseta materjale teatava protsendi ulatuses tehasehinnast. Kui töö või töötluse erieeskiri juba võimaldab teatava protsendi päritolustaatuseta materjalide kasutamist, ei tohi lubatud hälvet kasutada selle koguse ületamiseks.

Maksimaalne protsendimäär on alati sama, mis on lubatud erieeskirjaga. Lubatud kõikumise protsent on eri sooduskavade puhul erinev.

Imporditariifid, mida kohaldatakse kõikide kaupade suhtes, mis ei ole pärit enamsoodustusrežiimiga hõlmatud riikidest, või teadmata või kahtlase päritoluga kaupade suhtes.

ELi erikava säästva arengu ja valitsemise edendamiseks. Lepinguga antakse lisasoodustusi, et aidata haavatavatel arengumaadel ratifitseerida ja rakendada inimõigusi, töötajate õigusi, keskkonnakaitset ja head valitsemistava käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone.

Leping, mis eelnes Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO). See oli raamistik läbirääkimisteks, mille eesmärk oli liberaliseerida maailmakaubandust, ja aitas struktureerida mitmepoolset kaubandussüsteemi.

GATT 1947 viitab GATTi varasemale versioonile, samas kui GATT 1994 on WTOsse inkorporeeritud üldlepingu uus versioon, mis reguleerib kaubavahetust.

Kaubandussüsteem, mis annab ühepoolsed soodustariifid teatavatele riikidele mittevastastikusel alusel. See kiideti GATTiga heaks 1971. aastal, võimaldades tööstusriikidest liikmetel võtta vastu ühesuunalised tariifsed soodustused arengumaadele.

Loobumine muudeti üldisemaks ja püsivamaks 1979. aastal, kui võeti vastu „lubamisklausel“, mis võimaldab tööstusriikidel rakendada meetmeid, mis laiendavad „diferentseeritud ja soodsamat kohtlemist“ arengumaadele.

EL käivitas selle soodussüsteemi 1971. aastal, et aidata arengumaadel müüa rohkem oma tooteid tööstusriikides ja ehitada üles oma tööstus. Üldiste tariifsete soodustuste kava raames antakse soodustusi konkreetsete toodete ekspordile teatavatest riikidest.

ÜMTd on Euroopa Liiduga seotud haldusüksused, mis levivad poolakatest troopikaaladeni. Kõik on saared, millest kolmel puudub alaline elanikkond.

Kuigi nii suuruselt kui ka rahvaarvult on ÜMTd oma põhiseaduslike suhete tõttu Taani, Prantsusmaa ja Madalmaadega väikesed või mõlemad, on neil oluline roll liidu eespostidena piirkondades, kus nad asuvad, kuid nad ei moodusta siiski osa ELi territooriumist ega ELi ühtsest turust.

Toode vastab eeskirjale, mille kohaselt kõigi või teatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa teatavat protsenti lõpptoote tehasehinnast.

Valem päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamiseks on järgmine:

Toote piirkondlik väärtus FOBis (%) = ((FOB – päritolustaatuseta materjalide väärtus)/FOB) x 100

kus

„Päritolustaatuseta materjalide väärtus“ = kõigi teie toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende päritolustaatuseta materjalide eest makstakse ELis või soodustatud partnerriigis.

„tolliväärtus“ – kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus.

„tehasehind“ – toote tehasehind, mis on makstud või makstakse tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid toote valmistamisel tekkinud kulusid, millest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel.

Reegel on täidetud, kui päritolustaatuseta materjalide kõnealune väärtus protsentides ei ületa toote erieeskirjas sätestatud protsendimäära.

Lisateave ELi-Jaapani lepingu arvutusmeetodi kohta on esitatud märkuses 4 „Päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse arvutamine“ ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu päritolureegleid käsitlevas peatükis.

Näide 1: Plastpurgid (HS rubriik 39.24)

Mõnes ELi kauplemiskorras nõutakse plastpurkide reeglis (HS rubriik 39.24) järgmist:

„Tootmine [tootmine], milles kasutatavate [päritolustaatuseta] materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (MaxNOM 50 % (EXW))“

Plastpurkide tootja kasutab järgmisi väljastpoolt ELi ja partnerriiki imporditud päritolustaatuseta materjale:

– plastist graanulid (HS rubriik 39.03) (väärtus 2 eurot)

– Lid (HS rubriik 39.24) (väärtus 0,50 eurot).

Plastpurk (tehasehind 6 eurot) vastab päritolureeglitele, sest kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus on alla 50 % tehasehinnast.

Näide 2: Suusaketid (HS rubriik 73.15)

Mõne ELi sooduskaubanduse korra puhul nõutakse suusakette käsitleva eeskirjaga (HSi rubriik 73.15) järgmist:

„Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 73.15 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (MaxNOM 50 % (EXW))“

Suusakettide tootja kasutab järgmisi väljastpoolt ELi ja partnerriiki imporditud päritolustaatuseta materjale:

– ahel (HS rubriik 73.15) (väärtus 150 eurot)

– roostevabast terasest traat (HS rubriik 72.23) (väärtus 60 eurot)

Suusakett (tehasehind 350 eurot) vastab päritolureeglile, sest HSi rubriiki 73.15 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide väärtus on alla 50 % Suusakettide tehasehinnast, kuigi kõigi päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ületab 50 % toote tehasehinnast.

Tollimaks, mida kogutakse protsendina imporditavate teenuste või kaupade väärtusest, mitte nende kaalust või ühikute arvust.

Vähim arenenud riigid on madala sissetulekuga riigid, kellel on tõsiseid struktuurilisi takistusi säästvale arengule. Nad on majanduslike ja keskkonnaalaste vapustuste suhtes väga haavatavad ning neil on vähe inimressursse. Praegu on vähim arenenud riikide nimekirjas 47 riiki, mis vaadatakse läbi iga kolme aasta järel. Vähim arenenud riikidel on ainujuurdepääs teatavatele rahvusvahelistele toetusmeetmetele, eelkõige arenguabi ja kaubanduse valdkonnas.

Mõnedelt klientidelt, importivatelt riikidelt ja tööstussektoritelt nõutav tõend, mis tõendab, et kaupade kvaliteeti ja nõuetele vastavust on kontrollinud spetsialiseeritud kontrollifirma.